Tere, kell on viis, käes on 24. veebruar ning Eesti vabariigi 90.-st sünnipäevast teeb kokkuvõtte Eesti raadiouudiste toimetus. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Riigilipu heiskamise tseremoonial rõhutas riigikogu esimees Ene Ergma traditsioonide hoidmise tähtsust Maarjamäe lossis avatud suurnäitusel. Iseolemise tahe 90 aastat Eesti vabariigi saab esimest korda näha Konstantin Pätsi kirju, mis toimetati vangile paberist välja malelaua sees. Täna anti teadlastele ning kultuuri- ja sporditegelastele kätte riiklikud autasud. Samuti anti kätte Wiedemanni keeleauhind. Peaminister ütles laureaate tervitades, et Eesti võib nende üle uhke olla. Lääne-Viru rahvalaulikud kandsid täna Rakvere püha kolmainu kirikus ette Viru regi ehk vabariigi sünnipäevaks koostatud regilaulu. Regi moodustamisel osales üle 600 autori. Öösel on meil pilves ilm ning sajab vihma ja lörtsi, homme ennelõunast hakkab ilm selginema. Puhub enamjaolt läänetuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Sooja toode on nii öösel kui päeval üks kuni viis kraadi. Ja kõigest järgemööda. Eesti vabariigi 90. aastapäeva tähistamine algas täna varahommikul Toompeal riigilipu heiskamisega. Tseremooniaga kohal oli Vallo kelmsaar. Riigilipu heiskamise ajaks oli varahommikul Toompea lossihoovi kogunenud tohutu rahvahulk, nii vanu kui noori, mõned koguni päris tillukesed ja paljudel Kaasas sinimustvalged lipud. Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma pidupäeva kõnes traditsioonide hoidmise tähtsust, viidates sellega hiljuti kõne all olnud teemadele. Meie Lipp elas üle pikka okupatsiooniperioodi rahvuslipuna hingelipuna. Temaiskamine tänasel pidulikul viisil puudutab meie hingekeeli ja ma tahan uskuda, et see traditsioon On elab kogu oma ülevuses Belgiaga aastate pärast. Miks peaksime oma traditsioone Nonii kergel käel muutma põhjusel, et mujal nii ei tehta või mujal tehakse hoopis teisiti. Meie lipp on meie Eesti lipp ja meie hümn on meie Eesti hümn. Traditsioon on kui kord küntud vagu ümber kündmisele kõveraks kiskuma kippuv. Riigikogu esimees meenutas, et 90 aastat tagasi tundsid Eesti inimesed iseseisvuse väljakuulutamise üle ühiselt rõõmu. Hoidkem Eesti riiki. Eesti riik on Eesti inimesed. Liik on tugev, kui ta on meie südames. Head vabariigi aastapäeva elab Eesti. Et iseseisvus ja oma riik olulised on, oli täna hommikul Toompea lossihoovis tõesti tunda. Kus te emotsionaalselt on tänane päev alanud ja väga emotsionaalselt, kas ootasid, et nii palju rahvast siia kokku ausalt mõtlesime, et me peame kuskil mujal tegema, siis lassi hakkab väikseks jääma. Selgesti fantastiline tunne. Tudengite juhtimisele suundusid riigilipu heiskamist jälgima tulnud tuhanded inimesed ühiselt. Tallinna kolonn oli nii pikk, et Tõnismäel Toompea poole vaadates polnud lõppu näha admiral Pitka mälestusmärgile Toompea jalamil ja reali poisi juurde jäeti lilled. Teaduste Akadeemia majas Toompeale anti täna kätte riigi teadus-spordi- ja kultuuripreemiate ning Wiedemanni keeleauhind. Mall Mälberg käis kohal. Riikliku preemia laureaate tervitades rõhutas peaminister Andrus Ansip nende tähtsust kogu Eesti jaoks. Tänased laureaadid Wiedemanni keelepreemia laureaat, teadlased, kultuuriinimesed, sportlased on muutunud Eesti rahva jaoks sümboliteks ja nad liidavad meie rahvast. Teie üle on eesti rahvas uhke. Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villems kinnitas, et langetati head otsused ja avaldas kahetsust, et elutööpreemiaid on ainult kaks väärikaid kandidaate olnuks rohkem. Kui vaadata tervikuna seekordset Audalustatavate ringi, siis kõige Venemaa ja kõige noorema seal on 50 aastat seal midagi suurepärast, see näitab seda järjepidevust, mis kaugeltki mitte 70 aasta eest ei loodud Eesti teaduses, vaid näitab seda järjepidevust, mis on siin teadusliku mõtte arengus juba aastasadu aastasadu ja aastasadu. Teadustööelupreemiat said Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor akadeemik Valdek Kulbach ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiina Talvik. Kultuuri elutöö preemia said sel aastal Madis Kõiv, Rein Maran ja Valter Ojakäär. Esmakordselt oli selle preemia suuruseks miljon krooni, mille üle Valter Ojakäär ei jõudnud ära imestada. See võtab sõnatuks, see on niivõrd ootamatu ja ausalt öelda, ma ei ole kunagi selle nimel töötanud, et ma mingisuguse riikliku tunnustuse ära teeniks. Lihtsalt hakkasin kirjutama levimuusika ajalugu, selleks, et meil puudub ju Eesti muusika ajalugu. Tegin siis levimuusika poole otsa lahti ja seal ma ei erilist niisugust aukartust selle žanri vastu ei tunne, nii et julgesin teda ka üksinda tegema hakata. Wiedemanni keeleauhind läks sel aastal Matti Erelt üle suure ja tulemusliku töö ja pühendumise eest eesti keele elu juhtimisse. Tema sõnul on eesti keel üsna heas seisus ja väga kõrgelt arenenud keel. Mureks on tal aga see, et eesti keelt ei kasutata igal pool seal, kus oleks vaja. Oluline on see, et eesti keel jääks kõrghariduse keeleks, intelligentsi keeleks. Kas ta nüüd süvateaduse keeleks jääb, võib-olla alati pole vajagi, aga kindlasti on vaja, et kõik Eesti inimesed saaksid kasutada oma põhiseaduslikku õigust eestikeelsele kõrgharidusele. Siitme asi järeleandmisi teha ei saa. Spordi elutöö preemiad määrati kirjastajale ja spordipubetsistile päeva kivisele ning spordifotograaf Lembit peeglile. Viimase kohta öeldi, et ta on püüdnud oma fotodele spordihinge. Küsisin, kuidas õnnestus. No läheb tükk aega pildistama ikka aastaid natukene ja noh, tunnen teatud alati väga, väga hästi. Sport tähendab liikumist, dünaamilise liikumise pildile saamine on eriti raske. No nüüd on kergem, vanasti oli palju raskem, ise pidid rahustamine, nüüd teeb suurema töö ära, fotoaparaat. Aga noh, midagi peab ka mõistusele tulema, et teha head pilti. Täna avati Eesti ajaloo muuseumis maarjamäe lossis suur näitus, iseolemise tahe 90 aastat Eesti vabariiki. Mall Mälberg küsis muuseumi teadusdirektorilt Ivar Leimus, mille poolest on just see näitus eriline ja kas tegemist on seni kõige suurema väljapanekuga Eesti vabariigi ajaloost? See on teistmoodi näitus, küll ta on juba kujunduslikult teistmoodi. Näitus on pühendatud Eesti vabariigi 90.-le sünnipäevale juba see tingib, et ta on teistmoodi näitus. Kas ta on kõige suurem, näitas seda, ma ei oska öelda, sellepärast et nagu te teate, selles lossis oli kunagi ka eesti mees TALO ja revolutsioonimuuseum, mille ekspositsioon väga suur, aga nagu öeldud, see oli teine riike, teine näitus. Mida te ise selle näituse juures kõige rohkem hindate, mida inimesed kindlasti peaksid vaatama tulema? Siin on väga raske midagi konkreetset üksikeksponaati välja tuua ja see on terviks, on ütleme siis mitte jalutuskäik, aga niisugune mõtlik kulgemine läbi TALO läbisünni läbi arengu ajutise katkestuse, mis oli tegelikult ju väga pikk ja mida me mäletame veel väga hästi, aga mida noorem põlvkond enam ei mäleta, mida kindlasti tuleb näidata ja meenutada ja õpetada, et mõista, miks me oleme niisugused, nagu me praegu oleme ja loomulikult taassündi. Nii et kõik. Kas On siin midagi niisugust naljast, mida varem pole olnudki? Kui ta nüüd juba üksikuid huvitavaid eksponaate küsite, siis näiteks Konstantin Pätsi kirjad, mis on välja toimetatud vangilaagrist malelaua sees, midagi aga varem ei ole näidatud, mille olemasolu oli kahtluse alla, mis kummatigi osutusid tõeks või siis pika koosoleku üleskutse 44.-st aastast ja tulge vaatama, eks siis näed, kui kaua väljapanekut näha saab. Oi, see jääb pikalt välja. Arvatavasti umbes kolme. Virulased kinkisid Eesti Vabariigile sünnipäeva puhul Viru regi, milles lõi kaasa üle 600 autori. Ago Gaškov jätkab. Lääne-Virumaa rahvalaulikud kontsituna Rakvere kolmainu kirikus, et Viru regi, see on Eesti vabariigi sünnipäevaks koostatud regilaul idee autor Rein Sikk Narvas regilaulu koostamist välja kuulutades, et oleks hea, kui selles osaleks 90 inimest, aga lõppkokkuvõttes võttis sellest osa 650 inimest ja mitte ainult Eestist, vaid ka Taanist ja Austraaliast. See oli üks katkend regilaulust, küsisin folklorist Igor Tõnuristil, kuidas tema sellesse ideesse suhtub, et inimesed saadavad lauluridu ja siis pannakse selle põhjal kokku üks ilus regilaul. Iga laulik ju valis need värsid, mis ta esitas ja millele ta teatud tähenduse omistas. Ja minu meelest see ettevõtmine kujunes üllatavalt positiivseks. Ma ei uskunud, kui Rein Sikk kunagi sügisel selle ideega välja tuli, et nii palju inimesi hakkab kirjutama. Ja teksti, vaat ma kõike ei olnud regilaulud, regi, värsilised laulud, aga see näitab, et kui vähe või kui halvasti me tunneme oma folklooripärandit ja oma kultuuri, seda, mis on meile just omane. Samas peab märkima, et see osavõtt oli üllatavalt aktiivne. Inimesed väljendasid väga palju sihukesi valusaid mõtteid Eesti vabariigi kohta, mis küll kõik siia teksti ette kantavat. Teksti ei jäänud läinud sisse, nad ei olnud regivärsis kirjutatud, kui oleks, siis oleks mul aega on mahtunud siis ja üht-teist on, kuuleb nii rõõmu kui kurbust. Kuidas sul üldse selline idee pähe tuli, et lasta inimestel? Teha tänapäevane regilaulu ma tohtisin, et meil oleks üks ilus isamaa sünnipäev, selline, mis koosneks ainult televiisori vaatamisest, vaid selline, kus me igaüks saaks midagi teha ja regilaule Nõmis sees sünnist saati. No miks me siis ei võiks seda teha, me lootsime, et kui me saaksime sellele kenale Viru rägile 90 autorit oleks lõpmata kena, 650 autorit, see räägib ise enese eest 6500 rida ja 650 autorid, see ei tähenda mitte midagi, et kuhu see, kui palju siia Regila saadeti, kasvõi sellepärast, et hiljaaegu sain teada, et näiteks kogu Kihnu saar teeb praegu regivärss lihtsalt endale. Ma olin hilja voolu lasteaias, kus on pandud kogu tõsta oma valla lugu regilaulu sisse. See tähendab seda, et küll see pisik läheb ise edasi, et ega kõiki lauludega siia jõudma. Tallinnas Tammsaare pargis toimus vabariigi sünnipäevale pühendatud rokk-kontsert. Vaadaga närvitseda kuts nurgi riigi. Üliti enne kui me hakkasime seda täna. Ma ükskord hakkaks Eesti vabariigi au antud, see oli kahetsusväärselt puu. Selle punase päeva programmi vastus sellele küsimusele on väga lühikene. Nimelt vabaneb Nii oleme teinud peale 90 aastat tagasi see riik välja kuulutati, ei tahtnud keegi ju tegelikult teda siia ilma Kaana. Venelane, meie ise panime nad matma. Me olime endale oma riigi Ja niimoodi me vaatame seda hiljem. Wella meeti kvalitanud moleti tatava kõlbermanistlik vanema vennana meil aastakümneid isegi vahetevahel õnnetud okupeerinud. Oleme väitlejad, oleme siin kõik, nemad on alale. LE. Ja lõpetuseks veel üks uudis, et Eesti pank andis täna välja kolm Eesti riigi 90.-le sünnipäevale pühendatud meenemünti ning esimest korda pärast iseseisvuse taastamist ilmub ka plaatinamünt. Kümnekroonise nimi väärtusega hõbemündi on kujundanud Heino Brons. Vältia mündil on Eduard Wiiralti daam 50 kroonise nimiväärtusega kuldmündi autoron. Jaanuaisteria kujutatud on tuuleveskid sajakroonise nimiväärtusega. Ateena mündi kavandi tegi Tiit Jürna ja mündil on suitsupääsukesed. Mündid on müügil alates 27.-st veebruarist Eesti Panga muuseumis. Osta saab ka posti teel. Ning lõpetuseks ilmast. Öösel on meil pilves ilm, sajab vihma, mõnel pool võib tulla ka lörtsi. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on öösel üks kraad kuni neli kraadi. Homme ennelõunal on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Pärastlõunal on peamiselt sademeteta ilm ning lääne poolt alates selgineb. Puhub läänekaare tuul viis kuni 10, puhanguti kuni 16 meetrit sekundis. Sooja on homme kolm kuni viis kraadi. Pikerja klassika laudis algab kell 18, ülekanne rahvusooperis Estonia, kus toimub Eesti vabariigi sünnipäeva puhul kontsert. Seega järgmised uudised on eetris pärast ülekande lõppu. Ilusat vabariigi aastapäeva ja kuulmiseni.