Tere õhtust, võtame mõned päeva sündmused veel kord lühidalt kokku kumminale Mall Mälberg. Pensionide indekseerimise tulemusel tõusevad pensionid sel aastal üle 20 protsendi. Vanaduspension 40 aastase staaži puhul hakkab aprillist olema 4300 krooni. Brüsselis algas Euroopa Liidu tippkohtumine täna saavutati juba kahes olulises küsimuses läbimurre. Liitumiskõnelused Horvaatiaga lõpetatakse tuleva aasta lõpuks ning USA ja Euroopa Liidu viisatülile on leitud lahendus. Üks kiire arenguga kaasnevaks nähtuseks on valglinnastumine, mis tähendab linna funktsioonide kontrollimatult laiali valgumist linna ümbrusesse. Tartu Ülikoolis valmis uuring, mis käsitleb Tallinna ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalusi. Jõhvi balletifestival, mis täna algas, on pühendatud Adolf Adami balletile sisel. Homme tuleb pilves ilm, kohati sajab vihma või lörtsi, sooja on üks kuni neli kraadi. Valitsus tegi otsuse pensionide tänavuse indekseerimise asjus ja pensionid tõusevad tuleval kuul üle 20 protsendi. Valitsuse pressikonverentsil käis Kai Vare. Termo kasutatakse pensionide indekseerimisele uut metoodikat, senisest rohkem arvestatakse laekunud sotsiaalmaksu. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul võimaldab see suuremat pensionitõusu, kui varasem arvutada. Valitsus kinnitas pensioniindeksi 2008.-ks aastaks mis tõstab pensioneid 21,6 protsenti. Kord aastas korrutatakse sisuliselt kõik riiklikud pensionid läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindad ja palkade muutusest ning sotsiaalmaksu laekumisest. Varasematel aegadel oli see seotud siis 50 protsenti tarbijahinna indeksi muutusega ja 50 protsenti sotsiaalmaksu laekumisega siis 2008.-st aastast sõltub siis 20 protsenti tarbijahinna indeksist ja 80 protsenti sotsiaalmaksu laekumisest. 40 aastase staaži puhul tõuseb vanaduspension alates aprillist 4300 kroonini kuus. Sotsiaalministri kinnitusel ei ole karta, et tulumaks pensionitõusu ära sööd. 2008. aastal on maksuvaba tulu 27000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus, pensionäridele lisaks on täiendav tulumaksuvabastus 36000 krooni aastas ehk siis 3000 krooni kuus mis tähendab seda, et 2008. aastal on tulumaksuvaba pension 5250 krooni kuus elik tulumaks ei hakka pensionite kasvu sööma. Brüsselis algas Euroopa ülemkogu, kuid juba selle eel saabus mitu olulist uudist. Indrek Kiisler jätkab. Tippkohtumise eel saavutati kahes küsimuses oluline läbimurre, nimelt teatas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Paati on võimeline lõpetama liitumiskõnelused Euroopa Liiduga järgmise aasta lõpuks. See tähendab, et põhimõtteliselt võiks Horvaatia saada ühenduse liikmeks 2010. aastal. Läbimurret liitumisläbirääkimistel aitas saavutada kaks asjaolu. Esiteks on Kosovo iseseisvumisotsusega kaasnenud Balkanil pingete kasv ning Brüsseli üritab Horvaatiale liitumise osas rohelist tuld näidates pakkuda liitumisperspektiive ka teistele piirkonna riikidele eesotsas Serbiaga. Suure vastusammu tegi ka Horvaatia parlament, mis muutis pärast pikki vaidlusi kalapüügipiirkondi nõnda, et Horvaatia rannikuvetes saavad kalapüügiga tegeleda edasi ka Euroopa liidu alused. Veel selle aasta alguses ähvardas Brüssel, et kõnelused peatatakse seni, kuni kalapüügiprobleemile lahendust ei leita. Tänane päev tõi läbimurde ka Euroopa Liidu ja USA administratsiooni tülis viisavabaduse asjus. Sloveenia pealinnas Ljubljanas kohtusid Euroopa Liidu justiitsküsimuste volinik, Euroopa Komisjoni asepresident Franco Fratiini ja USA sisejulgeoleku. Minister Michal Dow Fratiini teatas, et Brüssel ei ole enam vastu sellele, et Ühendriigid peavad üksikute Euroopa liidu liikmesriikidega otsekõnelusi viisavabaduse andmiseks. Samas alustatakse eraldi kõnelusi Brüsseliga ning Fratiini avaldas lootust, et ühtne viisavabadus kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele kehtestatakse juba selle aasta oktoobrikuus. Auata. Wish vialisti kuuem. Franco Fratiini ütles, et see ajakava on ambitsioonikas, kuid realistlik. Ta märkis, et viisavabaduse küsimuses alustavad eksperdid kõnelusi juba lähipäevadel, kui mitte homme. Euroopa Liit nõuab, et kõikidele liikmesriikidele kehtiksid ühesugused reeglid. USA sisejulgeoleku minister aga keeldus samas kinnitamast, kas tõesti on nii kiiresti võimalik viisavabadust saavutada. Ometi ideed tänane kokkuleppega Eesti riigijuhtide Euroopa Liidu ülemkogul osalemise kergemaks, sest Eesti on üks nendest riikidest, mis on USAga juba viisavabadust puudutava memorandumi sõlminud. Niisiis saavad peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet keskenduda ülemkogul Eesti jaoks üliolulisele energeetika ja kliimapaketile. Välisminister Urmas Paet. Mis puudutab noh, meile siis väga olulist võimalikku imporditava elektriküsimust, et kõikvõimalikud saastekvoodid ikkagi läheksid arvesse ka imporditava elektri osas, et Eesti elektritootmine ei satuks ebavõrdsesse olukorda, siis näiteks Nendes vene elektriga need arutelud on käimas ja need ei ole lõppenud, nii et ka kui vaadata siin näiteks ülemkogu lõppjärelduste projekti, siis need on Eestile päris head, nii et suureks muretsemiseks, ma arvan, hetkel ei ole põhjust, aga aga see töö ei ole lõppenud veel ja läheb edasi. Tallinna ümbrusest sõidab iga päev linna ligi 40000 inimest, enim Viimsis tarkust ja Rae vallast. Tartu Ülikoolis valmis uuring, mis käsitleb Tallinna ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalusi. Uuringu koostaja, Tartu ülikooli inimgeograafia õppetooli professor Reinaasa sõnul ei ole praegune ehituse intensiivsus üllatuslik. Valupunkt on aga logistika. Uusasumite jaoks on nagu väga kehv infrastruktuur loodud ja nad pole nagu läbimõeldud paigutatud, et võib-olla need on need küljed, miks sellesse negatiivselt suhtutakse ja see termin ka see valglinnastumine on negatiivne. Professor rahase sõnul tuleks pigem rääkida ees linnastumisest. Eeslinnastumine on maailmas läbikäidud etapp, see käib kaasas elatustaseme ja elukvaliteedi tõusuga. Inimestel tekib võimalus endale elukohta valida, mis oli huvitav, meie uuringus näitas ka, et inimesed üldiselt valisid selle uusasumi, kuhu nad kolisid selle maantee või suuna selle järgi, kus nad ennem linnas elasid. Nüüd on ka huvitav, üha kiiremini hakkavad töökohad minema minema linnast välja, sest seal on jällegi odavam maa ja lihtsam ehitada ja maailma kogemus on näidanud seda, et unistus sellest, et kui me viime kohad linnast välja sinna elukohtade juurde, et siis siis nagu transporti tarbitakse vähem. Ei, ega inimesed ei hakka enda kodukohas tööl käima, kodukoha juures käivad tööl ainult koristajad ja sellised nagu väga labase töö tegijad ikkagi, mida kvalifitseeritud töö ja spetsialist on, seda kaugemal, üldjuhul on tal leida endale sobiv. Kuna me räägime, et nendes eeslinnades elavad kõik kõrgharidusega perekonnad, mõlemad pereliikmed on üldiselt kõrgharidusega ja väga kindla kvalifikatsiooniga spetsialistid. Et ega nad ei lähe sinna kodu juurde loodud hulgilattu tööle, et nad ikkagi töötavad seal, kus võib-olla Eestis ongi igat töökohta, üks. Paljude maailma suurlinnadega võrreldes ei ole meie logistika siiski nii hull, omavalitsustel on aga koostööks mitmeid kasutamata võimalusi. Praegu on eeslinnadesse kolinud autodega noored pered. Aastate pärast on nad küllalt vanad ja sõidavad meelsamini bussi või rongiga. Professor rahase sõnul valitakse elamiseks piirkond, kus on parem infrastruktuur. Käisime uuringus välja tõime ka, et neid Eesti protsesse tasub nagu vaadata natuke laiemas perspektiivis, et, et mis on need tegelikult Euroopa linnad, kes meiega võistlevad siin kas või Helsingi linna regioon või Stockholm või Riia, et tegelikult me oleme Euroopas täielik kääbus. Ma arvan, et on väga oluline see, et siin 20 valda või omavalitsust, kes siin Tallinna ümber on, et nad peaksid nagu oma koostöövalmiduse ikkagi kokku panema, ei hakka osa asju tegema, et elamise kvaliteet, see, mis liiga kiires arengus on kaduma läinud ja meie põhitulemus, mis oli, oli see, et kuldringi valdades on kõik inimesed rahulolematut. Sellepärast et lastehoidu või, või ka vähemalt algkooli osas on niivõrd keeruline leida ja saada ja korraldada, et see tekitab stressi. Professor Rein Ahas usutles Margitta otsmaa jõhvis algas täna balletifestival, mis on pühendatud Adolf daami balletile sisel. Festivali avaürituseks oli sellele balletile pühendatud näituse avamine ja näituse kujundas Gustav-Agu püüman temaga rääkis Ago Gaškov. Teatrikunstnik Gustav Human jõhvi balletifestival avatakse näitusega siis L-Eestis siis l on minu meelest selline ballett, mida tantsitakse kord viie aasta jooksul ikka kuskil kas Vanemuises või Estonia laval. Mille poolest see ballett siiski tähtis on, teda tantsitakse ja ta nii kuulus on, et temaga võib lausa jõhvi esimest balletifestivali avada, tähendab temale pühendatud näitusega avada. Eks ta on omamoodi romantilise balletietalon. See nii nagu Luikede järv. Mida ikka ja jälle lavastatakse ja kui üks väike tüdruk kujutab endale balletti ette, siis ta kujutleb ennast Luigena. Samasugune on ka sisel ja ta on juba 1841.-st aastast olnud populaarne, räägime natuke sellest näitusest, siin on siis hõljus nii fotosid kui ka kostüüm, eks ole. Kostüümid on jah, need on lihtsalt niisugune kaunistusnäitusele, sest kostüüm on alati atraktiivne pealtvaatajale ja nad ei ole välja arvatud kaks tükki, mis üleval on. Kaie Kõrbi isiklikud kostüümid ei ole seotud selliga. Aganad kaunistavad meie näitust. Näitus ise on koostatud fotomaterjalidest ja kunstnike kavanditest, sest ma leian, et kunstniku puhul on ka etenduse loomisel üks väga oluline ja austusest oma kolleegide vastu. Ma tahtsin ka neid eksponeerida. No te olete üks rott kujundanud siis oldi, eks ole, et nagu te ütlesite, et see oli, see oli 1975. aastal Estonias see 70.-te aastate aeg oli selline võrdlemisi Pärn aeg, teatris tehti vähemalt draamast, tehti igasuguseid huvitavaid asju, mida varem polnud tehtud. Kas teie kujundus 75. aastal oli ka mingil moel selline modern? Ei, ta oli just vastupidi, väga traditsiooniline. Mul eeskujuks olid vanad krabüürid. Ilmast eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma ja lörtsi, paiguti on udu. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni viis, saartel loodetuul kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal on siin-seal udu. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus, saartel loodetuul kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme üks kuni neli kraadi. Tegusid kella kaheksast Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg. Kena õhtut.