Jätkame fotokoolide ja kui on eelmisel kolmapäeval rääkisime mehest, kes istus loomade joogiaugus, et saada kätte erilised pildid siis täna räägime ühest teisest mehest, kes samuti ei pelga vete stuudios. Fotograaf Kaupo Kikkas, kes on nüüd siis järgmine selline ekstreemne fotograaf, kellest võiks juttu teha ja kes ei karda? Kindlasti Clark lill, kellest me täna räägime, ei ole kaugeltki nii ekstreemne mees, kui oli eelmise nädala mees Grecto toitke, siis ma rõhutan, 16 kuud seal loomade joogiaugus mitte lihtsalt korraks. Clark lill on selle pärast väga huvitav mees, et tema võib öelda hobi, millest on saanud tema töö on nii fotograafia võtmes nii kummaline ja tõestab väga edukalt, et ka väga kummaliste asjadega on võimalik tegelikult nii-öelda edu edu saavutada, maailma kuulsust saavutada ja ka hästi raha teenida. Nimelt Clark lill on lainefotograaf. Mitte ta ei pildista laineid kaldal istudes ega paadis loksudes ega mingil kolmandal moel helikopteriga sõites, vaid ta läheb ja ujub laine sisse võtab selleks kaasa veekindlas korpuses oleva fotoka ja pildistab lainete murdumist. Ja see kõik kõlab üsna kummaliselt ja kõlab nagu niimoodi, et ühe pildi laine murdumisest teise pildi laine muldamisest ja kolmandad, et ka ja, ja siis peaks midagi muud minema pildistama. Siis klaar kyll on mees, kes ainult laine murdumist pildistabki ja nii uskumatu, kui see ei ole tema raamatuid ja tema ettekandeid saadab tohutu edu. Havail sündinud mehena ilmselt ei Pole lainetele kunagi võõrad olnud, sest et ta on surfanud ja tegelenud professionaalselt ka sellise botaanika tööga. Nii et tegelikkuses looduslähedus on ilmselt teda saatnud ikkagi sünnist saati aga alles 2006 aastal 2007, kui ta tegelikult saavutas nagu selle idee, et miks keegi ei ole pildistanud neid lainerulle, nimetame neid nii ehk hiiglaslikke murdlaineid sealt laine seest. Ja tõepoolest ta hakkas arendama ja aretama seda tehnoloogiat välja, kuidas siis sinna laine sisse minna, kuidas seal olla, kuidas seal ellu jääda milline ja, ja kuidas võtta sinna kaasa fotoaparaat. Ja tulemused on absoluutselt sõnatuks. Täiesti lummavad. Kuidas hiiglasliku laine sees hakkavad mängima v toonid, liiva või taeva peegeldus, päikesekiired see on, see on täiesti seal midagi täiesti, absoluutselt erilist, kohati tekib tunne, et see on veidikene teiselt planeedilt kõik pärit. Aga see on jällegi näide ühe inimese pühendumisest, et võib-olla jällegi nagu võhikule tundub, et noh, et mis see siis on, et lähed, siis võtad selle veekindla fotoka ja lähed ootavatesse, laine tuleks, aga tegelikult esiteks on see tehniliselt väga keerukas, teiseks seal äärmiselt ohtlik, sest et iga see suur seitsme meetrine laine, mis murdub, kukub sulle ju pärast seda klõpsu hetke koheselt pähe ja surub sind siis kas sinna liiva sisse kivide sisse või viskab su kaldale, halvemal juhul kisub sind tagasi hoopiski merele. Nii et tegelikult iga selle laine ootamise hetk on, on tegelikult väga ohtlik, ega seesama Lill on lõpetanud ika kümned murtud ribidega, et kui keegi arvab, et see soojas meres lainetuses loksumine midagi väga mõnusate lihtsalt on rääkimata kõikvõimalikest väga tõsistest harrastustest ja mida ta saanud on, sest et selleks, et sa saaksid olla seal laine sees nii liikuv ja nii fleksidiil nagu võimalik ta lihtsalt. Tal on seljas kõige õhem, kõige väiksem kalipso ehk siis nii-öelda märg ülikond ja pea on tal täiesti paljas jalas on tal sellised minilestad. Sest kui ta paneb suured lestad jalga, siis on oht selles, et ta nii-öelda koperdab ja jääb sinna kuhugile kinni nendega ja need hoopis talle mõjuvad nii-öelda hukutavalt, eks ju. Ja loomulikult fotokas on tal igatipidi keha ja käte külge seotud. Ja sisuliselt võib öelda, et ta on sama hästi kui nii-öelda paljalt, et teda ei kaitse seal mitte miski, eks ju, nägu peab niikuinii paljas olema, selleks et saaksid seal midagi fokusseerida ja midagi ka läbi aparaadi vaadata. Kuigi enamus pilte ta ise on tunnistanud, tegelikult tal on aparaadi all sinine, spetsiaalne käepide milles ta hoiab ja on ta niimoodi teinud, et ega ta ei saa läbi aparaadi vaadata, sest et see, kuidas, milline selle pöörde hetkel sind seal liigutab, sa oled nagu tsentrifuugi täielikult, eks ju. Nii et sa, sa lihtsalt proovida õiges suunas tuld anda ja kui õnnestub, siis õnnestub, kui õnnestus, ei õnnestu. Aga need tuhanded, arvatavasti kümned tuhanded, oodatud korrad millal oleks valgus ilus, millel oleks laine ilus, millal ta täpselt niimoodi pöörab, nagu, nagu sa tahaksid. Äärmiselt suur, tegelikult ekstreemne töö ja ettevõtmine. Nii et see on näide sellest, kuidas kuidas pühendumine ja soov midagi täiuseni täheldada võib ka väga-väga-väga väikse nišivaldkonnas sind maailma kuulsaks teha. Aga kui on ta kujundeid, mida ta otsib, millist lainet ta seal ootab, et ta juba ära ei lõpeta. Ta otsib ilu, see on tegelikult ju kõige kõige klassikalisem nii-öelda käimapanev jõud leida selle vormi, valguse värvi liikumise dünaamika kontrastide kõige selle vaheline kooslus, mis oleks esteetiliselt äärmiselt nauditav, sest kui tema pilte vaadata, siis need maagiliselt ilusat, see on uskumatu, kuidas taevasina ja kollane liiv võivad hakata mingi laine sees koos mängima. Nagu Laine on näiteks rapsanud sealt põhjast liiva üles, nagu puu kasvaks liivast laine sees või needsamad lihtsalt need lainerullikujud, kuidas laine on teinud peaaegu nagu sellise täiesti nagu tornaadokujulise rulli. Ja tema on selle kõige sees, et lihtsalt need on need hetked, mida meist tegelikult mitte keegi ei näe. Sest et kui me isegi oleme nii julged, et me läheme sinna laine sisse seda olukorda otsima, siis me ei suuda seda hetke peatada silmadega. Me võib-olla tajume, et jah, see laine keerab nüüd üle minu pea praegu rulli või Me tajume mingisugust taevasina ja kollase liiva kontrasti. Aga ilma seda kõike nii-öelda kinni püüdmata või ilma seda hetke väga-väga-väga lühikest aega hetke fikseerimata ei ole võimalik seda niimoodi tunnetada. Ta pildistab praegu veel jätkuvalt Loomulikult loomulikult, ta alustas alles 2006, aastal, need on tänaseks täiesti maailmakuulus ja ta on ka absoluutselt ainukene mees, kes teadaolevalt sellise asjaga ja sellisel tasemel tegeleb. Niiet et muidugi olgem ausad, ega Eestis hüpates hüpates kõhuli merre ilmselt selliseid pilte ei tule, sest et selle eelduseks on siiski võimsad lained. Mida, mida, mida, mida ta oma kodurannas Havail kogu aeg ka püüda saab. Ja järgmiseks eelduseks on siis sellised väga erinevad rannamustrid, mis selle seda pilti rikastavad, eks ju, ja veetoonid ja kõik. Nii et ta on väga aktiivne, väga edukas ja tema pilte on tänaseks ilmunud. Nat National Geographicu ajakirjas Geo. Tema ta on ainukene, ütleme sellise valdkonna fotograaf, kelle pilt on ostetud täiesti kunstitöödena kale riidesse. Nii et tegu on väga ainulaadse kunstnikuga, võib nii öelda. No järgmine mees, kellest kolmapäeval, järgmisel kolmapäeval räägime, on samuti omamoodi ainulaadne mees, jääks temagi vilt, ole enamus meist näinud.