Jätkame täna samuti teemal, kuidas suhelda ja kuidas teha ennast mõistetavaks ning saada teistest aru stuudios Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi õppejõud kajada. No kui me võtame nüüd ühe sellise näitliku mudeli, nagu see võiks olla mõni suurettevõte, kus töötab palju inimesi ja kuhu on ka palgatud kommunikatsioonijuht, mis eesti keeles võiks siis tähendasid nagu inimene, kes aitab rääkida ja aitab mõista ja vahendaja. Täpselt nii, et kui on selline ettevõte, siis miks juhtub nii, et vaatamata sellele, et see inimene on olemas ühel pool maja inimesed ei tea, mida teisel pool tehakse ometi kõik nagu liigub ja voog nagu toimib, kuhu tekib see pais, et ei lähe asi edasi. No vaat siin on selline huvitav nii-öelda stereotüüp mõtlemisest tekkinud Eesti vabariigis, et et arvatakse, et kui me nüüd võtame suhtekorraldaja või kommunikatsioonijuhi tööle, et siis tema lahendab kõik meie probleemid ära. Tegelikult, ega see üks inimene ei saa, siis ütleme 8000 või 4800 või 400 töötaja eest suhtlema hakata ja kommunikatsiooni juhtima hakata. Et see kommunikatsioonijuht ikkagi organisatsioonis peaks olema niisugune nõustaja, kes aitab sellel organisatsioonil aru saada, kuidas kommunikatsioon tema efektiivsust, organisatsiooni efektiivsust parandada. Et see kommunikatsiooni juhi töö tegelikult ei ole mitte nii palju, ütleme inimeselt inimesele kommunikatsiooni suunamine kui just organisatsioonis kommunikatsiooni kui ressursi kasutuselevõtmine. Et me räägime rahast hästi palju. Me räägime sellest, et meil on materiaalsete vahenditega nappus ja puudus ja enamasti eks ole, räägime sellest, et meil on praegu masu ja igasugused muud pahad asjad ühiskonnas. Aga me väga Pähe räägime sellest, et meil on olemas ka sellise mittemateriaalsed ressursid mis tegelikult lõpuks lõppkokkuvõttes hakkavad ka rahasse ümber arvestama. Ja kommunikatsioon on üks nendest ressurssidest sisemistest mittemateriaalsetest ressurssidest. Et kui organisatsioon oskab kommunikatsioonitargalt juhtida säästlikult, plaanipäraselt, selgelt, arusaadavalt, läbipaistvalt, dialoogiliselt, nii et partnerid saavad aru, mis seal organisatsioonis toimub. Nii et need organisatsiooni enda liikmed saavad aru, mis seal organisatsioonis toimub siis hakkab sellest sündima organisatsioonile lisaressurss, lisakapital paljud teoreetikud nimetavad seda sotsiaalseks kapitaliks ja selle kaudu me saame ka tegelikult organisatsiooni majandustegevust muuta olalise oluliselt efektiivsemaks. Nii et seal nagu selle kommunikatsiooni juhtimise nii organisatsiooni kommunikatiivne pool seemned lihtsale kuulajale pisut võõraks arusaamatuks, et mis seal toimub. Et kuidas mina sinna puutel sinna puhtubki, see, et näiteks kui sina oma töös seesama tähenduste loomine, millest eelmine saade rääkisime. Et seesama tähenduste loomine oma tööle toon sellise lihtsa näite, et kui sina näiteks töötad personaliosakonnas ja sul on vaja näiteks suhelda raamatupidamise osakonnaga, need on väga erinevad valdkonnad. Need on väga erinevad töörutiinid, aga erinevad seadused, need reguleerivad. Ja see, kuidas sa enda tööd ja oma tulemusi oma kolleegile seletada ja arusaadavaks teed. See ongi nii-öelda organisatsiooni dünaamiline toimimine ja selle selle arvelt tegelikult säästame tööaega. Me säästame iseenda ressurssi. Me säästame, ütleme, tööprotsesside toimimise kohmakust ja, ja selle läbi hakkab organisatsioon tegelikult raha kokku hoidma. Näiteks kui, kui sul on noh, ütleme seda mõõdetakse väga selgelt inimtundides töötundides. Et kui sina töötad näiteks 100-ga krooni eest päevas või 100 euro eest päevas näiteks siis organisatsioon kulutab sinu peale ju 200 euri, ütleme nii laias laastus ka kirik kirvemeetodil arvutades. Ja, ja tegelikult on see, et kui sa sellest selle, selle raha tahad oma organisatsioonile tagasi töötada, siis sa pead sajaprotsendilise efektiivsusega terveks praeguse kaheksa tundi muudkui toimetama ja toimetama nagu nugis osavalt usinasti. Aga kui nüüd sul sellest tööajast kulub täiesti, ütleme niisugustele nii-öelda komistuskivide ületamisele näiteks suitsutöö ei suju sellepärast et sul on mingisugune informatsioon puudu või sa ei saa millestki aru või sa ei, ei, ei oska või ei tea või ei tunne, ütleme, mida su partner või kolleeg teises osakonnas teed siis otsinud õiget inimest täpselt, aga just sotsid seda õiget inimest vaevalt, aga sotsid seda vastutajat saatsid seda, teist, kolmandat, neljandat sadu ostsime, võime oma igapäevases tööelust tuua selliseid näiteid miljoneid siis tegelikult me raiskame aega. Me ei saa keskenduda sellele konkreetsele töö tegemisel, aga kui need niisugused organisatsioonisisesed info liikumise protsessid on hästi korrastatud ja paika pandud ja reeglid on paika pandud, kuidas need toimivad ja, ja, ja kes kellele mida saadab ja ja kuidas me ennast tutvustame oma teistele kolleeg veel nii-öelda sisemine marketing ja kõik sellised asjad siis, siis tegelikult organisatsiooni toimimine muutub oluliselt tõhusamaks ja selle tõttu ka säästlikumaks. Ja noh, ütleme oma teema omaette teema on täiesti nagu konfliktid organisatsioonis, aga need on kiired tekkima, need on väga kiired tekkima just, ja just nimelt sellistes olukordades kui, kui asjad on korraldamata või kui, kui ei ole paika pandud näiteks sellised elementaarsed info liikumise, ased, enamus konflikte, muide, kas me oleme analüüsinud neid ülikoolis enamus konflikte kommunikatsioonikonfliktid. Aga mis mõttes siis, et ei saada aru, et kes see teine on või mis ta ei saada aru, hakatakse jälle stereotüüpselt mõtlema, hakatakse süüdistama, esitama niisuguseid väiteid, mis, mis solvavad ja ütleme, et on ülekohtused ja nii edasi ja nii edasi, see on see niivõrd keeruline keemia, et et seal on nii, nii mitmekihiline problemaatika taustal, et, et lihtsam on organisatsiooni jaoks tõepoolest võtta tööle see kommunikatsioonijuht, kes organiseerib selle info liikumise ja kommunikatsiooniprotsessi süsteemselt, arusaadavalt. Ja just nimelt sellest aspektist lähtudes, et organisatsioon peab iseenda jaoks tähendusi looma ja ka oma partnerite ja klientide ja koostöövõrgustike jaoks või, või omanike jaoks, eks ole, et, et need asjad oleksid selged ja arusaadavad ja see on puhas raha, see on puhas raha, mis, mis lõppkokkuvõttes organisatsioonile alles jääb ja ka juurde tuleb. Aga kui me nüüd võtame selle kommunikatsioonijuhi või pressiesindaja, mis asutustes ikka on tema rolli, siis kas ta nagu ei ole seal vahel mingi selline filter, mis aeg-ajalt võtab ära kõik loomuliku ja inimliku, sest inimene ise ta pelgab, kas siis endast rääkida või ta hakkab läbi vahendaja rääkima ja siis muutub asisteriilseks. No ei, ta nii ei tohiks minna, pigem ma ütleks, et, et see, see töötaja või see inimene, kes seda tööd teeb, peab olema nagu diplomaat. Ja nagu õpetaja ja nagu nagu Kalevipojas on üks väga hea metafoor nagu siil laual ikka poisid ikka serviti ikka serviti, et mulle väga see metafoor meeldib ja, ja see kommunikatsioonijuhi töö ongi selline nõustaja või, või ütleme, teine metafoor, mis on väga hea saabastega kassi muinasjutugagi, tead, eks ole noh, vot saabastega kass käib ja ütleb, kuidas asjad käivad ja, ja ise sealjuures mõnusalt saabastega kassi seades, eks ole, selline mittemateriaalse ressursi haldamine ja seal peab olema ka selline ütleme, inimlik aspekt sees, muidu need lihtsalt need liinid ei toimi. Näiteks kui organisatsioonid valivad endale näiteks sisekommunikatsioonijuhti siis äärmiselt oluline on sealjuures just isikuomaduste analüüsimine, mitte see, kas ta nüüd Ta oskab kirjutada või, või luuletada või mida iganes teha, need on kõik õpitavad asjad. Aga, aga sellised kaasasündinud oskused kommunikatsioonijuhile on umbes kolmveerandi ulatada, kusjuures olulised ja veerand on siis see, mida me juurde õpime. Ja noh, pressiesindajad on hoopistükkis niisugused inimesed, kes siis nagu organisatsioonist väljapoole peaksid suutma neid tähendusi organisatsiooni kohta luua. Ja, ja seal on samamoodi väga suur roll on selles, et millise inimesega meil on tegemist kas see inimene suudab diplomaatiat, et praktiseerida ja ütleme, sünergiaid ja niisuguseid üksteisemõistmist luua või ei suuda? See on nüüd hea. Me oleme saanud teada kahe ametikohta, mille puhul nii mõnedki võib-olla pead vangutama. Huvitav, mida nad teevad, kes nad on ja mis nende töö on. Aga kes meist ei tahaks olla hea suhtleja, saada ise oma asjadega hakkama ennast kuuldavaks teha? Sellest juba järgmisel neljapäeval.