Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 19.-st jaanuarist. Stuudios on Kai Vare. Isamaa ja Res Publica Liit tegi ettepaneku regionaalministriks hakata Siim-Valmar Kiislerile, kes annab vastuse tõenäoliselt veel täna. Viljandi volikogu esimees Tarmo loodus lükkas ettepaneku tagasi, seda eelkõige perekondlikel põhjustel. Torme ei ole seni nii palju kahju teinud, kui kardeti. Elektrita jäi veidi üle 2000 majapidamise, pärnus viis tuul ära ülema ühe maja katuse. Eesti hambaarstide konverentsil märgiti, et võrreldes viie või 10 aasta taguse ajaga on meie hambaravi rahunenud. Kõige enam vajab arstide arvates kohendamist inimeste teadlikkus ja profülaktika. Rakveres peit ukraina kultuuri päeva Eesti ukrainlaste kongress. Juhi sõnul tulevad ukrainlased Eestis väga hästi toime ja tunnevad end hästi, muidu siin ei elataks. Kokku on Eestis ligi 30000 ukrainlast. Öösel puhub veel tugev tuul, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis, merevee tase tõuseb Pärnu lahes kuni 140 sentimeetrit. Keskmise kurikuulsa jaanuaritormi ajal oli see ligi kolm meetrit üle keskmise. Eeloleval ööl sajab lörtsi, homme alates saartest sadu lakkab. Sooja on nii öösel kui päeval üks kuni neli kraadi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi abiministrile Siim-Valmar Kiislerile tehti ettepanek kandideerida regionaalministri kohale jätkab Mall Mälberg. Äsja lõppes Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari ja Siim-Valmar Kiisleri kohtumine. Mart Laar on nüüd telefonil, kas Siim-Valmar Kiisler võttis ettepaneku vastu? No ettepanek on tehtud, ütleme nii oli, meil on olnud ka selline pikk pooleteisttunnine jutuajamine kõige selle ala peale ja praegusel hetkel leppisime kokku, et ei kommenteeri, kuna Valmo diisel läheb nüüd koju ja räägib oma omastega läbi ja ma saan täna õhtul vastuse, Siim Kiisler oma juba praeguse ameti tõttu, kes on majandusministeeriumi aseminister, on tegelikult selle valdkonnaga üsna hästi kursis, kuna ta on oma töö tõttu pidanud kokku puutuma, on tegelikult ka gaase ministrina osalenud mitmetes regionaalministri poolt moodustatud töörühmades. Nii et see väljakutset ulatus on talle selge ja noh, loomulikult rääkisime õige põhjalikult, et kogu seda ala ja neid probleeme, mis on seotud ja seda, mida tuleks teha ja mitte pikema aja jooksul, vaid tõesti lähema poole aasta jooksul läbi, et oleks selge, millised on erakonna ootused, millised on probleemide hulgad ehk milline see väljakutse siis tegelikult on ja noh, see on suur väljakutse kahtlematult. Mõned kommentaatorid on öelnud, et uus minister, et ta selle ettepaneku vastu võtaks asuda ministri kohale saab suuremad volitused, kui eelmisel oli. Ma nüüd küll ei, ei kujutaks nagu ette, millised need suuremad volitused on, ka eelmised ministrid olid küll volituste osakaal oli täpselt sama suur. Võib-olla nagu ja nüüd, kui me eelmise ministri juures ootasime tulemust kaheksa kuud, siis uue ministri ametiastumisest tahame me lühema ajaga neid tulemusi näha, nii et selles suhtes on nõudlikkus tegelikult isegi suurem. Kui palju aega te talle annate? Pool aastat. Tarmo loodus, kellele Mart Laar esimesena ministri kohale asumise ettepaneku tegi, loobus sellest perekondlikel põhjustel. Väga meelitav pakkumine, aga kahjuks neid kodus asju arutledes jõudsin nagu täielikule arusaamisele, et ministriametist tähtsam on oma perekond ja oma kodune elu ja olu ja kuidas sul lastel läheb ja, ja see viieaastane kogemus, mis mul eelmisest korrast Tallinnas on, et, et see nagu ei kaalu üles, seda peab olema ühes korralikus peres on kodus olemas. Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kutsub homme senise regionaalministri Vallo Reimaa tagasi ja kinnitab uue ministrikandidaadi. Eestis puhuvad tormituuled on põhjustanud elektrikatkestusi ligi 2500. majapidamises Pärnus viis torm eramaja katuse, muud suuremat kardetud tormseni Eesti läänepoolsetes maakondades teinud ei ole, teatab Toomas. Šalda. Kolme aasta taguse jaanuaritormiga seekord näha vähemalt seni võrdlust välja ei kannata. Ilm on siin Pärnu kandis olnud äärmiselt ebameeldiv, aga mitte enam. Pisut pahandust on kõva tuul siiski korda saatnud. Kella 14 seisus tegi kokkuvõtte Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets. Ei ole tulnud sellist tormi nagu siin võib-olla mõned päevad tagasi oodati, et tuul on olnud selline tavapärane, võib-olla sügisilmale ja siin mõni nädalavahetus on meil ka tormiga seoses olnud väljakutseid rohkem kui siin tänase päeva jooksul, et kogu regiooni peale. Me oleme 11-l korral väljas käinud. Viis väljakutset on olnud Pärnumaal, kus kolmel korral käidi siis eemaldamas teele langenud puud. Ühe korra rippus üks poe silt üleval ohtlikult ning ühekorraga all siis aisa tänaval viis ära ühe kahekorruselise kivimaja katusetuul Läänemaal kolmel korral puud teele langenud, mida päästjad eemaldamas käisid ja Raplamaal kahel korral, et need kardetud saared, Hiiu ja Saaremaa on seni läinud rahulikult seal väljakutseid tormiga olnud jälle. Sõitsin läbiga Pärnu rannas, seal on suured rüsijääkuhjad. Kas rüsijää ka kuidagi kellelegi midagi halba võib tekitada? Kui see veetase nüüd veel tõuseb, siin kella neljase seisuga oli ta küll väga madal, et 29 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli jätkasin, õhtuks lubatakse sadama 10 120, siis tõusta on veel kõvasti. Kui see vesi veel tõuseb, siis rüsijää võib ohustada just rannaäärseid elanikke, kelle majale siis merele lähedal, et inimesed peaksid ise jälgima need ilmastikuolusid, mis võivad siin muutuda minutite või tundide jooksul ja iseenesest mitte ohtu seada. Nii et päris faire lõpume praegu kuulutada ei saa. Kindlasti mitte, kuigi Emmchi viimane ilmaennustus ütleb, et siin tuule tugevus võib olla kuni 20 meetrit sekundis saartel ja veelgi vähem siin mandril, siis veetaseme tõus on prognoositud ikkagi õhtuks samamoodi. Nende tormituulte tugevust peaks jõudma maksimaalseks just õhtupoolikul, nii et kindlasti tasuks valvel olla, jälgida. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja nüüd mõned sõnumid välismaalt. Hispaania politsei leidis Barcelonas korraldatud operatsiooni käigus pommi valmistamise materjali ja vahistas 14 terrorismiga kahtlustatavat. Siseministri sõnul on 12 kinnipeetutest Pakistani ja kaks India päritolu. Hispaania luureagentuur on hoiatanud Prantsusmaad, Suurbritanniat ja Portugali terroristid valmistavad ette rünnakut. Vaated langevad ajaliselt kokku Pakistani presidendi Pervez Musharrafi Euroopa Ringsõiduga. Hispaania peaminister José Luis Rodriguez Zapateeru ütles, et on liiga vara teha järeldusi, mida islam äärmuslased kavatsesid ja missugusesse rühmitusse nad kuuluvad. Vaatlejad märgivad, et kahe kuu pärast on Hispaanias üldvalimised ja sisejulgeolek valimiskampaaniates üheks põhiteemaks. Šiiidi moslemid tähistasid täna suure usupüha 10 Päevase tähistamise lõppu. Põhja-Iraagis sai surma vähemalt üheksa inimest. Pühasse linna karbalasse ja selle ümbrusesse on koondatud 20000 sõjaväelast ja politseinikku, et ära hoideni šiiitide enda kokkupõrkeid kui ka sunniitide rünnakuid nende vastu Saddam Husseini valitsemisajal. Seal oli assaara tähistamine allasurutud, nüüd on see aga, aga taas elavnenud. Eelmisel aastal hukuses suure tähistamise käigus üle 260 inimese. Pakistani politsei teadlaset tõke, stati enesetapuplahvatus ja tsüaniidi rünnakud palverändurite vastu. Siis bulla liidrisaed Hassan Tralla sõnul on rühmituse valduses 2006. lasta liibanoni sõja ajal hukkunud Iisraeli sõdurite kehaosi. Tuhandetele juubeldavatele šiiidi moslemitele esinedes kirjeldas Nasralla värvikalt, missuguseid keha usinad lahinguväljalt kokku korjasid. Ühtlasi ähvardas ta vastulöögiga, kui Iisrael rikub Liibanoni suveräänsust. Vaatlejate sõnul on ras Tralla peamine kõne eesmärk avaldada survet Iisraelile, et kiirendada läbi vaikimisi kinni võetud Iisraeli sõdurite ning Liibanoni ja teiste vangide vahetamiseks. Tagasi Eestisse Tallinnas toimus täna Eesti Hambaarstide konverents Mall Mälberg, rääkis konverentsi korraldanud kliinik 32 peaarsti Lauri Vahtraga, kes oli ühtlasi konverentsi moderaator. Doktor vahtra sõnul on Eesti hambaravis toimunud olulised muutused ja arengud. Kui võrrelda hetkeseisuajaga viis või 10 aastat tagasi kui võrreldavaid naabritega näiteks Skandinaaviaga, kus hambaravi on traditsiooniliselt kõrgel järjel olnud, siis Eesti on neile tublisti lähemale liikunud, kinnitab doktor Lauri Vahtra. Igast riigist leiab seda hambaravi nii-öelda erineval tasemel, et ma usun, et Eesti paremad kliinikud pea nagu Euroopas ja Skandinaavias silmi maha lööma, et veega see tase kindlasti mõeldav. Et loomulikult Eesti on nii pisikene, et me tõenäoliselt ei konkureeri nende riikide tippudega, aga ma usun, et meie tase on selline. Hea, et ei pea, ei pea häbenema. See on kõige suurem probleem, on magad, võib-olla kõige suurem probleem on just niuke teadlikkuse puudumine, kohati meil nagu aastaid haiguste ennetamine e profülaktika ja see olnud selline suhteliselt nagu lapsekingades, et sellega on tegeletud, aga see kindlasti ei ole arenenud sellisel kombel, nagu see on näiteks kandjana Araabiamaades. Et magan, just sellised poole pealt oleks nagu arengut vaja, et tehtavad tööd ja materjalid vastavad nii-öelda standarditega, et need on needsamad, mis on igal pool üle maailma. Aga just ütleme selline üldine profülaktika, haiguste ennetamine, et see on see, millest sa kindlasti oleks riigil võimalik nagu rohkem panustada. Ehkki Lauri Vahtra ise otsesed laste hambaraviga ei tegele, on tema sõnul ka laste hambaravi olukord paranenud, kuigi seal oleks veel palju ära teha, iseäranis ennetuses. Üks suur probleem, millest ma olen aru saanud, mis hetkel nagu on, on see, kui me laste hammaste ravi on tasuta haigekassa hinnakirja alusel, kuid samas haigekassal on nagu laskusid nii-öelda lepingupartnerite leidmisega, sest et hambaarstid ei ole nagu päris valmis nendel tingimustel neid protseduure tegema, mis haigekassa pakub. Rakveres peeti Ukraina kultuuripäeva, Ago Gaškov annab teada Eesti ukrainlaste kongress, Ukraina saatkond ja Rakvere ukrainlaste klubi Balbiino korraldasid Ukraina kultuuripäevad päevadel esinesid Tallinna, Narva, Sillamäe ja Rakvere ukrainlaste taidlejad. Virumaa muuseumite Rakvere näitusemajas avati hologramminäitus Ukraina kultuuripärandist. Muuhulgas saab seal näha hologrammi Küütide kullaaretest. See näitus jääb lahti 10. veebruarini. Ukraina kultuuri päevi korraldatakse Eestis juba viiendat korda ja need leiavad aset projekti Eesti on meie ühine kodu raames. Varem on selliseid päevi korraldatud Põlvas, uisul ja paides ning ükskord varem ka Rakveres. Eesti ukrainlaste kongressi esimees, kuidas ukrainlased tunnevad ennast Eestis, on neil seal hea või mitte? Ei lasin väga hästi, tunneme siin enda siin Eestis ja me armastame väga oma isamaa-Ukraina ja räinad ja armastame meie teist kodu Eestimaa. Siis Eestis on praegu Ello 29000 ukrainlast. Ja vene keeles õppida praegu Ukraina kultuuri, arendada nii nagu nad seda tahaksid. Ja Eesti riik toetab meie tegevust ja me lõime kavatsema oma tegevust on praegu baasfinantseerimine ja töötab meid, meie kultuurid ja me ei rääkinud meest ja Tallinnas on väga head aga unikaalne Ukraina kultuurikeskus ja Ukraina kreekakatoliku giidik marsruudiga kõikidele külastada see Ukraina kultuurikeskust see ja see on väga, väga enne arhitektuuriga ja kujunditega. Keskus. Seekordne ukraina kultuuripäev leidis aset ühe väga tähtsa tähtpäeva eel, nimelt tähistatakse 22. jaanuaril Ukraina taasühinemise päeva. Suursaadik Pavlo kirjad. 22. jaanuaril 1919 sai võimalikuks Lääne- ja Ida-Ukraina ühinemine. LääneUkraina oli Austria-Ungari üks osa ja Ida-Ukraina kuulus 300 aastat Vene tsaaririigi alla, ütles suursaadik Pavlo kirjakov. Ja nüüd veel ilmast, öösel on meil enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab peamiselt lörtsi. Läänetuul 10 kuni 15, puhanguti 18 kuni 23 meetrit sekundis, saartel 14 kuni 17, puhanguti 25 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni neli kraadi. Alates saartest pilvisus hõreneb ning sadu lakkab. Puhub lääne ja loodetuul kaheksa kuni 13, puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis, saartel kuni 20 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb veidi. Sooja lubatakse pühapäevaks üks kuni kolm kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.