Seda naist on küllap kohanud kõik, kes on saatnud oma pere nooremaid, Nõmme pioneeride maja tantsutundi. Ja muidugi teavad teda kõik, kes seal tema juhendamisel alustanud paar aastat tagasi või ka paarkümmend aastat tagasi. Tema nimi on Elbing Aime kuid miskipärast kutsutakse teda Aaljaks. Memuaarid, mida oleks mäletada? Esimest harjutussaali esimest esinemist. Kõiki neid lavasid, kuhu kutsus reveransiks tagasi aplodeerib publik. Milliseid mälestusradu käib mõte? Kui jalg mõõdab igapäevast teed südalinna kodu ja nõmme vahet? Nii ja mul on väikseid ja suuremaid igasuguseid ja kui ma olen ähvad juba keskkooli kaugemale, siis nemad jätavad, kõik lähevad igaüks ise kooli ja siis kaovad ära, nii, aga väiksed on toredam, vabastada väikseid lapsi ja ma teen hea meelega nendega tööd ja nemad kindlasti hea meelega samuti ja, ja ma saan lastega hästi läbi ja ma teen nendega üksiku tantse ja nüüd me tegime päkapikud näärideks ja ja tantsisid neid, päkapikud olid nii vaimustuses, ise esinevad koolipidudel koolipidudel Nõmme pioneeride majas, siis kui mõned niisugused üritused, kus neid välja kutsutakse, siis lähevad sinna ja nojah, tompis on nad esinenud ja siis on esinenud Estonias kontsertsaalis siis on esinenud hopsti tema eas ka seal olid need tüdrukud on kõik juba laiali läinud ega neist mõni ei ole valinud tantsuelukutseks, ainukene, kes, kes keda ma ise viisin, see oli laiem, see oli siinsamas, kuuendast keskkoolist, selle ma viisin, ta oli väga andekas ja väga music reaalne. Ja noh, niisugune tore tüdruk üldse, ta võitis kohe õhus kõik kõik liigutused, teised tegid kõik kaasa, 15 tüdrukut, aga tema võttis õhusse, kõik tegi kõige paremini. Need seda võib juba üsna noorest peast või maast madalast öelda tantsija või ei ole, kas võib öelda, eakas, tantsib läbi elu ja ei talu on, kuidas seda niisugust tantsulist joont. Ja ta tantsib tõesti kohe südamega ja see on tähtis. Muidu väga paljud teevad ju ainult sammusi, aga nad ei tantsi, mõtlesin, tantsige, mis te sammusi kogusak teete? Puhtalt teevad sammudega, Nad ei tantsi, aga distantsid südamesse tantsid, alustame algusest ja kus ja millal te ise nägite esimest korda lavatantsu ja tantsu Tallinnas? Siin käisid ju kõik line kuulsused käisid südalinnast läbi? Neid kõiki neid vene kuulsusest, need tulid ju Leningradist või Peterburist, tulid Tallinnast läbi, kui nad sõitsid välismaale. See oli, kas saab hinna ja kuskil esimese maailmasõja seda isegi või enne seda isegi natuke, nii et ma kõiki neid nägin lavalt neid kuulsaid. Aga siis mind pandi muusikakooli tantsuemal, selle peale kahjuraha on ta ei olnud vä? Ei, ei olnud, ei olnud, ma nii väga tahtsin, ju, ema ütles, kui sa hakkad halvemini koolis õppima, siis otsekohe tunned ära. Ja siis ma hakkasin hästi õppima suure hirmuga, et ma pean kohe ära tulema ja Ella Hirschi muusikakoolis oli nii et tema ütles, nii. Ühel niisuguseid jõuluajal ütles tikkleinis lipsti simustushüntantsunud. Et see väike on ju nii, arvas, et ta võib väga ilusti tantsida ka ja siis tehti lastepidu. Elleri muusikakoolis mängis klaverit, muidugi kaame, mängisime Raamsi kaheksal käel ja ma saatsin papp milli viiulikunstniku saatsin, mul oli väga pehme lööki, aga mul oli väga kitsas käsi pikalt sõrmedega, väga kitsas käsi ja ma ei saanud laiu asju mängida, mis ma tahtsin, kabiin ikka mänginud. Ja mulle see nagu ei meeldinud ja siis tuli see õpetaja, ta oli, Bussepp oli ta pärast ja siis tema õpetas meid nii tantsujõuluks ja siis mul hakkas nii meeldima, et ma läksin balletikooli ja, ja jätsin oma muusika sinnapaika. Õieti tallimachooti, nagu ta Venemaal oli, ja siis tema tuli siia ja seal ma, mis siin mind pandi, kohe, ma olin ju, ma hüppasin hästi kergelt ja ma hüpitsat aine käisin, ma elasin kesklinna ja siis meil lastel ei olnud mänguplatsi, siis me mängisime seal viruvärava mäel terve pitsaga ja sellepärast mulgi jalad olid nii kerged ja sinu ütles kohest, sinust saab tantsija, ütles kohe. Ja siis me läksime litsiinovaga Riiga esinema terve balletikooliga siis me käisime Stockholmis, see oli siis siis ma olin juba suur siis ma juba noh, ma ei tea, Helvimasklassis minule pidussar oli meie kooli mõtte andis mulle luba kuu aega seal olla nii maisi abilane. Kuu aega ma olin ära, tulin tagasi ja lõpetasin keskkooli ja siis ma hakkasin tantsima. See võis muidugi olla 24. aastal õpilasena käia ja muidu käia esinemas, kus ta esines. Esinesime oskas teater ja muusikaakadeemia ja seal olid siis need printsid ja kõik need olid siis reas kõik ja siis kuidas mind vastu võeti. Jumaluke, nii see oli nii tore. Me kõndisime laevalt maha, siis meid filmiks, kõik meie jalgu näidati, filmiti ja siis kroonika ja, ja siis oli nii, et grand hotellis oli suur vastuvõtt ja siis olid terve rida kavaleristest, valdseerisime nendega, tantsisime siis meil oli bankett ja kõik niisugust isegi kergelt pea segi ajada ja võis võis, seal oli üks valit meister, kes mind otsekohe tahtis gaseerida. Aga siis ma kartsin teda natukene, ma olin liiga noor ka jama, et ma üksi oks sinna jäänud ja nii ema ei tahtnud üksi. Täna mõtlesin. Ja siis koolilaps ikka koolilaps mitmekesi käsitluses kooliga, kui palju neid oli, oi, ma ei teagi täpselt umbes umbes no üks kus 20 või 25 või nii ja, ja suur rühm oli ikka siis tantsime rühmas sisenenud solistid ja midagi tantsis seal. Ma tantsisin seal rosmariin, on see muusika, see oli lalibellüll. Hiina tantsu muidugi siis oli meil üks ma ka seal oli niisugune ja siis oli meil terve balletilavastus ja siis me tantsisime nii suuremat tüdrukut esimestesse ridadesse. Väiksed väiksed ei olnudki veel kaasas ikka suurematel, kas missugune lülit, viinova pedagoogina ja veerandi range, hästi range. Oo kui ta tuli ligemale, kõik sirged. Ta tuli ja tõmbas küünega üle selja nii. Ja siis olid kõik sirget ja nii, kui ta hakkas ligemale toimumas, kõik sirged, miks küüned valusam oleks, vot nii, Tõmpsid ragises kohe siis oligi selg sirge. Ja nii, Ta oli väga range, aga ta tahtis, et hästi tehakse kõik, aga ta oli niisugune, ta oli väga range, aga ta nägi jubedalt väsinud. Sa enam ei jaksa, pea ka enam ei jaga. Vaata, ma olin ikka arusaaja, teinekord ta ütles, pehmed kingad, tõuse varvastele, tõusin pehme kingaga varvastele ka. Jah, ta näitas meile ka nii kätega, nii kõik neid asju, kõik need nimed seal prantsuskeelsed ja kui vanaisa oli juba hilisvõis olla, ma ei oska nii arvestada. No üks, 45 50 või nii ta võis olla, ta tuli ju tema mees oli või n Komindanud, kordan riivilia. Ta oli kaardiväeohvitser, oli abielus voliriiniga ja siis teda saadeti provintsi kõige oma naisega tükist, siis ta tuli siia sisse, mees hakkas siin pummeldama ja ja siis oli kino liiat, muudilist hakkas vanaisa briljanti müüma. Siis mõtlesin, et ma hakkan tööle, hakkaski tööle. Jah, kui midagi pahandust oli, siis see mees kõik lahendas ära tuuli, kohe juuri ütles. Mis jobust barjadki ja kõik ta oli, ta oli hästi hea iseloomuga inimene, siin olis Grangija ja ema oli tal ka väga range, sinu enda ema vuhiseb Pavlov maa. Nii viinavalu on siis teeneid Eesti balleti alglätete juures selge, selge, selge, kui me liiga läksime, siis me olime nii tugev. Kool oli, et kõik imestasid. Ja siis lätlasi tuli pärast, hiljem tuli nendel Venemaalt tulid suured õpetad, rajad pseudorohelisel taas suurepärane õpetaja. Ja siis Jodof poeg Fjodorov oli, oli nii, et tema ise tantsis lõike ja poeg oli tal partneriks pade töös. Nii väga huvitav oli hoidel Ma unusta, jõulusärades seisis, kui ta varbale tõusis, ta seisis, nagu oleks ta naljaga põranda külge löödud. Nii haruldane tasakaal, diskus, surnud punkt oli Taltsi mul tänapäevani meeles. Kuidas tema siis, ma ei tea, praegugi, Siieski seisab, olgu tema siis. Meil on ju kõik nii vaimustuses sellest pärast sellest koolist. Meil tuli volbri ja Olmre üliõpilane, aga siis tema hakkas seda plastikut. Ja siis siis kuidagi nii, meie nagu balletis ei läinud nagu edasi pärast hakkas uuesti politiele nõudma, aga üksvahe oli temale ainult plastika. Tõi enda ei lugenud, kuidas söödas läks, lõpetasin keskkooli, tähendab gümnaasiumi tütarlaste gümnaasium praegu, kus merekool on selles ruumides ja siis ma sõitsingi kooli lõpetasin sõitsingi välismaale partneriga. Mind taheti Estoniasse seal direktor tahtis mind kohe Estonias ja ma ütlesin, et ma tahan keskkooli lõpetajad, siis ma tulen. Aga siis tuli juba Albreya siis Kompus ja siis solvani, nõudis plastikad. Ja mina ütlesin seal dekadents, mina ei taha plastikat ja sõitsin ära. Ja oligi kõik, kuhu ta sõitsid, sõitsime. Kõigepealt ja kelle trupp, see oli nende pankažeeris. Me sõitsime ainult kahekesi partneriga Artur summeriga, Talvik, Artur Talvik, ta Eestisse sama nime Sammerist tegi Talviku. Siis me olime StiKinis siin Berliinis, mis aastat need olid? See oli 28 28 ja siis olime Leipzigis Leipzigis, olime räilyn varietees ja on niisugune väga ilus labasem, suur programm sisuline treissenissoušelloskalassiskim, Nizz, sõlmitakse leping, leping ja teatud ajaks ja just nii kuuks ajaks ja siis blokeeriti, kas järgmine kuu veelgi pikendati ja, ja siis siis, ja siis pidime sealt kirja kirjutama tulema sel ajal kohale, sealt kõik oli see ja meil ei olnud ühtegi vaba päeva, kaheksa ja pool aastat, mul ei olnud ühtegi vaba päeva, ainult tantsisin iga õhtu ja uuel aastal see oli hullumaja, siis me sõitsime, auto seisis ees, sõitsime ühest kohast teise, muudkui esinesime. Ainult see, kui me laeva peal sõitsime, siis me ei esinenud. See oli siis ei laupäeva. Ega seadusega puhkus ei püsi, ei mingisuguseid, nii, kogu see niisugune tagamine. Aga see oli huvitav, noored inimesed, kas nad tantsivad? Ei seal tore, seal oli tore esineda, seal olid ilusad diaatrid ja palju rahvast ja võtsid hästi vastu ja pelleti väga armastati. Seal ei olnud tantsu tugevaid ja meil oli vene balletikooli varvastel kõik ja meil oli huvitav neid vaadata. Huvitavad vanad linnad nagu Dresden, Treizenon ja aedlinn on see täis, oli, oli aedlinn siis me sõitsime sealt reisidest, sõitsime veel portselanstart, mäss. Portselanilinna siis seal olid kirikukellad, olid ka portselanist, see oli väga huvitav, siis seksis Šveits ainsaks Saksa Šveits mägedes, seal on nii ilus, et mäed kuni tšehhi piirini on see väga ilus seal. Väega Leipzigis, Leipzigis olime muidugi salvas Leipzigis, sealseid treilindvateti oli kaugel linnast väljas, kohvi on väga-väga ilus, seal oli suur programm, seal olid numbreid, aga seal oli nii sekundi pealt. Seal oli nii, kui anti punane, tuli sobid otsekohe laval olema, ehk muidu maksid trahvi, terve palga võisid trahviks maksta tõesti. Ja sellepärast, et see oli nii rongi, mõnesekundilise hilinemise pärast ei tohtinud. See oli, programm oli nii pandud ritta, seal õpib inimene distsipliinist. Vaat siis oli nii range. Aga see oli tore, see oli tore inimene siis kõik tegema nii, kuidas kord ja kohus mingisuguseid Nendel vorsti ei ole seal ja kui, kui ma tulin Tallinna tagasi ja vaatasin, kuidas meie orkestrit siin mängisid, nii suured pausid seal oli üks orkester, algas, teine lõpetas, kolmas algas kolm orkestrid olid näiteks seal. Kinnitsis GM neid siis ja siis Leipzigis esinemised olid õhtul töö õhtuti ja päevad olid vabad, päevad olid vabad, päeval saite käia linna vaatamas, käisime innovaatavas muuseumites pildiga riides ja seal oli vinger sel freestyle-is. Ei, väga huvitav. Ma käisin kõik kohad läbi. Muhumaal, kui palju olen mina muuseumites käinud, siis milleks Tšehhoslovakkias see Prahas oli, siis? Minus raiskas pywopra, see oli siis niisugune rivi. Ja siis me tegin põrgus stseenis seda orjakauplemist, see oli hiiglaeduga, siis olid meie üliõpilased sealsmi mõlvetasidendil priipiletid ikka Nad istusid seal saalise testitud Estituudingud ja edasimasinaehitus ja tehnika tehnikaülikoolil just ja ja neid me tundsime Tallinnaski ja need, kui meid nägid, siis nad näitasid kõik vana Praha ära brünnis oline prognoos presburgis, siis me läksime sealt Budapesti. Budapest on ju väga ilus linn volte käituda vist jah, olen olnud, aga kolm päeva ainult õigule ei seal klõbiga kuude viisi olema, seal peavad olema tõesti ilusti vana endale eriti illusuvitaksin buda Kestoniusi uueneb, kus ta Budapestis siniseid poisi papagoi oli see üks, aga pärast oli, kui ma teist korda oli Budapestis meid Arizona, see oli üks väga huvitav, see oli kõik elektrifitseeritud, kõik seina peal olid niisugused lihvikud, nyyd kick. Nii ja orkester oli taga ja siis solistid orkestrist sõitsid välja nii publikuni, kohta parkett oli ümmargune ja keskel oli nii suur kui laud umbes ja näitleja tuli sinna laua nagu selle pealse tõsteti ülesse liikuv põrand, liikuvpõrand ja keerlev siis vahepeal Viinis. Ja siis Bukarestis siis Bukarestis läksime Istanbuli, Türgi maal juba esimesest oli päris palju siis, ja lepinguid oli ka, kuidas te, kuidas te leidsite, direktor sõitis kohale või agent sõitis kohale iga õhtu sa pidid nii hästi esinema. Ei tohtinud kuskil logistada, sellepärast et võis direktor saalis istudagi järgmise Andres momendi tegi, sul võis kõige parem agent olla, kes sul kõik lepingut tegid selleks aastaks valmis, nii et sa pead kogu aeg olema nii trammis, kogu see, aga see on hea, see on väga hea. Siis inimene ei lähe loiuks. Istun selles Faehlmanni tänava kodus, jälgides albumilehtede pööramist pruunikat tooni fotodel kolmekümnendad aastad. Elegantse kübaraga daam, Euroopa suurlinnatänaval tantsustseen. Daam tromedar ja kõrge liiv. Tantsustseen. 30.-te aastate sedaan laevat Suessi kanalil palmid, suplus Vahemeres. Tantsustseen. Elegantne daam, taamal valged, mina rätid. Siis meil Istanbulis Istanbulis, otsides selle kuulsa oriente ekspressiga või ei Me sõitsime laevaga laevaga ja seal Bukarestis sena mereääre ja siis sealt laevaga meri oli kaunistormile musta mere üle Musta mere ja see oli väga ilusaid jagu ilusas looduses ja kas Antslast, jah, ja ja ilus on see. Pilt kui sümnerilt sõidasse valge linn, kõik nende tornidega ja Istanbul Istanbulis on haruldaselt kõige ilusam linn, mis maa mere pealt olen näinud. See on haruldane linn, ilusam kui tallil. No ilus on minuga küll. Nii suurt patrioot, et ma hakkan oma Tallinna nii väga kiitma jää, rikun Istanbulis Türgi elust ka midagi rääkida. Köögil Me käisime seal. Noor kõik, vaatasime neid. Paremini ja püüdsime leid, lubati sind vaadata ikka jaajaa harjumites käisime ja, ja siis kirikus ei tohtinud üldse fotosid teha, aga me tegime salaja fotot seal mošeed seal tollal oli, Türgi oli ju siis juba siis olidki kõlivali Türkoli valitseja aga muidugi nad ei kannud neid, näod ei olnud kinni enam, aga haaremi tulid ikka siis olid ikka need purskkaevud seal keskel ja kõik niisugune siis käisime türgi saunas ja see on nii huvitav. Ja siis mille poolest türgi saun erineb eesti saunast, ma ütlen nii, seal on vasest kõik need, kus siis ainet ennast pesed, nii madalad. Ja siis sa pesed ennast nii puhtaks oma meelest, et sa oled nii puhas kui ingel. Aga sealsamas tuleb see türgi naine, võtab ühel valge lapi ja peseb sind ja mustad rullid tulevad peale pealt ära, vaata nyyd kriibib sind puhtaks. Haruldaselt, nad pesevad ikka lava ja leili ei ole Eirili. Seal on niisugused väävliga väävliga allikad ja kuumad allika kuumad allikad ja huvitav on see ja Türgil, mis on kõige huvitavam, onju see suurt Turksel saar, seal on nii ilusaid asju, hõbeasjad, filigraanne, sest mul on üks söö sealt ostetud, siis mul on neid pärleid sealt ostetud ja ja kõik filigraanne, hõbe ja niiskeid pehme. Hambaga võid kokku vajutada kohe kuskilt lahti lähevad, nii puhas hõbe, kui vähegi saab, teist metalli oli üldse sisse kantud. Turul on muidugi suur kauplemine ja, ja, ja Türgi kohvikud ja kohvid ja vesipiibud Nargili piip ja mudelid Beiruti siukse õmbleja, see istus laua peal ja siis nardi Leoli siin all ja ta istus jalad nii nagu rätsepad laua peal ja siis kogu rõdul suitsetas ja siis õmbles siis nii tore mees, naine, naine, naine ja niisugune siiski väike paks naine õmbles väga ilusti, väga puhtalt, nad õmblevad seal peenelt, teevad käsi, kelle kavandite järgi õmmeldi, tõi esinemiskostüümid naise, joonistasin arglikult. Ma olin Grinbergi õpilane ja Erik Grünberg õpilane ja tema pani meid tihti joonistama kõiksugu. No kuidas ma ütlen stiliseeritud asju ja siis siis ma joonistasin nyyd kostüümide peale ka Türgist Istanbulist, Istanbulis ja Digiša ja, ja siis oli, maksin kahes kohas, esines need olid siis esinemispaigad ja, ja siuksed varje, varjerest diaatrid ja, ja see oli niisugune estraaditeater, kõik oli suur lava ja sisulised loosid, siis oli parkett, kus siis inimesed istusid ja siis laval, meesinesin Türgist, tuleksite väiluti, Liibanonis Liibanoni ja sõitsime siis läbi Küprose. Siis me käisime Haifasse jahvarselt läbi ja see oli siis Palestiina toovad. Ja siis meid Beirutis, esinesime seal. See oli nii tore see ujumine. Nii haruldane vesi oli seal ja soolane, soolane, soolane. Kui kurku läks siis, siis. Vahemerevesi oli tore siis läksin Damaskusesse Damaskuses, Süüriasse, Süüriasse ja Damaskuses on niisukene sukk Famedjee. See on niisugune ikka mitu päevasaar ja see on kinnine päevale, nii hirmus palav. Siis seal on kinnine basaal kohe niisugune nagu nagu kirikus ja siis Need poed nii ja see tarvas, tulge aga vaatama, tulge vaatama, tulge vaatama, pakkusid kohvimüüjad sellise. Ja nendel oli hea meel, tuli keegi siis palava päevaga. See kõige huvitavam turg on minu meelest Istanbulis ja Damaskuses. Kairos ei ole enam nihuvida Aleksandrias hoopiski mitte väga euroopaliku näoga juba. Ja siis nad kõik hea meelega näitavad teile, nad on nii vastutulelikud, neid müüjad, neil on hea meel, kuigi tuleb, tulge aga sisse ja vaadake, tulge sisse ja vaadake, müüja soovib kaubast mitte ostjast lahti saada ja kaubast muidugi kaubast. Ja kui sa midagi ostad, siis ta pakub sulle klaasi viskit veel, see on siis niisugune. Nii kui noh, et hästi kandaks. Jah, aga muidu pakutakse kogu aeg kohvi ja siis klaas vett, kohvi ja klaasid võis töökavas, oli seal, meil oli seal Polonees muidugi siis oli masurka, siis oli, ta on kood, siis oli vall. Vahetasime tihti oma ka väga sellepärast, et meisse tüdinesin ära sama kogu aeg teha. Ostsime uued kostüümid, tegime uued numbrid, et omal oleks huviga, muidu muutub nii trafaritseks, kõik see asi pole enam omal, nagu ei ole tujugi esineda. Eskavas vahetavad numbrid. Publik aplodeerib valgesse kinnastatud diplomaadi käsivaid vaevu sõrmeotstega. Kolmekümnendad aastad esitamas läheneva maailma tragöödia eelmängu. Berliini tänaval lõõmavad lõkked üles, raamatud. Leegion Condor pommitab Hispaania linnu. Italia tankid niidavad kuulipilduja eest paljasjalgseid etiooplased pealt vaatajaiks valgete tsiviliseeritud Euroopa. Valgesse kinnastatud diplomaadi käed aplodeerivad kaevu sõrmeotstega. Eskavas vahetavad numbrit. Kas teil oli huvi ja võimalust lähemalt vaadata ja tutvuda kohaliku tantsukunstiga? Idava tantsud on ju omaette vaatamisväärsus ja vot seal mul ongi seal pildi peal, seal olid need mustlased, et neid tantsid, nii pisikesed, kui nad olid, nad tantsis mustlastantsu, kõik nad väntasid nagu idama likult. Nende mustlastantsu on hoopis teistmoodi kui meie oma. Niisugune puusaga kõik, nii pisikesed, kui nad olid, aga kõiki toimetasid puusadega ja kõik niisugused särtsuga. Ei, need omapärased. Ja siis kus ma nägin väga palju neid, neid tantse, seda nägin Egiptuses just idamaiseid tantse, seal on kohe erilised niisugused seal niux viinlane, kes kadentsiks, austerlane tantsis käega, temale ei istunud see tants, ta oli nii vulgaarne, aga need araablased munevad, ise tantsivad seal nendel loomulik ja see nii ilus, esteetiline. Aga kui eurooplane läheb nii tantsimist, siis ta muutub vulgask odavaks pakub üle ja kõik, nii ei ole see, kui nemad ise tantsivad, siis on hea vaadata. Aga äravad eurooplast selles seoses. Ja siis me olime Aleksandrias Aleksandrias ja sealt siis Kairosse läksime. Tairon oli väga huvitav linn, aga seal on palav. Suvel on nii, et kella 12-st neljani, ükski vastutus on kõik kinni, kõik asutused on kinni, pangad on kinni, post on kinni ja siis kella neljast läbi elu lahti. Kairos, Graylosmi, siis esinesime, seal olid parajasti siis oli see küsimus Etioopia, Etioopia ja siis? Noh, Itaalia, Itaalia ja see, kas see oli sel ajal, siis oli abissinia prink Brasiilia sõja ajal ja, ja siis saab visiini, printsid tulid sealt läbi Kairos ja siis oli Kuninga emfansfale vastuvõtupalees oli esinemine ja siis ma küsisin oma partneri käest tantsu Helmi tantsinud Poloneesi, seal oli mul aega niisiis nisukesi prints, kelmid tantsinud. Ta ütles, et see on see väike must, kes julges silbigi tõsta. Nii vaatas nii silmanurgast ainult. See, need põletasid ju neilgi itaallaste apist, hiinlasi, jalgu kohe seal ja nii koletisi, ühendaksid lennukite, tankide ja, ja teised paljajalu ja paljajalu nad olid, kui palju näidati neid Kento palja jõulus, filmisi näidati nende kohta paljajalu ilma relvadeta läksid, see oli õudne sõda, sepalt, kellelgi sõda, see oli lihtsalt masendav. Ja siis siis oli sel ajal ka, oli see veel Ma ütlen kohe. Side Biš, see oli Aleksandrias, siis oli kuninga kroonimispäev, seal esinesime syydeebisherson Aleksander välja sõita ka umbes 20 minutit, aga kui oli see kuninga kroonimispäev, siis kõik diplomaatiline korpus, kõik olid seal ja siis oli nii palju rahvast. Terve Kairo sõitis kõik ühes suunas, et seal sõitsime poolteist tundi seda kahtekümmet minutit. Ja siis no diplomaadid, et need läksid, valged kindad käes. Kas töönumber oli siis kroonimispidustuste ja see oli, see oli nii, see oli meil olisi Polonis Schopeni pole, on Eesti, nägite mustast sametist kostüümid ja siis pärast tuli mashulgaga lõpetasime ära, see oli niisugune efektne number. Pidulikuks otstarbeks siis Port Saidi, siis me olime Port Saidi, see on väga huvitav, seal läivad, järjelt käivad. Üks tuleb ja teine läheb, üks tuleb siis öösel, kui laev tuleks sisse, võib-olla kell kolm, kell neli. Kõik linn on valge, kõik muusika mängib, kõik ärid on lahti, kõik müüvad ja kauplevad ja siis nagu läheb, praegu on vaikus surmavaikus, kõik läheb pimedaks. Kaks tundi hiljem jälle tuleb laevas järgmise laevani ja järgmisel laev, noh tol ajal oli see jah ja nii põnev olisi. Ja Port Said on ju väga huvitav. Just sellepärast seal need laevad on kogu aeg seal, ma ujusin Tilfiiniga võidurohi, jumal, ma Jepatasini ära nii suur kala ja tuleb nii ligidalt läbi. Ma mõtlesin, et ega ta inimesel ei pidanud kallale tulema, aga ta nyyd mängib, et ta võib oma mänguga sind kummaliseks lüüa. Ta tuleb jäätud, tuleb kaldale hullama mängima ja siis madalasse vette ja, ja siis ma olin teisel pool kanalit ja siis ma ootasin, kui ta oma mängimised ära teeb. Siis ma ujusin üle jälle tagasi mõjulent minna, pette temaga seal juhtus seepärast, et siis ma ei teadnud, et nad nii targad loomad on, nii targad kalad. Siis olin Atiinis jälle Kreekas, Kreekas ja sel ajal oli suhteliselt Peikes ka seal. Vatiinist läksime Bukaresti uuesti uuendusi mägedes, me olime siin aias, siis me olime. Siis on ta praegu Kernavitsellida siis ja, ja siis me läksime jälle uuesti Budapesti sismil mari suunas. Esinesime mitu aastat, mitu aastat kodus ei käinud, siis kaheksa ja pool aastat täpselt järjest järje, kogu aeg reisib kogu aeg, reisige, kes teil siin olid, vanemad olid siin ema, ema oli siin, vend oli siin ainult kirjad, käisid ainult kirjad ja ema tulin jäämas. Irungi ema ütles, et ma ootasin kaheksa pool aastat. Ongi jääb ka veel hiljaks, rongi millegipärast tund aega hiljaks, ma ei tea, seal kuskil sealt tolliametisse peeti kinni ja ütles, et sa oled pikemaks kasvanud. No see ei lähe ikka noor, kasvasin pikkustil, ajasin taga, aga ma olin nii pettunud. Tallinna linn peale Budapesti oli nii sünge. Inimesed olid nii mornid, kõik vaatasid sulle otsa, nii tigedalt, seal Ungaris on nii kõik naeratavad, kõik on nii lahked ja nii. Aga seal tulin Tallinnasse, vaatasin, kõik on nii murrasid, jaam oli nii madal ja pisikene ja tänavad olid nii armetud ja ja need inimesed tigedad, kõik, ega ta siin ei otsinud, tööd ei tulite, siis? See oli siis esimene, tulin suhkama, tulin puhkama ja siis läksin Roosungtofi juurde. Roosungdov ütles, teil on kõrge vererõhk. Ma olin 30 aastat vana, mis te teete? Elu kutsunud tantsija, kas teie harjutada maisini? Puhkan, loeni elama? Ei tohi, Laamadad ei tohi lugeda, te peate kogu see olema tegevuses. Ja siis ütles jala, mingisugust autosõitu jala igal pool igasuguse vihmaga tormiga. Ütles ja, ja siis oli kõik korras. Rosendolf, arst sarjas Tallinna tali hemopaat, tema silmast vaatas Tallinna arst Tallinnas Kadriorus elas. Ma läheksin närviliseks, kohe selle polnud harjunud. See oli nii minul vastu kar või istun mulle, siis läksin nii, Tallinnas olime, siis läksin Brüsselisse. Kuidas te saite kohe järgmise lepingu, siis keegi agent meid nägi ja kutsus meid siis välja Brüsselisse, Antwerpeni Lieezingen. Siis seal kõik esinesime paljude võõrkeeli, õppisid, et välismaal elatud aastate oskasin võõrkeeli, ma läksin juba saksa keelt. Ma jumaldasin vabalt. Esiteks, ma elasin kesklinna ja siis kõik need Kesklinna lapsed, neid rääkisid ainult vene keelt ja saksa keelt, eesti keelt ma rääkisin ainult kodus ja kuulis, aga kui me seal mängisime, Silver, meil meil ainult niiskus, saksa keel oli vene keel. Ja siis siis ma õppisin prantsuse keelt algusest Henry gümnaasiumis pärast õppisin inglise keelt 16 gümnaasiumis ja siis veel isa tahtis seda trantskelt, rohkemat on ja minu matma sel suvel jäi, jäi haigeks ja siis ma käisin keelepraktikal tema juures haiglas. Sizmirlimi Hollandis kollandan ka omapärane maa. Amsterdam on puha kanalite maa ja siis need sillad sealt üle kanalite. Talvel on, siis on nii ilusti, uisutajaid on kõik seal all, kanalites kõik valgustatud, nii kui vanaaegsed, maalid, väga ilus Amsterdamis, seal on siis Rembrandti muuseum, see on ju suurepärane. See on üks vaatamisväärsus. Jumal, kui ilusti seal pandud valgustus langeb ainult pildi peale, lagi on kaetud ja see kõik on nii sekt, testitakse just see valgus ja pimedad varjud sealjuures. Nii ilus, siis käisin Kopenhaagenis. Siis käisin Luxemburgis ka esinemas ikkagi ja esinemas ja Luxembourgi Variety, no siis Mont Pariisis tuli 39. aastal 39 kevadel veebruarikuu, nendel on siis juba kevad ja siis me sõitsime seal Nizzasse ja Nizzas oli siis pakettidele Nizzas esinemisvõimalused ja, ja siis seal olisi karnevamisega seal veebruarikuus seal lillede niisuke korrosoosis lilledega ka see oli väga ilus, mul on kuskil fotoga sellest olemas, siis läksin Hollandi tagasi, siis, siis hakkas seda juba peale 39. aastal juba liithäireid Pariisis olid häired. Ja kus te olite esimesel septembril 1939, millel puhkes teine maailmasõda. On teil Tallinnas Tallinnasse, jõudsid enne sõda? Ja sõja lähenemist oli lihtsalt tuli ilma Pariisis oli nii, et seal tehti juba häireid proovihäireid, Rovi häireid ja siis siis ja siis oli nii, et et inimesed olid kõik väga ärevuses ja sõitsin Hollandisse. Ja seal seal vil direktor tegi minuga lepingu, et niisugune leping võin igal ajal tulla sinna 10 aasta pärast, kas või leping, mis kehtib praegu temaga. Ja siis sõitsingi Tallinna. Hollandis on mulle ka öeldud, siis ta ruttu minema. Teete sõja jalgu silmas, siis rändasin Mõlduma Budapestis ja siis oli nii. Ma elasin seal majja. Sünniks õõtsa peal ja siis oli, kui rong läks ja vilistas ja mul hakkas süda valutama, main juba mitu kuud. Budapest. Mõtlesin. Rong läheb ja mass on siin nagu veres, pean jälle minema. Seal töö tegemisel ei ole nagu vaheaega olnudki. Ei lähe liiale, ega ma ei tahagi vaheaega, minule öeldakse praegu, et teil ju pension pole vigastatud, päris hea pensioni. Aga miks te töötate, ärge tehke massi jumalukenemis, mass peale, kui ma tööd ei, minule meeldib tööd ja lastega, see on nii tore tööd teha. Nad on siirad ja toredad ja armsad ja ma tahangi nendega tööd teha. Ja ma ütlen, et ma ei võta nii palju rühmasi, mul oli kuus rihmaga, müüd mul neli aga sellest on küllalt siis kõik suur rahvuslik, mis liidus on neid vähklustest kõikide tantse, klasside viisi, nad tegid tantsu, ma tegin 13 tantsu selle lühikese ajaga. Suurtööga aga oli tore ja ma armastan oma töödelt.