Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Eesti raadio uudiseid stuudios toimetaja Riina Eentalu. Majanduse intensiivsus taastub paari-kolme aasta pärast, ehkki paranemise märke võib näha aasta lõpus. Muutunud olukorras ei pruugi senised edumudelid enam toimida, märgiti konverentsil. Eesti kohtute seadust tuleb muuta nii, et kohtute haldamine muutuks ühtseks tervikuks ja seda korraldaks sõltumatu kohtu haldusasutus, öeldi täna Eesti kohtunike üldkogul Tartus, see on ikka majast ehk esimese lõunaeestikeelse lastejutuvõistluse kokkuvõtteid. Kaks esimest preemiat läksid Triino Ojarile ja Margit õhule. President Vladimir Putin ütles, et Venemaa ei tohiks lasta end tõmmata võidurelvastumise, kuid vastab sellegipoolest kõigile väljakutsetele ja ähvardustele. Ukraina ja Vene Gazpromi gaasikõnelused lõppesid tulemusteta. Gazprom on andnud korralduse vähendada Ukrainale tarnitama gaasi hulka alates teisipäevast ja ilmast. Sajab saartel ja Lääne-Eestis vihma, puhub edela ja lõunatuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss neli kraadi. Kumusse kogunesid täna ettevõtjad, poliitikud ja teadlased, et analüüsida Eesti majanduse hetkeolukorda ja tuleviku väljavaateid, vahendab Mall Mälberg. Esimene küsimus on, kas meil on vaja majanduse pärast üleliia muretseda. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et ei tohiks endale liialt kergelt pettekujutelmi luua. Täna, kus me näeme, et terve aasta ikkagi on majandussuhteliselt jahtunud seisundis juba hakatakse looma sellist pilti, et kohe läheb paremaks, et ega ta niipea veel väga heaks ei lähe ja ma arvan, majandus saavutab oma sellise õige hoo alles ehk kahe-kolme aasta pärast paranemise märke, kuid tõesti võib-olla märgata aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks. Tarmo kriisi sõnul on aeg, et tööstus võtaks liidrirolli majanduskasvu edendamisele üle. Täna domineerivad meil pigem kinnisvaraarendus- ja ehitustippjuht. Raivo Vare hinnangul on meil siiani valitsenud seisukoht, et kõik liigub iseenesest. Edukas maine ja erakapitalistlik algatus suudavad kõik asjad niimoodi välja arendada, et meil ei ole vaja süsteemset lähenemist. Meil on täna väga palju ohusignaale, et see positiivne harjume meiega konkurentsivõimelisest ja edukast tööstusest tulevikus ei pruugi realiseeruda ja lisaks ühise kavandatud poliitikale, puudumisele, siin on veel rida objektiivseid asjaolusid, mis takistavad ja on ka väga palju subjektiivseid asjaolust. Ma usun, et kui me sellega tegeleme, siis asi õnnestub vägagi täpselt nii jätkates nagu tänaseni oleme jätkanud, et nii õnnestub, ütleme kohe teile täna oma veendumuse ei õnnestu. Ei arvestata muutunud olukorras ja muutunud keskkonnatingimustes ei pruugi senised edumudelid enam toimida ühiskonnas. Otsustajaid ei ole endale teadvustanud, et senine mudel edu ei too edaspidi. Raivo Vare osutas ka sellele, et rahvusvahelised rahaturud jälgivad meie majanduses toimuvat väga hoolega. Meie majandusmudel on avatud ja sõltume kapitali sissetulekust väga sama rahvusvaheline raha vaatab meie peale suure kahtlustusega ja see on päris päris tõsine argument ennast ümber defineerida. Küsimus, kas tööstusel on Eestis tulevikku, huvitab ka akadeemik Endel Lippmaad. Tema arvab, et Eestil on potentsiaali kasvada innovatiivseks tööstusriigiks. Näiteks keemia ja molekulaarbioloogia praegu kõige suuremad rahad tehaksegi geneeriliste tähendab koopiaravimite tootmisega. See on Eestile täiesti jõukohane ja seda me võime teha. Teine asi on põlevkivienergeetika ja põlevkiviõli laialdane tootmine, müümine, sellel on hea hind, suur kasu. Seda tuleb teha. Praegu on õige aeg selleks. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Tarmo Maiberg. Venemaa president Vladimir Putin, kelle ametiaeg peagi lõppeb, tutvustas riiginõukogus oma nägemust Venemaast aastani 2020. Putini sõnul ei tohiks Venemaa ennast lasta tõmmata võidurelvastumist, mis kurnaks riigi majandust ja loodusressursse, kuid sellegipoolest vastama kõigile väljakutsetele ähvardustele. Samuti süüdistas ta välisriike sekkumises Venemaa sisepoliitikasse, mis on tema sõnul ebaeetiline. Riigipea rõhutas samas, et Venemaa ei kavatse end välismaailmast isoleerida ning tahab läänele olla vastutusrikas partner. Ukraina gaasimonopoli Gazprom gaasikõnelused lõppesid Moskvas tulemusteta. Kohtumine näitas Ukraina poole täielikku, mitte valmisolekut antud probleemi sisuliseks aruteluks, ütles Gazpromi pressiesindaja. Ettevõtte teatel kindlustab Gazprom hetkel kolmandikku Ukraina gaasivajadusest. Samas saatis Gazprom oma tütarettevõtetele korralduse vähendada alates 12.-st veebruarist Ukrainale tarnitava gaasi hulka. Kuigi kaitse vajalikkusest toetasid kõik NATO kaitseministrid, ei kinnitanud nad Vilniuses toimunud mitteametlikul kohtumisel veel küberkaitseplaani. Kaitsevallas ei ole mingit opositsiooni ning kaba mitte kinnitamine ei tähenda seda, et keegi ei peaks küberrünnakuid ohuks, ütles Leedu saadik NATO juures Linas Linkevicius. Keskus võib Tallinnas sündida juba käesoleval või järgmisel aastal. Venemaa teatas, et Euroopa nõukogu parlamentaarse Barne assamblee kinnitas oma vaatlusmissiooni saatmist presidendivalimistele Euroopas. Vaatlusorganisatsiooni OSCE vastav üksus keeldus seda tegemast, kuna Venemaa seadis nende missioonile piirangud, millega organisatsioon ei nõustanud. USA naisüliõpilane lasi Louisiana riigipealinnabatoon Roosi tehnikumis maha kaks naistudengit ja tappis seejärel iseenda. Politsei leidis surnukehad Louisiana tehnikakolledži teise korruse klassiruumist. Baton Rouge'i politseinik Don Kelly ütles, et tulistamises ükski teine inimene surma või vigastada ei saanud. Ja uuesti Eestist Tallinnas oli koos Eesti kohtunike täiskogu, kus arutati kohtusüsteemi probleeme. Neist rääkisid ajakirjanikele riigikohtu esimees Märt Rask. Justiitsminister Rein Lang jätkab, Mall Mälberg. Täna on Eestis nii, et esimese ja teise astme kohtute töö korraldamisega tegeleb justiitsministeerium ja riigikohus on eraldi põhiseaduslik institutsioon, kes tegeleb oma töö korraldamisega ise. Justiitsminister Rein Lang ütles pressikonverentsile lähtudes õigusemõistmise sõltumatuse eest, siis ükskõik, mida justiitsministeerium kohtute tegevuse korralduslike külge täht suhtes ka ette ei paneks põrkub see ikka süüdistusele, sekkutakse õigusemõistmise tema ja riigikohtu esimehe Märt Raski juhitud töörühm jõudis juba poolteist aastat tagasi ühisele arusaamisele, et kohtute seadust tuleb muuta nii, et kogu kohtu haldusmuutuks ühtseks tervikuks ja antakse iseseisva sõltumatu kohtu haldusasutuse korraldada. Eelmise valitsuse kaks osapoolt leidsid langi sõnul, et sa järeldus neile ei sobi. Ja ma pean kahetsusega ütlema, et ka täna mina ei näe poliitilist tahet selle asjaga eriliselt kiirusega edasi liikumiseks, eks me siis selle eelnõu teeme, jääme huviga ootama, mida selle peale siis parlamendierakonnad ütlevad? Veel üks probleem, mida justiitsminister rõhutas, oli vajadus kehtestada kriminaalasjade üldmenetluse katkematuse põhimõte. Olukord, kus näiteks kriminaalasju Eesti kohtutes lahendatakse kolme päeva kaupa, kolme kuuliste vaheaegadega kolm aastat üldisest sellisest kohtupidamisest aru ei saa. Eesti inimeste au ja väärikus pole ka piisavalt kaitstud ja kohtud on leiged inimestele neis asjus õiguskaitset osutama, ütles justiitsminister oma kõnes üldkogul. Samas võimaldavad kehtivad seadused märksa jõulisemalt kohtutel tegutseda, siis miks ikkagi inimesed kohtult kaitset teotsi aastavad Rein Lang ja riigikohtu esimees Märt Rask. Ka osa sõltub ka Eesti kohtutest ja kohtupidamisest ja ma arvan, et siin on arenguruumi. Kohtud vaatavad läbi neid asju, mida neile arutamiseks antakse. Kohus ei saa ise mitte midagi arutama hakata. Loomulikult inimesed ise peavad kohtusse pöörduma. Miks pöörde, selles on ka oma põhjuseta. Iga kohtus käimine nõuab rahalisi vahendeid, kuid paraku ei ole kohtades väga altid olnud mõistma välja rahalisi hüvitisi au ja väärikuse riive eest. Inimesed saavad nagu karistada oma õiguste jaluleseadmisest selle kaudu, et nad peavad selle omast taskust kinni maksma ja see ei ole õiglane. Tartus Kirjanike Majas tehti esimese lõunaeestikeelse lastejutuvõistluse kokkuvõtteid kahe kuuleme, kes paremad jutud kirjutasid, vahendab Vambola Paavo. Jutuvõistluse korraldaja, Eesti lastekirjanduse keskus on konkursi tulemustega rahul. Žürii liige, lastekirjanduse uurija Jaanika Palm kinnitas, et konkursile laekus kokku 12 tööd. Enamus neist olid võrokeelsed, mõned üksikud kirjutatud ka mulgi keeles, millest osa tulevastele lugejatele kirjutasid Jaanika Palm lastekirjanduse keskusest. Kirjutati mitmeski jutus mälestustest, mis võiks siis koondada mõiste alla, et minu lapsepõlve Võrumaa, aga küllalt palju oliga jutte tänapäeva laste elust kriteeriumitest lähtusid, tublimad esile tõsta, et see jutt oleks kindlasti kena ja ilus lõunaeesti keeles. Ja teiseks see, et jutt oleks ka lastele sobi, nendel juttudel olidki nagu paremad tulemusega. Seal kohal oli nii põnev mõnigi kord, et kui sa lugesid läbi, siis enne, kui lugedesse sellest sõnast aru ei saanud. Aga kui sa pärast välja ütlesid, ikkagi oli see sõna nägu tikiti tajutav ja, ja Arusaadav oli, see võib olla üks põnevamaid konkursi soriides olekuid minule üldse. Krista Ojasaar Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik oskas saalis pinget hoida. Tema tegi teatavaks need nimed, kes jutuvõistlusel tunnustamist leidsid. Esimese koha sai Triinu oja romu loo vana katkine kass koorus VR, teine esikoht läks Margit õhule jutu eest on tööd, olid niivõrd head, et žürii ei teinud kedagi jätta välja nende auhindade pealt. Teise koha said Raimond Pähn jutu eest Juku Erki Jürise jutu eest ese. Liina Valper jutu eest minemine tulemine. Lisaks anti välja kaks eriauhinda väikelaste jutu eripreemia Rillija toll, mille on kirjutanud Tiina ja Aapo Ilves. Mälestused eripreemia, mis läheb Nele Reimann Truijale ja jutu pealkiri all märmilise killakse. Triinu Ojari NIMI võrumaalastele tutvustamist ei vaja, noor neiu ei häbene ega igapäevaselt võro kiilt rääkida ning tegi seda raadiomikrofoni. Sul ei ole sugugi raske või ei ole, et eesti keel on olles rohkemgi märkimist kõnele vanast kassist ja, ja hinemiisist ja Elayst ja Inemise nimist filosoofilise sisuga. Juta. Uus jutuvõistlus on kavas korraldada järgmisel aastal Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja ilmateade. Eeloleval ööl võib Eestis üksikutes kohtades veidi sadada. Puhub valdavalt edelatuul kolm kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, saartel ja Lääne-Eestis sajab vihma, pärastlõunal tuleb ka ida pool veidi vihma. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, saartel ja läänerannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.