Tere päevast, head raadiokuulajad kätte on jõudnud laupäeva keskpäev ja see tähendab, et eetris on saade poolt ja vastu. Mul on väga hea meel, et te olete meiega taasliitunud ning luban teile, et järgmine tund saab olema kindlasti põnev, saab olema kindlasti elev jaa, mõtlemiseks rohkelt kaasamõtlemisainet pakkuv. Ja kui selle nädala jooksul on Eesti ajakirjanduses räägitud küll pangaautomaatidest on räägitud sisepoliitilistest pingetest ja IRL-i uuest juhist, siis meie astume priske sammu elule lähemale ja räägime olulistest asjadest täna. Meie tänane teema poolt ja vastu maailmas on kas meikida või mitte ja mismoodi meikida ja mis sellest meigitööstuse maailmast õõvastavat meile vastu vaatab ja millega peaksime arvestama. Minu nimi on Urmas Vaino ja tänases saates, sest külalised on Kertti Viru, kes on ajakirja iluguru peatoimetaja ja nii nagu ma olen kuulnud põhimõtteliselt võib-olla nagu prügiämbri, viib ilma ripsmeid värvimata välja, aga juba ütleme niimoodi teisele poole aeda ikkagi põhimõtteliselt märkimata ei lähe. Täitsa valeinfo eile käisin lausa poes. Ei ole üldse selle probleemiks käia ilma meikima, seekord, kui liiklus jäi seisma, kõik inimesed tulid välja ja täpselt sedasama. Õnneks juhtub seda rohkem siis, kui ma lähen Meegituna ja teine pool on saatis Katrin Alekand, kes on hennameister ja kes üldiselt ei meigi ennast mitte kunagi ja palun väga, tuleb täna poolt ja vastusaatesse. Sa pead värvitud ja ja vist huuled kõõlotoonitud, kui me niimoodi julgemad Ja ma tahakski nüüd öelda, kui me käime välja seisukoha, et inimene ennast üldse värvi või ei meigi, siis seal tehakse kohe nagu lai üldistus. Edasi tahan kasimata Ta peseb ainult kaks korda aastas juukseid jõuludeks ja võidupühaks, eks ju. Ja et siis ta on selline kotis kampsuniga, luitunud hall feminist, kes tõesti pühapäeviti siis kirikaias põletab kosmeetikaajakirju ja rinnahoidjaid. Sihuke igatepidi radikaal. Mina lähen peale saada teatrisse, mina olen sellest põlvkonnast, kui teatrisse minek on eriline sündmus, mina lõin ennast lille, nii nagu maainimesed ikka teevad, kui nad linna tulevad, nii et mina olen täna natukene lille löödud, aga tavaelus tõesti ma ennast ei meigi. Tavaliselt tavaelus on see, et kui ma esmaspäeval saadan lapse kooli, lähen, lähen tööle, pärast lähen poodi. Pesen puhtaks, ma panen võib-olla peale päevakreemi, võib-olla ei pane päevakreemi, mul üks kreem ongi, kui on, kui ma panen seda hommikul, siis on päevakreem, kui ma panen õhtul, lööge öögre, vabandust vahetult enne magamaminekut, eks ju. Ja see ongi enam-vähem minu ilurutiin, mul on ripsmetušš ja huulepulk, ma aeg-ajalt kasutan neid, aga minu igapäeva rutiini ei kuulu. Meikimine. Katrin on siis see inimene, kes on maailma moetööstuse jaoks täiesti kaotsi läinud klienti ja kellest praktilist võtta ei ole siis sisust midagi. Ei no ikka on, ma jään praegu mõtlema, et minul on näiteks see inimene, kes läheb kes läheb second and ja siis purjeseadus ei, sealt ei saa ka sealt, ütleme kui teil on, me räägime nagu moetööstusest ka rõivad, et näiteks mina lahkun sealt kašmiirkampsuni visiit pluusiga, eks ju. Aga, aga jah, ütleme see tarbimised, et ostke kevadkampaania, et sellel kevadel on moes kollased silmad ja rohelised küüned, et ma kardan, et minu puhul on see küll mahavisatud vaev. No aga ta on kirjutanud tegelikult oma teadustöö sellel teemal, mis puudutab siis otsati, eks ju, ilumaailma ja, ja muuhulgas ka meikimisest. Jah, no minu magistritöö põhiteema oli küll henna, aga seda oli vaja siduda ka selle kehakuvandiga ja ja inimese kui kehaks olemisena ka või kehalise olendiga. Et jah, selleks otsapidi sinna sisse, sest kõik see, mis me endaga teeme, me saame seda tinglikult nimetada keha muutmise tehnikat, eks, eks ju. Et kui ma nüüd küsin Urmas, et noh, et kas sina ütlesime veidi, ütlesime? Jah, mina kui daam, teen siis ettepanekud, lähme sinuga. Et Urmas, et mitu keha sul on. Tahaks uskuda, et on üks ehkki ma tean, et tõenäoliselt vastus on kaks või kolm, eks kaks pakson tähemalt. On inimesi, kes ütlevad, et veel rohkem, aga et tegelikult me opereerime siin reaalsuses selle, meie füüsilise kehaga, mis meil on, mis on, ütleme seal meeter 60 millegagi pik kulub nii palju ja tema jalanumber on selline. Aga siis meil on ka tehtud. Selline, seda nimetatakse kultuuriliselt konstrueeritud kehaks. Jah, just nimelt. Ma lähen hommikul vannituppa ja mul on see, mille kohta inglased ütlevad pärier. Tei. Eks ju. Halbade juuste päev, et ma ma näen välja selline, et kõik minu elatud aastat söödud kilod magamata ööd ja Brassitud päevad on mulle niimoodi kirvega näkku kirjutatud, et siis siis tegelikult see ei ole see, et me ei ole rahul selle füüsisega, mis sealt meile vastu vaatab. See rahulolematus tekib sellega, et füüsis ja siis see meie ideaalne konstruktsioon sellest ilusast saledast igavesti noorest ja nii edasi inimesest. Et kas need ei lähe, ei lähe täna nii hästi kokku, kui nad tavaliselt läheb. Sest näiteks, kui me oleme välja puhanud, siis järgmisel hommikul me vaatame, ütleme mu kallis, ma armastan sind, sa oled nii ilus. Ja meil tuleb täna suurepärane päev. Inimene, kellele maksa, vaatame, nägu pesta hambaid pestes just nimelt. Et, et vot see on see, kus tekivad need konfliktid ja vot see kultuuriline konstrueeritud keha, et et meil on kultuuris väga tugevalt sees mingisugused nägemused, milline on ilus inimene, eks ju. Et noh, meil on siin noh, ütleme ilutööstuses teada, milline on ilus modell, tal on teatud mõõtmed, teatud standardid. Siin, kui ma oma magistritööks materjali otsisin, siis näiteks ütleme nii-öelda muinaseesti ajal ma ei tea, kust need materjalid on küll leitud, aga et noh, milline oli ilus naine. Ilus naine oli töökas Eesti vanasõna ütleb, ilu ei panna pada ja eks ju, aga milline ta välimuselt oli? Ta oli tugev, lopsakas noh, Rubens, ma arvan, oli enam-vähem sinnapoole. Tal oli kõrge rind, lopsakas kuusi, jämedad sääred, mõtet nalja pärast on nagu muhu põlvikud, sellised nagu lehtrid või ei ole. Neid kanti viis-kuus paari või sääresidemed, eks ju. Ja naise noh, ütleme sellisest välisest ilust, milline ta oli, räägitakse väga vähe. Sest ka tegelikult noh, ütleme välja näha oli võib-olla ainult nägu. Aga milline oli see kosmeetika, Arsenal, millega see nägu ilusaks saada? Et see juhtub ikka väga tore, Katrin, aga kui tahaks teiste inimeste keskele minna, tahaks ju hea välja näha. Tahaks, et, et säraks ja, ja, ja oleks tore, vao, kui hea see täna välja näeb. Mida ütleme ikkagi sellesama, selle päädherdei nagu käigus noh, väga sageli tõenäoliselt ei kuule, et inimesed pigem ütlevad oo räsitud natukene, et vist väsinud pisut ja lähevad minema, eks ju, lähevad, räägivad teises seltskonnas. Ei, ei pruugi, alati, siis tuleb valida, mis sõbrad sul on, kellega sa räägid, eks ole. Aga seda ma mäletan oma ülikooliajast küll, et siis ma aeg-ajalt niimoodi meidki siin ja ma mäletan seda, et kui oli ikka selline literatuurne pohmeluse hommik siis mida kehvem oli enesetunne, seda vingema fresko kooli fassaad ma ei ole kunagi õppinud nagu eriti midagi meikimisest, aga ma tean teoreetiliselt vähemalt, kuidas Prescott teha. Ma arvan, et need on üsna sarnased. Tollel ajal oli küll aegu, et kui mul oli ikka väga vinge Šivopis näkku tehtud, siis oli, ta ei olnud täna väga minu päev. Ja teine asi on see, et me ju tahame tänapäeval olla nende nägu, kes, kes võivad endale selles elus peaaegu kõike lubada. Me tahame nendele sarnaneda. Me tahame, oleme nende moodi, mina küll ei taha ja no mõni üksik, eks ju siin õnnetu, aga üldiselt inimene õnne nii-öelda saavutamiseks vajab sellist tugisüsteemi ja seda me saame ikkagi ajakirjadest näha. Millised on ilusad ja toredad inimesi. See ei ole selleks, et inimene oleks rahulik, peate olema rahul iseendaga, armastama iseennast. Kõik see, mis seal ajakirjades, see on jube huvitav. Palun hukatus. Ei, ei, see on, see on, see on, see on antropoloogiline osalusvaatlus ei ole vaja minna loomaaeda, vaid ma võtan ajakirjas on nii põnev. Nii aga mul ei ole vaja seda loomaaeda tiražeerimisse. Kes tõesti võimaldab siis rahulikult Katrinil loomaaeda mitte minna ja pakub nagu vaatamislusti oma kaante vahel? Me pakume natuke rohkem natuke seda teadust ka sinna taha, aga no okei, jätame selle iluguru, need ja esimene asi, mis ma nägin kohe kakofoonia, selles jutus praegu, mis mul siin oponent rääkis, on esiteks see, et ma lähen ääretult, et kuidas ma nüüd viisakalt ütlen, ebatervislik on naisterahvale kui ka meesterahvale minna hommikul vannituppa peegli ette ja lasta ennast heidutada sellest, et näed, täna ma ei näe nii värske välja. Meil on kõigil tööd kiire aeg juhtub, neid juhtub näitama läbi, noh, kellel on pääseedee, kellel on silmaaluste tei, eks ju, või jumal teab, mis teid ja, ja et selleks, et, et lasta mitte tuju alla, sest selle võrra on lahendus see, kuidas ma vaatamisemotsiooni, ma tekitan, see võib-olla isegi nalja teha, milline ma välja näen. Selleks on olemas ka head, mõjutan head ja kvaliteetset kosmeetikavahendid, kui ma ei tohi suuda või ma ei taha selline välja näha. Teiseks nüüd ühiskondlik arvamus, kelle jaoks Meegitakse? Kui sina, Urmas iga hommikul meigi, kelle jaoks sa meeldid? Kaamerate jaoks prožektorite jaoks. No mina igatahes julgen siin öelda ka, et, et näiteks minu jaoks, sest ma vaatan väga tihti seda saadet Saada praegu ka mind praegu mul ei ole meiki peal. Aga mul ei ole praegu televiisorit, vahel. No täpselt seal rikubki see ära, ma peangi televiisori pärast ainult meikima ennast selle pärast, prožektor on halastamatu ja iga mu poor röögiks sulle hommikul vastu teleekraanidele. Ta on näha ei taha ja teine asi on see, et ega siis noh, kui ma praegu midagi õudsat ei näe. Ja, ja mind on isegi paar kuud tagasi ka riigitelevisioonis üks uudistediktor, kellel oli tõeliselt olnud näha, ma ei tea, kas oli terviseviga või on vaja, viskaks kapsa. Kivikatusekivi. Praegu grimeerijale. Mitte sellele inimesele, vaid ta nägi tõeliselt väsinud välja näos väga tugevad jooned, mis minule kui uudistetarbijale on solvav. Miks ma pean vaatama sellist inimest, kui ta on korrektne, siis ma selliseid asju tähele pane. Ma jumala pärast ei ole see, kes jälgib, et kuidas need, kes, mis kriipson ma tahan. Ma tahan näha toredaid sõbralikke inimesi. Meil on siin ja praegu üle laua urmast rünnata, eks ole. Hommikune riietes on ülikond üldjuhul, mis te arvate, kuidas tuleks tagasisidet Nendelt televaatajatelt, kui oleks seljas kampsun, et vanaema õde oli nooruses kõva kuduja, eks ju, stiilis see on tegelikult see, kuidas me läheme ühiskonda, kuidas me välja välja ennast pakkuma. No Kertti, sa räägid praegu standarditest, eks ju, kui standard oleks see, et uudistelugejatel kõigil oleksid kriipsud näos või et seal istutaksegi saadet tehes rahulikult selle kampsuniga, mis meeldib, siis oleks kõik rahul, keegi ei teaks seda ülikonda tahtagi, ehk sa ise oma ajakirjas kõigepealt teed standardi, kehtestab selle ilumudeli ja siis palud, et ma hakkaksin selle järgi ennast meikima riides käima. Ma väga tahaksin iseneid standardit, et kasutada, aga üldjuhul, ega need standardid tegelikult muidugi need on mõjutatavad. Nad on mõjutatavad tootjate kõikide poolt, aga see on tegelikult inimühiskonnaga kaasa tulevad standardid. Meikimise ajalugu on enne meie ajaaega Kuirustati ennast. Naisterahvad on alati tahtnud väiksed tüdrukud, et nad on aastased, lapsed tahavad näha, kõike, sätendavad, haaravad sellest, see on mingisugune selline. Muu arusaam muidugi 20 aastat tagasi olid hoopis teised standardid, millest me lähtume, aga see on ka lugupidamine võib-olla kellegi teise vastu. Katame see on muideks üldse niimoodi ja, ja oled sa nõus sellega, et tõepoolest väiksed tüdrukud ju leiavad huulepulga nagu väga kiiresti üles mänguasjade kastist ja nad teavad, mida sellega nagu peale hakata, kas see on loomulik või on see emade pealt ikkagi õpitud, mida teeb huulepulk mängu? Seal on see plastmasskärakas, mida müüakse väga odava hinna eest, mida tuulasin siis kingivad selle jaoks, et saaks lapsele rõõmu valmistada. See ei ole päriseks. Lihtsalt see, mida ennem Kerdi mainis, vot seal tulevad, ma ei nimetaks seda standardiks, nüüd on rollid, eks ju, seisus kohustab sina pead hommikul hea välja nägema, kui sa näeksid kava loppis, mõtles tervele tee ma selle auditooriumile, sa teed sihukese kehva loppis hommikul, see on niukene plessopliis küsimus mõnes mõttes ja see on tõesti ka lugupidamine oma selle publiku vastu või, või nende vastu, kes sind vaatavad. Nüüd, mis nendesse väikestesse tüdrukutest puutub, siis vot mõne teid ja ma ei ole sellest nagu väga kindel, et noh, mis tüdrukutest. Me räägime, lapsed kopeerivad hästi varajasest east, seda, mida nad näevad. Minu laps sai nüüd kaheksa mida mina näiteks tähele panin, küll see taheta valib värve. Ja minu meelest see on väga lahe, kui laps on värviline ja noh, kui näiteks kui me jõudsime lasteaeda, siis oli mingi periood, kui pidi olema kõik roosa, sest kõik teised kaalid roosad. Aga enne seda oli ka muid värve roosa, ei domineerinud. Et ja muidugi näiteks noh, ta leidis üles minu mingisuguse vana küünelaki, ta tegi sellega jube laheda maali mulle laua peale. See on vist siiamaani isegi alles laua pealt kombineeris seda markerite ja siis igasuguste muude asjadega. Ei, no me läheme nüüd kõrvale. Mida ma tahan lihtsalt öelda, et noh, et, aga kui ta ei ole näinud, kuidas seda huulepulka kasutanud, kui me lülitame nagu välja nüüd selle, et noh, lapsed niikuinii topivad kõik asjad suhu, on ju, et, et kust ta selle nagu peaks siis võtma. Väiksed poisid samas kõrval näevad ka seda ja millegipärast tahavad ikkagi autos autosid, et mina ei ole selles nii kindel, näinud väikseid poisse, kes väga hea meelega mulle tulevad sugulased, väikesed poisid, sõbrad, väikesed poisid külla, mille nad võtavad, nad võtavad kõigepealt pardid, siis võtavad barbi auto, sest see on suur ja roosa ja aga mina ei oska öelda, ma ei hakkaks sellel teemale jätkaks, kuna ma kasvatusteadlane ei ole ja ei kavatse selleks ka saada. Et siitpoolt, ma ei hakkaks ikkagi sellest, et mis on nagu naistele meeldib ja südamelähedane, et, et see tegelikult on mingisugune naiste roll, jäädes, jäädes naiseks seoses nüüd iluguru ajakirjaga on meil selline oma meeskondlikult tekkis selline küsimus üles, mis teemasid me võiks käsitleda ja meile pakutakse teemasid välja meie lugejate poolt, kuigi meil oleme suunatud rohkem selle professionaalile, aga siiski ja tegelikult on tulnudki välja sellised teemad, et kuidas, kuidas jääda naiseks, kui sa jääd lapsega koju ja mitte see minu enda seest, vaid kuidas noh, ühiskondlikult mida must nagu oodatakse. Kas ei ole nagu haige värk, et kui naine jääb lapsega koju, et siis ta on ühiskonna silmis kohe miski nii-öelda teise kategooria omaks ei räägigi, et me olemegi nagu ikkagi fundamentaalselt vales kohas? Ja selle teema üles võtamegi, nii et, et ta ei ole seda sellepärast et selline naine, kui me tuleme tagasi, see on kindlasti väga hea järgmise saate teema. Aga kui me tuleme tagasi nüüd otseselt kosmeetika juurde, siis selline naine tegelikult täiesti eluliselt eluliste kogemuste näitel, selline naine saab vitsu. Kui ta ei näe hea välja ja sa pitsa, kui ta näeb jale seda küll kui väikse imiku kõrvalt. Siis sa pead olema mingisuguse standardis, noh, aga siin on nagu need käärid, et. Kuskohast nad tulevad, kes annab, noh, ma saan aru, et ma ei, räägime niimoodi, eks ju, abstraktselt ja, ja, ja, ja põhimõtteliselt, aga kuskohast nii-öelda see surve siis tuleb meikida ennast selleks, et, et olla aktsepteeritud väikese lapsega koos olla. Tere, mina nägu viskaks praegu vist natukene õli tulle, ütleks, et minul natukene tunne küll kusse tuleb, palun enne tänast tulekut, esimene asi, kui ma olen, nüüd helistati siit raadio siis mund alguses ajasse teema isegi natuke naerma, siis ma tõin ka näite, et, et noh, et järgmine teema on kas pesta või mitte, eks ole. Ja siis ma ka mõne sellise inimesega kolleegiga kosmeetikamaailmas ka rääkisin, nad vestlesid, reageerisid samamoodi ja tegelikult kes siis need tulevad, on need, kes siis mingil põhjusel ei meigi ennast, ei kasuta kosmeetikat, põhjuseid on mitmeid, kattunud Katrinit, et kuna ma katteid rohkem tunne, siis ma praegu ei saa teda sinna. Aga põhjuseid põhjuseid on igat mitmeid. Aga samas on väga suur kontingent inimesi, kellel kellel see põhjus on võib-olla kuskil mingisugustes sellistest hinnangutes või leiad, leitakse endale, valitakse. Ei kindlasti mitte, neil on lihtsalt, võib-olla mingisugused nad leiavad kergema töö tee ühiskonnas oma kohta leida, nad ei ole seda võib-olla leidnud, nad ei ole suutnud kehtestada mingisugust vajakajäämist näitaksessi, sellega räägite, et ei, mina ei tea, minule see kivindus ei meeldi, see on ikka suur Divindus ja nii edasi ja ja see maailm mulle istu ja mina sellest midagi ei tee. Ja, ja see on ikka, see on ikka täiesti vale ja tegelikult sellist asja meie ühiskonnas palju rohkem kui sellist. Noh, see võib olla kannavad need ajakirjad ja kõik muu seda infot. Pluss veel see, et kui me räägime kosmeetikatööstusest kui sellisest, mis on täiesti olemas nagu igasugune poodlemas piimatööstus, nagu on olemas kõiksugused, muud tööstused. Kõige hullem tööstuse haru kosmeetikaga seoses on see roheline tööstus, kus inimesi väga palju petetakse ja meil praegu kaubaletid täis looduslikke tegelikult loodusliku pähe, kui peaksin ainult silt on juures looduslik siis määritakse ükskõik mida pähe. Samas võta see toode kõrvalt, mis ei ole sugugi nii kahjulik, kui teile räägitakse ja saab palju parema tulemusega ja enesega rahulolu. Katre nüüd ma sain aru, kohe kukkus täiendava tasu. Ma lihtsalt jäin nagu mõtlema, et vot seesama koha leidmine, et see on nagu niisugune kahe otsaga küsimus. Et noh, et kust see tuleb, on ju, et noh, kas nad on siis nagu elule alla jäänud, et see tulebki nagu minu meelest mingit pidi nendest Nendest nagu konstrueeritud ideaalidest, kultuurilistest ideaalidest meie ühiskond, jumal paraku ja mitte ainult Eesti, aga noh, lääne ühiskond üleüldse ja ma ei tea, mul puudub nagu väga lai selline kultuuriline kogemus, aga et meil on niisugune lava öeldakse nagu Pipulaarsed opositsioon on ju, et, et noh, et, et sa, kas sa oled ja luuser või sa oled võitja. Võitjad on ilusad Nad meigivad, nad kannavad brändiriideid, neil on hea töökoht ja vot siis need, kes seda ei ole. Järelikult nad on kohe seal teises, miks ma ütlesin, et ma ei ole siukene, hall, kortsus kampsuniga feminist? Kui ma ütlen, et ma ei meigi, siis aga ongi see küsimus umbes, et aga mitu korda päevas siis duši all käid. Pesed ennast, see on selline nõukogude aeg, ideolooge, kes ei ole meie poolt meie. Aga tuletada meelde nõukogude aega, mina olen 75. aastal sündinud, mina näiteks mäletan seda aega, kui meil ei olnudki suveti. Ei olnud sooja vett ja, ja käidi saunas kord nädalas, muidu pesti ennast kehaosade kaupa kausis ja oli täiesti normaalne, nii nagu 30.-te aastate naisteajakirjad kirjutavad, tervislikum pesta juukseid kaheksa kuni 14 päeva kaupa. Ütle seda mõnele juuksurile, ta kukub tooli pealt maha. Kaheksa päeva, su juuksed kõnnivad ise peast minema sellel ajal, noh seal kaheksa päeva taga juukseid pestes oled sa oled peaaegu rive, sa oled räpakott, kui sa niimoodi. Ehk teisisõnu, needsamad ajakirjad Tseega, mida muuhulgas sina siis peatoimetajad nii-öelda professionaalidele see tegelikult on tekitanud selle nõudluse etapp pead ennast meikima, sa pead ennast mai tea värvima, ümber kujundama, sealt süstima, sinna natukene upitama. Nüüd lõpuks see tagumine ots on, on jah niimoodi mitte otseselt seda kirjutada kusagil, aga selgelt antakse pildi kaudu mõista. Ma kindlasti ei ole nõus sellega, et peab ja Muidu oled sa kaotaja, muidu sa ei kuulu nii-öelda meie sekka ja sa oled, tähendab. Kaotaja, tegelikult on inimesest, nüüd endast ma selle tööga väga tegelikult see inimeste, kellega ma kokku puutun, on väga-väga lai. Meie puhul tegelikult isegi rõhutame rohkem seda, et on niisugune tore sõna nagu meigikunst ja kõigil kuulajatel ma siin kasutan eetrit ära, soovitan vaadata just sellel eile üles pandud meie veebilehel. Noh, see tähendab, joonistatakse liblikas põse peale. Vot siin tuleb nüüd vaadata, võib vaadata siit, kui on intervjuu, kuidas Krimmi kunstist, kuidas mida on võimalik teha sellega, milliseid no seal on, tegelikult, ma valisin välja sellest selle noore grimmikunstniku töödest kõige kõige jubedamad, ehk siis haavad ja kõik. Aga see, kõik on tegelikult üks selline kunsti kunstiharu ja, ja keegi ei pea kunagi midagi tegema. No me ei räägi ju seal, selles kunstis me räägime ikkagi huulepulgast. Me nägime ripsme lauvärvidest puudri ste kreemist, mis on kohustuslik. Aga see on nüüd see enesetunne kui sinu et samamoodi see inimene, kes läheb Meegituna välja iga hommikul ta võib-olla kannab mingisugust infot, samamoodi on see ehk aktsepteeritav see inimene, kes ütleb, et Ma ei meigi, mul ei ole see oluline ja mind see ei huvita. Ja siis need kaks maailma lõppevadki ei ole vaja rääkida, kumb on õigus. Aga siis tekivad mingisugused inimesed, kes ütlevad, et see Meegid on vale või see, et sa ei meigihambale nendel inimestel noh, nii, nüüd siis nii mõlemale poole võib-olla on need natukene vaja natuke omaenesekindlust arendada, mis puudutas ka Katrin siin rõhutab, et tema ei ole väljaveninud kasukaga, siis mina pean rõhutama, minul ei ole siin kolme sentimeetriseid küüsi valeripsmeid, et kõik, mis mahapestav on, mul on loomulik. Et, et nüüd ma esiesindan, võib-olla ma kasutan lihtsalt tegelikult tõesti tugevamaid värve, see tuleb sellest, et mulle meeldivad igasuguses elus minu kodus vilu riietuses. Aga, aga jah, et see on see minu olemas. Täna ajakirja peatoimetajana tuleb sul teiste ajakirjade, mäletate, halb karma ka siin siiski kanda. Eestis on ülipopulaarne ja nii palju, kui ma olen jälginud, oleme ise rääkinud sellest teinud intervjuu ka teistes saadetes, seesama üks päevi meigi või üks päev meigivabalt, mille ajakirjanumbri käigus siis ka avaldatakse needsamad pildid mitte meigitud naistest ja kõik siis põnevusega hasardiga kohe vaatavad, milline ta siis ometi välja näeb, see tegelikult on täpselt seesama nipp, mis sunnib ju meikima, mis tuletab veel rohkem meelde seda, et vaatame, mis juhtub siis, kui sa ei meigi ja ülejäänud päevad 365, kui on liiga aasta, me siiski ennast meigime. Kulla sõbrad, aga ühe päeva noja aastas võiks ju endale lubada, see on umbes samamoodi nagu naistepäev, mis on ka natukene selline imelik, kõik ülejäänud päevad, mis need siis on, eks? Meestepäeva ei ole, ei, on meestepäeva qaeg, väärtustame mehi aga 364 aastased mehed. Eks ta, eks ju, ülejäänud ülejäänud ehk ehk siis täpselt sama sama seis on, on selle meikimisega ka. Ei ole ju nagu siiras, kui ülejäänud aasta ringi on ajaleheküljed. Et, et mis selles Meegis nii halba on, miks inimene ei tohi ennast meikida, kui ta on aastasadu seda teinud? Isikute vaesed inimesed ei tohtinud vanasti meil, Meie lubame kõigil meikida, meil on olemas poed, osta keegi ei ütle sulle, et sina ei kõlba selleks, et mitte osta, osta meidki endale. Mul on siin peaaegu A4 jagu nimekiri selle kohta, milline on rahvusvahelises on siis loomakaitsjate organisatsioon, eks ju, mis on avaldanud selle kohta, millised on need kosmeetikafirmad, kes on siis läbi viinud? Loomkatsed ainult a4, Urmas, sa oled umbes ühe neljandik. Väljaprintsiip on väga väikses ristis. Aa, no siis küll, sest ma hiljuti lappasin seda just huvi pärast üle, see on meeletult pikk see, see beta nimekiri ja kusjuures, mis minu jaoks oli, huvitav, oli see, et kui meil siin. Ma arvan üks neli-viis aastat tagasi, kui see teema hakkas nagu rohkem päevakorda tulema siis neid nimekirju ma vaatasin esimest korda ma praegu oma üllatusega vaatasin, et olid mõned firmad, kes tollel ajal ütlesid, et meie loomi ei kasuta, meie loomi ei ahista. Ja ma leidsin sealt nimekirjast nüüd. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga nende nimekirjade puhul minu jaoks on nagu kaks küsimust, esiteks need nimekirjad on meeletult pikad. No selleks peab olema tõesti andunud loomakaitse või sihukene, võitlev loomaõiguslane, võib-olla, või, või siis nagu inimene, kes selle teemaga tõesti tegeleb, et sa väga hästi orienteeruda. Pluss on see, mida tuuakse meil maale, mida meil maale tuua, millised on meie oma ja millised on näiteks ütleme meie oma firmat, noh, kas nad on seal sees, ei ole. Ja teine asi on, mida me autot ei leia, jah. Aga et küsimus on nendes konglomeraat ides või suured need konsortsiumis, kes ostavad asju ülesse. Me teame kaubamärki, aga me ei tea, kes on selle tegelik omanik, eks ju, et et meil on näiteks mingi kaubamärk, mis on öelnud, et meie loomkatseid ei tee ja oleme muidu ka hästi sõbralikud ja siis ostetakse ära suure konsortsiumi poolt, kes on nagu seal pettalistis on üks niisugune põhipeksupoisse on ju nii-öelda keskmiselt inimeselt üldistatud keskmine inimene ongi väga palju tahta, orienteerub selles selles nimekirjas. Aga tal võiks olla nii palju huvi ja tal võiks olla pall talle annab mina olen väga suur loomade sõber, pool elu koertega koos elanud ja tegelikult on see, et looma kaitsmine kui selline, kui mulle näidatakse, loomulikult on meil siin Eestis juhtlikus, lumi on piinatud, täiesti poolte inimesi karistatakse. Aga minu elufilosoofia on põhimõtteliselt selline, et ma ei võitle millegi vastu, vaid ma olen asjade poolt, mis mulle meeldivad. Inimesed leiavad mingisuguse võitluse millekski, sellepärast võidelda millegi vastu kui maleva näinud Eesti neid noori, õnnetuid loomakaitsjaid, noh minu arust see teema, see on natukene selline, mis valab nagu õli tulle, samamoodi selliseid nimekirju leiab kui paljudest eesti naiste foorumitest, kus ehmatatakse ära sära jumala pärast, noh, tegelikult viimane foorum, mis ma lugesin, kus oli ka mingi ainete nimekiri, ma ütleks, et meil oleks praegu väga ebatervislik olla Tallinna kaubamajale nii lähedale, sest seal peaks kiirgama mingisugune kohut, kohutavad haigused, kõik, mis võimalik, on saada. Muidugi, mis puudutab neid loomkatseid siinkohal mul tuleb meelde üks hiljuti leitud üks firma, kes tegi Niukest natuke meigitoodet, sellist natukene üle võlli toode aga olid juurde kirjutatud, et nemad loomkatseid ei tee, nemad katsetavad tippmodellide peale. Väga hea reklaamlause muidugi loomkatsed tegelikult, et on kosmeetika maalimas kosmeetikatööstuses pinnuks silmas nüüd küsimus, miks neid tehakse, tehakse neid sellepärast, et saada siis näha ära, kuidas siis elav see kudev, kuidas reageerib mingisugusele ärritusele ja, ja tegelikult praegu selle eelmise aastanumbri sees siis pool aastat tagasi kuskil on selles suhtes ka tulnud tootjad kokku ja, ja onud koostamisel selline kunstlik vahend selleks, et seda siis nüüd ära lõpetada. Sest tegelikult need loomkatseid ma ei räägi nüüd sellest, kas üldse selle loomakaitsjate poole pealt, aga miks tehakse on see, et tagada see, et see kosmeetikatarbija saaks võimalikult hea toota ja ta tunneb. No kui võimalikult hästi sa Gerd ei teagi, kuidas tehnilises mõttes käib, kas ongi niimoodi, et tehakse mingi kreem valmis ja siis seda hõõrutakse kusagil mingile põrusele peale. Ma ausalt öeldes ei täpselt ei tea mina tean, et on küülikute peale on tehtud tõesti katseid, et näiteks noh kas nüüd just küünelaki silmad vilgutatakse, aga et noh, et näha, kas nüüd šampoon ärritub või ei, no on täiesti loomulik, et kui šampoon, mis minu ta pesuvahendeid ja nii edasi, kui see silma läheb, peadki pagan võtaks, kibe olema, see on täiesti loomulik, selleks ei pea küülikut ju piinama või siis noh, tõesti näiteks tekitatakse loomale mingi nahaärritus ja vaadatakse, kuidas reageerib. Ma olen hästi paljudes asjades sinu puhul nõus ja näiteks noh mõnikord tekib küsimus, et kui palju need inimesed, kes nüüd konkreetselt nagu selle kosmeetikat ja loomad, et kas nad mõtlevad näiteks ka läbi meditsiini ja loomad rõivatööstuse ja loomad, toidutööstuse loomad, et seal tehakse ka loomkatseid. Et vot see ongi see mõnes mõttes nagu selline teadlikult valiva inimese selline olemise talumatu kergus mõnes mõttes, et, et sa peadki neid asju läbi mõtlema ja, ja miks ma ikkagi ütlen, et mitte poolt või vastu on ju, et, aga et, et kui inimesed teadlikult valivad töid, mille käigus on tekitatud võimalikult vähe kahju teistele elusolenditele ja noh, siin on toodud ka mingeid ekstreemnäited, et noh, kui neid ei testita küülikute peal, siis võetakse arengumaade lapsed ja testitakse nende peal. Kui, nagu teha enda jaoks võimalikult eetiline valik ja kui võimalikult paljud tarbijad sellest lähtuvad, siis mida tööstus teeb, ta müüb seda, kust tuleb käive, eks ole, kui käive tuleb võimalikult eetiliste toodete pealt siis on On suur tõenäosus, et noh, kogu see tootmine liigub eetilisuse poole ja, ja noh, needsamad sellised võitlevad loomaaktivistid. On suur tõenäosus, et kui nemad ei oleks käinud ja ma ei tea, peksnud sisse poe aknad ja nii edasi siis need kosmeetikatööstuse tootjad, nad ei oleks tulnud kokku ja ei oleks loodud sellist kunstlikku, seda kudet või mida iganes. Millega siis nagu noh, saada seesama tulemus on ju inimkonnale on nagu hästi hästi tasakaalus. Ei ega jah, looduses peab valitsema tasakaal, seda ütles sammalhabe juba, eks ju, et et aga noh, inimkonnal on nagu omane see, et noh, et noh, kui otseselt ei torgi kuskilt, et no las ta olla. Noh, keda see ikka. Sest no tulles nüüd tootjate poole tegelikult on ka see, et see meigi meigivahendi valik. Kui ma lähen poodi ja ma leian, et ma, ma tahaks küll ennast väga igatpidi iga iga kord eri värvi olla. Aga ma hoian selle pealt raha kokku. Ehk ma siis võtan täiesti selliseid ühe eurosid kõige parem variant siis need kaubad, mida tullakse, tuuakse hulludel, ma ei tea, mis päevad veel on, eksju kaubanduses ja tegelikult see tootja ei võta vastutust, kui näiteks tehakse valmis üks, üks toode siis Ta tehakse uuringuid, tehakse kuidas, kuidas ta paremini toimiks ja ta näiteks läheb turul väga hästi peale. Aga hind on tal väga kõrge. Tänu tema tootmiskuludele kõrvale tekivad kõik kohe vopsti vopsti, need väiksed, kes hakkavad siis kopeerima, aga nad ei kasuta nadi teeneid. Kuid nad jätavad pooled tööd seal tegemata, sellega seoses läheb hind madalamaks ja inimene muidugi loomulikult valib odavama asja näoga ravimitööstus on jama, jah, ja, ja siin on tegelikult ka see, et ka see lugupidamine enda vastu, mida ma siis sealt nüüd valin, olles nüüd täiesti võimaluse saanud see seoses selle tööga intervjueerida paljusid tegelikult, et just neid tootjaid, endaid, kes on esindanud siin brände, kes on külastanud Eestist. Ja tegelikult neil on väga oluline see tagasiside kliendiga. Et kui ikkagi klient ütleb, et vaata, see asi ajab mul silmad kipitama, siis ta kindlasti võetakse see maha ja midagi muudetakse sealjuures. Aga seda teeb ka see firma, kes, kes küsib. Ta küsib oma tootest hinda, hind ei ole nüüd see kreemipurk peab maksma siin 1000 eurot või midagi taolist või siis või siis 500 eurot. Aga ma räägin nüüd täiesti sellest sellisest ääretult odavast tahnast tegelikult ja siis kosmeetikatööstuse tegelikult toodetest mis puudutab allergiaid, et kõik allergiseks me nüüd, mis asi seal energia on, kõigepealt küsiks, et allergia ei teki mitte kunagi, ripsmed Užist küünelakist kreemist, et ei teki, ta tekib mõnest koostisainest, mis seal sees on, selles ongi vahe- ja inimene ei ole allergiline kunagisele küünelakikreemi ripsmedušiga tahab mingisuguse koostisaine vastasel allergiline ja siin tulekski nüüd inimestel vahet teha, et mis see, mis see allergeen on, sellist asja, mille vastu pole võimalik allergiline olla, sellist ei ole olemas. Eile lugesin, et on võimalik inimestel allergia vee vastu mööbli vastu, jumal teab. No see oli väga, väga lõbus lugemine. Kahjuks väga, hiljemalt sellel artiklil peale sattusin. Aga see on see tegelikult, millest me peaksime nüüd juhenduma. Et kui ma nüüd ütlen, et ma nüüd ostsin ühe kreemi endale ja ta hommikuks olin ei näinud väga hea välja, pehmelt öeldes siis tegelikult ei ole selles kreemis, vaid mis seal, mis siis juhtus. Teine asi on väga oluline, on see, mida ma siis ennem ja pärast teen. Kui ma oma nahka ei hoolda, siis siis ma ei saa kaal loota head tulemust, istujalt, põhjuseid mujalt. Ja. Mul tuleb meelde üks lugu siin ka seal võib-olla oli pool aastat tagasi või kusagil niimoodi seltskonnalehekülgedel seltskonnakroonika lehekülgedel oli jutt Ühest naisterahvast tahtmata täpsustada siin, kes, kes ta täpselt oli ja milles oli nagu lugu aga ilmselgelt naisterahvas, kes nii-öelda kasutab siis sellist kallimat kraami vähemalt auditooriumile jääb selline mulje tema varasematest käitumist ja siis ta sattus mingite piltide peale sihukeste paistetanud huultega tursa huule tursa inglise keeles. Kuidas see nagu sobitub nagu sellesse pilti selles mõttes siin on ikkagi ju vaenud nii-öelda tursk on konksu otsa püütud konkreetselt ja need huuled talle ikkagi väga konkreetse raha eest maha. Ja ütle, et tegelikult jutt samm edasi jõuame sellise sellele plastilisele. Ei, ta tegi seal ikka kreemiga minna, seda võib muidugi uskuda küll. Urmas, vaata. Et kõik need Hollywoodi staarid ja kuulsused, tema tean, aga ka nemad, kui nad on nagu, ütleme, nad on 50 aastased, nad hakkavad gravitatsioonile paratamatult alla vanduma sisse. Ja siis neil on 51. sünnipäev ja järsku nad on punase vaiba peal, niimoodi prinkis trimmis, nad kõik kasutavad ju kreem. Et see ei olnud veel kolme või neljakümmet Ma ka lugesin seda seda artiklit ja ja noh, kindlalt ja ma isegi tean seda, seda toodet, millest rääkimine on inimesed proovinud, tootnud ei ole turskadega sõbraks saanud, ütleme niimoodi. Et muidugi üks asi on ennesemeikimine enese rahuloluks enne väljanägemiseks, kasvõi sellest, et ma nüüd, kui ma tööpäeva lõpuks vaatan ennast peeglist, et ma lähen ka samamoodi välja, et ma olen okei, teine asi on siis selline kirurgiline sekkumine, siin on, lähevad ka järjest teed, kirurgiline sekkumine ilukirurgiat. Minu arust mina olen täiesti poolt, kui nad jäävad sellistes, noh, ma ei ütle, mis sõna nüüd mingitesse sellistesse inimmaitseraamide maitse raamidesse, aga nüüd küsime, mis hea maitsesid, hea maitse on tegelikult nüüd see, et kui minul ikkagi tahan ennast meikida ja nüüd silmad hakkavad ära vajuma, et näed, see meik jääb sinna kuskile kinni ja natuke kohendan ja ma ei hirmuta oma tulemusega, ma saan oma enesekindluse tagasi, ma olen enesega rahul, mul on hea tuju, ma annan ka teistele oma hea tuju edasi, keegi ei ehmata ära, kui ta mind näeb. Ja seda enam, et ta käis lõikamas, annab hea tuju ja juba ka ju naabril, eks ju, rääkida. Näete, mis on läinud paremaks. Ja see kirurgile annab siis tegelikult meil ei räägita palju, aga vot nüüd täpset taas olles selles elus sees, ma tean ka väga paljusid inimesi, kes tegelikult seda teenust kasutada tava ja kellega teised ei tule selle pealegi, et nad on kasutanud, see on, see on lihtsalt nagu sama tegelikult asi ka võimelised. Ravim, kas ma nüüd ravin ennast, kas ma võtan seda tabletti või ei võta, mina ei ole siin päris nõus. Aga ma küsin, kas meikimine tekitab sõltuvust? Minul on tutvuskonnas inimesi kelledest, mõned on olnud kunagi väga tugevat meiki ja nemad on öelnud, et jah, see on sisuliselt sõltuvus, ma ei saa minna, kui ma lähen ilma meigita välja, siis ma tunnen, et ma olen alasti, ma ei saa, ma pean. Ja, ja siis tekib ka see. Ma saan sellest restoranis uudishimu, tahaks uusi asju proovida. Ma arvan, et Kerti teab ka, mis on see uudishimu tahaks ega ostma ei peagi, aga proovida tahaks, onju. Et vodka, see uus toode, ta lubab nagu paremaid tulemusi. Vaadake neid reklaame, viimased ripsmetuši reklaamid, kolm T R rebisime, et kas teie teate kedagi, kellel on kaks teeripsmed? Mina ei tea küll mitte kedagi, kellel oleks tasapinnalised ripsmed. Ja, ja piltide peal, need on ju noh, vähe sellest, et nad on kunstripsmed, need on ka ju arvutiga joonistatud või noh, minu laps joonistab selliseid ripsmeid nukkudele pähe. Kas sa tõesti siis usud seda? Testid näitavad, et töötab, eks ju, keldid kui meikimine tekitab sõltuvust, ma usun, et sa oled nõus sellega, et sellest võib jääda sõltuvusse, ikkagi tahaks näha, vea välja ja nii edasi, emotsionaalselt. Kas esimene tekitab sõltuvust? Jah, sellepärast et vastasel juhul kukuvad asjad suust välja plõks järjest. Ja mina leian, et, et minu, kui ma ja naha eest hoolitseja ja ennast hea välja näe, siis maga. Täpselt sama hambad hakkavad valutama, tegid paha emotsioon, muudes tekib ka paha emotsioon. Hambanäide ei ole adekvaatne näide selle kõrvale, ma arvan ikka mina minu jaoks on, sellepärast et minu jaoks tähendab selline meikimine endast lugupidava naise hügieeniprotseduure, kus ma olen ebahügieeniline, kui seda ütlesin praegu endaga. Ja, ja tegelikult on see selles, et inimene valib ise iseomane tegevuste protseduurid, sõltuvus on midagi. Sõltuvus sellise negatiivse energiaga asi. Seal see sõna, ma saan aru, et sa juba aimad, mida ma järgmiseks siiski läheks, et äkki tuleks reklaamid keelata ja televisioonis näiteks panna õhtusele ajale alles, kus täiskasvanud adekvaatne inimene seda näeb, nii nagu alkoholi, nii nagu kasiino, nii nagu ravimireklaame teatud ei tohi üldse teha, et äkki samamoodi peaks olema meigireklaamidega. Aga miks ma ikkagi ei saa aru, miks see väike, milline allpool esiteks kuidagi. Ta tekitab inimesele ju head emotsiooni, kogu minu maailm on tegelikult. Mis on ka hea evolutsioon kasiinos käinud, mõnikord võidab, tekib väga hea emotsioon. See ja ei ole seda kogenud kahjuks viimastesse aga alkoholiga on ikkagi see, et, et see tekitab kuskil meist sõltumatult, aga selle emotsiooni, mida me saame enda hea väljanägemisega, saame, me tekitame ise. Ja see ei, see hea alkoholiga on ka kõrvalnähud. Kuigi. Meigiga ei ole kunagi kõrvale ma ühest tütarlapsest, kes nägi välja nagu mulle siin ette Augi huuled kõrvalt, niimoodi ta ei tahtnud niimoodi välja näha. Sa lugesid seda artiklit. Selle sõltuvuse koha pealt, noh üks asi, noh, mina nüüd tõesti tsiteerin oma oma sõpru, kes on niimoodi öelnud, mis on tegelikult noh, on täiesti siiski on on, võib öelda, et sõltuvus kui diagnoos on need inimesed, kes on sõltuvuses ilukirurgiast ja see on siiski juba noh, ta on jõudnud diagnoosini. No sellele need inimesed, kes on hea meelega nii-öelda see George linna, kas naine, eks ole või, või siis naudonateleversotsi näeb välja nagu hapet, eks ju, ja ja, ja muud sellised, aga et et. Maltis kukkusega kontserdi ajal ka nina küljest ära. Plaaster, mis tal ära kukkus, niimoodi nad räägivad, vähemalt vot vot meigiga on nagu see, et, et sa lähed vannituppa, pesed näo puhtaks, võtad meigi, piima maha, sa saad selle ära võtta. Ta on, kui sa oled endale pannud, eks ju, teinud täitesüste paigaldanud näiteks lõuaimplantaadi või põseimplantaadid ja niimoodi endal kulmud niimoodi kuklale lähemale tõmmanud, seda enam korrigeerida ei saa. Siin ongi nagu see, see nüüd vahe, et üks asi on, on see sekkumine millegi nimel, kasvõi see, et no ma ei tea, inimesed käivad ka muudel operatsioonidel ju lihtsalt nad elaksid ka edasi, see selle, selle, selle rudimendina minema lasevad ära opereerida, aga nad lasevad ära opereerida. Ja siin on ka vahet, et kas ma nüüd enda heaoluks võima, siis lähen üle piiride, kui mõned jõuame natukene ja ma toon siin paralleeli selle, selle tööstusharuga kosmeetikatööstus iga kord, et sa pead uued asjad näppima tegelikult, kes seda nõuab. Minu. Ja sinu reklaamiandjad, kes ostavad sinu ajakirjas kaupa reklaami, nemad nõuavad? Ei, ei nõua, nõuab tegelikult seesama inimene, tavainimene minu elukogemuses on ka mõni aegne töötamine ilusalongis. Ajakirjandus on näha, et mis on kõige hullem küsimus, mida sa veel moekunstnikule Urmas, mis on kõige hullem küsimus, mida võib veel moekunstnikule üteldes praegu? Jah, täpselt, see on kõige kõige, kõige hullem küsimus. Aga seda küsivad kliendid iga kuu takkuja tagant. Mis teil uut on, mis seal moes on? Sellepärast, et nad tahaksid kogeda ja nad tahavad, mida nad tahavad kogeda. Nad tahavad kogeda emotsiooni. Eriti kui see ei ole sõltuvus iga kuu käia, küsimus, mis on praegu moes, mis teil uut on siis mis see sõltuvus? Aga noh, see ei ole kosmeetikasõltuvus, ma arvan, et see läheb ühte, teise sõltuvusse. Sellest, see, see ei puutu nagu meie lauad meeria, selle, selle ala spetsialistid, et selle, et kui tõesti noh, nii hullusti, aga ikkagi inimesed nagu vajavad mingisugust, näidake, mis teil põnevat, mis on tore, nüüd on moes panna niimoodi mingisugused asjakesed siia midagi, kas seal miga vahetevahel? No kas see ja midagi, et inimesed tegelikult inimesed vajavad sellist, sellist positiivset emotsiooni vananemisprotsessi kui sellist peatada ei ole võimalik. Kui inimene ostab kreemi, kus on peal, et anti eest, no vananeme kaob ära 10 aastat noorem, mis ta siis mõtleb, et ma olen enam kui kindel, et mõistusega inimene ei mõtle seda, et ma panen need peale, homme ärkan üles? 20 aastat nooremana. Aga ta tegelikult on enda jaoks midagi teinud, olen nendeks, hoolitseb ma pean endast lugu ja see on see emotsioon, mida ta tahab. Tahan teie olete alati valmis ka selle raha vastu võtma, kui keegi tahab seda emotsiooni. Ja aga, aga see on elu. Minul tekib hoopis, mõtlesin kõrval see küsimus, ma olen selle üle hästi palju mõelnud ka, et et me elame sellises noorusekultusajastus tegelikult on mõnes mõttes kurb, et vanaks saada on patt. Ja meie ühiskonnas kõige suurem patt on olla no naine, vananev naine, ma isegi olen sinuga täiesti aus ja see on väga kurb tegelikult. Ja masin ühe oma oma toreda, umbes 60 aastase sõbrannaga rääkisin üks kord ja siis me arutasime, et noh, et, et miks siin, miks noh, inimesed tunnevad ennast oma kehas väga-väga ebakindlalt ja et noh, et siit tulevad nagu selliseid hästi huvitavad sotsiaalsed faktorid välja, et noh, me elame, perekond on muutunud, eks ju, et kui ütleme, 100 aastat tagasi elas seal kolm, neli põlvkonda siis kasvav tüdruk ta nägi igasuguseid kehasid, eks perekond käis koos saunas. Ta nägi, milline on lapse keha, milline noore inimese keha, mis saab selle kehaga vananedes. See ongi elu, eks ju, aga praegu see umbes, et issand jumal, vaata mis tal seal kuskilt ripub, see on nagu, see on nagu mingisugune kohutav katastroof katavalisi edasi, tegelikult vaikselt oleme arenemas juba selleni, et mida mina ka nii tava tavainimese nagu oma töös märkan, et tegelikult on väga populaarseks läinud juba sellisest teises keskjaamas inimene või vanale lähen inimene, kes on väga sportlik ja näeb väga hea välja ja hoolitseb enda eest mitte mitte nüüd, ma ei räägi nüüd lõigatud igatpidi, aga kes on, kes on väga kena, mina nagu oma elust, mina mäletan väga hästi, kaheksandas klassis, kuidas meie tüdrukutega arutasime. Et selline probleem, et kunagi tuleb väga õudne vanus 30, eks ole. Aga, ja see oli, noh, see oli nüüd surma, noh, see oli surmaeelne seisund ja siis nagu vaatasime neid tollel ajal nõukogude aegseid naisi ja et millised nad välja nägid. Kõigil olid korralikud keemilised lokid peas, ühesugused soengud, lillelised kitlid ja, ja nii edasi. Ja, ja meie siis arutasime, et me nagunii ei tahaks, et loomingu, aga no vaata, vaata pika patsiga su väina pärast 30-lt olla ei saa, eks ju. Et noh, siis on nagu maailma lõpp. Tead ju tegelikult see, kuidas ühiskond, ühiskond on muutunud, et miks ei saa, ma olen, peaasi, et ma endaga rahul olen. Ma näen välja ja see ei tähenda seda, et kui ma saan 60, et siis mulle kohe hakkan lonkama liipama, ma võin ka käia kõrgete kontsadega kümneaastaselt sirgselgus ja ja see on nagu täiesti täiesti normaalne ja selle poole ka see minu arust see kosmeetikatööstus liigub. Sellepärast et, et siiamaani on meil ka see, et noh, vana inimene, et noh, tuleb juba ju abistada. Katri tahab Lihtsalt mõtlen, et selle asja nagu, nagu teine külg on, minu meelest on ikka kurb, kui öeldakse, et noh, 25 pluss hakkab ennetama esimesi kortsukesi. 25 pluss. No minu meelest kolmekümneselt elu alles algab. Kas kas küsimus ei ole siin selles, nii nagu ma ennem selle poolt ja vastu saate alguses rääkisime, kuidas Eesti NSV-s elanud naine oli ikkagi hoopis midagi muud kui see, kes oli Eesti vabariigis elav naine, eks ju. Soome basseini äärde sattudes Sealsete naistega koos oli erinevus tõenäoliselt silmaga märgata. Kas see lihtsalt meie see muudatus ei ole tulnud nagu liiga äkki me oleme saanud kõik potsikud, kõik raseerimisvahendid, kõik kreemid, kõik korraga lihtsalt kätte ja me oleme kaotanud natukene. Ma arvan, et see võib küll nii olla jah, et kui kui nüüd see muu maailm on niimoodi saanud rahulikult areneda, ütleme seal peaaegu 100 aastat. Sinusuguseid inimesi on veel rohkem, eks ühiskond nüüd ei käida, ainult raadius ei näidata näidata just nimelt ei no ütleme, niiet. Noh, et see mujal maailmas oli nii-öelda see hipide põlvkond, eks ju, esimene kes niimoodi provokatiivselt eiraseerinud ennast kaenla alt ja, ja käisid siin maani hõlstides ja ja vist ei värvinud, aga noh, nad tõmbasid kanepit kogu aeg. Ei olegi väga looduslik ja siis ei olegi vist vahet, kas värvid või ei aga aga. Nagu tõesti, mäletan seda, kuidas kui olid need esimesed ooperid, läksid Ameerikasse ja igale poole, kuidas lugesin ühte ühte vääri kogemust, kes läks Ameerikasse. Ta oli seal kyll California lähedal või, või ühesõnaga seal päikeselisel soojal rannikul suur kolmekordne maja, paari korter oli all keldris ja ta võis käia teisel korrusel, noh, ta tegi oma seal majapidamistöid. Aga kui majaperenaine avastas, et ta ei raseeri jalgu siis tal keelati nii-öelda pererahva eluruumide WC ja vannitubade kasutamine, sest oli noh, ta, ta oli inglise keeles, on hea väljend, on kliin ebapuhas vot. Ja, ja, ja tõesti sellele sekundeerib seal ütleme kuskil 80.-te lõpus, kui meie naised, kes käisid, ütleme seal näiteks Taanis või Skandinaaviamaadesse, siis sealsed naised ütlesid, et vahugustajate, feministid, te sõidate traktoriga lüpsjate lehmi, te olete kaevanduses ja tee raseeri oma jalgu. Milline kõva sõna. Meil on sinnani veel palju minna. Kerge meie vestluse ja, ja debati lõpetuseks, kas on olemas ka mingi asi, ma ei tea, kas te saate iluguru peatoimetajana seda öelda või mitte või, või, või tuleb järgmisel hetkel kohe, kui olete üles tunnistanud selle asja, nii-öelda koondamisteade või vallandamist jäädakse, on nagu mingi asi ka ilumaailmas, mis on, mis on nagu isegi iluguru peatoimetajale do matš, liiga palju. Uskumatu, et sellist asja tehakse või tegelikult ikkagi ei ole. Ma väga loodan, et ta on aga sa ei ole seda siiamaani. Ma ei ole leidnud seda veel ja ma tahaks sellest, ma tahaks ta väga leida ja ma kindlasti räägiks sellest, sest et minu jaoks ilumaailma noh, nagu ka moemaailm üleüldse, see on üks suur, selline tore tore mäng ja ma kogu aeg ootan mingisugust sellist Toredat vahuasja, et ma tahaks edasi kanda, vaadake, mis, mis, mis tehti, mis juhtus, kuna me oleme uurinud natukene ajalugu, meil oli nõukogude ajast juttu, siis ka nõukogude naised tahtsid tegelikult värvida ennast ja, ja mida siis tehti kuldset lauvärvi sai kirstu värvist? Hästi mai lakki, me teame ka ataki. Ma ei hakka, oli juba edasi samm edasi, ennem enne seda oli mööbli lahti ja vene äriehetest saineid sädelus ja nii et ühesõnaga põhimõtteliselt me oleme ikkagi arenenud küll, et uudised on ainult teretulnud, inimene peab ennast lugu pidama, ennast hooldama, aga seda ei maksa. Nüüd võta nüüd nii tõsiselt, et issand jumal, et mis nüüd siis saab, kui ma värvin, ma suren ära ja nüüd on toimeained sisaldavad jumal teab mida. Poliitiliselt väga korrektne vastus, töökoht jääb alles, selle üle on ainult hea meel. Head kuulajad, selline oli järjekordne poolt ja vastu, loomulikult on oodatud teie endi arvamused ka poolt ja vastu Facebooki leheküljel. Andke teada, mõelge koos meiega. Uus saade on eetris täpselt nädala pärast. Kaunist nädalavahetust.