Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu Soomest. Osula koolitulistamises on seitse inimest surma saanud ja surmasaanute arv võib kasvada. Hukkunutest kuus olid õpilased ja üks õpetaja. Tulistaja sama kooli abiturient on ise kriitilises seisundis haiglas. Surveta poolsaarel pole päeva jooksul määrdunud linde juurde tulnud, piirivalve lennuk reostust ei leidnud. Piirivalve ja looduskaitse taga jätkavad ranniku kontrollimist. Eesti lasterikkad, pered eelistaksid otseste rahaliste toetuste asemel neile suunatud teenuseid. Ka vajavad parandamist elamistingimused. Tartust saab järgmisel sügisel lennata, Stockholmi täitumiseks planeeritakse 60 kuni 70 protsenti. Kuulus filmirežissöör David Lynch leiab, et loovuse peamine allikas on intuitsioon ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Puhub lõunakaare tuul ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Alustame süngest päevast Soomes, kus tuu sulast tulistas koolipoiss surnuks mitu inimest ja paljud on haiglas jätkav Indrek Kiisler. Praegu on kindel, et hukkunuid on seitse, ütles Yleisradio uudistele tööle haigla peaarst Eero Hirve. Salo. Irve salaütles, et see ei ole vältimatult lõplik, hukkunute arv, reporteri küsimuse peale, kas ohvrite arv võib kasvada, vastas peaarst, et tema andmetel küll, kuid edasi. Arvude avaldamiseks peab ta enne politseiga konsulteerima. Kümmekond inimest on saanud vigastada. Tulistaja ise on kinnitamata andmetel kriitilises seisundis haiglas, tal on peahaav, ütles seda, ütles ka peaarst hirve Salo. Kuus surma saanud olid õpilased ning üks oli õpetaja. Tulistamine sai alguse keskpäeval. Kuidas täpselt, see pole veel ja ta üks õpetajatest kirjeldas toimunut nii. Õpetaja ütles, et ta nägi, et tulistaja joogis siis väikesekaliibrilise revolvriga läbi uste karjudes. Ta jooksis tema suunas ning ta põgenes kooli tagaukse kaudu, kus ta nägi moose ühe naise laipa. Tuu sula. Koolis õpib 460 õpilast. Praeguseks on politsei sündmuspaigalt lahkunud, kuid kannatajatele pakutakse. Kriisiabipolitsei kinnitas, et tuliste puhul oli tegemist sellesama kooli õpilasega. Üks õpetajatest iseloomustas teda kui militaristid, kes huvitus ajaloost ja filosoofiast. Ilmselt üritas ta oma teod teadlikult, sest juba eile ilmus internetiportaali Youtube video Jokelal lütseumi veresaun, milles on näha koolimaja välisvaadet ja seejärel kaamera kaamerat relvaga sihtivat meest. Videot vaatas pärastlõunal vähemalt 200000 inimest. Praeguseks on see sealt kõrvaldatud. Just mõni minut tagasi pidi algama keskkriminaalpolitsei pressikonverents, kus juhtunu asjaolusid lähemalt selgitatakse. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avaldas Soome riigipeale juhtunu puhul kaastunnet. Olin sügavalt vapustatud ja kurb, kuuldes põhilisest paljude ohvritega tulistamisjuhtumist jogela gümnaasiumis kirjutab president Toomas Hendrik Ilves Soome riigipeale Tarja Haloneni-le saadetud kaastundeavalduses. President palus vastu võtta tema ja kogu Eesti rahva kaastunde Nad hukkunud õpilaste ja õpetajate peredele ja lähedastele. Kõigile soome inimestele, keda toimunud tragöödia puudutas. Eestist Maalt Sõrve poolsaarelt leiti õliga määrdunud hukkunud linde. Piirivalve lennuk, reostust aga ei leidnud. Teemat jätkab Mall Mälberg. Saaremaa keskkonnainspektsiooni inimesed on terve päev rannas liikunud ja olukorda jälginud. Keskpäeva paiku oli hukkunud linde 12 inspektsiooni Saaremaa büroo juht Anu Aus. Rohkem surnud lindusid ei ole leid. Kas õli on randa ka kuskil tulnud? Ei reostust randa tulnud ei ole? Nii et ei oskagi praegu päris öelda, mis laadi reostussaali Masuudireostus kusagilt, kust linnud on siis endale selle külge saanud ja oma rännuteed jätkates on nad siia Saaremaa randa tulnud. Kui palju on neid linde, kes nüüd on küll määrdunud, aga pole hukka saanud, keda saab puhastada? Esiteks on nad väga aktiivsed ja neid kätte saada on tegelikult täielik probleem. Seda ma ei oskagi ütelda, palju neid on, nad loksuvad seal kusagil lainete peal ja ega neid ei saagi niisama lihtsalt. Ega nemad nüüd ei sure, nad puhastavad ennast ise. Ei saa väita ka seda, et mõni nendest veel otsa ei leia. Me ei tea ju täpselt, kui suur määrtuvus nendel lindudel on, mis nüüd veel seal vee peal loksuvad ja siiski ka lendavad. Kas homme hommikul, kui nüüd valgeks läheb, kas te hakkate uuesti mööda randa käima? Ja kogu see arsenal, mis inimtööjõul meid oli, jätkavad oma Amiku seiret. Me oleme piirkonnad ära jaganud ja teeme seda seeriat edasi ja võib-olla veel ülehomme ka. Esialgu saate oma jõududega. Hakkama jah, sest meil on piirivalve, meil on looduskaitsekeskus ise, oleme loomulikult. Kuna reostuse algupära pole teada, siis lindude rändetäid arvesse võttes võis määrdunud linde sattuda ka Hiiumaale. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik leili tuul kinnitas, et nii see siiski pole. Ei, ei, praegu ei ole kontrollkäik. Kõpu poolsaarel oli selles mõttes hea, et seal ei leitud ühtegi määrdunud lindu. Inspektsioon koos looduskaitsekeskuse ja piirivalvega teeme rannikul edasi seda pistelist kontrolli ja samamoodi jätkavad ka Sõrve linnuvaatlejad. Kui tänase päeva jooksul oleks veel määrdunud või hukka saanud lind avastatud, siis oleks tõenäoliselt ka piirivalve lennuk uue kontroll reisi teinud, ütles leili tuul. Aga nüüd selgub pigem homme hommikul. Kas selle järgi on vajadust piirivalve lennusalga planeerimisohvitser Kalmer süttkini täpsama? Alustan üle kontrollitud Kuressaare ümbrus ja ja Sõrve säär ümbrus on läbi kammitud ja praegu keskkonnainspektsioon Hiiumaa ümbrust vaatavad. Kui midagi leitakse, siis tuleb minna, aga hetkeseis on, et neile. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Nele Meikar. Vene Riigiduuma hääletas ühehäälselt Euroopa tavarelvastuse piiramise leppes osaluse peatamise poolt võttes vastu president Vladimir Putini esitatud moratooriumi. Seaduse seadus võeti vastu ainsa lugemisega ning läheb nüüd ülemkotta kinnitamisele. Putin väitis eelnõu saatekirjas, et leping on lakanud vastamast Euroopas kujunenud uuele sõjalis-poliitilisele reaalsusele ega taba seeläbi vajalikul tasemel Venemaa sõjalist julgeolekut. Samas jätkavad Venemaa ja USA eksperdid tekkinud olukorra arutamist, sest NATO riikide liidrid on Venemaa otsuse üle avaldanud pahameelt. Need gruusia opositsiooni poolehoidjad kogunesid pärastlõunal vanalinna riike väljakule. Opositsiooni käärid kutsusid rahvast kokku hoidma ja nõudma, et president Mihhail Saakašvili rahumeelselt võimud lahkuks. Opositsiooniliider Salvanatelasfiili ütles, et pöördub ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega viivitamatult istung kokku kutsuda ja Gruusia küsimust arutada. Gruusia võimud ajasid täna mitu korda jõuga laiali parlamendihoone ette kogunenud meeleavaldajad. Inimeste vastu kasutati nii pisargaasi kumminuiasid kui ka veekahureid. Gruusia tervishoiuministeeriumi teatel sattus haiglasse umbes 250 inimest. Inimesed said kannatada peamiselt pisargaasi läbi gruusia parlamendi esinaine Nino Burdzanadzega kutsusega opositsiooni kompromissile ja dialoogile võimudega. Töödeldes olukord võib veelgi pingestuda, rõhutas parlamendi juht, et tuleb unustada vastastikused solvumised. Meeleavaldused president piltsakas fiili vastu kestavad juba kuuendat päeva. Gruusia võimuesindajad väidavad, et meeleavaldused on Venemaa kätetöö. Läti president Valdis Zatlersi avaldas pärast kohtumist peaminister Aigars Kalvitise ka arvamust, et valitsus peab homme kohe pärast riigieelarve vastuvõtmist seimis tagasi astuma. President avaldas veendumust, et homme, kui riigieelarve terve kava on parlamendis viimase lugemise läbinud, teeb peaminister vastutustundliku otsuse, mis vastab riigi ühishuvidele. Kalvitis jäi napisõnaliseks, öeldes, et täna toimub seimis valitsuskoalitsiooni istung, kus ta teatab oma järgnevatest sammudest. Ja tagasi Eestisse Eestit külastas kuulus filmirežissöör David Lints ja kohtus ka ajakirjanikega jätkab Tõnu Karjatse. Davey Clinton tänapäev, omanäolisem ja kahtlemata geniaalse filmirežissöör, kelle olulises maailma filmikunstile märgib lisaks mainekate festivalide filmiakadeemia auhindadele tohutu populaarsus. Ehkki ta filme ei saa kuidagi lugeda, meelelahutuslik, eks tema tuntumate tööde hulka kuuluvad näiteks kummastuslike Reisner müstika, ääremaid puudutav telesari tund piiks ja mõistusetagune. Hindan tempar. Eestisse saabus taga hoopis, rääkimata transfer Dentaalset meditatsioonist kui viisist, kuidas ületada kurjus. Emfjöös. Suwemeniene alustasin kontseptuaalse meditatsiooniga 32 aastat tagasi ja mul oli toona igasuguseid muresid, hirme ja depressioon, räägib Lynš. Negatiivsus on aga kunstniku ja tegelikult ka inimese vaenlane üldse. Kui alustasin mediteerimisega, nägin, kuidas need asjad hakkasid kaduma ja see protsess oli kiire. Modepressioon kadus kahe nädalaga, räägi prints ja seda tulles kõigepealt abikaasa. Prints kinnitab, et kunstnik ei pea kannatama, et tema ümber kannatavat maailma edasi anda. Filmid peegeldavad tema sõnul kui eelkõige maailma, mis meid ümbritseb. Filmiks tulevad näiteks mingitest paikadest, kuid allikaks võivad olla ka hääled, valgus, mingi kuju või juhtum filmi tehes Prints truuks oma algideele isegi siis, kui talle endalegi mõistatus. Prints kinnitas kuldreeglit, et hea kunstiteose põhi on lugu ja see, kuidas seda lugu edasi anda. Ideed tekivad laialt teadvuse põhjalt ja siin ongi intuitsioon töövahend number üks, kuidas need head tulemuslikud mõtted üles leida, räägi Clinton David Lynchi maailmaturnee. On rajada india joogi Maharissi ajurveda meditatsioonimeetodil põhinevaid ülikoole, mida nimetatakse võitmatuix. Sealjuures levitab Lindsco rahu ideed, mida võimaldaks vastavad rahu loovad grupid, kes siis kriisipunktides ringi liiguks. Seda ideed on lubanud toetada näiteks ka Iisraeli president Shimon peres. Ja vahepeal uuemat teavet Soomest. Soome politsei teatas äsja pressikonverentsil, et Osulas hukkus koolitulistamises viis koolipoissi, kaks koolitüdrukut ja üks naine. See naine oli kooli direktor. Tulistaja laskis endale kuuli pähe, ta on eriti raskelt haavatuna haiglas. 11 inimest on ka veel haiglast koju pois jõudis tulistada, seal asub politsei suunas, kuid see ei tabanud. Ja uuesti Eestist. Sotsiaalministeeriumis tutvustati uuringut lasterikaste perede toimetulekust ja vajadustest. Ülevaate teeb Mall Mälberg. Eestis on praegu 17277 pered, kus on kolm või enam last ja kokku kasvab lasterikastes peredes 57000 last. Peresid laste arvu järgi jaotada siis 77 protsenti. Neist on kolmelapselised, 21 protsenti, nelja ja viielapselised ning kaks protsenti kuue ja enama lapsega pered. Uuring näitas kätte kohad, kus riigiabi kõige enam vajavad näiteks osa vanematest ei käi püsivalt tööl. 15-l protsendil paljulapselistest peredest on peamine sissetuleku allikas. Riiklikud peretoetused. Ehkki suurema osa paljulapseliste perede hinnangul tulevad nad enamasti toime, elab neist vaesuse piiril siiski 34 protsenti. Uuringuid järgi tahavad paljulapselised pered rahalise toetuse kõrval enam teenuseid. Seda arvab tervelt 75 protsenti. Sotsiaalminister Maret Maripuu. See on koht, kus riik ja kohalikud omavalitsused saaksid peredele senisest enam toeks olla. Uuringu tulemused on välja toonud asjaolu, et paljud pered ei ole teadlikud neile pakutavatest võimalustest. Ka on see koht, kus peregi omavalitsuse tihedam suhtlemine aitaks pere toimetulekule kaasa. Üks tõsine probleem, mis välja tuli, oli see, et ehkki 84-l protsendil juhtudest kuulub eluruum perele ja üheksa peret 10-st on sellega rahul, on üksjagu peresid. Neil puuduvad elementaarsed mugavused, sellised nagu soe vesi ja kanalisatsioon. Just paljulapseliste perede elamistingimused olid need, millega ministeerium otsustas tõsiselt edasi minna. Perepoliitika juht Mari Kalkun rääkis uuringu tutvustamisel ühest võimalusest. Me soovime siis tõsta lasterikaste perede elukvaliteeti eluasemekvaliteedi tõstmise kaudu. Eesmärk on siis pakkuda võimaluste elamistingimuste parandamiseks, mis vajavad suhteliselt suurt ühekordset investeeringut. Pakume välja idee moodustada eelarve vahenditega sihtasutuse KredEx juurde uus sihtgrupp, lasterikkad, pered, kus siis peredel on võimalik taotleda finantseerimist elamistingimuste parandamiseks ning väga olulise punktina. Me peame silmas, et taotluse menetlemise juurde oleks kaasatud kohalikud omavalitsused. Mis vormis pere finantseerimist võiks saada, ei osanud mari kalkun veel öelda. See on tegelikult läbirääkimiste teema ja siin on just erinevad variandid, et kas on laenuvõimalus või siis nii-öelda kingituse võimalus, et need on kõik vaja läbi kaaluda. Sotsiaalministri sõnul valmis lahendust veel ei ole, küll aga on esialgu raha. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rea peal on, kui mu mälu ei peta, 50 miljonit. Tõst saab järgmisest sügisest lennata Stockholmi. Estonian Air tutvustas oma regionaallendude plaane ja vahendab Vambola Paavo. Tartust ei hakata lendama suurte Boeingutega kunagi Berliini ega Pariisi, vaid ennekõike Läänemere regiooni linnadesse, öeldi Ülenurme lennujaamas toimunud esinduslikul arutelul. Ülikoolilinna avamisele rahvusvaheliseks õhuühenduseks ütlesid oma arvamused välja regionaalminister juhide ülikooli rektor kui lennufirma Estonian Airi juhtkond üsna kindlalt käidi välja plaan 2008. aasta sügisel avada Tartu-Stockholmi liin. Estonian Airi asepresidendi kohusetäitja Andres aliase kinnitusel on selleks ajaks Tartu lennujaamas kõik vajalikud investeeringud seadmetesse ja terminali laiendusse tehtud. Teha seda vähemasti kõikidel nädalapäevadel üks kord päevas planeerime täituvust kuskil kaks kolmandikku ehk 60 70 protsendi vahel. Päris piletihinna täpsuse nime ei ole veel hetkel oma arvutustega läinud. Ülikooli rektor Alar Karis nentis, et niikaua kui Tartu pole maailma lennunduskaardile kantud, pole teda ka suures teaduses ja esinduslikest foorumitest võime vaid unistada. Regionaalminister Vallo Reimaa kinnitas, et tema edastab koos istumiselt valitsusele positiivse sõnumi. Tartu on ainus linn, milline suudab tasakaalustada Tallinna kasvavat rolli ka lennuliikluses. Ühel hetkel kõik need suured lootused, mida ka kogu Lõuna-Eesti, mitte ainult Tartu on seadnud jäävad pidama selle taha, et puudub lennuühendus Euroopaga. Estonian Air lubab tulevast sügisest ühendust tartust Rootsi. Tartlased ise on esimese eelistusena välja käinud hoopis Helsingi. Abilinnapea Karin Jaanson leidis, et võimalikke tulevasi lendajaid jagub mõlemasse ning jääb ülegi. Kui hakkab lendama 30 kolmekohaline lennuk, siis ühe liini tasuvus, eks on vaja seal kuskil kaheksa kuni 10000 reisijat. Teisipidi arvutusi tehes võib selliste väikeste lennukitega tulevikus Tartus isegi kuni neli lennuliini päevas lennata. Esialgu kindlasti on need perspektiivsed suunad Helsingi ja Stockholm. Kaugemas tulevikus võib siis neile lisaks rääkida Kopenhaagenist, Riiast. Estonian Airi juhtkond kinnitas täna Tartus, 2008. aasta suvel võib uue sihtkoha saada ka Kuressaare Andrus Aljas. Helsingi Kuressaare oleks üks selline liin, mis aitaks meie lennukite võimalusi kasutada ka suvel. Viie aasta pärast ei ole välistatud seegi, et Tartu on muutunud regionaallendude jaoks üheks tõmbekeskuseks. Tänan. Oluline, kes alustab liinidel opereerimist esimesena Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi, tuul puhub lõunakaarest kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli kuni miinus kuue kraadini, saarte rannikul on sooja kuni kaks kraadi. Päeval püsib pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Tuul puhub lõunakaarest kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm, saarte rannikul kuni pluss viis kraadi tegusid Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.