Ja tere kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele nagu iga laupäeval, kui kell on saanud 11 ja viis minutit. On käes aeg, et 55 minuti jooksul rääkida lõppeva nädala sündmustest peamiselt poliitikast, aga mõnest muust asjast ja mõnel muul teemal ka. Täna on siis rahvast teenimas Urmet Kook, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Meie kõigi ühine leivaisa on Eesti rahvusringhääling. Ilm on ilus, päike paistab pähe krõbe on. Ja kuidagi kohatu tundub isegi hakata nädala lõpetuseks, kui tööpäevad on selja taga rääkima poliitikast, aga kus me pääseme? No alustame siis võib-olla siis täna tänasest päevast ja läheme oma jutuga siis tahapoole ajaliselt nagu äsja Tarmo Maiberg, ütles Nad tunni aja pärast umbes algab siis Nokia kontserdisaalis Isamaa ja Res Publica Liidu. Ma julgen öelda küll, et kauaoodatud ja kaua ettevalmistatud suurkogu. Me oleme võib-olla selles mõttes natukene kehvas olukorras, et meie saate õhtune kordus on täna nagu ikka kell 21, null viis. Ja kui meid kuulatakse sel kellaajal, siis on võib-olla kogu maailm pööratud juba pahupidi. Vähemalt selles mõttes, mis puudutab siis Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu, siis on juba valimistulemused teada, kõned ära kuulatud. Aga me peame siin praegu siis leppima küll sellega, et me hakkame nüüd prognoosima, mis siis ikkagi toimuma hakkab? Kunagi ka kunagiselt Res Publica esimehelt Rein Taage päralt, küsiti, et miks tema selliseid tihti selliseid prognoose pikaajalisi prognoose teeb, et siis tema vastas selle peale, et et kui ta mööda paneb, siis ei mäleta seda keegi, aga kui ta midagi täppi paneb, siis on au ja kuulsust palju. Et selles mõttes ma loodan ka, et raadiokuulajad annavad andeks või ei mäleta, et kui me nüüd eksija, millega käega. Aga mis seal täna ikka juhtuma hakkab, et valitakse erakonnale esimees, uus esimees, sest senine esimees Mart Laar ei kandideeri, valitakse kolm aseesimeest, 20 eestseisuse liiget, mis teistel erakondadel on valdavalt juhatus ja uus augu uus aukohtu koosseis. Et noh, kindlasti ajakirjanduses avalikkusele pakub kõige, kõige rohkem huviainet see, kellest saab erakonna esimees, aga, aga ma arvan, et samavõrra oluline oleks oleks jälgida ka seda, et milline jaotus tuleb erakonna eestseisus. Et sinna on 20-le kohale 27 kandidaati. Et see on, see on tegelikult erakonna juhtimises sama sama oluline organ. Ütleme selle ka ära, et siis erakonna esimehe kohale on kolm kandidaati, aseesimeesteks on viis tuntud poliitikut, kes siis ka tunnevad, et nendel on no mitte päris marssalikepp, aga ütleme, kindralmajori kepp põues, et nemad esimeheks ei taha saada, aga aga aseesimeheks ihkaks küll. No mis muidugi IRL-i uue esimehe valimise teeb, intrigeerivaks on, on ju see, millest kindlasti poliitikahuvilised raadiokuulajad mida teavad, on see, et siis IRL-is on ju need kaks tiiba nõndanimetatud kampsunid ja, ja teine on siis respublikaanid pintsakud pintsakud, no nimetame või särgid ilma lipsuta särgid näiteks ka niimoodi öelda, et et milline diipsis peale jääb. No kõik ennustused näitavad seda, et respublikaanid ilmselt Ta on tõmmanud selle pikema kõrre on suutnud selle aja jooksul enda kätte saada tunduvalt tugevama positsiooni, kui on vanad isamaalased. Ja noh, kui sa rääkisid esimehe kandidaatidest, siis Urmas Reinsalu kahtlemata esindab just seda Res Publica tiiba ja tema vastaseks kõige tõenäolisemaks. Kes talle siis konkurentsi pakub, on Andres Herkel, vanavanaisamaalane. Ja kuhu sa, Liisa Pakosta paned? No Liisa Pakosta, paneme sinna, et kes võib kummaltki poolthääli tõmmata ja see on nagu eile ütles politoloog Rein Toomla Aktuaalse kaamera loos. Just Pakosta on see võtmeküsimus, et kas läheb kahe vooru peale esimehe valimine või tehakse ikkagi asi ära esimeses voorus. Aga noh, praegu muidugi ilmselgelt kõik märgid näitavad seda, et erakonna esimeheks saab Urmas Reinsalu. Ma arvan, et IRL-is on diilasid rohkem kui kaks, et võib-olla need kampsunite ja pintsakud tiivad on need, kes on kõige nagu reljeefsemalt, nagu välja tulnud, et et selle erakonna ajalugu on tegelikult üsnagi killustunud, et kui vaadata, kas isamaad on ja mis ise ju oli ju 92. aastal valimisliit ja ma ei mäleta, kas neljast või viiest erinevast ühendusest kokku pandud ja hiljem ühines ERSP-ga ja kui oli veel Isamaaliit erakonnana siis ju räägiti, et seal on ju ka mitu tiiba, et oli seeerrspeediibia, oli siis Isamaa tiivad. Et selles mõttes need tiim on kindlasti selle erakonna sees, siis rohkem, aga, aga jah, võib-olla sellisest nii öelda esimehe valimise kontekstis on nagu lihtsam rääkida jah, nagu praegu sellest kahest põhisuunast. Aga aga kui sa räägid Liisa Pakosta, siis, siis võib-olla tema puhul tasuks nagu rõhutada ka seda, et noh, tema, tema taustajõudu, tema elukaaslane, praegult Jaanus Reisner, kes on varasematel Isamaaliidu suur Kollaseks kätte ei ole, ma räägin nagu asjast, kuidas asjad tegelikult on, kes on, kui oli veel Isamaliit, erakonnana? On alati olnud üks võtmeisikuid kõikvõimalikke just nagu hääletuste puhul, et kes on suutnud just Isamaaliidu sees olla selliseks isikuks, kes, kes mind mingitele isikutele valitavatel kohtadel nagu hääled taha toovad, et ma päris nagu ei ütleks, et tema nüüd päris autsaider selles valikus. No tegelikult on ju tänane IRL-i suurkogu ka? No mitte ainult selline poliitiline intriigi küsimus, et huvitav, kes võidab ja kes kaotab, aga küsimus on ikkagi tunduvalt sügavam. Küsimus on ikka põhimõtteline ja ilmavaateline. Et sellest on ju ikka palju kirjutatud ja räägitud ja analüüsitud, et tänane päev võib anda vastuse sellele küsimusele osaliselt vähemalt. Et kas selline isamaalisus või rahvuslik konservatiivsus Eestis kas see on hääbumas või mitte, et kas seal on mingisugust kandepinda üldse või mitte? Aga mida sa peeteri pead sellise noh, nagu rahvusliku konservatiivsuse all silmas, et, et on nagu väga palju räägitud sellest, et ka see mõiste majandus on, on ajas muutunud. Et isegi Mart Laar, kui ta viimati erakonna esimeheks sai, tuli välja ideega, et IRL-i nagu uus ideoloogia võiks olla avatud rahvuslus millele nagu erakonnas mingit sellist sisu juurde ja antud ta jäigi rohkem selliseks loosungiks, et mis minu jaoks peamine, et mitte see, et, et kas, kas, kas on kas ta on nagu rahvuslik-konservatiivne erakond või vaid või ei ole seda, vaid, mis on selles nagu asja sisu, mis on IRL-i sõnum 21. sajandil aastal 2012? Järgnevaks viieks aastaks, et noh, ma tahaks nagu seda teada. Et. Ei no aga mingi Urmeti mingi erakond Eestis võiks ikkagi olla, kes aeg-ajalt rõhutab selliseid väärtusi nagu isamaa kodumaa ajalugu, rahvuslus ja nõnda edasi, kui me kõik läheme nagu ühte ühte suunda, eks ole, aula, Reformierakond ja Keskerakond, eks ole, siis meil nagu sellist alternatiivi enam selles suunas nagu ei tekigi. Teistes riikides on sa ikkagi olemas, kuigi. Jah, Peeter, tahate öelda, et mõned erakonnad meil on nii-öelda sinimustvalgemad, kui, kui teised erakonnad? Jah, kes aeg-ajalt toovad vähemalt välja selle väärtused meenutavad kasvõi ajalugu meenutavad seda, et eesti rahvast, keda on ju ma tea, varsti rahvaloendus lõpeb, me näeme, palju meid on, eks ole. Et selle püsimise nimel tuleb teha ka mingisuguseid selliseid, selliseid pingutusi, mis, mis ei lähtu ainult sellisest majandusest ja pragmatismi-ist ja, ja avatusest ja nõnda edasi, et kuskil peaks olema selline ankurdav saba ka seal nendel teemadel on jah, see jutt ei ole populaarne. Aga noh ega me ei peagi siin ainult populaarset juttu rääkima, aga nendel teemadel on muidugi väga palju spekuleeritud, et mis siis nagu pärast tänast päeva saab, et kas siis lühendist IRL võib siis selle i ehk Isamaa eest nagu ära võtta põhimõtteliselt. Et jääb domineerima, siis see teine pool needseeii muutub veelgi marginaalsemaks, kui nad ei, ei nüüd käitu nii, nagu Andres Ammas on teatanud, et ta käitub ehk alates homsest on ta siis sellest erakonnast prii või jäävad nad sinna alles. Kohanevad muganduvad on nii-öelda pidevas siseopositsioonis ja nii edasi, teine teine asi on see, et sellest on räägitud, võib natukene vähem, et võib-olla teeb see selline pidev nagistamine kui me hakkame mõtlema, kui kaua tegelikult Res Publica ja Isamaa on ju koos ja, ja ikka ei ole mingeid kokkukasvamist ühtesulamist ju toimunud. Et võib-olla hoopis see on paratamatus, mis kogunisti erakonda tugevamaks teeb. Et ei lase nii-öelda võimud seda noh, ühel või teisel suunal. Aga mis sellesse ideoloogiasse puutub, siis? No kõigepealt ma tahan muidugi öelda seda, et vaadake teisipäevast saadet, vabariigi kodanikud, kus me oleme selle selle selle teema endale ajada ja teha võtnud, aga aga, aga see on, see on tõepoolest niisugune noh, filosoofiline teema, et, et mis rahvuslus siis nüüd uue sajandi algul, kus kus kõik on kõigega ja kõik on kõigiga seotud, et mida, mismoodi siis on võimalik nii-öelda praktikas või, või elus jääda nii-öelda noh, ma ei tea, mida sa Peeter silmas pead, kas seal on mingisugune 30.-te või või 90.-te alguse selline rahvuslus, et kuidas see nagu noh, praktikas peaks peaks väljenduma. No ega retsepti ei oska ju keegi anda. Kõige vähem, võib-olla mina saan targemaid inimesi politolooge ja ühiskonnateadlasi ja uurijaid ja nõnda edasi. Aga ma ikkagi tahaks rõhutada seda, et mille turvil või mis laineharjal kunagi Eesti vabariik taastati 91. aastal seal ikka. Sinimustvalge ja käest kinni sinu. Mainitud ja ma saan aru, et natukene negatiivses võtmes kolmekümnendad aastad Pärast negatiivses, see oli aeg omal kohal, aga paraku see ei päästnud meid. No mis mõttes ei päästnud, see tõi meile vabaduse, 90. Ütleme, 91 küll, aga mitte 30 941. No see selleks, aga, aga mis tähendab, mis on sellest nii-öelda selles rahvusromantilises, sellist, mida, mida praegu kaasa võtta nüüd uuenevasse? Oot-oot, ma ei ole öelnud rahvusromantilised, mõtlesin lihtsalt. See on ju rahvusromantism, see on roosa udu, eks ole. Okei, mina, mida räägime, avad, mida, mida nagu pragmaatilisi. Mis pragmaatiliselt, et mina minu meelest nagu noh, loomulikult on tuleb, tuleb nagu ajaloost ajalugu mäletada ja seal tehtud vigu püüda, mitte neid püüda, neid vältida, vältida, aga, aga võib-olla kaasaegne kaasaegne rahvuslus peaks vastama mingitele sellistele küsimustele uutele küsimustele. Mis on nagu tekkinud, et mis puudutab Euroopat, immigratsiooni. Et sellistes küsimustes tahaks võib-olla nagu IRL-ilt nagu mingeid väga selgeid nagu seisukoht, et need, mis on tänapäeval üha rohkem tõusmas selgelt probleemideks, et me oleme siinsamas laua taga, räägin, rääkinud, et vaadates Tallinna linnapilti, siis linnapilt on rahvastiku poolest sootuks teistsugune, kui ta oli viis või 10 aastat tagasi. Et IRL-ilt võib-olla ootaks, mina ootaks sellist sellistele küsimustele nagu selgeid vastuseid, jaa. Jaa. Ja noh, ma, ma ei, ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et sellisele noh nagu kaasaegsel rahvuslusele pole nagu tänapäeval nagu kohta või et vaadake kasvõi, mis meie ümber toimub, mis Soomes on toimunud, et Soome nii-öelda jutumärkides IRL võitis seal valimised, kogumus. Soomest me jõuame äkki veel saate jooksul resident. Kõige populaarsem presidendikandidaat on kogemusest, nii et noh, see, see on kogu kogu Euroopas sellised need teemad ja küsimused on, mis on nagu tänasest päevast homsest päevast tõusetunud. On ju üleval. Ei, no eks see ongi seesama, mida sa mainisid siin avatud rahvas, rahvuslus, aga see tuleks kuidagi täita mingisuguse kaasaegse sisuga. Ega ma tõepoolest ka ei arva, et Eestis peaksid tegema mingisuguse pöörde minema tagasi õndlasse, pätsu, aega, kus isegi korstnast tulev suits oli sinimustvalge. Tänaseks on jah, aga tuleb ju tunnistada, et, et tegelikult IRL-i või ütleme siis Isamaaliidu valijate hulgas Isamaaliiduga algusest peale algusest valijate hulgas on, on palju selliseid nii-öelda romantikut, kes, kes keelduvad tegelikult sellist noh, meie muutunud elu nagu omaks võtmast ja loodavad ikka, et noh, tuleb isegi siis, kui nad, kui nad võtavad ennast kokku ja mõtlevad, et et noh, see ei ole võimalik tänapäeva maailmas isegi Eesti kroon on läinud, eks ole, siis siis need mingid sellised ideaalid, mida nad tahaksid. Et, et oleks, oleks meie meie poliitikas kogu aeg olemas, ärge varastage, ärge valetage ja nii edasi, eks ole. Ütlesin, et sellised nagu väärtused võiksid olla nagu erakondade ülese ülest, mitte ainult ühele erakonnale omas. Nojah, aga kui sa mõtled, kui korstnast tuleb sinimustvalget suitsu, siis sa tahad, et see erakond oleks nagu nagu sellise mõtlemise lipulaev. Et, et kui kuskilt veel oodata sellist nendes asjades nagu eetika küsimustes pääsemist, et äkki siis sealt tuleb. Nojah, ma arvan, et neid inimesi on kümneid, kui, et rohkem tuhandeid ja nendelt ära võtta võimalus näiteks demokraatia kõige põhilisel protseduuril ehk valimistel osaleda, kellegi poolt hääletada, see ei ole karamell heategu. Et need muutuvad siis poliitiliseks, poliitiliselt passiivseks ja lähevad tõepoolest nii nagu mujalgi riikides mindud, kui kaob, selline legaalne, usutav loogiline väljund ära lähevad ju äärmuslaste taha, eks ole, see, seda näitab kogu Euroopa valimiste praktika praegu. Noh, võib-olla IRL-il, kui veel rääkida selle erakonna nagu sisemisest killustatusest, siis nagu meenutada seda, et esimene erakond, kellega tegelikult Res Publica ühineda, mis ei olnud ju Isamaaliit Reformierakond oli isegi mingi suisa dokument sellel teemal nagu allakirjutatud, et see nii läheb. Ja Siim Kallas ja tema tollased nõustajad mingil põhjusel selle, selle võtsid maha, et, et tegu on mõnes mõttes ju tõepoolest ühelt poolt küll parempoolsete erakondadega, nii Isamaaliidu kui, kui Reformierakonna näol oli aga, aga kui vaadata selliste liberaalsuse ja konservatiivsuse telge, siis siis mulle tundub, et see üheerakond Res Publica positsioneerub märksa lähedasemalt Reformierakonnale kui Isamaaliidule, et selles mõttes oleks olnud loogiline nende ühinemine pigem Reformierakonnaga kui, kui Isamaaliit. Riiul lihtsalt torkas üks, üks näide praegu pähe, et kui me räägime nagu pragmaatikast ja, ja ideaalidest ja nende vahekorrast ja, ja muutumisest ajas, siis mäletame hästi, kui mõne inimese peas ei ole siiamaani veel kadunud, et et Tallinnast Balti jaamast väljuvad rongid võiksid olla neid teisi täis, kes ida poole lähevad, sinna nad võiksid jäädagi, nüüd me ootame ja meie kõik ootaks, ootame selles mõttes näiteks aastavahetusel, et need rongid tooksid meile neid juurde. Et noh, muidugi pärast ära lähevad, see on, see on selge, aga väga oluline on aga aga, aga et nad oma oma eurod siia jäetakse ja ja aitaksid Eesti ettevõtjad ja kokkuvõttes kogu kogu Eesti majandust, noh ütleme niisugune niisugune niukesed nagu sümbol oli. Oli aga, aga muide Tähendab, eraerakond peab olema nagu, nagu millegi jaoks või, või, või kellegi jaoks selles mõttes, et ta peab eristuma. Ja, ja minul on minu meelest IRL-il on see praegu suur probleem, et, et tal ei ole nagu tal ei ole nagu selget nägu. Et isegi erakonnal mida, mida enam ei ole noh, praktiliselt kuigi liikmeskond on tuhandetes noh, rahvaliidul tal oli siiski oma nägu. Keskerakonnal on nägu, sotsidel on nagu reformil on nägu, aga, aga, aga mis nägu on, on praegusel IRL-il eilse, rääkimata sellest, kas ta on, kas ta on lõhestunud või, või, või ei ole lõhestunud mitmeks killuks, tan pudenema. IRL-i ongi selline, nagu, nagu on kahe näoga Jaanusel, eks ole. Praegu on siis endiselt ju äratuntava, on Res Publica tiib ikkagi Isamaaliidu tiib ja ja toosama sinu poolt juba mainitud. Andres Ammas eilses Päevalehe loos kirjutab ka, et tema meelest oli suur viga ühinemine Res Publicaga, et sealt saigi see identne liteedi kriis ja, ja enda koha mitteleidmine alguse. Ja ma olen sellega täiesti nõus. Nonii igal juhul siis õhtul oleme targemad, kes on IRL-i, pidime prognoosima, et kes saab esimeheks, Urmas Reinsalu, mina juba prognoosisin. Urmas Reinsalu, aga kui rääkida Reinsalu, siis noh, ütleme, IRL oli ikkagi Isamaast rääkimata. Võis, võis julgelt öelda, et, et see oli Laari partei, eks ole, tähendab nii, siukseid, tugev tugev käila, käilakuju on, on ilmselt ikka igale erakonnale väga-väga vajalik, noh, Keskerakonnast me ei räägi, see on juba nagu anomaalne juhtub. Aga ütleme väga huvitav on, näiteks kui te mõtlete Reformierakonna peale, kas te mõtlete Reformierakonna peale, kui, kui Ansipi parteile mul näiteks ei tule sellist. Kuigi Tegolmine, vaat ma ei mõtlema. Ei, no Ants Ansip on täiesti selgelt väga-väga tugev isiksus ja erakonda väga jõuliselt vedanud. Samas ma ei mõtle ka sotside peale, kui, kui mikseri partei peale sellega ma olen nõus. Aga ma arvan lihtsalt, et, et erakonna tipus on nii, nii ühel kui teisel juhul on olemas sellised noh nagu mitu haru väga-väga-väga tugevat tegijat. Aga Reinsalu puhul millegipärast vist ei, vähemalt lähitulevikus ei hakka mõtlema, et IRL on Reinsalu partei. Teie prognoosisid, et kes saab IRL-i esimeheks, siis ma teen natuke teistsuguse prognoose, et ma ennustan seda või prognoosin, et et kahe aasta pärast, kui IRL peab jälle suurkogu ja, ja möödas on kohalikud valimised ja ees seisavad riigikogu valimised, siis IRL valib endale taas uue esimehe. Valib sellise esimehe, kes on valmis kandma ka peaministril vastutust ja suutma Eestit esindada ka väljaspool Eesti piire. Noh, no ma võiksin seal, tema nimi on Ei, ma ei tea, ma arvan, et praegu nendest kolmest kandidaadist neile kriteeriumitele ei vasta, meeldikski. Ma võiksin seal küsingi, ma arvan, nimi on, võiksin sealt jätkata ja tsiteerida kunagise justiitsministri ja vanavanaisamaalase ja ERSP liikme Jüri Adamsi arvamust. Et ta ennustas, et Mart Laar tuleb tagasi pärast seda, kui IRL on hävitavalt lüüa saanud. See ei ole küll tema ütles, aga ma ise nii kohalikel valimistel kui ka parlamendivalimistel. Et me ju oleme näinud seda, mis on juhtunud isamaalastega siis, kui seal eesotsas on olnud keegi teine kui Mart Laar ehk siis näiteks Tõnis Lukas. See oli katastroofiline populaarsuse langus, mis toimus, ja alles Laar, kes tuli tagasi, tõi kastanid tulest välja, viis IRL-i jälle tippu ja, ja ka koalitsiooni. Ei enne Lukast, tõsi küll, Toivo Jürgenson. Ja see langus toimus ja noh, aga see langus oli, oli, oli jätkuv ja ja mulle meenub see, kui Mart Laar käis meil ka Aktuaalse kaamera stuudios, siis kui ta teatas oma lahkumisest erakonna esimehe kohalt, jaa. Siis avaldasin arvamust, et nii nagu Jüri Adams siin eilses artiklis, et küllap tulete tagasi, nord naeris suvel naeris välja, aga naerunenudki laar on ennemgi naernud. Aga millegipärast ei usu ma, kui Jüri Adams võib prognoosida siis või mina juhtub. Et ma olen ka pikemaajaliselt Laari tule tagasi. Põhjus on väga lihtne laar ei viitsi. Et ta leiab, nagu moodsas keeles öeldakse, endale elus uued väljakutsed ja tal on mitu ust korraga lahti, nii et tulla tulla. Upuvad paati võib-olla siis nagu sa ütlesid, kahe aasta pärast päästma, et see, see ei ole enam, ei ole enam see, millega, millega vist Laar tahaks nagu tegeleda, aga. Kuule, alahindame, eesti folkloor on täis selliseid kangelasi, kes on lubanud küll mitte tagasi tulla ja tuleb näiteks suurtel palun väga, kui isamaa on ohus. Nonii nüüd sa panid küll kõvasti, aga, aga ma arvan, et sa IRL-i sees teisigi, kes, kellel punkt üks on ambitsiooni, punkt kaks on tegelike juhiomadusi ja punkt kolm, mida surmet ütlesid, kes sobivad ka tänapäeva Euroopas nii-öelda suhtlema? Mis tahes tasandil, kellel on piisavalt kõrge intellekt ja, ja suudavad seda seda teha suurepäraselt ja mõned neist noh, ma ei teaks, ärme hakkame nimesid, okei, aga mõnel mõnel neist on ka piisavalt reljeefne soov juba praegu olemas, et et seda tööd teha ja, ja ilmselt ka kõik omadused selleks, et seda tööd teha on. Ja ma usun, et leek on kustumas. See on küll tore, kui Eesti erakonnad hakkavad endale juhti valima selle järgi, kas nad sobivad Euroopasse või mitte. Ei, pigem nagu seda, mida sa oled, kas nad sobivad, kas nad suudavad eestit piisavalt jõuliselt selgelt kaitsta Eesti huve Euroopas? Mina pidasin seda silmas mitte sellepärast, et no mina ka nagu nii-öelda euroremonditud korteri tüüpi poliitik No sel juhul oleks kõige sobivam Eesti valitsuspartei Keskerakond, kes jõuliselt suudaks Eesti huvisid kaitsta tema juhtma, mõtlen. Keeleprobleemi poleks. Kuulge, aga uus skandaal tuli jälle välja, radiaator, radiaatori skandaal on, on nüüd ma, ma oma arust tegin nalja, kui ma teisipäeval saadet lõpetada, ütlesin, et uute skandaalidele ja ükskord nad tulevad niikuinii. Mul ei olnud õrna aimugi, et kolm päeva hiljem uus uus skandaal väljas ja millise ilusa nimega radiaatori skandaal. No me ei hakka malmradiaatoreid üles lugema, ilmselt, mis on sealt kuskilt võib-olla pihta pandud. Me loeme ikka, neid oli 230. 230 tükki jah, just rauduks lased politsei asi välja välja lugeda, et, et kui palju neid oli ja kuhu nad kadusid, aga aga märk sellest, et, et ka selles selles erakonnas ikka käärib ikka kõvasti ja enam enam nagu vahendeid ei valita, kui kui on vaja kellelegi koht kätte näidata, ainult, et mis nagu mis nagu eesmärk on, et kui sa lähed nagu riigikogu liikme vastu, kes on valitud ja kellelegi kellest lahti ei saa. Ja kui sa sellega oma fraktsiooni vähendad, noh, nüüd on kui, kui siin Kadri Simson rääkis, kuidas kõik 26 sattusid kahtluse alla selle tolle eelmise skandaaliga, siis siis noh, nüüd me hakkame vaatama, et see fraktsioon on tegelikult kokku kuivanud fotod 20 peale. Ja, ja et mis, mis selle asja asja mõte on niisugune niisuguste nii-öelda pisiasjadega klaarida ja neid neid suureks ajada ja, ja, ja näidata, mis, mis tegelikult näidata, et noh, väga selgelt välja, mis, mis erakonnas tegelikult toimub. No mina ei mäleta Eesti nendes arvukates gala skandaalide reas midagi jaburamat, kui see radiaatori skandaal. No midagi nii mõttetut ei ei ole kunagi olnud, on olnud skandaalid nendega natuke tõsisema, tal on, no ma ei tea, elamisload, eks ole, või raha küsimine välisriigilt või no mis iganes, eks ole, pealtkuulamine, kirjade varastamine, agar radiaatorite vargus, no kui madalale peab laskuma veel? Mõjuvõimuga kauplemine 500 euro eest, no mis selles on radiaatorite eest on välja arvutanud, et oleks saanud vähemalt 15000 see on ju kordades suurem. Ei, no hea küll, mõjuvõimuga kauplemist sa ei saagi lõpuni mõõta, sellepärast et sa ei tea, kui palju selle mõjuvõimuga kaubelda, aga radiaator umbes sama, kui ma tulen, võtan Aarne ja panen pihta Sult labida, näiteks suvilast, eks ole. Ja sellepärast tekib meil omavahel suur tüli ja hakkame üksteisega kohut käima. No seal on midagi sarnast. Kui sa tuled ja ilma minult küsimata labida ongi suur skandaal mäes. Ei, aga tuletame ikkagi meelde, et algapoon pandi ka kinni maksupettuse eest, mitte mitte arvutute, mõrvade ja väljapressimist ja muude asjade eest, nii et suured asjad algavad väikesest või ütleme niimoodi, et antud juhul suured asjad peegelduvad väikeses skandaalis või skandaalis, mis esialgu tundub päike. Sest et noh, lõppude lõpuks on, on tegu ju kriminaalasjaga, kui nad on pihta pannud. Aga keskerakonnas on see teineteise vastu sõna võtmine läinud ikka ka päris karmiks, sellepärast et kui Nõmme linnaosa endine vanem Rainer Vakra, keda süüdistatakse, tegi avalduse, kus seisab Kui sel ajal ta pihta panigi? Aga kui tema avalduse sees sisaldub selline lause, et tegemist on Savisaare meeskonnas surmaeelses agoonias, aga siis see on ikka päris kõva sõna. No vot nii on, aga las siis politsei toimetab ja eks ta varsti mehele siis teatab, et kes pani pihta ja kas toimus nii-öelda sodi välja kandmine ja väike puhastus enne, kui oleks läinud hoone renoveerimiseks või, või on seal taga midagi rohkemateks, siis eks siis näis Ta võib veel ju igasuguseid skandaale, näiteks mina ootan põnevusega näiteks, et äkki tuleb midagi ka Ain Seppiku hämarate tegude kohta päevavalgele või siis Kalle laaneti või siis mõne teise Keskerakonna tissidendi kohta. Endine Res Publica peasekretär ott lumi käis hiljuti mingil päeval ringvaate saates ja kommenteerisid ja filmi siis tema ütles, et Eesti poliitilises kultuuris on ühte tüüpi skandaalid siiani veel puudu. Aga küllap need tulevad seksiskandaali just, et või, või, või siis ütleme niimoodi, noh, mis puudutavad inimeste eraelu. Et sinnamaani me veel langenud ei ole, aga ta ennustas, et varem või hiljem, kui Eestisse tulevad nii, et Peeter minna kuhu või langeda, kuhu on meil veel. Tublisti seksiskandaal Eestis on ju olnud, aga need ei huvita kedagi või ütleme, need ei lähe korda, need on noh, siin ühel ühe erakonna esimehel on neid ju mitu tükki olnud, aga mis siis, kedagi ei huvita. Et on nähtud ise seaduslikus abielus olles mingisuguste tibidega ja mingeid reisimisel ja kõik, noh, kas see ei ole siis nagu see ehk siis või see ei mahu seisisada, mida sa tahad? No see on ikka, peab olema Berlusconi mõõtu skandaal. Clintoni Nova, nii võimekaid mehi Eestis ei ole, lihtsalt. Teevad vahet ei no lihtsalt no te ootate seksiskandaali, meil on poliitMJ, meil on poliitilised mõrvad ka puudu, nii et mis, mis mujal maailmas toimuvad, nii et noh võib-olla me oleme siiski nii-öelda selles mõttes äravalitud rahvas, et me sinnamaani nagu ei, ei lange. No me tegelikult tahtsime rääkida ja, ja mitu asja on nagu kuhjunud kokku, et mida võiks võtta tinglikult ühe nimetaja alla, see on siis elu võimalikkusest maal, sellest on nüüd ka ajakirjanduses kirjutavas pressis ilmunud õige mitu artiklit nurga all noh, ikka alates sellest, et meie maaelu sureb välja neid need asjad, mis, mis inimesi nagu maal hoiavad ja mis tema elu ikka enam-vähem nagu elatavaks talutavaks teevad, need asjad kaovad ära. Kui ideaal on siis selles, et inimene elab maal nagu linnas, ainult selle vahega, et et õhk on värskem ja elamiseks on ruumi rohkem ja inimese vaimne tervis on nagu parem. Siis on nüüd siin olnud üksteise järel riburada mööda asju, mis, mis nii-öelda noh, vähemalt vähemalt ebamugavamaks teevad selle selle asja. Loomulikult üks asi on siis päästekomandode kokkutõmbamine. Et kui punane kukk ikka harja tuleb, et, et kas pool on, on, on olemas selline valmisolek, et tuletõrje ja päästjad ruttu kohale jõuavad. Teine asi on siis pangaautomaatide vähenemine mis võib ju olla ka natukene ülepaisutatud, probleem, aga, aga kindlasti nii mõneski kohas, kus nad ära kaovad, tekitab inimestele puhast ja selget ebamugavust. Lennu lõppkokkuvõttes, kui niimoodi edasi läheb ja sellised järjest uued uudised tulevad öeldakse inimeste sundkoondamisest linnadesse, tulge linnadesse ära, et seal on teil võimalik nii pangaautomaadist raha saada, seal on teil elekter olemas, eks ole. Sinna jõuavad ka päästjad kiiremini kohases, päästekeskus asub seal, eks ole, siis tuleb niimoodi välja, et see, kes tahab maal elada oma looduslähedast elu, sellel, ta peab arvestama sellega, et tal läheb pidevalt elekter ära. Ta ei saa sularaha mitte kuskilt kätte ja kui tal läheb maja põlema, siis ta peab ise selle ära kustutama. Et noh, neid alasid tuleb järjest rohkem ja rohkem siis Eestis juurde ja me räägime sellest, et me peaksime eesti täitma inimestega. No see ei ole ju võimalik, sellise poliitika. Probleemid on veel, ei ole kauplusi koolid pannakse kooli panna või noh, on on panna, aga see kool on väga-väga kaugel ja nii edasi. No vaatame tegelikult igat. Et. Asja nagu natukene võib-olla eraldi. Miks kindlasti midagi tehakse kokkuvõttes ühine nimetaja elu võimalikkusest tänapäeva. Ja ma arvan, et see, olles ise Läänemaalt pärit, siis nagunii jaburat asja, kui virtsus pangaautomaat kinni panna sadamas. Nii rumalat asja ma arvan teha, et ma arvan, ka Swedbank ise on sellest aru saanud, et see oli nagu märgiliselt ikkagi panga mainele väga nagu, väga nagu halb, et ja, ja siis need hädaseletused või mis isegi nagu hädavaleks lähevad, et stiilis, et aidata ka Rootsis pannakse ka samamoodi neid sularahaautomaate kinni ja siis kui televisiooni toimetaja küsib, on ja Rootsist Swedbanki sellest peakorter Eesti järgi, et kas te Rootsis ka seda teed ei tee, see on iga riigi, selle nii-öelda nagu arupanga, nagu otsus on ja noh, siis tuleb see hädavale kohe välja. Et noh, see mage. Et, et öelda, et, et selle piirkonna nemad varuda statistiliselt välja, et selle piirkonna inimene käib kaks korda kuus on ja pangaautomaadist sularaha välja võtmas, et noh, sorry on ju, et on inimesi, kes kes käivad neli korda, aga on inimesi, kes ei käi kordagi, et teha mingeid selle põhjal sellist statistikat. Noh, see on ju saladusliku tegelikkusega nagu vastuollu. Et selles mõttes oli see, et ma olen küll nagu endale nagu tore, toreda, nagu mainekahju suutis kaela tõmmata selle ühe ainsa panga, panga sularahaautomaadi kinnipanek. Kuna mul ei ole õrna aimugi, mis ühe sularahaautomaadi teenindamine maksab ta elus oleks. Ilmselt ka sellest, et mis pinnal tasub, et kas, kas tuleb selle selle eest nagu rendiraha maksta või mitte, noh, virtsus on ta selles sadamahoones oli praegu. Sest see oli päris huvitav statistika, et paar päeva tagasi lehes, et et kui Eestis on 226 kohalikku omavalitsust, siis neist 184. ei ole ühtegi pangakontorit ja 110. ei ole sularahaautomaat. Pangakontoreid tulema nii väga isegi ei, ei muretseks, sest noh, näiteks Eesti Post on üha enam, aga need need pangateenuseid ise nagu üle võtme osutama mingeid lihtsamaid laenulepinguid ja mingeid selliseid asju nagu sõlmima. Ja internetiga on ka Eesti üha enam nagu kiire internetiga kaetud, et selles mõttes noh, pangakontoreid nende nagu sulgemist. Ma nagu väga suurt probleemi ei näe. Aga noh, meil on piisavalt, kuigi valatakse ikka suletaks, jah, aga, aga, aga samas ma ei saa nagu aru, et sellest loogikast, et noh mis nagu kas see ajal, kui Eesti palgad eelmisel aastal teenisid kokku kommertspangad kasumit 600 miljonit eurot mis on üle kroonides üle 10 miljardi euro eelmisel aastal, kui oli veel majandus. Ja oli küll tõusus faasis, aga ikkagi lakkusin haavu. Et kas siis tõesti need paarikümne pangakontori kinni või selle sularahaautomaadi kinni panemine on selline kulu, mida, mida nii tingimata peab tegema, selles kontekstis? No eks olegi kaalukausil just see, mida sa ütlesid, ühel pool on raha, teisel pool nagu maine. Mida siis see suur kära ja selle asja ümber on nüüd siis kõvasti tegelikult kahjustanud, et pank siis peab teadma, aga ega pangale ju midagi nagu ette kirjutada ei saa, sest et nad on ju eraettevõtted ja pealegi Et tegelikult pankadele saab alalt ette kirjutada, sest noh, nagu meil pankadel on väga suur regulatsioone, nii et kuidas ja mida nad peavad tegema, aga noh, seda, seda automaatide paigutust ja arvu noh minu meelest oleks, ideaalis oleks ikkagi see, et kui meil on piisavalt palju neid sularahaautomaat ei ole, et nad nagu ühtse, sõltumata sellest, kas sa lähed sinna SEB Swedbanki või, või norde või, või mis iganes kaardiga Riigipangakaardiga saad kõikjalt välja võtta. Et teenustasu selle eest ei ole selleks normaalne, minu meelest pangad ja vaatasid pankade pankade kasumit, siis see, see ei kurnaks neidki. Plaani oli, aga mälu nüüd ei peta, siis oli just Swedbank, kes sealt alt ära hüppas ja, ja see, see asi jäi teostamata. Kusjuures panga Swedbank Banki pangaautomaatide kaotamisega veel see selline orietoosi, et nende see põhislõugan või loosung on ju see, et kuidas oled sinu juures sinu lähedal eks ole, aga me ei räägi ju ainult sellisest mingisugusest kolkakülast või, või noh, väga kaugel asuvast kohast, kus pangaautomaat eriti ei ole või siis kaotatakse ära reaarne, teame mõlemad väga hästi, Tallinnas suhteliselt lähedal Keila-Joa, Laulasmaa, Kloogaranna selles selles vahemikus ei olnud mitte ühtegi pangaautomaati, mitte ühelgi pangal, minu meelest. Ja lähenemas on olnud lähim koht, kus sa saad raha, võtan Keila. See on 15 kilomeetrit tsirka, eks ole. No sina oled see kõva basseini külastajal Laulasmaa spaas vähemalt algaastatel oli, aga ma ei minu meelest. Ühesõnaga see raadius on praegu vähemalt 10 12. Aga aga milles on küsimus, küsimus on selles, et seal on palju aiapidajaid ja kui sa pead ajada, aga see on ainult kõplaga, seal ei tegutse, eks ole, sul on vaja siin aeg-ajalt tellida mingisugune traktor, sul käib fekaaliauto ja seal sa nagu ei maksa kaardiga, sul peab olema pidevalt sularaha. See ei ole niimoodi, et sa lähed ja annad autojuhile oma pangakaardi, mine sõida Keilasse, tõmbab endale sealt raha, eks ole. See on ju küllaga, ta võtab natuke rohkem ja võtab ka ära. Jah aga kas see on nagu noh, jah, see sularahaprobleem on kas, kas see nagu üks inimese põhiõigusi või omada siiski sularaha, et sul võib olla seal kontol mis iganes kui palju eurosid, aga aga kui sa neid kätte ei saa ja kui sa nendest maksta ei saa, siis on, on, on mingisugune sinu õiguste riive toimunud või, või kuidas. Noh, seda tuleb tunnistada, et sularaha kasutatakse järjest vähem, et inimesed nagu nagu üha enam on viinud oma tehingud nagu kaardimaksete peale. Või jah, aga suuremaid linnu? Suuremaid linnu, see on normaalne, et näiteks Swedbanga puhul mind väga nagu tõsiselt häiris omal ajal see, et, et et kui, kui mindi nende teenust internetipõhiste teenuste peale, siis harjutate inimesed nendega ja, ja siis pandi asi nagu tasuliseks. Et, et oleme suur ja tube tugev riik Tiigrihüppealal oma omast arust, aga aga, aga tegelikult kogu kogu see nagu eesmärk oli vähemalt pankade poolt selleks. Lisateenistus saada sellest omal ajal natuke räägiti, aga, aga suurt kära nagu ei toimunud ja ma ei tea, et oleks nii-öelda juriidilist käiku andnud. Ma äsja alles sattus mul see leping pihku kodus kus on, et ma ühinesin netipangaga ja seal on mustvalgel kirjas, netipangaga ühinemine ja kasutamine on, on tasuta. Ühtäkki hakati selle eest raha küsima, nii et seal on, ma näeksin nagu väikest kohtuvaidluse kohta või noh, oleks tollal võinud, kes, kes oleks tahtnud ja, ja põhimõtteliselt oleks, oleks, oleks võid kindel. Nojaa, aga tegelikult me peaksime ikkagi tulema natukeseks veel tagasi selle põhi põhiteema juurde, millest me seda teemat alustasin, on see, et Eestil Eesti riigil, Eesti valitsusel peaks olema ikka mingisugune regionaalpoliitika, mille alla kõik need toodud näited peaksid kuuluma. Nii, et päästekomandol oleksid olemas ka kõrvekülades, pangaautomaadid, postkontoreid ja nõnda edasi. Ma ei tea ja ma ei ole näinud, või olen ma nii pealiskaudselt vaadanud, ma ma ei tea, et Eestil oleks sellist regionaalpoliitikat meil olemas. Regionaal. Ikka saab olla ka see, et seda poliitikat ei ole. Jah, see võib ka poliitikale muidugi. Mõnikord on see kõige parem poline. Päästekomandodest noh, pikalt ja palju ei jõua ja ei, ei taha sel teemal rääkida, mis, mis mind paneb, nagu imestama on, on, on nagu päästeameti juhtide tegevus eelkõige natukene põgusalt sellest juttu, et et need inimesed, kes on seotud vastutama loomulikult nad pole ainsad, vastutavad, aga, aga nad on kõige otsesemad vastutavad selle eest. Et et elu ja vara saaks päästetud. Kõige üldisemalt öeldes on nüüd pandud õigustama, et miks meil on raha vähem ja miks meil päästekomandosid vähemal. Tähendab nemad peaksid nüüd küll olema ju need, kes, kes ütlevad, et laiutavad käsi, et näete, meie rohkem raha ei saa ja me saame teile anda nagu kehvemat teenust ette. Et lase, õigustamise pool jääb nüüd ikkagi nendele, kes selle, selle raha ja need need otsused on teinud ja raha ära võtta. Ei, vastupidi, nad räägivad seda, et nüüd saab anda paremat teenust. Veel hullem, et nüüd on meil võimsamad komandod, eks ole, mis siis kauem sõidavad. See on veel hullem põhjendusi. Et loomulikult peaks siseminister ennekõike seda põhjendama, miks on päästekomandosid kokku tõmmatakse, mitte ei pea tegema seda päästeameti peadirektor ja päästeameti peadirektor seda teeb, õigustab seda CD päästekomandosid kokku tõmmatakse siis mul tekib küll tunne, et ta pigem nagu teenib oma ülemuse ees kannuseid, kui muretseb sellepärast, et tulekahju saaks õigel ajal kustutatud. Noh, see on umbes sama, kui mõne suure kooli direktor hakkab ajakirjanduses kirjutama artikleid, kus ta õigustab õpetajate madalat palka, eks ole, sammas lama ridagi. Õnneks ma ei ole kohanud ühtegi õpetajatega ega sellist haridustegelast, kes ütleks, et tore on jah, et et meil nii vähe raha on ja no saage aru, et riigil on ju praegu raske, eks ole. Aga riigil on kogu aeg raske. Tudengid olid üle Eesti väljas, kõige suurem meeleavaldus oli siis Tallinnas Toompeal lossi ees aga olid ka teistes linnades Tartus ja Kuressaares ja, ja veel mõnes Pärnus ja et peaminister teatas selle peale. See oli vist eile, et tudengid on seekord nüüd küll ikka vindi üle keeranud. Aga, aga mulle meeldib, et noored inimesed tulid välja, et nad julgesid, need olid väga konkreetsed asjad öelda. Võrdled Eesti tudenkonda Euroopa duenkonnaga, siis meie tudengid on ikka nii passiivsed sellistes küsimustes, kui veel üldse olla saab. Et vist on olnud üldse nagu see selle nädala oma üldse teine suurem tudengite väljaastumine aga oli Tartus kui siin arr, notar kõigutas busse usse, kuna seal mingi sõidusoodustus vähenes, et ega ka rohkem ei mäletagi, et tudengid üldse oleksid kunagi oma nii-öelda õiguste või, või soovidest välja seisnevad, selles mõttes on Eesti areng, on väiksed piketid ja väga-väga passiivne olnud selles mõttes küll nagu midagi ette heita. Ta ei ole, et kui sa noorest peast revolutsiooni idee, millal sa siis veel nagu teed, ükskõik siis, mis, mis poliitikud või ministrid või riigi tippjuhid räägivad, et sul on, sul on oma asi ajada, kui sa oled sellises vanuses 18 kuni kuni 23 25? Oleks, oleks väga imelik, kui sa istuksid nagu mömm kuskil nurgas ja, ja ei midagi midagi ja kui sa ka vindi üle keerad, kas või ma tean, et siin ei meeldinud mõned mõned loosungid, millega seal toom peas nõuti oma õigusi, no ja mis siis see ongi, see ongi osa nende Nende generatsioonist ja nii peabki tegema. See üks näide veel juurde, et alati, kui on Eestis mingisugused valimised, näiteks parlamendivalimised, siis kõige madalam valimisaktiivsus on olnud reeglina Tartus ehk siis tudengiline Kuigi viimastel valimistel see oli juba tõusma hakanud nii palju Eesti keskmise, minu meelest kui mõõdeta reformi sisust rääkida, siis ega see reform nagu ega meie kõrgharidusega ei ole ju tänasel päeval asjad kõik ju tegelikult, et ju ju korras, et selles mõttes mina nagu seda seisukohta ei jaga, et see kõrghariduse reformimine oleks inimene kuidagi nagu halb. Et on väga palju probleem Eesti kõrghariduses. Selle konkreetse reformi üks suurimaid miinuseid on, see oli lihtsalt, et, et see sotsiaalsetes, et kui minna sellele tudeng peaks ainult kogu aeg õppima et tema töö ongi nagu õppimine ja et ta saaks sellele keskenduda siis loomulikult on vaja mingeid selliseid sotsiaalseid garantiisid suuremad kui tänasel päeval tudeng saakski sellele keskenduda, et ta ei peaks minema tööle, et, et endal hinge sees hoida. Ja, ja halb on see lihtsalt, et paralleelselt selle ajaga, kui nüüd on juba teine lugemine läbinud sellel reformil ja, ja kolmas lugemine kaheksandal veebruaril, kui mälu ei peta, ei ole veel see sotsiaalsete garantiide teema üldse nagu parlamenti jõudnud, et see vist jõuab, ma saan aru, et kõige varem jõuaks jaanipäeval oli minister lubas, aga samas, kui me vaatame seda, mida tudengid seal ka ette heitsid, siis näiteks seda, et et kui isegi kui sa seal sellel koosolekul, et kui sa nagu ühest eksamist põrud ja ei saa seda nõutud 30 ainepunkti täissemestril, siis peatse kohe hakkama krõbinat välja käima. Et nii palju kui mina, nagu seda eelnõud muudetud kujul teise lugemise läbis, lugesin siis, siis nüüd on see muudatus tehtud, et need ainepunktide arvutust peetakse kumulatiivselt, et et stiilis, et kui sa ühel semestril 25 punkti teed nõutud 30 nominaali asemel, siis viie punkti eest ei pea maksma, juhul kui sa järgmine semester teed mitte 30, vaid 35 teed ehk teed need ära. Et see on küll väga mõistlik kompromiss, mis on saavutatud ja see võiks selliseid nagu üksikuid noh, alati võib juhtuda, tuleb õppejõuga konflikte, mis iganes mingi probleem on, miks sa nagu läbi kukkuda, onju et see on küll mõistlik kompromiss, et mis on nagu riigikogus nagu tulnud, et selles selles osas on see, see eelnõu nagu evolutsiooniliselt nagu, nagu arenenud, et tulnud nagu vastu nagu mingitele tegelikele On võimalik ju ka teine variant või lahendused, et õppejõul lihtsalt hakkab tudengist kahju ja ta täpselt ja ta hakkab panema teadlikult miks nõks kõrgemaks? Jah, ei pane eff kukuta läbivaid panebee, et tal on lihtsalt teab, et eriti see puudutab selliseid väiksemaid instituut või teaduskond, kus või osakondi, kus on nagu noh, sa tunned oma üliõpilased, ma ei räägi siin mingitest suurtest mingeid juuradesti arstidest, kus sa tead oma üliõpilasi ja teada, et tal on võib-olla tõesti mingi tema materiaalsed võimalused ja sa ei pane talle ei kukuta läbivaid paradee, aga noh ja teine teine probleem, mis on veel, tuleb juurde, on see, et ta tudengid saavad valida need kohustuslikud ained siis on valikaineid ja siis on vabaained. Ja, ja kui on selline hirm, et, et sa tahad läbikukkumise eest hakkama maksma siis on loomulikult need vabaained hakkavad valima selliseid, kus on lihtsam värisevad mitte sellised, mis sulle võib-olla tuleksid erialaselt. Noh, ja ei saa ikkagi reformi ühte alustala ehitada selle peale, et kas õppejõud on kaastundlik või mitte, et see on ju selline Selline reformi ei ole ehitatud ilmselt selle alustala peale, aga see reform võib endaga sellise nähtuse kaasa tuua, sest et see on nagu aga muidugi see, et see hüvitiste ja stipendiumide soodustuste asi ei ole, ei ole koos kõrgharidusreformi seadusega või reformiga ja nüüd selle vastuvõetava seadusega koos ühes ühes paketis ja kuidas isegi koalitsioonipoliitikud nagu Tigetsesid ajakirjanike peale, kui nad läksid küsima neid küsimusi, et ja visati niimoodi väga suhteliselt ülbelt, et et ärge neid asju praegu küsige, et, et me praegu tegeleme selle seadusega ja küll me kunagi jõuame ka tolle teise seaduseni siis õnneks tuli ka nende päevade meediapildist ilusti välja, et kes, kes nii ütles ja, ja muidugi teisest küljest peegeldab see seda, et segadus on suur, et ei ole nagu kokkuleppeid ei ole, ei ole häid lahendusi, et kuidas seda soodustuste mehhanismi siis nagu nagu paika panna, käivitada. Aga tore on, tore on, et inimesed on aktiivsed, et et õpetajad valmistuvad jätkuvalt streigiks. Peaminister on ka nende kohta öelnud, et te võite streikida küll, aga Saul harva riigil raha ei ole. Meil on, meil on head näited võtami kohast, kus, kus Eesti turistid väga, väga tihti ja meelsasti käivad Egiptusest, kus oma kohalike probleemide lahendamiseks on hakatud nüüd juba nüüd võib öelda, et massiliselt turistide busse, mis sõidavad kolonnides siis kuurortide ja, ja Luxury või siis nende Hurghada ja Sharmi ja, ja Kairo, vaheta nakatud peatama selle pärast lihtsalt, et kohalikud võimud ei hooli neist annavad neile ka siin, aga kalli hinnaga või, või muidu elu on kehv ja, ja juhivad sellega tähelepanu. Ja loomulikult nad ei saa sellega mitte ainult kohaliku võimu tähelepanu, vaid saavad ka saavad ka kogu maailma tähelepanu. Kas sa tõid selle nagu positiivse näitena Eestile, et meil peaksin, läksid ka? Ei, ma millegi vastu protestida ei maksa näiteks Moskva rongi meelde inkrimineerida, seda, mida ma pole öelnud, aga, aga video on selles mõttes adekvaatne, õige, et, et nii tehakse. Keegi ei taha turistidele paha. Tahetakse tähelepanu. Jah, aga küsimus on see, mis, kas see tähelepanu talvimise meetodid aitavad nagu probleemi nende lahendamisele kaasa või, või toob see kaasa selle, et see turismisfäär, mis on üks väheseid väheseid, mis seal Egiptusele midagigi sisse toob kuivab veelgi rohkem kokku, kui ta nime. On see, see on, on loomulikult küsimuste küsimus, et ei, ei saa nad nende aktsioonide tagajärjel odavamat gaasi, kuigi kuigi mine tea, Egiptuses läheb, kui mu mälu ei peta, siis 75 või 78 protsenti dotatsioonideks põhiliselt eelarvest, põhiliselt teenitakse mootorikütuste bensiini. Ja alles eelmise aasta kevadel maksis näiteks Egiptuses liiter bensiini kaks eesti kroone. Nüüd on see natuke tõuseb, ma ei mäleta, kas nelja või või või viie krooni peale, aga mõtleme, mis on näiteks meil bensiini hind. Ja tagajärg on see, et õhka, metsikul saastunud ja autosid on kõik kohad täis, mis vähegi liigub, see on ka linnapildis või maal. Ja kunagi ja inimese sõitmata, sellepärast et tal ei ole bensiiniraha. Nii et see aga turism, jah, turism on, on praktiliselt ju kokku kuivanud, on jäänud ainult see kas siis Siinai poolsaare kuurordid või siis nii-öelda mandri mandri Egiptuse paar kuurorti, kus siis veel inimesed käivad, aga, aga, aga sellest on kahju, sellepärast et see on ju olnud aastaid tegelikult juba pea 20 aastat ka eestlastele kõige käepärasem koht, kus kus ütleme, lennukilomeetreid raha ja, ja päike nagu omavahel kokku saavad. Ja see suhe on, on kõige parem, nii et et kannatajaks pooleks ei ole mitte ainult need turistid, kes seal viis või kaheksa tundi istuvad. Selles mugavas bussis ja kannatajaks ei ole, ei ole ka võib-olla need, need Egiptuse võimud, kes, kes mingit sihukest poliitikat ajavad, aga, aga kahtlemata riik, riik, riik saab kõvasti vastu pükse ja ka meie turismifirmad saavad sellega vastu pükse, nii et inimeste huvi juba juba selgelt hakkab vähenema, nii et kogu Euroopas Egiptuse reisimise vastu ja Egiptuse siseelu-olukord annab märku sellest, et vähemalt lähematel aastatel mingisugust olukorra paranemist ju oodata ei ole. Seal segadus pigem süvenemist. Nojah, Egiptuse parlamendivalimised võitnud moslemi vennaskond on vähemalt ähvardanud, niiet et need rõvedad ja moraalitud kuurordid tuleb kinni panna Taistele vähemalt valge inimene, jah, ei pea seal oma oma ihu demonstreerima ühelt korralikul moslemimaal, nii et see oleks siis ütleme, egiptuse turismindusele viimane põnts kabjahoop, mis, millest nad enam ei toimuks. Aga moslemi vennaskond ei ole muidugi Egiptuses kõige hullem ja kõige radikaalsem jõud, nii et seal on, seal on mõned veel. Aga niimoodi tõmbame siis joone alla, et Eesti rahvusringhäälingumeeskond, Peeter Kaldre, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Meie saate kordus, nagu öeldud, saate alguses kell üheksa. Ja kes tahab saada varem kätte uudiseid IRL-i suur kogus, siis need vaadake uudiseid ja kuulake uudised Eesti raadios vikerraadios ja vaadake aktuaalset kaamerat ja ilm on ilus, kuigi külm. Minge ikka välja ja nautige nädalavahetust aitäh kuulamast. Täna.