Tervist, mina olen Urmascodid. Ühe naise suurimaks sooviks on päevitada pruuniks. Aga kui päike ei hakka talle peale, mida siis teha? Andri Luup kirjutas sellest näidendi. Kivisildnik teab, kuidas Hannes Rummi kirjadest kõrgekunstini on vaid üks samm. Teeme kõne immo Mihkelsonile, küsime autorikaitse kohta. Kanuti Gildi saalis näeb pruuti juurakut, päevikut peab Urmas lennuk. Head kuulamist. Tere hommikust, immo Mihkelson. Kuna viimasel ajal on tekkinud autorikaitse mingi küsimus, võib-olla eemitu, mingi segadus sel teemal, mida sina selle selle diskussiooni peale ütled, mis nüüd käima läinud? Ma olen seda väga huvitavat protsessi jälginud ikkagi pikema aja vältel, ma usun, et oma 10 15, paarkümmend aastat ja see on tõesti suurt huvi pakkunud, kuna muusikaga seonduvalt on selline autoriõiguse küsimus. Ütleme peaaegu et üks keskne muusika kasutamise puhul. Ja see poleemika on ju üles kerkinud tänu sellele, et surve mingil moel tugevnenud mõned seaduse sätted, parandused või lepingut, mida eriti just Ameerika poole pealt Euroopas peale surutakse. Need ongi tekitanud selle poleemika. Et kui lühidalt kokku võtta, siis mulle väga meeldis üks umbes 10 aasta vanune mingist Ameerika ajalehest loetud, et lugu sellest, seal olid käimas esimesed suured tõsised kohtuprotsessid mis puudutasid internetti autoriõigust ja ja seda nõndanimetatud piraatlust seal rääkis üks tark inimene sellest, et on kujunemas üks selline huvitav olukord kus enamik inimesi rikub nagu mingit seadust või mingit reeglit. Ja mida siis teha, et kas kuulutada see suurem enamus kõik vabakateks pättideks varastaks kõigeks muuks või üritada kohendada mingeid seadusi. Ja see probleem lühidalt öeldes on tekkinud sellest, et kui see muusikatööstus traditsiooniliselt on hallanud ja valitsenud kõiki neid tootmismehhanisme levitamis mehhanisme siis see uus tehnoloogia, internet on äkki ära võtnud selle olukorra, et näiteks plaadipressimise monopol on kadunud. Siis on muusika müümise levitamise monopol on peaaegu et kadunud seda on võimalik neti kaudu teha peaaegu igal mehel. Muusika tegemise valmistumise monopol on ka peaaegu et kadunud igaüks isegi mobiiltelefoniks teha filmi või muusikat ja ma ei tea, mida kõike muud. Et see olukord on teistsugune. Ja see paralleel oli väga huvitav selles mõttes, et et näiteks noh, idee inimesed lähevad tööle. Nad on harjunud teed ületamas teatud kohas, sest see on kõige lühem tee nende elukoha ja töökoha vahel ning äkki viiakse valgusfoor paarsada meetrit eemale. Et inimestel on nüüd valida, et kas nad lähevad üle tee nii, nagu nad vanasti läinud seadust rikkudes. Kuna foor ei ole selle kohadel, autod muudkui sõidavad või siis teha seaduse järgi nõnda, et pikema suurem haak on üsna selge, et enamik inimesi seda HG pealt üritavad teed ikkagi üllatada sealt, kust saavad või peavad, tahavad ja tegelikult õige oleks 500 foor sinna, kus nagu vaja oleks. Nii et sina ütled selgelt välja, et pigem on see aeg ja olud, mis on muutunud või selle kõrval on ikkagi ka kusagil kaugel mingi paks Ameerika ärimees, kes tahab veel midagi endale tõmmata, mingisuguseid seaduseid nii väänata, et et me kõik jätsime vaeseks ja, ja ilma muusikata. Ei, see ei ole päris niimoodi, aga see ei ole ainult Ameerika ärimees. Ameeriklaste probleem on lihtsalt selles, et nende ekspordinumbrites intellektuaalse omandi eksport dist ainult lennukitööstuse ja rahanumbrid ületavad seda seal, nii et need on tohutud rahad, mis seal taga. Et riik on väga huvitatud sellest ja paljud inimesed oleksid võib-olla üllatunud, et teaksid, kui palju kordi on kahendatud kitsamaks muudetud jäigemaks 100 aasta vältel neid autoriõiguse reegleid ürituste Ameerikas näiteks Pärnus soo oli kunagi, kui ta esimest korda Ameerikasse läks. Ta oli ebameeldivalt üllatunud, kui kuidas tema raamatuid oli seal nii-öelda pirateeritud, et et müüd ilma temale raha maksmata just Ameerikas. Tema oli eurooplane, tema oli harjunud sellega, et tema raamatud, kui keegi annab, välja trükib, eks ole, siis makstakse ka temale natukene sellest midagi. Aga kuna Ameerikas neid Euroopa seadused ei kehtinud, siis seal lihtsalt võeti, trükiti ja temale mitte maksmata uhkusega näidata seda talle. Ja nüüd see on üle 100 aasta vana lugu. Selle aja vältel on vist iga mõnekümne aasta tagant või isegi kiiremini viimasel ajal muudetud jäigemaks jäigemaks jäigemaks neid reegleid, millega kaitstakse intellektuaalset omandit. Ja veel on üks selline huvitav nüanss, millest meil ju eriti räägite. Meil räägitakse autoriõigusest. Aga kui see inglisekeelne termin eesti keelde tõlkida? Me saaksime koopiaõiguse mõista ja koopia õigusi autoriõigust tegelikult ei ole päris üks ja sama. Koopiaõigusena autoriõigusest tuleneb tegevus ja seda viljelevat mitte niivõrd autorid ise, kuivõrd need, kes vahendavad seda autorite loomingut turul. Ja, ja see on nüüd üks niisugune sasipundar, mille lahtiharutamine on väga keeruline ja raske ja kui edukalt avalikkuses oma õigusi kaitstud on näiteks jälle piraatluse mõiste mis veel 10 15 aastat tagasi muusikatööstuses piraat oli see, kes tegi plaadist või mingist muusika esemest mingisuguse ebaseaduslikku koopia ja müüs seda kasumi saamise eesmärgil. Aga need, keda peaaegu kõik rõõmsalt ja ilma kriitikameeleta nimetavad piraatideks, on tegelikult need inimesed, kes panevad faili või mingisuguse muusikatüki veebis välja ja selle eest raha ei saa. Põhiline ainukene, kes selle tegevuse pealt teenib, on need, kes nad internetiühendust müüvad. Need ärimehed siin oli paar päeva tagasi, ETV Foorumi saade. Seal Kalev Ratas rääkis väga õigesti seda juttu, et, et on olemas praegu sellest kahe suure võitlus. Ühe valduses on toru, mille läbi sisu ehk siis muusika ja filmid saavad voolata ja teise võitleja käes on see sisu, ehk siis see muusika, kõik see intellektuaalse omandi siia puutub ja nad ei suuda praegu kuidagi ära jagada seda, mismoodi raha peaks liikuma. Kes peaks mille pealt teenima. Ja see, kes vahepealt on loomulikult see tarbija inimene, kellele nad müüvad seda asja. Aga see on ajutine olukord. No see teine Turu tundubki minu jaoks selline huvitav küsimus, ma mõtlen ennast muusikuid, et et noh, kindlasti ei ole noh, kasvõi kui mõelda näiteks eesti muusikuid ei ole see seisukoht kuidagi ühene, et et just see autorikaitse või et, et kui, kui kiivalt me hoiame nagu mingeid asju kusagil enda valduses või riputame neid hoopiski igale poole ülesse. Ma olen kuulnud ka seda, et noh, hästi paljud muusikad ongi noh, ise selle autorikaitse lõksus. Et nad noh, ei omagi enam nagu mingisugust sõnaõigust ja ja põhimõtteliselt see muusika ei saagi jõuda inimeseni. See võib-olla tuleneb ka natukene selle lepingu eripärast, mille Eesti Autorite ühing ja muusikud on omavahel sõlminud. See ei ole päris niimoodi üks-ühele, ei saa paralleeli tõmmata, et see ongi autoriõigus. Need lepingud on erinevates riikides erinevad praktikad samuti, kuidas käitutakse. Ja küsimus ei ole mitte selles autori muusiku õigustes vaid tegelikult, mille seadus annab talle vaid tegelikult selles, kuidas nende õigusi teostatakse. Millised, et on need teostajad. Ma ei tea, oskused, tarkused, moraalne tase ja kõik muu. Et sealsamas Foorumi saates, millest välja tuli. Linnar Viik tõi taga üpriski jahmatamapaneva numbri välja. Et kui Eesti Autorite ühing jagab oma klientidele ehk eesti autoritele põhiliselt muusikutele aastas umbes miljon eurot raha, millega nad on kokku korjanud nii-öelda turult muusika kasutajatelt siis kui võrrelda seda kasvõi näiteks selle rahaga, mida riik annab raamatukogudele tarvikute ostmiseks ja selle raha, mille juurde suur raamatute nimekiri moodustatud, mis samuti suurt poleemikat tekitanud siis tuleb välja, et see raha, mille autorite ühing suure vaeva ja suure sõjaga turult kokku korjab muusika kasutamise eest marginaalne väga pisikene, võrreldes paljude muude asjadega, mida inimesed ei märkagi ümberringi, mis neid võib-olla ei puudutagi üldse. Tegelikult see näitabki seda, et autor kui niisugune muusik, see, kes loob midagi. Ta hirmsasti vajab kaitset ja kui mõnel juhtumil läheb see kaitse üle piiri natukene jäigem või selline sõjakas siis ei ole sellest midagi halba. Aga omamoodi hull olukord on praegu selles, et need, kes vahendavad nende õigusi, kes müüvad midagi. No kujutame laias laastus, kui ostate heliplaadi, siis autor saab sellest heliplaati kaanehinnast alla viiendiku. Vist oli niimoodi autor ka niisugune see, kes plaadile kogu muusika on teinud. Päris hull lugu, see on, selles mõttes ongi praktika, sest neid vahenduslülisid selles ketis on nii tohutult palju. Kariikuma maksudega müüja, kõikvõimalikud need, kes ma ei tea transpordi eest hoolitsevad need, kes pakendavad kõik, mida teevad. See ahel on nii lõputult pikk ja iga ahela lüli vajab mingisugust ressurssi või mingisugust teenuse tasu kõige selle pealt. Et kui asi jõuab lõpuks muusikovi autorini, siis tema on see, kes nagu kaotajaks jääb selles protsessis. Ja ka see internetiolukord palju paremaks ei muuda, lihtsalt ainult et need, kes raha küsivad, teised nüüd see tehnoloogia on teistsugune. Vahendusmehhanism. Kui teil on tunne, et asjad on halvad ja neid ei saa mitte kuidagi paremaks muutuda siis kuulake nüüd Kivisildniku. Akvaarium 48. Tere vaesed ja õnnetud vikerraadio kuulajad. Mina olen tark Kivisildnik ja ma olen ennast täna akvaariumisse vedanud, selleks analüüsida võõraste kirjade lugemisega seotud tegevusi. Ilmselt olete märganud, et jõustruktuurid paljastasid gruppi parteilasi, kes lugesid kodanik Rummi erakirjavahetust. Grupi kirjandushuviliste tegevus on kõige kõrgemal tasemel hukka mõistetud. Sellised on faktid. X mõisteti hukka, aru ei saa. Kui me kasutaksime laialt levinud ja ajakirjanikele nii väga meeldivat rahvaraamatukogu loogikat, siis on täiesti ükskõik, millist jama inimesed loevad. Suvalist jura lugedes tekib huviga väärtusliku kirjavahetuse vastu ja varem või hiljem hakkavad kodanik Rummi kirjade lugejad lugema Karl Ristikivi kirjavahetust. Sealt edasi on Ristikivi päevikuteni ainult kukesamm ja vääramatu raamatukogu. Seaduse järgi loetakse takka traavi läbiga Ristikivi seikluslik romaan viikingite veri mille järel tuleb Tallinna-triloogia, sahmitakse endasse ajaloolised romaanid. Eelviimasena võetakse ette keerulise struktuuriga Rooma päevik ja kõige lõpuks tuleb eesti modernismi tähtteos hingede öö. Ja kõik see algab Rummi kirjade lugemisest. Nii on. Eesti harrastusteatrite festivalile Türile saabus eriilmelist teatreid 12-l trupilt üle kogu riigi. Harrastusteatrite liidu hinnangul on meie hobi teater, tõusulainel lisandub noori ja repertuaar on ka kõike muud kui ainult meelelahutuslik. Kultuuriuudisel on õigus. Kui repertuaar on enam kui meelelahutuslik, las harrastavad. Kusagilt peab see tõsisem repertuaar tulema. Me ei saa ju loota, et grupp parteilasi, pildilehtedest või kommertstelevisioonist tõe leiavad. Nad vaatasid juba korra võsa, Petsi tekkis huvi ühiskonna asjade vastu ja nii nad jõudsidki kodanik rummi loominguni, selline objektiivne meelelahutusseadus, sinna ei saa inimene ise midagi parata. Meelelahutusseaduse valguses tuleb meil ka kriminaalkoodeksi üle vaadata. Ütleme, et grupp kodanikke pani toime jõletu mõrva tapsid ära inimese. Kuidas me peame suhtuma, kas on vaja käed raudu panna? Muidugi ei ole vaja kodanikke tülitada, neil on huvitegevuse vastu. See huvi viib neid peagi vähem roimarliku tegevuse, näiteks varguste juurde. Mõrvi parguseni, vargus, pettuseni ja väike vale viib juba otse tänavate paikkamiseni. Sealt edasi aidatakse vanur üle tee ja siis hakatakse vabatahtlikult tööle mõne ERA panga või rahvusvahelise suurettevõtte heaks ja olemegi õnne tipul. Nii nagu sopakirjandus viib lugeja meelelahutuskirjanduseni ja sealt edasi väärtkirjanduse manu. Nii need asjad käivadki. IMO nuriiga asja pärast. Ma ei saanud aru, kuidas isa ei oska tematanitamistele piiri panna. Kahe päeva jooksul sai Türi kultuurimaja mitmes saalis näha autori mängitud monolavastust. Tudengite absurditeatrit ja lastemuusikaliteater on paljudele harrastajatele see miski, mille tarvis pole kunagi ajast kahju. Ma toon ühe näitekirjandusloost, mis selgitab, kuidas kaheldava väärtusega tõenäoliselt ebaeetiline ja ilmselgelt kriminaalidega seotud tegevus võib lõpuks osutuda ülimalt viljakaks tööks eesti kultuuripõllul. Kunagi ennemuiste elas Tartus noor poeet Lillemets kes käis igal võimalusel Betti Alveri külas aitas teda kodustes töödes ja pärast hooples teiste noorpoeetide ees sellega, mida ta oli vanema kirjaniku juttu kuuldes teada saanud. Lillemets oli väga delikaatne. Ta väljendas alati nii. Üks väga auväärne vanem daam ütles. Või see kõige auväärsem vanem daam ja nii edasi ja nii edasi. Hille metsajutud algasid ja lõppesid ühe auväärse vanema daamiga. Sel ajal oli Alver pikalt põlu all olnud formallist kelle formalistist kriminaalkurjategijast abikaasa Heiti Talvik oli surnud Siberi vangilaagris. Lillemets tegeles kahtlaste asjadega, mille eest iga õige kommnor oleks talle vastu kaela andnud. Aga mõne aja eest ilmus lillemetsa kaastoimetamisel oivaline kogumik, mälestusi peti halverist. Tõeliselt kvaliteetne meelelahutus. Loed ja naerad kõva häälega, oh neid tartlasi on ikka veidrikud. Esmaklassiline huumor, midagi ei ole ette heita, iial ei tea, kuidas elu pöörab. Mis puutub aga võõraste kirjade lugemisse siis lööge otsingumootorisse sõnad ešelon ja platvorm ja saate teada, kuidas kõik meie meilide telefonikõned vahelt haaratakse ja läbi nuhitakse. Pole kuulnud, et need, kes Rummi kirjade lugemist tauniksid protesteerisid kurjalt eželoni vastu. Õigaksid, et küll see ACTA on ikka paha asi. Aknast oleme akvaariumis varem rääkinud, see on vandenõu laste poolt kokku keeratud ja Euroopas salaja vastu võetud nuhkimise seadus mille kohaselt kõik teie isiklikku arvutisse tulevad ja sealt väljuvad failid näiteks erakirjad ja pildid võidakse uue leppe järgi üle vaadata. Eesti valitsus kiitis ACTA heaks. Ministeeriumiametnik kinnitas just telekas, et ACTA ei riiva meie põhiõigusi. Seega võõraste kirjade lugemine ei riiva kellegi põhiõigusi ei siis, kui seda teeb ešelon, ega siis, kui seda teevad ACTA volitustega eraettevõtted. Ühesõnaga võõraste kirjade lugemine reaalselt korrektne, euroopalikult korrektne ja ka Eesti tippjuristide meelest õige asi, pole midagi imestada. Kogu kristlik kultuur põhineb seda momendil, mis on kogumik võõraid kirju. Peale paari vasturääkiva evangeeliumi koosneb pühakiri võõrastest kirjadest osundan Pauluse kiri roomlastele, Pauluse kiri korintlastele, Pauluse kirjad temad teosele, Peetruse kirjavahetus, Johannese kirjavahetus, juuda kirjavahetus ja nii edasi ja nii edasi. Tere, Andri Luup. Tere. Sul on sel nädalal Theatrumis esietendus ja see on sinu enda kirjutatud enda lavastatud näidend pruuniks. Sa oled kas aasta või natuke rohkem tagasi toonud samuti Teatriumis, väljenda näidendi fööniks. Fööniks on siis see lind, kes tõuseb tuhast, aga aga see pruuniks, kas see on kuidagi selle fööniksi ka seotud peale selle kõla on ka seal midagi ühist. No võib-olla see ühine asi on, et kui fööniks rääkis nagu mehest, et siis on pruuniks siis püüd rääkida naisest, kes on siis hõivatud ja üritab midagi muuta oma elus Ma tegelikult arvasin, et sa ütled, et see on, kuna sa saad, ma sain seda teksti lugeda siis siis ma arvasin, et sa ütled, et see on naisest. Aga kas sa tõesti jagad neid asju kaheksat, mehed ja naised? Jagan küll jah, sest et mul ei ole paremat jaotussüsteemi väljakujunenud, et et nad kuidagi ühe nimetaja alla kuuluvad selleks nimetajaks on siis inimene, aga, aga et inimene siis kuidagi tervik moodustub kahest osapoolest minu jaoks. Natuke veel sellest lavastamisest kirjutamisest sa oled iseenda, need mõlemad näidendid ka lavastanud, on see kuidagi täiesti paratamatu, et sa ise tahad enda näidendeid lavale tuua või sa oledki mõelnud juba lavastaja noh, mingisuguse mõttega kirjutades, et, et mis moodi need asjad seal seotud on, Andri Luup. Mullen kuidagi niimoodi seotud ja niimoodi ka läinud, et mulle mulle meeldib nagu kirjutada. Rohkem ja siis pärast täpsustada ja kas või näiteks ka filmi tehes on väga-väga huvitav pärast dialoog nagu teravaks ajada. Et mulle selles mõttes montaaž väga meeldib ja, ja. Ma ei tea, miks ma ise neid teen, võib-olla sellepärast, et, et on mingisugune taju või, või kes see neid ikka siis väga teeks või et kui, et kasvõi seal Ugalas oli 200 etendust piloot. Et siis siis tekkis kujutlus, et ta umbes selline naivistlik absurd võiks tulla, et, et ma ei, ma ei tea, kas keegi teine võib-olla oleks teinud selle realistlikkus võtmes, võib olla täiesti ja kas ta siis oleks hakanud tööle. Aga igal juhul mul oleks huvitav vaadata, kuidas keegi teine ka teeks, miks mitte näiteks sina võiksid teha midagi. Aitäh, aga, aga see, et sa ütlesid endavastases naivistlik absurd, siis ma haaraks sellest kinni. Et tõepoolest tundub, et et see maailm on natukene naivistlik ja ma isegi ei tea, kas on hea või halb, aga see kuidagi hakkab silma küll, kasvõi selle selle peategelase olek, kust või kogu sellest tegevusest, mida ta teeb või mida ta näeb või kellega ta suhtleb. Et ühesõnaga natukene aimu anda kuulajale, siis see on üks naine, kes on siis ajakirja toimetaja, aga noh, selleks ajakirjaks arvatavasti ei ole akadeemia pigem mingi kroonikalaadne leht. On mul õigus, ta on selline. Mis muresid käsitlev ajakiri minu kujutluses? Sa ise loed neid lehti viimati ikkagi väga ammu, et, et selles mõttes kunagi ma olin ka nagu meediaga rohkem seotud isegi ja tegin ülikooli kõrvalt kaastööd ja nii edasi ja nii edasi, et naistelehtedele ei, ei, ei teinud, aga olin vahepeal töötasin reklaamis, mõtlesin välja need ja, ja no ma olen tuttav sellega ja olen ka raadios töötanud ja ja et selles mõttes ma ei loe neid, aga ma tean, mis, mis toimub, sest et nad tulevad ju nii-öelda tõsisesse jutumärkidesse, ajakirjandus ka neti kaudu väga sisse, needsamad, kes teevad kõik, et nad murravad igalt poolt nagu meie pähe. Ja siis selle naise on probleem, et ta tahab saada pruuniks, aga aga millegipärast päike ei paista tema peale kah väga naivistlik ja sümbolistlik kujund. Et, et noh, et see olukord ise seal ongi. Tegelikult suhteliselt absurdne, et keegi hakkab niimoodi meiega üldse nagunii avameelselt rääkima, aga samas elus teinekord ka arva, aga tuleb ette, et tühja koha pealt hakatakse sulle, räägitakse kogu oma elu mure, siis püütakse seda nagu analüüsida väga-väga adekvaatselt tagasi. Adekvaatsus on nagu selles mõttes pime, et kuna see inimene on seal täiesti nagu sees, siis ta vajabki nagu kõrgemalt pilku või nagu kõrvaltpilku, sellepärast ta seda teeb, et ta ise ei näe enam midagi. Nojah, ja kui kõrvalt vaadata, siis tundubki mingi täiesti arusaamatu küsimus, millega ta tegeleb. Tema olek. Ta nagu sellised küsimused, mis ta siis püüad väga tähtsaks või ta ka on enda jaoks tähtsaks teinud ja kuidagi tajub, et see ei ole nii tähtis kuidagi, et midagi on kuskil muud. Olulisemat see naispeategelane ja see maailm, milles ta elab, ongi selline klantsajakirja maailm, noh, kõik need kulinaid ja vidinad, tobedad mõtted, mis sealjuures on, et kas sa tahad selle selle maailma kohta midagi öelda või sa tahad mingi teise maailma kohta midagi öelda. See on päris hea küsimus, võib-olla võib-olla oleks oluline üldse et mida ma tahan öelda, on see, et inimesed oma tempoosuses leiaksid üles selle, mida nad siis tegelikult tahavad või mis maailmas nad ise tahavad elada. See on kõige täpsem. Et kindlasti see naisteajakirja formaat, et kuulu rohkem sinna maailma minu jaoks, mis ei ole oluline. Ja ma ei tea, miks see nii on, võib-olla see on ülekohtune, aga, aga et see on selline väga ajaline ja, ja mööduv maailm ja üldse meedia on ju tegelikult lihtsalt väga selline hetkeline. Ta kandri, miks sa siis tegeled sellise maailmaga, kui see ei ole oluline? Võib-olla sellepärast. Et näidata, et see, et see ei ole nagu peamine, et on tähtis, et see inimene isegi kui ta on selles meedia keskel, nagu inimene tänapäeval on, et siis ta. Ma ütlekski, kas ta tahab seal meedia keskel olla ja millisena tahab seal olla. Praegu tuli selline mõttekäik võib-olla sellepärast just, et see, et see ei ole oluline Mulle tundub, et kui me väga palju sellest noh, nii-öelda sellest maailmast milles tegevus toimub, see peategelane seal tegutseb, räägime võib-olla meie jutt enda jutt läheb lolliks aga kui natukene süüvida, siis noh, kindlasti see mingisugune ilu ja esteetika mingi eneseväljenduse teema on seal oluline, et et kas seal on mingeid selliseid tõsiseid teemasid üldse, mis on sinu jaoks ka olulised. No näiteks fööniks, siis on küll selline teema veniks räägib siis nagu mehest ja, ja siis temal on nagu selline sügavuse taotlus ja sügavuse soov, et ta tajub, et ta on nagu pinna peal ja see on nagu küll selline asi, mida ma ise ka tajun, et et kui ma neid argisid, asju päev teen ja unustan need ennast tegema järjest tõsisemalt, et siis ma siis ma mingi kanali võin täitsa sulgeda, et ma tahaks ise ka olla sügav, isegi kui ma ei saa aru, mis asi see on selle, ütleme, selle pruuniksi puhul on seesama asi, et ma tajun ise, et, et mul on kogu aeg kiire ja et aega vähe tegeleda oluliste asjadega või, või aega maha võtta või. Midagi sellist, et ma olen ise ka viimasel ajal hästi palju mõelnud kas või selliste asjade peale, et kuidas naised näiteks on teatris, kogu maailmadramaturgia on ikkagi keskealisele mehele üles ehitatud või, või noh, mehele siis, aga et naised on kuskil tagalaval ja, ja kui samal ajal, kui mehed on kuskil ees laual ja räägivad elu mõttest, siis naised koovad kuskil kampsunit või teevad sopi või vaikivad kaunilt. Et selles suhtes on hästi lahe, et seal ongi seal ikkagi peamised tegelased, on naised või naine. Aga, aga mulle tundub ka see, et, et kuna sa naise maailmapilt on väga lihtsustatud, siis siis kuidagi nagu kahju, et kuidagi naine tundub nii rumal. Naiivne küsimus, aga sellesse konteksti kuidagi sobiv. Andrei, mis sa ütled mulle? Ma ei tea selles mõttes, et ühtepidi on hea nagu, et ta on rumal, et siis saab olla saalis ja vaadata ja mõtiskleda, et kas olen mina ka nii rumal. Ja, või olen mina targem. Aga teisest küljest selles aspektist Meist sinuga nagu rumalam, et meie oleme ka sageli väga hõivatud igasuguste tühja-tähja, aga nagu, et ma ei ütleks, et ta on. Ta on rumal ainult selles aspektis sellel hetkel, kui ta seal laval võib-olla on, et miks ta ei ole kuskil mujal tegemas midagi olulisemat, et ta ei ole nagu jäädavalt lõplikult ilma šansita. Püsivalt rumalaks jääv. Aitäh sulle selle vastasest, aga üks viimane asi, mis, mis ka kuidagi seda teksti lugedes tekitas sellise üksinduse tunda või noh, ilmselgelt üksinduse teema on teema. On jah See see asi, et et nii fööniksi kui pruuniksi peategelane on üksi ja minu meelest on see kaasaja üks üks põhilisemaid siukseid selliseid probleeme. Et kui võta üksikuid naisi, siis üksikuid mehi, siis isegi kui nad on koos, on nad üksi või et, et see on minu meelest selline nukk asi iseenesest. Ma ei tea, millest see tuleb, et ühtepidi seda toidabki, seesama klantsajakirjade. Selline no ma ei tea, mõttelaad või selline ajutine, naudi seda, seda elus saavutas kiiresti ja, ja kuidagi see nagu tekkida, lõhub midagi ära ja siis inimesed jäävad nagu üksi oma asjadega, et ta nagu kisub nad nagu sellisele naudingu lainele ja see nagu tüümiani ja võta head veisepraadi juurde, et siis aga et unustab kuidagi sellised peamised asjad vä. Teisel kolmandal veebruaril või Kanuti Gildi saalis näha Krõõt Juuraku etendust skriptid Smuul, took millist Juta kajas Krõõt? Kui ka Kristiina garancis Tere, Krõõt järel et helistan sulle Hollandisse, mis sa Hollandis teed? Mis ma Hollandis teeme, õpin otseste selle sel aastal tagasi pöörduda. Oli aga jah, ma õpen šampariga instituudis kujutava kunstiosakonnas magistri, mis seal magistrit, tundub, et eesti keel on veidi konarlik, see ongi. Lasin Hollandistel toppimine. Sina oled ju tegelikult Eesti publikule teada-tuntud nii-öelda uue tantsu esindaja tantsiv inimene. Aga kui sa kunagi Hollandisse läksid, siis sa kõigepealt lõpetasid arhaimi kunstiinstituudi ja seejärel õppisid, võtavad kunsti, Kernit ritveldi akadeemias ja nüüd oled sa ka kujutava kunstiga seotud magistrantuuris. Et võib-olla Eesti inimene tahaks teada, et piss kujutavale kunstile ja siis kaasaegsel tantsul omavahel pistmist. Kas selle vastu, et, et kunstiliik omavahel jaotada ja see, kui nagu oleks, on nagu täpselt aru saada, kas tegu on. Või mis, mis liiki kunstiga siis minu jaoks see nagu pigem halb märk, kui on nagu väga selge, et mis liik see on, et ma olen tegelikult loodan, et tulevikus on, nagu mitte, ütled ligidal, kaovad aga vähemalt, et nad on teistmoodi jaotatud. Nii-öelda see performans kunstivaldkond on ju tegelikult täiesti piiridel kõndimine ja ja sulam juba igasuguse etenduskunstiga ja kujutava kunstiga ja ka siis kaasaegse tantsuga, et, et see ongi selline ala või kunsti liikus mitu erinevat liiki saavad kokku. Ja huvitaval kombel on tants on võib-olla on tõesti liikunud väga kiirelt, et kolleegid on kujutavad kunstnikel on tihti väga üllatunud. Publik nagu saab aru sellest, et siis tegelikult see on siiamaani paljudele nagu uus nähtus. Performance-kunstist on kuuldud küll, aga see on nagu juba tõesti juba ajalugu ja, ja kinnistunud oma vormi sellest. Ennem kui me lähme sinu Eesti uuslavastuse juurde või tegelikult see ei ole päris uuslavastused selles mõttes, et augustis 2011 ma sain aru tulisega välja Rootsis, see on see, mida nüüd Kanuti Gildi saalis siis teisel ja kolmandal veebruaril Eesti publik näha saab. Et räägiks veel paari sõnaga Su põnevatest tegevustest seal nii-öelda piiri taga, et sina oled ka kaastegev kahes sellises projektis nagu Everybody eesti publik, võib-olla esimest korda mäletab sinu lavale tulekut 2002. aastal koostöös Merle Saar paga Kamouh flash oli see lavastus, et sa armastad selliseid koostöö tandemeid veelgi selles mõttes, et et ka näiteks oled sa lavastus, raid, Levaim tuud, eks ju, on sul koostöös Martens Panbergiga või siis anna niga lukk, lukked, anti, statik mõlemad sellised loomensardi stiilis lavastused, et kus, kus te selle otseses mõttes proovite siis modellide, elustiili, erinevaid rõivaid laval ja, ja siis ka nende kehakeelt ja, ja poose ja seisakuid ja nii edasi ja siis juba raiduda võimdjud partenspanbergiga. Et nagu sa oma tutvustuses oled pidulikult kirjutanud end inimfantaasia apokalüpsis. Et selline tõeline formant Vartsi stiilis lavastus, kus siis mõlemad olete laval alasti, vist kogu aeg, eks. Käed on pealtpoolt värvitud tänaseks ja siis ta seal toimetate mitmesuguste erinevate objektidega ehitate ja ja, ja lammutate ja siis irriteerida publikut. Sina oled alati olnud selline julge tüdruk, kes on esiteks algusest peale, et kui vaadata ka kõiki neid sinu lavastusi kuskil videos või YouTube'i katkendeid, et siis tavaliselt, mis silma jääb, on see, et paljudes nendes laval olekutes oled sa alasti, mida seal rumal olemise halastus sinu jaoks kuidagi tähendab, või sümboliseerib, et kas on nii, et siis on hästi mugav olla, kuna kõik üleliigne on nii-öelda seljast heidetud olnud ainult sina, sinu kehasin olemus või on sellel mingisugune sügavam tähendus, et mind lihtsalt huvitab, et mis see sinu enda suhe sellesse on ja kas seda saab kuidagi niimoodi üks-ühele üldse lahti seletada? Naljakas küsimus 2002, kammus laas oligi vist esimene kord, kui, kui tuli välja, et ma olin, olime alasti laval mingil hetkel. Ja Sweegaa gaasi puhul me camu Flas ongi sellest, et kuidas ennast varjata. Kui palju on neid riideesemeid ja teatriidse kui Kavofflaarset, et kus on, kus on see piir, et kui palju võtta näiteks kihvt maha võtta. Ja siis loomulikult. See oli nagu päris selge, et kui võta riided seljast, et see ava mingil moel inimene või esineja olemust rohkem, kui panna riideid näiteks juurde. Eks see on iga kord täiesti teisel põhjusel, et ma ei oskakski üldistada, et alasti esinemine. On raske tähelepanu publiku tähelepanu saada, sellepärast et inimesed näiteks ei istu toolil, sellel ei ole piletit ostnud. Aga joon riided seljast ära võtta, noh, sest et mingil moel on tavalist publik keerib rohkem pallita inimesi kui riietud. Ülem nagu esinevad millegagi ja see on mingis mõttes naljaga pooleks ka, et riided ära võtad, et kas see tähendab, et ma siis ütleme siis mõtleme seda tõsisemalt kui siis, kui meil on riided seljas ja noh, vahe on kindlasti olemas, paljalt esinemiseks on väga palju erinevaid põhjusi. Skriptid Smolthock teisel kolmandal veebruaril siis Kanuti Gildi saalis. Kuidas sa tahaksid ise seda oma esinemist natuke tutvustada ja inimestele avada, et mis on võib-olla see oluline, mida inimesed võiksid teada ennem seda, kui nad tuleksid vaatama või mis sinu jaoks on oluline sellest? Maaldo Ma tegelikult alustasin selle etendusega juba 2008. aastal, aga see on võtnud aega allakaitsega. Olen alati siiamaani. Tegelikult olen õnnestunud vältida sellist olukorda, kus ma peaks nagu töötama esinejate tantsijatega, kellele palka maksta, kes minu etendusi sinu eesklesitaks. Aga ühesõnaga, siis ma otsustasin jälle teha midagi sooloetenduse laadset. Se lavale mineku mõte. Oma etendust publikuni niimoodi viia, et ma ise laval ei peaks minema. Välja loeks. Ja siis teiselt poolt huvitaks mind koreograafia täpsus, et kui täpselt saab on leida siis etenduse olukorda ja mind on alati huvitavad etenduse jooksul publikut mingil moel nagu loovad hoida, et kui üles reaktsioone küllaltki täpselt ette aimata ja siis selle kõik teavad loomulikult, need koreograafia on. Kas siis on see teksti kirjutamine publikuna ongi, ongi. Graafiemisson, milles Publetise osaleb? Lavale tõesti ei olegi mitte midagi ja, ja tantsu võib siis mõista ka pigem rääkimise teksti lugemisel. Ma arvangi, et jätame nüüd põnevuse õhku, sellepärast et inimesed saavad siis tulla ise vaatama ja kaema. Ja kes siis teisel, kolmandal veebruaril Kanuti Gildi saali oma sammud seavad, et sellele nendele inimestele võib kindlalt lubada. Et kindlasti, kui tegemist on Krõõt Juur akuga, siis pannakse teid mõnda ootamatusse olukorda, samas kindlasti on selles mõttes publikul turvaline ja hea olla, lihtsalt mänguruumi kaasatakse ka nemad. Ja midagi põnevat ja ootamatut ja teistmoodi kui ühes tavalises tantsulavastuses kindlasti seal sündima saab. Kui Kivisildnik rääkis erakirjadest, siis sellega ka saate, lõpetame kultuuriga ja päevikut, pidas. Urmas lennuk 19. jaanuar, neljapäev, kui kummalised seosed tekivad inimestel sõnaga nostalgia kellele meenub seitsme kopikaline jäätis ja kellele biitlid. Isegi kui need inimesed, ealised. Loomulikult oleks juba ammu aeg leppida sõnade tähendused subjektiivsed, aga ikka ei väsi sellele imestamast. 20. jaanuar. Mind on teatris alati kummitama jäänud lause, publikumärgid lähevad. Vaatajale, kostavad hoid, helimärgid, mis tähendavad, on aeg koguneda saali, aga endal kumiseb juba aastaid kõrvus. Publikumärgid lähevad, kuidas nad lähevad, kuhu nad lähevad. Alati tuleb siis silmade ette kolm meest läbi õhtuse linna minemas, üksteisega väikest vahet hoides. Ja see pilt pole kõige lõbusam. Kui ma Tartusse asusin, seisin ühel õhtul kaubamaja ees, nägin ühte meest, kellest ma teadsin täpselt, just nõnda lähevad publikumärgid, nagu läks tema vaikselt nukralt läbi peene uduvihma, aga lõpuni. Täna nägin teda jälle. See tekitas tunde, et Tartu on igavene linn. 21. jaanuar, laupäev. Laevad jäätuvad aeglaselt. Säärane lause seisis ilmajaama hoiatuses. Laevad jäätuvad aeglaselt. Pidin küll vaatama hoopis, millal külmaks läheb ja kas peaks ette valmistama veetorude preventatiivset päästmiseks. Aga siis silmasin teadet, laevad jäätuvad aeglaselt. Korraga sain aru. Pole mingit mõtet rabeleda torude jäätumise pärast ette, kui see pagana teinekord ka tuleb mu kallil kaasal alati võimalus lülitada töölekojas seina külge kruvitud radiaator. Laevad jäätuvad aeglaselt. Mulle on alati meeldinud ilmateateid lugeda. Pühapäev, 22. jaanuar pühapäeva hommik kodus, preili präänik teatas talle keedetud pudru kohta, et kahjuks pole tal seda kuidagi tarvis, et kahjuks ei saada seda kuidagi süüa. Preili präänik, onutütar, kelle Truntis põsed tekitavad petliku tunde, et ta sööb nagu normaalne inimene ei täis ja see paneb muretsema. Aga kui inimesel tõesti kahjuks ei ole kuidagi võimalik putru süüa, ma võin siis ju näidata, kui maitsev see puder tegelikult on. Ja kui paljud näljased Nicaragua lapsed oleksid väga õnnelikud säärase maitsva pudru üle. Aga kui ta siiski kahjuks ei ole kuidagi võimalik seda süüa, mis ma siis teen, olen ma sellepärast halb lapsevanem, kui ma midagi ei tee, ainult räägin. Õnneks on päike. Esmast päev, 23. jaanuar. Kes mõtles välja esmaspäeva, tahaksin talle midagi öelda ja võin mürki võtta, et see pole talle meelepärane. Aga ise on süüdi, kes tal käskis, oleks parem mõelnud veel ühe reede. Reede teeb alati rõõmu. Isegi kolmapäev on nagu midagi, aga esmaspäev esmaspäeval lihtsalt nagu hilinenud pühapäeva õhtu. Ta tuleta on. Aga reede või kolmapäevaga võrrelda pole erilist mõtet. Kui esmaspäev ja reede panna omavahel jalkat taguma, siis ma kaldun arvama, et esmaspäeva poolehoidjaid on kõvasti vähem. 24. jaanuar, teisi töö ei midagi erilist, lihtsalt. Kolmat päev 25. jaanuar. Tänuliks failide manustamise päev manustasin kohe mitmeid faile, manustasin faili oma e-postkontoris. Kas nii sobib öelda, või on ikka korrektne, panustasin faili oma e-posti kontosse sisse, loginuna tundub korrektne. Ühesõnaga, logisin sisse ja panustasin faile. Kas kunagi õpivadki lapsed eesti keele tunnis pöördeid? Mina panustasin faile, sina manustasid faile, meie manustasime faile, teie manustasid faile. Kas kunagi üldse keegi enam logib end sisse. Kas kunagi keegi üldse enam mäletab, et oli kord keel, milles käänati sõnu? 14. eri käändes tõenäosus on 50 50 nagu loto, võid sa kas võidad või mitte. Ainult keel on kallim. Kui lühike nädal. Tänase saate tegid Kivisildnik Kristiina garancis, Viivika Ludvig ja Urmas Vadi. Päevikut pidas Urmas lennuk. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.