Tere hommikust, jutusaare alustab, mina olen Margit Kilumets. Kui Eestis on mõned ametid, millest palju räägitakse ja mis on ajakirjanikel nii heas kui halvas mõttes kogu aeg hambus siis on need õpetajad ja arstid. Õpetajatest seoses streigiga viimastel nädalatel väga palju juttu olnud. Jutusaade pommitab siis seekord seda teist parrast. Minu külaliseks, täna Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurgia keskuse juhataja, ülemarst Jüri Teras, tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas teile tundub, kas arstid on piisavalt pildil või liiga palju pildil või kõneldakse teist, ülekohtuselt vähe? See on niisugune küsimus muidugi ise arvame, et me oleme liiga vähe pildil, sellepärast me ka arstkond üldse, kes vähegi viitsib kirjutada ja raadio esineda või, või kuskil mujal üles astuda, saamegi, teeme. Me tunneme, et et me arstkonna sotsiaalne staatus ei ole selline, nagu ta võiks olla või ütleme, läänemaailmas on välja kujunenud. Noh, tõenäoliselt see on sihuke. Ajastu märk, aga võib-olla kuulajatele vaatel lugejatel tundub, et arstid liiga palju lärmavad ja sest need on viimasel ajal on jutt olnud palju meie. Sugustest materiaalsetest vajakajäämistest ja ja et teistel võib olla tunduvalt hullem, laps rohkem teistest rääkinud. Kui mina olen arst, siis mina tahan, tahan seda trummi ja ja Ma usun, et, et võib-olla inimestel on huvitav ka. Kui teile helistatakse intervjuusooviga, siis reeglina ei ütle ära. Oleneb muidugi intervjuu teemast. Kui ma oskan milleski sõna sekka öelda ja ei pea kedagi niiviisi tümitama või mingit teemat hakkame, mis ei peaks minu arvates olema avalikkuse huviorbiidis, siis ma tõesti olengi ära öelnud. No ajakirjanikke keskis räägitakse, et arstidel on väga tugev ringkaitse, et ei olegi võib-olla Eestis teist sellist ametit, kus nii-öelda noh, vend või kolleeg või kamraad teist iga hinna eest kaitseks, et kas te selle väitega olete nõus? Nii ja naa. Ringkaitse positiivses mõttes on ju igal igal Sultylandajad olemas. Ma usun, et ajakirjanikud on täpselt samamoodi ja ja kindlasti ei peakski olema. Kui see on siis nii-öelda positiivse suunatud või seal tekib selline negatiivne alatoon juurde. Mõtlen seda selles aspektis, kus võib-olla hakatakse Elasid või, või vajakajäämisi sihilikult varjama, siis see kindlasti ei ole õige, aga ma usun, et praegu mida, mida avalikkus arvab, et on, on ringkaitse, siis selliselt negatiivselt seda küll ei ole. Arstikutse on ma arvan, maailma üks keerulisemaid. Miks te otsustasite arstiks õppida? Esiteks, ma ei mäleta enam. Ja loomulikult on küsitud küsitud tihti. Oleks öelda, et üks hetk käis plõks ja siis ma tundsin, et ma tahan asuda inimkonna teenistusse. Ärge nüüd öelge, et ei teadnud ka nagu, mida muud õppida, et hakkasin arstiks lihtsalt sellepärast, et ei olnud paremat valikut. Teatud mõttes on selles tõtt sees, sellepärast et meedikute peres kasvanud Nemad on arstiteaduskonna lõpetanud, küll hiljem töötasid teaduses, isa oli, oli protozooloogia mikrobioloogia eriala, tema biokeemik ja paratamatult, et see kodune keskkond on selline jutud, mis sa kuuled ja ja et tuttavad sõbrad tulid paratamatult selle selle erialaga seotud ja tõenäoliselt see seetõttu voliga oli ka selline loogiline jätk minu jaoks keskkooli minna meditsiini õppima. Saatidel mul vanem õde läks ka ees, mitte et see oleks kuidagi mõjutanud viru, minu valikuid, aga, aga tõenäoliselt see maailmapilt, et mingil määral oli ikkagi sihuke kitsavõitu ja ja aeg oli ka natuke teistsugune kui praegu. Kaaessegem kuus, kui ma keskkooli lõpetasin. Ütleme nii, et piirid ei olnud veel valla ja, ja maailma ka ei olnud paljunäinud. Seetõttu tundus meditsiin sihuke ainuvõimalik lahendus. Ja tuleb tõdeda, et ega väga halvasti ei ole ju läinud. Tuleb rahul olla. Aga see pidev pinge ja see, et tegelikult sa ikkagi vastutad oma patsientide eest 24, seitse ja ma arvan, et, et sellest ei saa vist ükski arst tegelikult vabaks. Kuidas, kuidas seda taluda, kas seda lihtsalt õpib taluma aastate jooksul vä? Ega ei tunneta seda niiviisi igapäevaselt, et mingi pinge on, et sõpradele mäletanud, see põhimõtteliselt ei ole ju vahet, millist tööd sa teed või kas televiisoriparandaja või kirurg, et töö nagu ikka ette võtta, tööasjad korrastatud järgmise ja, ja ei tunneta, ma arvan keegi, et igapäevaselt ei mõtle, et see on nii tohutu tohutu pinge ja ainult meie oleme need maailma päästidelt. Eks, eks igal arstil tõenäoliselt on oma omasuguseid trikke ja nippe, kuidas nad maha laadivad vä? Või pinget pinget maandavad. Muide, ma just täna mõtlesin selle pinge peale ja teises kontekstis lugesin paari uuringut. 2008. Ameerika kiru kassatsioon tegi uurimuste. Just kirurgide osas. Üle maailma küsitleti organisatsiooni liikmeid, ostad 10, tehti nagu järel. Küsitluse, mis seal, mis seal välja tuli, pärisse. Päris suur hulk. Arstidest kirurgiast on siukse pideva stressi või, või üle ülepinge käes. Ajakirjanikud ka. Kindlasti aga selles uuringus ajakirjanikke ei kaasatud ja võrdlusandmeid ei ole tõuaga. Seal leiti, on, on stress ja läbipõlemine on omavahel väga selgelt seotud ja 16,7 protsenti minu meelest, kui mälu mind ei peta, geoloogidest on selle uuringu aastal või eelneval aastal mõelnud korra suitsiidi peale enesetapu peale, et, et see on päris suur hulk. See on väga karm protsent, aga see puudutab Ameerika Arslasise. Nii, ja naa, mina mõtlesin ka stabiilsust, pöördun ka selle organisatsiooni liiget, et neid organisatsiooni liikmeid on üle maailma, et sealt 7000 või 8000 kirurgi küsitleti, et ma arvan, et see väga Ameerika-keskne ei ole. Aga te ütlesite, et igalühel on oma trikid ja nipid, kuidas neid pingeid maandada. Kas mõnest võib raadiokuulajatele ka rääkida? Konkreetselt. Mitte teadvustada ühtegi sellist. Positiivne ellusuhtumine mõelda muule asjale ka, kui meditsiinile tõele lugeda, raamatuid, käia, teatris, kinos, kuulata raadiot. Aga see on nii, et te võtate reede õhtul ikkagi mobiiltelefoni, ma ei tea, kas välja või panete vähemalt hääletu peale, et need lakkamatud helistamised ja piibitamised, et need ei jõuaks teie puhkepäevadesse. Ei ma olen alati sees ja. Öösiti voodi kõrval. Aga helistatakse tihti öösel, näiteks. Kui, kui see muutuks tüütavaks või, või kuidagi häirivaks või siis ma lülitasin telefoni välja, aga tean, et kui kellelgi on ikkagi noh, tõsi, keegi mulle öösel helistab, see on ikkagi tõsine, tõsine häda. Üks teema, millest arstidega seoses tõesti viimasel ajal mööda ei saa, on see äraminemine, et noh, nüüd nagu seda interpreteeritakse, et õpid Eesti riigi kulul oma seitse aastat ja siis lehvitad ja läheb ära Soome. Miks teie siiani Eestis töötate? Osa seal on suurepärased inimesed, sõbrad, Perekliimal pole ka viga. Tänu sellele, et meil on selline kliima ei ole meil ka probleeme ju ütleme sisserännanute ka palju ja ja mulle meeldib Eestis täitsa täitsa ära käia ennast mujal, neesi, stressi maandamisega, aga Eestis minu arust on väga hea elada. Otsest otsest vajadust ka ei ole, leib on laual, käedrat tervet mõistus olemas. Et selles mõttes see ei ole nagu ei ole nagu põhjust ära minna. Ei ole üldse kaalunudki, seda mitte. Ärge nüüd öelge, et teile pole ettepanekuid tehtud kusagilt väärikatest haiglatest. Panekut tehakse ikka aeg-ajalt. Kaalunud. Ei saa öelda, et oleks tõeliselt pidanud äramineku plaane. Jah, ei konkreetselt konkreetselt ei ole, ei ole kohvreid pakkinud ja lennujaama poole sadama poole vaadanud. Inimestel on erinev valulävi ja ei ole millegagi võrrelda. Kui me võrdleme ennast. Ma ei tea Ameerika Ühendriikidega, et This arstid tõenäoliselt tõesti töötavad alla oma oma turuhinna. Jaa. Jaa. Võiks võiks sellega võrreldes olla olla sissetulek tunduvalt suurem. Muidugi tööpanus. Nagu ma aru olen saanud, Ameerika haiglates on, on ka tunduvalt tunduvalt intensiivsem, keegi ei naudi seal nelja nädalat järjest puhkust, suvel ja. See on niisugune kompromisside küsimus. Aga mida te arvate sellest, ma arvan, et see oli Järvamaa haigla peaarst, kes ütles, et tema arvates oleks õiglane, kui inimesed lõpetavad arstiteaduskonna ja on siis tõesti saanud Eestis Eesti ülikoolis arstikutse, et siis oleks mitte ainult moraalne, aga ka selline nii-öelda vormistatud kohustus töötada Eestis mingi aeg. Olete te poolt või vastu. Man poolt, ma olen ka seda ise ühes ajaleheartiklis välja pakkunud, et oleks, tunduks kuidagi õiglane. Kindlasti minuvanused kolleegid ja vanemad olid kahe käega selle idee poolt nooremat, väga entusiastlikult asjasse ei suhtunud. Aga niisugust ühiskondlikku õiglustunnet vaadates? Mulle nagu tundub, et seal on niisugused rohkem poolt kui kui vastuargumente. Siukesed makromajanduslikult laadad. Aga seal teie Mustamäe haigla kirurgia osakonnas ikka on mõni noor selline kolmekümneaastane tubli kirurg, kes teie käe all õpib ja kellest on järelkasvu oodata. Ja noh, ka, sest minu käe all või, või kolleegide käe all, aga, aga jah, tõesti, meil meil residente on see aasta, meil on, on nagu eriti hästi vedanud, et meil on, on, on palju residente. Igasta haigla pakub kellegile kellegile tööd et selles suhtes võimalused areneda ja tööd teha kui on huvi tõeliselt. Kui me korraks selle raha jutule ta tuleb, ma tean, puhkepäevadel ei ole sellest rahast tore rääkida, aga siiski, et arstid ja raha. Kas te teile tundub, et Eesti arstid on alatasustatud, et nad saavad oma vastutusrikka töö eest liiga vähe? Muidugi tundub. Samas jälle oleneb, millega me last võrdleme, eks kui me võrdleme Aafrika sissetulekuga, siis me oleme. Seda ei saa miljonärid ja. Kogu maailma mastaapi vaadates, eks eks tõesti, Eesti oli väga halvasti ei lähe ja me oleme ikkagi rikkamate riikide seas tunduvalt tunduvalt vaesemaid. Aga, aga samas tuleb tõdeda, et igaüks elab ühte elu ja, ja pere ülalpidamine, kõik see nõuab. Nõuab enda osa. Jah, ega ega arstkond tunnetab, et palk ei ole. Panuse vääriline ja seetõttu ka paljuski ära minnakse. Ma ei ütle, et, et see on ainukene põhjus, miks miks inimesed omad lahkuvad, aga kindlasti üks, üks suur põhjus. Ja. Ma arvan, et kui siin lähiajal ja tõesti väga lähiperspektiivis midagi ei muutu, siis siis omakeelset meditsiiniteenindust Eestis väga pikalt selle tõttu ei ole võimalik. Kuidas te puhkate? Teinud nagu ma Saanud. Puhkan perega ka enamus puhkusest on ikkagi pere seltsis. Kas kuskil koos olles ma usun, et, et see on, on nagu see, mis mis, mis lõbuks läheb nagu või mis põhiväärtus on, et nad kokku ei ole, ei ole ju vahet, et palju palju haiged ja lõpuks ära lõigata, et tähtis on see, kes, kes mäletavad paratamatult mäletama, jäävad sind, sinu lapsed ja nende lapsed ja nii edasi. Onju, onju? Tohutult palju näiteid. Nii Tirurgidest küll teisi teisi Levasin lähedalt ei tunneks loogides, kes siis on? Elu pühendanud haiglas olemisele pered on meile ammu käega löönud. Siis nad on öelda ka 70 80. Ma ongi seal haiglas ja käivad ja neil neil ei olegi muud elu võtta. Mina küll sellist elu ei tahaks endale printsil pole küll, loodan, et mul on. Mul on ka muud huvisid ja, ja koht, kus käia ja olla. Teie abikaasa on ka arst. Kas te olete kokku leppinud, et vabal ajal tööd koju kaasa ei võta? Ehk meditsiini teemadel kodus eriti palju ei räägi? Eks me ikka räägime nagu kõik arstidest kaaslased omavahel räägivad, see, nagu ma alguses rääkisin, see oli see, mis mind sinna sisse kiskus ja. Aga, aga noh, me räägime, räägime kodus täpselt nii palju, kui On vaja nõnda öelda. Tibriifimiseks pärast tööpäeva või emotsioonide pingete mahamatmiseks. Ja kindlasti enamus meie jututeemasid kodus ei ole, ei ole meditsiinist. Ei kuulegi muud kui ainult meditsiiniostu. Kas mõni neist on ka juba arstiteaduskonda astuma, teil on kolm last, ma saan aru, et mul on kolm last. Kõik põrandal kõik ei ole, üks on kolme pooleaastane, tema veel koolis ei ole, aga teised kaks on on veel veel koolis, eks on, on viimases gümnaasiumiklassis ja keskmine poeg on kuuendas klassis. Aga see, kes gümnaasiumi lõpetab, sihib juba sinna arstiteaduskonna poole või on raadios sellest paha rääkida, siis lapsed kuulavad ja ütlevad, et lisada meie plaane. Ei, lapsed on oma plaanid, sätivad ise, et ma ei ole kuidagi kuidagi neid mõjutanud. Aga paljud tõesti minu kursuste või kursusekaaslaste lapsed on onlain meditsiini õppima ja eks paistab, kuidas, kuidas minuga juhtub. Nagu ma aru saan, siis sinnapoole tõesti on. Aga seda puhkusid, küsimust ma ei küsinud üldse mitte niisama, sest tegelikult üsna hiljuti veetsite te kaks nädalat oma puhkuse ajast vabatahtlikult tegelikult ikkagi tööd tehes. Te olite Aafrikas ja opereerisite vabatahtlikult inimesi, kellele arstiabi on veel? Noh, ma ei teagi, kas päris kättesaamatu, aga igal juhul igal juhul väga-väga keeruline on selle arstiabiga seal. Mis organisatsioon see on, mille vahendusel te selle reisi tegite? Esiteks selliseid organisatsioone, kes, kes mööda maailma tiirlevad, on, on päris palju tõesti palju, et erinevad. Lugejatele spetsialiseerunud ja, ja suuremat laiemat kas või piirideta arstid või või, või Punase Risti organisatsioon, aga, aga minu organisatsioon, millega oma üks kolm-neli aastat tagasi liitusin, on spetsialiseerunud just songade opereerimiseks. Organisatsiooni nimi ongi operation, hümn ja 2005 Tal ühendkuningriikides asutatud. Organisatsioon mis esimese eesmärgina oli, oli Ghanas käia, käia songasid opereerimas Lääne-Aafrikas. Ghanas seetõttu Inglismaal väga palju Ghanast pärit kirurge töötab. Tundsin aga, et peaks midagi midagi oma oma kodumaale tagasi andma ja ja sealt see organisatsioon sinna seda esimest esimest korda läks. Ta on laienenud väga-väga paljudesse maailmakohtadesse. Ennast. Kõrval olid ka Moldova. Ecuador minu meelest Mongoolias käiakse enam-vähem üle üle maailma. Teatri ainult kaks korda Kaanase Kambjas, minul neil kolm korda nii ja see kolmas koht Ghanas ja kaks kord Kambjas, ahhaa, aga ainult Aafrikas. Miks. Pole olnud juhust mujale minnes ja mõtlesin, ma lootsin, et Aafrika seal minu suur armastus ei, ei. Kogunenud emissioonide niuke üllam eesmärk ongi, et lisaks reaks superoperatsioonile, mis kohapeal tehakse, püütakse välja õpetada kohalikku personali siis tegema tänapäevaste teadmiste kohaselt kastame kirurgiat. Miks mungad? Hea, lihtne lihtne toimetada saab paljuski paikse tuimestusega teha, taastumine kiirem, ei vaja vaja pikka haiglaravi. Ja On leitud, et Aafrikas elanikule on natukene rohkem songasid kui Euroopas. Seal võib olla erinevaid põhjusi, üks kindlasti on see, et puudub lastega. Kuulge. Kui eriala ja lapse eas neid neid välja ei ravita ning enamus elanikkonnast on ju Aafrika riikides, on, on põlluharijad raske füüsiline töö. Vaata teda siis on ka täkke ja, ja kui seda ära ei paranda, reeglina nad on, on päris suureks varenaat, kui seda ära ei parandas, elukvaliteet kannatab, ei saa, ei saa peret elatada ja ja, ja füüsilist tööd teha, kas see muutub eluohtlikuks ka ühel hetkel ja või võib muutuda nagu kõik haigused eluohtlikuks siis kui, kui seal tekib mingi soole pitsumine ja sellest Soolasurm päritoneediga kõhukelmepõletikuga. Mul ei ole andmeid, palju palju aarides neid kohalikust elanikkonnast selle tõttu ära sureb. Aga kui te sinna Kambjasse nüüd novembri kuuses maandusite, siis noh, kuidas see välja näeb, kõik ongi nagu pikas-pikas järjekorras kõik need songadega mehed seisavad ja ootavad, millal te neid opereerima hakata või kuidas, kuidas see nagu toimib see asi. Lennuki kõrval ei oota keegi või ootavad need tahavad kotti tassida, autot pakkuda või muud teenust. Seekord Läksime läksime nagu kahe meeskonnaga Eesti Eesti meeskonnaga ja samas oli meil ka brittide meeskond kaasGogoli Meetüks. Teist inimest ja üks neist. On samas haiglas, kus me aasta varem olime Frafennis. Gambia pealinn, julgus, lennukid maanduvad sealt, et kas kolm, neli tundi autosõit on, on see nii-öelda kohalik haigla Frofeni haigla, kus me, kus me toimetasime. Et ses suhtes lennuki kõrval jah, tõesti, keegi. Haigla juures juba. Kusjuures juba olid haiglasse jõudmine, muidugi on, on niisugune natukene pikk reisija ja tollist läbi pääsemine on meil. Seekord oli ka palju palju siukest haiglavarustust kaasas, mida meil tollis püüti püti konfiskeerida, võrdne olnud ametlikke lubasid võtnud terviseministeeriumilt need maale siis kuivõrd me oleme lahkelt nõus need tolli jätma? Võtke, tehke, mis te tahate, ikkagi kuidagi kuidagi lahendasid seal haigla esindajatega ära ja lasti naisest ilma suuremate probleemideta maale. Haiglas jah, inimesed olid juba vaikselt kogunenud. Kusjuures järjekorda värava taga igapäevases mõttes tulid, tulid järjest juurde ja juurde ja ja liisime, toimetasime seal. Ka millisel tasemel see arstiabi neil seal on, praegu kujutad endale ette ühte väga vaest Aafrika riiki siis noh, ma tea, maximum ongi see, et, et kui on juba selline lavats ja valge lina ja kusagilt saad veidike vett, siis see tundub olevat juba selline unistuste piir. Moskiitovõrk on ka veel hädapärane. Malaaria on päris päris rohkearvulisem seal olemas kui puu Aafrika arengumaade häda on ju selles, et kirurge kui selline ei ole nimekirjas kõrgel kohal. Emade laste suremuse vähendamine, infektsioonhaigused, AIDS-i teema, see on nagu see, kuhu, kuhu nor raha sisse pumbatakse ja, ja kus kus ka oma oma meditsiinilise toimetada, et selles suhtes Tirurgend suhteliselt tagasihoidlikult esindatud. Gambia elanikkond on mingi 1,7 miljonit. Paar tükki rohkem aga ka mitte olulisel määral. Haiglat ise ehituslikult on, on kenad ja ilus. Me toimetasime Frafeni haigla 2003 ehitatud mitmekorruseline päris päris kena arhitektuuriga hoone. Nagu ikka niisugustes kohtades, kus aktiivselt meditsiinitegevuste toimus, hooned vaiksed vajuvad, vajuvad rääma, aga aga inimesed peavad ikkagi seal toimetada. Kuuba arstid on, on need, kes paljuski või kelle pealse kohalik meditsiin üleval üleval püsib. Mis seos on nendel kahel riigil on, siis ma küll ei oska aimata. Nende ühine nimetaja Taiwan, kes finantseerib, kub arstide minekut üle üle maailma. Taiwani hui on jälle selles, et Gambia tunnustab taiwani iseseisvust. Väga keeruline poliitiline mäng, aga ma sain aru, et oi, on ainult Kombes ei tee, vaid ka vaid ka mujal riikides, kes on, kes on võimelised neid tunnustama ja ja siis vastutasuks midagi, midagi saavad. Kui mitu songa päevas siis opereeriside keskmiselt. Lokko tegime, tegime 60 operatsiooni kuskilt mõnedes peale, aga jah, päris kaks nädalat ei olnud mõned päevad seal kulusid reisimiseks mõned päevad kulusid. Elamisväärsete või operatsiooniväärsete tingimuste loomiseks operatsioonitoas natuke seal koristamisele ja neid tööpäevasid tuli, polegi kokku lugenud, aga kuskil, ma arvan, kaheksa 800 900, päevad olid, päevad olid erinevad peavad on piiratud. Kombest rääkida olid piiratud elektritarbimisega elektri olemasoluga. Kella üheksast kolmeni on on riiklik elekter olemas, pärast seda porgandi, seal. Generaator toimetada. Aga meil täitsime käes operatsioonitoas. Ühes meel operatsiooni valgustust ei olnud, et siis me niikuinii täitsa pealampidega ei olnud, ei olnud vahet, kas on elektripõhjal Vanessa Lavly natukene kurjem, kui elektrit ei olnud, aparaadid töötavad. See kõlab kuidagi kuidagi nagu jah, et et tahaks sellesama ajakirjaniku lemmikküsimus, et miks, et, et te teete seda tööd tegelikult ju, noh, kõik kõik need päevad argipäevad Eestis ja siis te lähete omapuhku sääste, teete kaks nädalat jälle sedasama selle asemel, et süstaga sõita või mägedes ronida või raamatuid lugeda või teatris käia. Seda jõuab ka ikka teha ja et tuleb kiirelt elada. Kui sa oled Sa oled ära käinud, saad aru, kui hea meil Eestis elada ja kui siin toimetab. Sellest ma hakkan aru saama sellest, ma saan aru. Ja ja. Mõtled, et milleks, milleks üldse siit ära minna mujale kui ma arvan tegelikult, et kõike. Paljusid peaks võimaluse korral viima niisugustes kohtades, kus on kus on tunduvalt kehvem kui meil, sellepärast magame kahele reisile kaasa võtta, võtnud kaasa residendi. Tahaks teada, kuidas on reaalne elu? Mõned saavad nagu sõnumist aru, mõned ei saa, aga aga. Ma arvan, et see on üks põhjus, miks me seda teeme. Teine põhjus on. Kuidagi oled sinna masinavärki sisse saanud ja raske? Välja astuda, keegi ei sundinud teid sinna sisse, Ast ei, muidugi ei sundinud. Ega sa ütlesid mulle rohud. Siuke seiklushimu kindlasti ja ja seal on see suhtlemine natukene vahetum. Et riigis enam-vähem ainukene Operatsiooni võimeline kirurgiat, siis tuleb nagu suruma. Aupaistet teenis Eestis. Oma komplekse välja. Pärast teie lahkumist on seal nüüd ometi mõni arst, kes oskab songaoperatsioone teha. Vaevalt et see õpetamise missiooni jäi ikkagi nagu täitmata. Jah, nii ja naa, me seal õnnestus õdesid õpetada. Õnnestus paari tudengit õpetada, aga ühtegi kohalikku kirurgi, kes oleks võimeline seal ka seda edasi teha. Ja ei õnnestunud kohata. Aga seda teed on mindud paljudesse arengumaades. Aafrika riikides õpetatakse õdesid väljat. Operatsiooni songaoperatsioonist rääkides väga raketiteadus ei ole ja on võimalik ikkagi midagi saada, aga selliseid projekt on, on maailmas päris mitu, kus siukseid. Aga päris rahvastel on ju kõik need nõidarstid ja muud wuuduud, kas nad pole välja mõelnud ka vahendid, kuidas songadest lahti saada? Võib-olla on meile meditsiin, meeleavaldused oleks siin hakanud, sellega tegelevad midagi võiks ju sealt kaasa võtta, eks. Selles suhtes? Jah. Ja kui, kui, kui kirurge, kui selliseid ei ole, neil. Ja ega ajude väljavool Aafrika riikidest on veel suurem mure, kui ütleme Eestis. Juba tõenäoliselt ka siukse ajaloolise tausta tõttu Briti kolooniatest on kergem briti süsteemi ennast sisse. Smugeldada nõnda öelda ja kas seetõttu ju kogu see missioon sai alguses Ghana kanast täitki roolikes nüüd kuningriikides töötavad, et neid on, on päris palju. Need seal asutasid. Midagi ilusat ka nägite selle reisi jooksul. Kõik oli ilus. Ja kolleegianes Christian kallinguga arutasime, et et tegelikult see kole kõik ununeb ära ja, ja meil on paari võõra. Tundsime, arutasime, et võiks täitsa tagasi minna. Kuigi seal vahepeal haarab mõnikord peast, et ei ei ole enam siia. Aga katiivneviku ununeb ära ja. Nii halb ju ka ei olnud. Aga mis siis ilus on loodus või seemis inimeste sees on see selline siirus ja lihtsus ja looduslähedus. LoodusKatriaal Aafrika savanni, et ega seal väga suurt midagi ei ole, kõik kõik puud, nagu ma raamatut lugesin, on maha raiutud. Suured metsloomad on maha lastud. Kurvaks ei seal niuksed Fermat härmad seal ka ei olnud. Noh, väga väga värvikirevus seal muidugi ka ei olnud. Mitte et ma, ma mad nüüd läbi-lõhki, tunneksin seal natuke rannikul käinud ja natuke sisemaal aga inimesed on väga-väga sõbralikud. On kuskil 95 protsenti elanikkonnast on moslemid millega väidetavalt siis kuritegevus on minimaalne religiooni tõttu ja tõesti turvaline, seal tundus olevat nii palju, kui me ringi liikusime. Põhiliselt ikkagi haigla ja hotelli vahet. Läksime seal ka opereerisime ka päris palju lapsi. Kogu nende siirus on, on kindlasti veel avatum kui täiskasvanute oma. Raske öelda, mis, mis seal nagu on see, mis sinna sinna tagasi tõmbab. Taas, ega, ega ma ei olegi kindel, et ma sinna veel kolmas kord sinna lähen. Kuhugi. Ja nagu te lähete järgmisesse vahvasse kohta nimeks Mongoolia, kus sõnul plaanitud plaanidelt siiski Kogu seda tegevust saame teostada tänu välisministeeriumi toetusele ja ja kui, kui riik leiab, et selline asi on, on vajalik ja võimalik, siis hea meelega. Hea meelega teeme seda edasi ka juba juba see aasta plaaniksime natuke suuremate gruppidena minna. Kui, kui ei leita, et, et see on vajalik, eks siis otsime, otsime muid teid. Kuidas kuidas teha, aga, aga? Et ongi, pealt on juba raske maha hüpata ja ega tegelikult ka juba arvestavad, arvestavad Eesti meeskonnale ja ja seda sedapidi läheb jah, Mongoolia on, on see aasta plaanis ja samuti ka talvel kas siis uuesti uuesti Kambja või, või mõni muu Aafrika riik. Aga ikkagi jah, ega ma väga ei oska öelda, et miks miks ma seda teen? Tundub õige tegu jaa jaa. Miks mina või see, kes ma olen käinud ajalehes raadios, sellest räägime kutsuda ja teisi eestlasi üles panustama sellesse? Heategevus, et ennast on, pakub see ühelt poolt, et endale väga palju nii emotsionaalselt Kui ka, kui ka niukse Mälestuste näol ja kindlasti nendele, kes, kes saavad seda. Nad abi on see väga suur. Tahaks loota, et tunduvalt suurem suurem emotsioon kui, kui meile seda pakume. Kaks uhket fotoraamatut on meie ees laual. Kahjuks raadio pilti ei näita ja see rõõm jääb mulle, hakkaks teise pildistate. Ja siis pärast selleks, et nad ei jääks lihtsalt kusagil arvutisse vedelema need pildid siis teete sellised? Ikka fotoraamatuid selle kohta öelda, eks ju. Jah, tänapäevased võimalused lobavate, lubavad fotosid reprodutseerida kenasti. Kenasti niiviisi suuta fotograafilise inimesed, need ei ole väärt pildid, aga, aga see pilt, mida hetkel vaadata on, on Ghanast. Niisugust pilti vaatan lihtsalt tee ääres oli viltu ka? Ei. Seal olid teeääred, olid väga suured töökojad, mis kirste tegid. Ghanas olid kirstutöökojad ja Kambjas tehti raudväravaid põhilised tee ääres, et tõenäoliselt toimub selline suurem turumajanduslik projekt, kus siis näiteks Ghana kirstud vahetatakse Kambja Roo teravate vastu või või teistpidi, Ghanas ma olin, olin koos Poola tiimiga, kes on ka tiirelnud, tiirlevad mööda maailma. Päris päris palju, kogu kes ka meie organisatsioonis on näha olnud, kes on käinud, et need käivad aina rohkem ja rohkem. Tekib teatud sõltuvus. Aga kaks nädalat puhkust jääb teil ju ikkagi veel üle ja siis te reisite ka või kuidas perega koos puhkamine välja näeb? Kummalisel kombel mul isegi rohkem puhkust kaks nädalat. Et ega meie meditsiinisüsteemis arstid saatsid rohkem puhata kui, kui Ameerikas. Ei, ma lihtsalt mõtlesin, et talvel juba Mongooliasse ja siis nagu kaks on maksimum, mis üle jääb, aga no ma ei hakka siin arutama, praegu loodame, et segakski jääb. Jääb jääb. Eestis on ju, on ju nii kenasid kohti, kus, kus käia ja lastega mõnikord rannata koos ja võimalusi kuidas aega veeta, onju. Kombel Eestis oma lemmikkoht, kuhu näiteks puhkuse ajal kindlasti on kohe sund sattuda. Jah, ega neid kohti on ju palju, kus tunduvalt rohkem, kui, kui läbi jõuad käia. Kõik kohad on mingite mälestustega seotud viimasel viimastel aastatel perega rohkem liibimega Vormsi saarel. See väike, väike suvekodu ja. Aga päris niisugust väljalülitamise võimalust, et lähete, ütleme kusagil esimesel juulil sinna Vormsele ja tulete 31. ära, et seda vist endale ikka lubada ei saa. Või seal on tõesti väljalülitamisest? Meie juures seal mobiilileviga ei ole ja kui tahad mobiiliga aia taha, tulevad, et see on, on, seal on tõesti aegus, kus mobiiliga kätte ei saa. Aga. Noh, päris päris nelja nädalat järjest ei saa oldud ja Ja te muutute rahutuks ka, ma saan juba aru, et abikaasa ütles, et siis see neli nädalat, et see on ikka ilmselt võimete tippe, lagijat. Natuke natuke on jah, et. Soovid uuesti midagi teha ja. Aga ega püüad võimalikult võimalikult palju perega koos aega veeta, nädalalõpud ja nii palju, kui lapsed tahavad. Teatud vanuses ju tekib see lastel. Covid vanematega koos aega veeta kaovad, mäletame seda ju ka ju enda lapsepõlvest. Ja, ja tõenäoliselt see on loomulik. Kas teil on mõni asi, mida te tahaksite lähitulevikus ära õppida nii oskus, millest noh, just viimasel ajal näiteks olete mõelnud, et oskaksime näiteks pitsat teha või, või et oskaksime näiteks hispaania keelt, et midagi, mis, mida võis ka realiseerida. Jätk kollegi Danestroloogid. Paljud õpivad keeli hispaania keelt, nende nende seletus on, on seesugune, nad sellega hoiavad Alzheimeri saabumist eemal. Keeli loomulikult tahaks, tahaks pida ja. Siin muidugi tuleks ju oma oma laiskus, etet, miski miski ei takista ju tegelikult seda seda tegemast. Et aega justkui oleks, teil ei ole seda kiire, kiire, aina kiiremaks läheb sündroomi siis nagu mitte midagi ei jõua enam. Vanuse edenedes. Ikka on, aga ta jõuab veel midagi teha, et et nii kiire ka ei ole ja tunnid on ju välja. No kõik, kõik asjad on niuke kättevõtmise, vot mis asi ja tal on ainult oma oma laiskust süüdistada, et kui, kui midagi tegemata. Ja kui te hommikul tavalisel hommikul, no nagu meil praegu siin on keskeltläbi miinus 10 kraadi aastate uksest õue lähete oma haigla poole ja oma kirurgiaosakonna poole, siis reeglina teil on hea tuju ja te mõtlete, et ma teen mõnusat tööd ja mind ootavad toredad inimesed. Kui aga mind ootavadki toredad inimesed meil on, on väga-väga vahva tiim ja ja kolleegid on kõik väga toredad ja ma küll ei kujutaks ette, et ma peaks minema ja hambad ristis iga päev tööleta. Iga päev on erinev, ütleme teatud sellised rutiinsed tegevused on, on ka, mis on päevast päeva, eks paigas, aga aga iga iga päev on erinev. Ja Ma olen väga õnnelikus situatsioonis, et mul vanem poeg käib hommikuti koeraga ise väljas, et osa on nagu tõesti viimase minuti kodust kodust välja astuda ja ja tõe poole minna, et mis, kui. Noormees ülikooli läheb. Siis jah. Siis mul on hea retsept, tuleb õpetada koer kauem magama. Ja ma, keegi peab ta ikkagi hommikul olekul väljas käima ja tuleb leida toitumisahelas järgmine nõrgevet. Kes võtaks selle selle tegevus enda peale. Aga igal juhul selle saate järel tuleb tunnistada, et et minus on säilinud usk sellesse, et, et ma saan ikka tõesti eesti arsti juurde minna, äkki ka veel 10 ja 15 aasta pärast, et loodetavasti õnnestub teil oma noori kolleege siin kinni hoida. Noh, väga veenev, see ilme nüüd ei ole, mida ma näen. Aga eks me kõik saame veidi kaasa aidata. Ja et meil on sellised ühiskondlikud kokkulepped sõlmida, et noh, tõenäoliselt see mees oleme kokku leppinud sellest palju kaasa ei aita õuga poliitikuid kaasata. Kas meditsiinipoliitikale tagasi tulla, et kas siis Meditsiinisüsteemi rohkem raha juurde paigutada või teine võimalus tõmmata teenuseid koomale, mis selle ringleva raha hulga eest saab ja, ja seetõttu paisutada seda rahastust rahulka süsteemis. Kumbagi otsust ei soovita teha ja nõnda siis asi isevoolu teed. Edasi lähebki. Nii et selles mõttes ei saa seda tänast saadet väga optimistlikus toonis lõpetada. Isiklikus plaanis saab aga üldises mitte. Ma ei hakka päris aru, et kas meil on saate toon optimistlik. Optimistlik. Me oleme kohustatud andma inimestele pühapäevaks hea sellise meeleolu. Loomulikult lõpetame suurepärases tujus ja. Mujal on veel hullem kui veel, eks. Just ja ei värise, ei uputa ja, ja saame ise oma songadega hakkama. Ja me saame kõikide muude muude haigustega hakkama ja kui kui enam varsti ei ole õed tegevuse üle, kes Õedel jäänud on, võtad, äraminek on, on, on sama suur probleem kui, kui arstide lahkumine ja kuja patsiendid. Noh, ja vähemalt armsad kuulajad, Jüri terase leiate vähemalt lähiaastatel ikkagi Põhja-Eesti regionaalhaiglast kirurgiakliinikus tütar raadiokuulajatele lubanud, et ta kohvreid ei paki ja laeva peal ei lähe, niiet. Vähemalt esialgu olen seljakotiga, aitäh saatesse tulemast, ilusat pühapäeva teile kõigile.