Tere päevast, teatrisõbrad Theatrumi pruuniks Von Krahli järgmine voor, Ugala mõõt mõõdu vastu ja rabajad, Rahvusooper Julius tseesar teatri Karin ja Pearu. Kõik on viimase aja esietenduste seas. Ja vähemalt kahest uuslavastusest teeme täna ka juttu. Ja muidugi harrastajad need sajad teatri armastajad, kes ei piirdu ainult teatrivaatamisega, vaid teevad näitemängu ise. Türil olid nädal tagasi koos Eesti parimad hobiteatreid. Nagu Ita Ever kurtis meil aastalõpusaates komöödia põua üle. Ei jäägi muud üle jäänud, kui jälgida elu teatri pakutavat. Sellenädalasel valitsuse pressikonverentsil uuris kolleeg raadio neljast. Kas ka Vene teater on nende teatrite nimekirjas, kellel CO2 kvootide müügist tekkiva raha eest midagi saada oleks. Ja küsimusele vastasid vanad naljahambad, Rein Lang ja Andrus Ansip. Vene teater on selles nimekirjas, mis saab endale uue valgus. Need on Vanemuine, Ugala, Endla, no teater, Rakvere, Nuku noorsooteater, Vene teater ja Tartu kontserdimaja. Tantsida küll otsusesse sisse, aga üldiselt valitsusliikmed eeldavad, et kõik need teatrid saavad endale uued valgustid või bussid, et need lavastavad ka mõne kardlasi. Teose kultuuri-kultuuriministri eelistus oleks muidugi armastus, lehtla. Teatrisaate paneb kokku Meelis Kompus. Meil on ees praegu suured kladed, kus on kirjas, kes on Eesti harrastusteatrite paremik, võib vist nii öelda kristiine, haamer, vastus, teatrite liidu juhatuse liige, vaid see on siis Türil toimunud Eesti harrastusteatrite festival järjekorranumbriga 12. ja toimus möödunud nädalavahetusel. Täpselt nii. Gruppe on siin sees tõepoolest üle Eesti. Tammsaare teater. Tuntumaid nimesid Tobivere harrastusteater näiteks hakkab silma Albu rahvateater, on see siis Eesti harrastusteatrite selline koorekiht, kes Türile kokkadele. Selle festivali lugu on selline, et sellele festivalile võivad kandideerida kõik harrastusteatrit Eestis, kes soovivad, selleks nad peavad saatma meile oma video ja siis seekord näiteks neid tuli 40 ja siis sellest tehti valik ja need on siis need 12. Kas nüüd koorekiht? Ilmselt küll, aga. Selle valiku siis sellel aastal tegid Aare Toikka VAT teatrist, Madis Kolk teater, muusika, kinost ja meie juhatuse liige Viivi Metslaid. Kui palju üldse Eestis on harrastusnäitlejad, harrastusteatreid, harrastusteatreid, praegu me võime öelda, et neid on üle 400. Nende hulgas on ka kooliteatrid. Siis neid harrastajaid kokku vist on väga raske öelda, sellepärast et kas või selle festivali põhjal, et Grand Prix saanud lavastusest Jõelähtme lavagrupis oli laval viis inimest siis näiteks Viimsi harrastusteater tõi lavale 57 inimest. Ma arvan, et see number on hästi suur. Lavastaja Andres Noormets, teid on pandud väga raske valiku ette, te peate need harrastusteatrid kõik ritta panema. Ma arvan, et seda ülesannet ei maksa üldse püstitada niimoodi, et nendest tuleb mingisuguse paremusjärjestuse moodustama, sellepärast et harrastusteatri tegemine ei alles port. Eks siin on ikka pigem tegemist sellega, et inimesed tahavad omavahel koos olla ja mängida, sellest rõõmu tunda ja ja mingisuguseid sõnumeid edastada. Mida teie professionaalina harrastusteatrite puhul kõige rohkem hindate? Selles harrastusteatrimaailmas olen ma näinud, et niisugust tõelist tegemise sära olgu peale, et teinekord on tahtmist rohkem kui vahendeid selle teostamiseks on. Kas see pole antud kontekstis üldse oluline? Ometi on head, harrastusteatrid on olemas, aga millegipärast nad ei ole saavutanud Eestis sellist staatust nagu Soomes näiteks suveteatreid, harrastusteatreid, külastajaid on kümneid tuhandeid suve jooksul. Meil sellist asja päriselt ei ole. Ma arvan, et see eraldusjoon või seda kuidagi sättida seal, et keskkonnana varastas, kes on kutseline või? Millegipärast on mul tunne, et harrastajatele ilmtingimata soovi liikuda kuskile nii-öelda kutseliste suunas. Kuigi kutselised aeg-ajalt võiksid käituda nagu harrastama. Täna on kindlasti väga paljude harrastusteatrite trupid, kes hoiavadki seda kultuurivaldkonda oma kodukohas. Ehk siis harrastusteater võib olla täidavad ära ka riigi sellised praegu kasinavõitu võimalused pakkuda piisavalt ringreise või siis ka noh, lavastuste puhul, mis on statsionaaris, mida ei saagi transportida teevad harrastajad selle töö ära, teevad ära, kuidas õnnestub harrastajatele, kui vaadata, mis lavalt paistab. Arvangi, et kui mõelda seda harrastusteatril täna kindlasti ei ole ju selliseid võimalusi, et neil oleksid tõesti täpselt sellised dekoratsioonid, nagu nad sooviksid või et neil on kasinad võimalused oma kostüüme just nimelt sellisena lavale seada. Sünnibki pimedas toas absoluutselt no ikka väike tuli, peab olema, muidu ei näe midagi. Selles mõttes, et kui mõelda, niisiis mina arvan, et Eesti harrastusteater saab ikka väga hästi hakkama hakkama. Ja kui nüüd minna nagu selle juurde, et mida Eesti harrastusteater täna mängib, siis minu arvates see on aukartust äratav. Nad julgelt otsivad just nimelt seda materjali, mis neid endid puudutab. Ja ma arvan, et see on väga oluline, et kui harrastaja suudab just sellise hea materjali valida, millest te ise väga hästi aru saab, siis see puudutab ju ka vaatajat. Igal asjal on ilmselt oma koht, ma arvan Mida ma võib-olla tahaks ka rõhutada, et mõnes mõttes meie tunneme praegu selles harrastusteatri valdkonnas väga puudu haritud lavastajatest sest me arvame seda, et lavastajal peaks olema siiski ettevalmistus. Harrastusteatri teebki põnevaks see, kui sa vaatad neid inimesi ja, ja siis, kui sa saad teada näiteks, mis ameteid peavad, et kes on keevitaja ja kes seal anestesioloogia, kes on kohtunik, on olemas, sellised varustus on, on, on ja, ja see teeb nagu väga põnevaks selle ja ma arvan, et sellepärast on neid lavastusi ka väga huvitav jälgida, sellepärast et eks iga inimene toob nii-öelda selle oma valdkondlikud teadmise ju ka sinna lavale. Aga et me mõtlemegi niimoodi, et sellel lavastajal võiks olla ettevalmistused, siis tal oleks lihtsalt, et võib-olla endal nagu kergem ja parem seda kaootilist inimseltskonda nagu juhtida ja, ja neid teha. On ka selliseid harrastusnäitlejaid, kes mängivad ja lavastavad ise üksipäini ja üks selliseid on korraga kahe harrastusteatri, Elva sinilinnu ja Vilde teatri näitleja Aire Pajur, kes tegelikus elus hoopis Elva Gümnaasiumi sotsiaaltööd. IMO nuris iga asja pärast. Ma ei saanud aru, kuidas isa ei oskasime täitlemistele piiri panna. Türil oli Pajur väljas juba varemgi loorbereid lõiganud monolavastusega, mille pealkiri on halb ema. Üks asi on kindlasti edevus, aga teine asi on see, et tegelikult tahad teha midagi seda, mis sulle kangesti meeldib. No ma ei saa sinna midagi teha, mulle see meeldib ja, ja noh, kui ma räägin näiteks ütleme isenditest, mis minule meeldivad. Ma olen valmis mängima kõike, aga mulle kõige rohkem lähevad ikkagi hinge ja meeldivad need asjad, kus jääb see mõtlemise koht ja on see, et on tõsine ja see paneb mõtlema, see puudutab, see on see, mis ma lähen koju ja ma mõtlen veel täna, ma mõtlen homme, ma mõtlen nädal aega, ma mõtlen Kuu aega veel selle teatritüki peale Jaan teatritükke, mille peale ma mõtlen mitmeid aastaid-aastaid tagasi, ma nägin Rünno Saaremäe jaanituld. Mul tuleb see siiamaani meelde, sest see oli minu jaoks hästi süva. Kristiina kas on siin mingisugune selline lõhe või kuristik vahel, et koolitatud lavastajad justkui nagu ei leia teed harrastustrupid juurde või ei osata neid kutsuda ei, juleta nagu pöörduda päris õppinud lavastajate poole. Päris nii ei saa väita ka, et tegelikult neid näiteid on üsna palju, kus harrastajad ja kutselise teatriinimesed koos mängivad ja töötavad. Meie kõigi eesmärk on tegelikult teatrit teha ja ma arvan, et seesama eesmärk on ka kutselised teatrid. Aga kui me vaatame veel seda Türi festivali kava, siis tõepoolest ega need piirid harrastuslava ja professionaalsel lava vahel on hägustunud näiteks Teoteater professionaalsed inimest või polügoonteatri Tamur Tohver, eks ole. Ma ütlengi, et ei ole, piiri ei ole ja tegelikult, kui me nüüd siin ausalt öeldes tagantjärgi natukene vaatasime seda kava ka, et tegelikult siin ütleme siis selles festivali programmis oli väga palju tegelikult neid inimesi, kellel on teatri ettevalmistus, neil on teatriharidus ja kindlasti see tõstab kvaliteeti. Mis veel on oluline harrastusteatrite puhul, et millistel harrastusteatritel läheb praegu Eestis hästi? Ma tahaks väga öelda seda, et nendel harrastusteatritel läheb hästi, kes jaksavad ja ja soovivad võtta pikemat aega nagu selleks ettevalmistuseks, et näiteks tehakse tekstianalüüsi koos või tehakse natukene stuudiotööd. Et ma arvan, et see aeg läbi, kus lihtsalt tullakse laua taha, jagatakse tekstiraamatud ja öeldaksegi, et sinul on see roll, sinul on see roll ja siis kohe hakatakse nagu sõnu pähe õppima pigem võetaksegi aega, et analüüsida, arutada, mõelda. See siis tähendab tegelikult seda, et need on need harrastustrupid, kes on astunud võib-olla juba sammun sellise institutsioon realiseerumise suunas, et sealt edasi on samm juba ollagi mõne omavalitsuse alluvuses olev teater. Jah, miks mitte, see võib vabalt nii olla, aga, aga mõnes mõttes ma mõtlen, et mis on ikka harrastusteatri eelis? Kutselise teatri ees on see, et see ei ole nende inimeste töö. Et ma teengi seda sellepärast, et mulle meeldib see. Vahest küsitakse, et miks inimesed teevad harrastusteatrid ja see on nagu selline, see on nagunii põhjatu küsimus, millele ma ei oskagi ühest vastust tuua, sellepärast et seal on neid põhjuseid nagu väga palju ja üha enam nagu jääb see tunne tegelikult see tegevus ise annab tegelikult inimesele midagi, mida võib-olla ei oskagi seletada. Et nii vähe on ju meil, ütleme tänases maailmas, mis nii kiiresti muutub, on ju selliseid võimalusi, kus sa saad inimestega kokku ja siis sa pead neile nagu silma vaatama, sa pead neid kuulama, kaasa mõtlema. Tundub, et võib-olla see on see ka, miks inimesed teevad harrastusteatrite, et neil on väga oluline kuuluda kusagile mõtestada oma oma elu. Vot kuidas nende energiat jagas, tekib atmosfäär ja kui see on, et see on väga imeline Linnateatri näitleja Alo Kõrve me rääkisime just Kristiina huumoriga, nüüd pikemalt sellest, miks inimesed teevad harrastusteatrit ja mis see sundnagu on. Tegelikult on sellest natukene juttu ka olnud siin-seal artiklites ja nii et sina oled Jõgeva kuulsa kooliteatri liblikapüüdja praegune vilistlane, et mäletad sa seda liblika püüdjaga liitumist, millal see võis olla? Jah, ma mäletan ausalt öeldes. Väga hästi, ma üheksandasse klassi läksin gümnaasiumisse ja siis kümnendas vist tehti nagu see nii-öelda katsed sinna pääsemiseks. Katsed nägid ette seda, et mind kutsuti ühte ruumi. Ma täpselt ei saanud aru, miks kutsuti ühte ruumi ühte lauluklassi ja seal oli Leanne, saagem ja lauluõpetaja Maret Oja. Ma pidin laulma, mida ma laulsin, seda ma ei tea, millega põhimõtteliselt katsed lõppesidki, aga õnneks ma siis pidin midagi veel tegema, sest lauluga oleks nagu jäänud katki, sest ma ei ole kõige suurem laulumees. Liblikapüüdja on iseenesest selline küllalt tõsine kooliteater, nüüd on osa nagu stuudio tegelikult, et seal tehakse, mitte lihtsalt ei tulda kokku ja minda lavale, vaid seal käib ikkagi nii nagu päris, et tehakse tüüded, Leanne sage võtab seda tegelikult kõike väga tõsiselt, et selline väike, võib-olla isegi eelsoojendus enne lavakooli sinu jaoks. Noh, eelsoojendus igas mõttes võib-olla, sest ma olin nagu selles mõttes teatrist nagu teemal ja võõras oli mulle teatrimaailm. Kuigi ma ei tea ja ma ei mäleta seda prooviperioodi noh sellisena nagu ma praegu tean seda olevate, milline ta on ja millisena ma tean ja nii palju, kui ma ise olen harrast tahate näitlejatega seda teinud. Aga seal ma mäletan jälle ühte asja, kui, et mul oli Jevgeni Oneginit, hakkasime seal tegema ja siis mul oli seal mingi väike osa kooris. Aga siis oli ühel teisel noormehel temalise Jevgeni Uneedina. Aga siis Ma ei tea, mis seal midagi oli, nagu siis korra öeldi. Proovi sina teha seda. Noh, ja siis ma kuidagi sain seda lugema ja see osa mulle on kusjuures jäänud väga südamelähedaseks. Sain isegi mingi auhinna sellest seal koolinoortefestivalil. Mis selle kooliteatritegemise juures nagu selline kõige kütkestavam oli, kas just need festivalid? Ma jälle ei osanud näha niimoodi, et festivalile minek, kas oli tore, oli tore minu jaoks, kuna maadlesin terve gümnaasiumiaja matemaatikaga siis läheb muuks, ei jäänudki aega ja see oli vähemasti nagu väljavaade eluks, et selles oli midagi positiivset, nagu seal said kuidagi ennast väljendada. Minust ka siiski midagi on. Ehkki Marutada ei osanud. Leanne saage siis oskas ikkagi inimestest välja võtta selle just mis nendes, nagu sa ütled, sees oli ja see, et sellel tööl on olnud tulemus, näitab kasvõi see, et liblikapüüdja sõnul Tiit Sukk näiteks sinu abikaasa hilja oli samuti liblika püüdjates üks esinäitlejaid ja nüüd sina ka, et seal on veel mitu-mitu-mitu väga mitmeid Martin algus ja ma tean seda, et näiteks Tiitsukole oli öelnud, et meie sõprus on igaveseks läbi, kui sina lavaka sisseastumiskatsetel ei lähe. Mida Leanne sulle näiteks ütles? Mulle ei öelnud, sest tol ajal ei olnud nii. Mina olin nagu natukene kuidagi kõrval, noh, ma olin maalt tulnud, ma arvasin, et minust saab kas põllumees või midagi sellist. Et see oli kõik väga võõras enda jaoks, kui ka minu pere jaoks, sealt ma arvan, nad ei kujutanud ette, et minust võiks midagi sellist saada. Ja nad ei olnud väga huvitatud, et ma läheksin, tegeleksin mingi näitlemisega ei olnud nagu niimoodi, et noh, pere elas kaasat, oh kui tore, et poistel midagi sellist seal oli nagu mingi. Noh, loodame, et see läheb üle. Aga see Ikkagi pidi sinu jaoks nagu ära käimasid, kõks seda kuidagi, et oli seesama Uniiginud, võib-olla võib, et kus sul tekkis arusaamine, et noh, sa ei saa teisiti või oli niimoodi, et läksid helega lihtsalt kaasa katsetele või lavakasse. Ei, ma läksin üks aasta hiljem kui helekooli lõpetasin varem ja ma õppisin ennem õigusteadust. Ma ei olnud kunagi rääkinud elega ega kellegi teisega sellest, et ma tahaks minna, see oli minu nagu oma mõtte. Et kus see mulle tuli ja kus ta mulle jäi, see oli üks hetk jällegi tihti on seal nagu mul juba mitmed mingid hetked, aga nii on vist kui oli meie kooli lõpetamine ja siis, et keegi, et keegi peaks kõne pidama. Kuigi seal olid tüüpe, kes on, tead. Palju muidugi võiks olla. Aga siis, et hea küll, sina olo läheb nii ja siis ma läksin ja rääkisin, pidasin seal kõne spontaanselt, nagu kohe hetkelt tuli. Ei, sa oled emotsionaalselt väga mõnus tunne ja pärast sellest tehti pilti, kes ma pärast vaatasin seda pilti siis ma vaatasin seal kõik kõik naersid seal, noh, minu nii-öelda siis koolikaaslased, klassiõed ja vennad olid niimodi täitsa kusjuures seal. Ega ma täpselt ei tea, mida ma rääkisin või kuidas selle seal ei olnud midagi. Sealt jäi nagu jälle mingisugune asi sisse. Räägi nagu on, ehkki ma täna noh, praegu teatris ma olen ma eriti nii-öelda humorist vist ei ole. Kuigi usun, minus on, krutskid on sees küll ja veel. Ühesõnaga, sa tundsid ikkagi siis sellist nagu energiavahetust, et mingisugused lained nagu sinu ja publiku vahel käisid tollel kõnepidamise hetkel pärast fototööstus seda fototõestus see hoidis nagu seda, kuigi ma ütlesin, et ei ole nagu kus, mis see oli, midagi on, ei ole midagi. Aga see foto tõesti selline silmade ees jälle midagi pidi olema seal. Alo Kõrve, kas nüüd, kui Elmo Nüganeni käe all tuli õppima hakata lavakas, et kas sellest kooliteatriõpetusest oli ka kasu, kui ta mõnikord võib-olla takistas ka natukene? Mul on vist üsna raske pea ja mitte ainult, vaid ka nii-öelda siis vaimupool või hinge puhul, et ma võtan raskesti ligiasju, et võib-olla ma ei jõudnud sealt kooliteatrist nii-öelda kinnistada midagi. Mul ei olnud pilti, kuidas teater käib ja palju sellesse tullakse kooli teatrisse, harrastusteatrist ja ei ole enam puhtad lehed kuidagi rikutud. Et noh, et mis see tähendab, huvitav, see tähendab? Ma ei tea, mis tähendab. Kuigi seda on tunda vahel, et sa näed, et oi, oi, nii kahju, et tegelikult tore noor, ma olen käinud vaatamas ja nüüd ka palju nii-öelda sisseastumiseksamid ja kui palju võiks olla, aga sa näed, et midagi on nagu kuidagi pahasti tehtud. Ma ei tea, võib-olla see on umbes sama, isegi nagu praegu võib rikkuda ära televisioon maalide mingi külge õpitud asjad on kõik, et inimesed ei lähtu enam enda seest, vaid see nagu õpitud nägu, selline emotsioon, selline kõiki osatakse kõike, nagu teatakse, ma tean, on, näete, et ta juba teab, kuidas mängida, kuidas teha seda. Aga kas seal on päris või olevat see asi, võib olla. Et markeeritakse, siis lihtsalt ütleme ei tehta karaktereid, vaid justkui nagu mängitakse seda aga ei olda see, kes on olla või kuigi on ka hirm on võib-olla vägev ja kõik seal aga markeeritakse jah, aga sina seda ei tundnud, lohakas, et ma võib-olla märkused, mida kursuse juhendaja ütleb või, või teised erialaõpetajad või ei, mina seda ei tundu, et ah et ja, ja see on sellepärast, et rahul, mõõtsin kooliteatrist, et ma raputanud. Ja ma hakkan tegema õigeid asju. Ma alustasin seal nagu päris praegu miinus 15, mis me sealt kuskilt alustasin, sain kuskil nulli peale, siis ma loodan, et mul natuke sealt ülespoole ka tulnud. No sa oled endiselt ikkagi harrastusnäitlejatega ennast lasknud siduda, et nad on sind kutsunud või sa oled ise leidnud mingisugused inimesed ka siinsamas Tallinna linnateatrimajas, kes on tahtnud midagi esitada ja, ja. Mis sa oled nendega teinud? Ma olen teinud siin linnateatris lavapoiste ja töömeestega just nimelt meeste trupp on meil sellel lausa nimi, Lauristini kolhoosi näitetrupp ja ma olen teinud nendega siis neli tööd, kolm lavastust, jõefilmi, see sündis jälle ühest hetkest koridoris ja et kuulge, me teeme sellise asja, olete valmis? Nad algul ei võtnud väga hästi vedu, aga nüüd ei ole nagu saanud pidama. Aga kuidas nendega töötada on olnud siis see töö. Nüüd ma oskan öelda, et see on olnud samasugune nagu päris töö. Covid, noh, teeme siin mingite asjade vahel ja see on olnud väga-väga emotsionaalselt kui ka muul moel väga õpetlik ja mõjub mulle. Ja ma loodan ka neile Ta ei ole, sest et harrastusteatri puhul on just hea mõelda seda, et vot see harrastusnäitleja võib-olla päriselus näiteks advokaat, tema on arst, tema on noh, ükskõik, eks ole, et nad võtavad nagu kaasa palju rohkem iseennast, sinna lavale, kui võib-olla professionaalsed näitlejad. Meil siin eriti siin on kuna see, mis me oleme teinud, see toimub meie maja sees ja meie inimesed, kõik tunnevad kõiki teistsugune nii-öelda õhk, Nende siis lavastuste või noh, kui me nimetame, ma nimetan sind siiski lavastuseks või nende tööde juures. Mulle meeldivad sellised nii-öelda ka sealt harrastuspoole pealt veel nii-öelda rohkem eksperimentaalsee mad asjad. Sest ma olen teinud ühe asja veel, mis oli üks firma. Jah, muidugi ma räägin sellest kõik, mis ma olen niimoodi mõeldud, mis ma olen teinud, sellele ma ikka kirjutan nagu alla ka julgen öelda, mis ma teen, et firmad tahtis oma, noh, kas on sünnipäev või mingi suurem üritus, et tahtsid midagi teha. Nad tahtsid, et mina seal midagi teeks, võib-olla veel keegi näitlejaga siis mina Vaksingi neile selle, et nad võiksid ise midagi teha. Ja siis me tegimegi nendega ühe eesti algupärase näitemängu, mis oli, see oli vigased pruudid suli, ka üks väga tore nagu kogemus ja teatrielamus, noh, nii mõneski mõttes. See annab nagu vaheldust ka sellele, ütleme igapäevasele teatrirutiinile, mis repertuaariteatris töötades on, paratamatult tekib, eks ole. Ja väga-väga see oli. Ma algul küll pelgasin seda, mõtlesin, et issand, mis asja ma teen, sest ma läksin nendega kohtuma kui firma kontoris, suur laud seal, mis inimesed, aga need inimesed olid nii soojad ja head ja pärastki. Oleme nendega kohtunud, veenda, et see on olnud väga tore kogemus. Ja kui nüüd pärast seda intervjuud hakkab pakkumisi sadama Ma ei, ma ei arva, et hakkab või noh, ma ei tea, mis see tähendab, see kõik võib ühel hetkel tekkida kas tekib või mitte. Nüüd aga edasi rahvusooperisse ja otse ooperi peaproovi meil esietendus oli. Händeli Julius, see saari läbimänguni on nüüd aega ainult mõni minut. Orkester häälestab pille ja õige kohe on dirigendipuldis juba Andres Mustonen. Et solistid saaksid tulla lavale ja esimest vaatust publiku ees hakata läbi mängima. Nimiosalise Julius Tsee Saarinade kodupubliku ees debüüdi Londoni Kuningliku ooperikogemusega solist Monika-Evelin Liiviga. Tulid äsja just mavalt, esimene vaatus veel kestab ja üsna pikk stseen on selja taga, et see kõhutunne ütleb. Ei, ma arvan, et tänane kroon väga-väga hästi läinud, et jah, ma usun, et me oleme nagu väga hästi teinud hääle poolest nagu tagasi hoidudes pärast? Jah, meil on nagu olnud. Kuna ma teen kahte rolli, nagu, et eile oli mul hommikul oli ekstra see sari õhtu, ma tegin Korneljat. Siis ma otsustasin täna, et markeerin, et säästan hääld igaks juhuks midagi lahti. Ei ole midagi, ei, et see on lihtsalt noh, et enda energiat hoida natukene. Jaa, seda kuulsite lavale, kui dirigent Andres Mustonen korra hõikas, et palun kõvemini, pean ikkagi sõnu kuulnud. Ei, ma seda ei kuulnud, selline hetk, kui ta oli hästi ei kuulnud jah. Mis sellel barokkooperilaulmise juures nagu erilist või teistmoodi? Tegelikult on, see on kindlasti see, et hästi palju on igasuguseid koloratuure ja hästi palju retsitatiive ja mis on nagu veel, on teistsugune või eriline just selle rolli suhtes on see minu nagu rollil on kaheksa erinevat aariat laulda, et tegelikult on üldse üheksa, aga noh, see üheksast nagu välja hõigatud, et see on nagu selline, et praktiliselt, eks oleks, ooper kestab üle kolme tunni, et seal on nagu hästi palju, nagu tegemist koormav ikkagi koorma vea ja et see on jah, et tavaliselt, kui sa laulad pearoll, et noh, nii mahukalt ei ole nagu neid aariaid, et seal on nii palju saareid laulda. Kas barokkooper tegelikult ikkagi siis on teil nagu nad küll uus asi ka? Jah, see on uus asi, et ma olen küll Korneljalt enne laulnud, aga jah, sellist asja ei ole nagu nii palju kolaratuurem nagu enne laulnud, et et ma olen nagu tegelikult selle üle väga rõõmus, et mul on selline pakkumine tuli ja et ma saan esmakordselt seda just esitada siin Eesti laval Eesti publikule, et ma saan siin kodumaal laulda. Et see on nagu ülimalt tore, millele ma olen nagu väga-väga rõõmus. Tegelikult on üks kokkupuutepunkt veel, et kui juulis see sari võidukäik maailmas hakkaski 18. sajandi algupoolel Londonis, siis kui nii-öelda teie enda sidemed on praegu Londoniga ja kuningliku ooperiga Et ei, ma käin seal ikka päris tihti, nüüd ma peale esietendust ma lähengi sinna Londonisse. Ma lähen valmistama ette rolli, mida ma esitan siis Iisraelis. Aga mul on jah, nendega ikkagi on väga tihedad kontaktid veel edasi. Igal juhul praegu siis Julius see sar ega midagi, ma soovin kõike head ja suur aitäh. Monika-Evelin Liiv, palun. Möödunud nädala jooksul oli mitu Teatriõhtud, kus me sattusime hea kolleegi Reet Weidebaumiga üheskoos samu etendusi vaatama. Tere, Reet. Tere. Ja veel sind jälle siin saates näha ja ei ole vist tegelikult Eestis päriselt võimalik ja see, et sa lähed teatrisse, mitte ühtegi tuttavat selle kohta. Minul jah, sellist juhust pole kunagi. Alati on keegi ees, eks ole, alati, aga see annab palju juurde. See on nii tore tegelikult ja see rikastab ka, et vahetevahel sa ju ajad inimesega juttu, ta räägib mingist hoopis teisest nüansist, mida sa pole üldse taibanud märgata või ja minule see meeldib küll, väga hea. Selline muljetamine on ikka teatri juures nagu teine, see. Tare pool jah, et kui seda ei ole, jääb midagi just nagu puudu, sest et sa võid ju iseendaga dialooge pidada, aga, aga lõpuks ikkagi seda vastukaja on hea saada. Et olema, 100. õigesti, aru saanud asjadest täiesti. Eks vahel on niimoodi ka, et kuidagi nagu kompad vestluspartnerite, et äkki mina olin saalis nagu noh, jutumärkides ainus loll, kes ei saanud aru. Ma ei tea, mina seda enam juba ammu ei karda, sest et tegelikult ega siis see arusaamine ei olegi ju kõige tähtsam, et vahetevahel on ka mingi emotsioon või mingisugune tunne oluline ja kas sa täpselt õigesti aru said või said teisiti aru? Etendus peabki mõjuma kõigile ükshaaval, mitte massile, niiet. Üks, mida me nägime, oli Misery Stephen kingi näidend ja see oli, no teatris? Ma ei tea, vapustav õhtu oli seal. Ja samad sõnad, mina läksin juba sinna väikese sellise hirmuga, sest ma ei ole absoluutselt ei õudukat Killerite drillerite, mitte mingi säärase publik, absoluutselt, ma läksin sinna ikkagi nii-öelda töökohustuse tõttu, ühelt poolt ja teiselt poolt huvitas mind loomulikult see näitlejate tuua, et kuidas nemad sellest asjast välja tulevad, et filmima jätsin tol ajal pooleli, sest see oli minu jaoks liiga õudne ja kuidagi pedaal oli liiga põhjas. Et etendusele, õnneks oli muid nüansse ka. Kas näitajate mäng oli siis nagu rafineeritum? Lugu on ju sellest, kuidas üks inimene kasutab enda võimu teise inimese üle ja paneb ta looma vastu tolle tahtmist aga loojal ei jää muud üle, kui hakata looma, sest vastasel korral riskiks tema oma eluga. Ma usun, et seal lavastuses on jah, hästi mitu kihti ja kas mingil määral ei ole selle anni lugu nagu natuke sihuke Breiviki sündroom, et tema teab, mis on hea ja milline maailm peab olema või milline looming peab olema. Ja ta kasvõi nui neljaks või kondid pooleks teeb selle ära. Et ühelt poolt see on kohutavalt ohtlik, minu meelest selline tendents, et inimene pidama ennast nagu kõige targemaks ja paremaks ja puhtamaks ja eetilisemaks ja selle nimel on valmis minema üle luude ja kõige sõna otseses mõttes. Selles mõttes me teame nüüd sile Misery tagasituleku tegeliku alguse ikka päevaks või paariks või koguni kolmeks edasi lükkama. Ja võid minna tervelt kolm päeva. Sa jälle istuda suudad valu pärast. Tema rollis selline nagu see hulluse ja tegelikult eetilisus vaheldus kogu aeg, et ta ei mänginud üht plaani või noh, see ei olnud niisugune hullus, mis kerib ja kerib ja kerib ja kuni lõpuks enam välja ei kannata, vaid tegelikult seal, nii nagu vist elus on, et eks neil on kahju, helgeid hetki ja siis jälle neid, kus mingi hääl talle midagi ütleb või kliinilist pilti ütleme nii siis minu jaoks, aga ta ise ütles, et nad sellele suurt tähelepanu ei pööranud. Skisofreenik jah, ühesõnaga, et nad vist ei kohtunud mingite arstidega asjadega enneta, nagu ei teinud seda. Ta teadis, et see naine on hull, aga ta ei rõhunud sellele, et tegelikult ikkagi see looja ja looming oli nende jaoks keskmes. Ja siis viis, kuidas seda loomingut mõjutada või kuidas sundida loojat ületama iseenese piire, et see oli nende jaoks huvitav. Ja ma arvan, et see teos ainult võitis sellest, et oleks jäänud ainult see õudukas, kuidas üks hull lihtsalt kellelegi ära ahistab, niieto loob, hambad ristis polekski minu jaoks üldse olnud huvitav. Nojah, rolle vaadata on ikka tore, aga asi oleks minust mööda läinud, aga praegu need mitu kihti, mis seal olid ja see loomingu probleem ja see on nii tõsine probleem, tegelikult jah, see eneseületamine ehk see, mida me teeme selleks, et luua parim. Kas näitlejadki ületasid ennast? No, ma arvan küll, Peeter Volkonski ütles, et tal pole elus füüsiliselt rasket rolli olnudki. Raskeks, et ta ei ole ladvas pool aega ja siis sõitis ratastoolis mõnusalt ringi vedada. Nonii meie seda nägime, aga ju seal siis on, on see, mida ei oska arvata, selles mõttes ma arvan, et kipsis jalgadega kõik need liikumised läbi teha ja kasvõi see ratastooliga läbi ukse sõitmise põnev stseen, kus Tarmo Tiisler seda kommenteerib nagu spordiüritust. Ma kujutan ette, et see ei ole niisama lihtne, sest seletan seal, kus meie olime, läksime Vaiknes. No ja siis viimased pingutused veel pooluselgannakutele vaheta mudeli natukene vanemalt, saadetis tuleb juba vabaku väär, tõenäoliselt. Niimoodi, et minu meelest tegi Peeter Volkonski kohutavalt hea soorituse, kuna ta täpselt selles tekstirütmis ikkagi tuli välja sellest, et tal ratastool oli täielikult vaipa mähkunud, et ta ei saanud enam seda sinna liigutada, kuhu vaja. Ja ometi oli ta sellel hetkel, kui nagu diktor ütles, et ta läbi ukse läks, ta oli seal, nii et mina hoidsin sellest hinge kinni, kui ma seda vaatasin. Mina olen esimeses reas muide ja vaatasin, et nii nüüd on läbi, see stseen läheb praegu aia taha, aga Volkonski tuli välja. Ja see oli täiesti noh, see ongi sellised asjad, mis ainult teatris juhtuvad, filmis lõigatakse välja, tehaksegi puhtaks, aga teatrisse elan sellele kaasa niimoodi, et seal on higitilk laual. Jah, selline hetk võib-olla ei kordu veel siin, kui paljude etendustega? Loodame, et ei kordu. Ma ei usu, et folgil teadmisrõõmuhetk on. Sa oled pahaks, et ma panin neid emisele nime sinu loodud ilusa vahtranaise järgi, aga selline nimi tal kord on ja mitte sugugi lugupidamatus, et tal on väga sõbralik. Aga Broadway efekt oli ka minu meelest seest olles lavastuses. Nojah, räägime loba, pildi vaatamisest. Seda ma lubasin, Eva Klemets ja seda me publikuga ei aruta, et see peab jääma üllatuseks, aga ma arvan, et see kujundus seal lavastuse juures oli tõesti väga võimas, et kas siis tekstiandmine sinna seintele ja see oli midagi täiesti niisugust enneolematut minu jaoks ja ma hakkasin ennast jälgima, et kuivõrd ma kuulan ja kuivõrd ma vaatan, et kas ma suudan nagu kahte meelt koos rakendada ja aeg-ajalt ma sain aru, et ma olin hääle välja lülitanud, jäinud, vaatasin, ja siis ütlesin, et ohvreid, mida sa nüüd teed, kuula, kuula, kuula, et see hääl on nii võimas, et see kujundus andis ikka täiesti teise niisuguse dimensiooni juurde asjale. Ärme siis räägiksid üllatust ära, aga igatahes on niimoodi, et publik on silmitsi ühe väga suure ahaa-efektiga. Oli üks missis somsi nimeline vanem naine, märganud kirikus surnuaias maas midagi valget, kui ta sinna oma eelmisel talvel surnud abikaasa hauale lilli viimas käis. Arvaste üha kindlamini, et valge asi mitte ei lebanud peaal vaid tungis sellest. Ja ta astus veel paar kõhklevad sammu lähemale märkas värskest hauast välja ulatuvat milles sõrmed olid kohutavasse paluvasse poosi kangestuvad. Verised kondid tungisid välja igast sõrme otsast väljalatata eestlast, mis shows jooksis karjudes laiali minema. Teine, mida me vaatasime, oli paar päeva tagasi esietendunud Andrus Kivirähki Karin ja Pearu, järjekordne noh, tõe ja õiguse tõlgenduste nüüd ei ole, me ei saa öelda, see on ikka üsna kauges kaares juba käib mööda. No ma mõtlesin, selle peale kaetakse Tammsaare mingil lõputul läte eesti teatritegijatele, Ta annab ammutada ja annab segada, kombineerida ja ma hakkasin just mõtlema, et Tammsaare tegelased on tegelikult meiega, nii, me oleme nagu nendega koos kasvanud ja ühel hetkel tundub, et me võime anda neile mingisuguseid rolle või, või kohtumisi või hetki, mida Tamsar ise pole teinud, sest me tunneme neid inimesi nii hästi. Me kujutleme juba edasi, kuidas asjad käivad, et pigem nii, jah, sealt jah, tõele ja õigusele tuli ju lisaks novell ja, ja ta ja siis ka Kivirähki ennast, et kas see nüüd tõlgendus oli, aga see oli mingi selline oma vaatenurk. Jah, kaks tegelast, Karin ja Pearu, kellele raamatus ei anta võimalust kohtuda, Kivirähk on selle asja ära teinud. Ma muide küsisin Katariina hundi käest täpselt sama asja, et miks selline asi on vajalik. Mis sina arvad, miks on vaja seda, et Karin ja Pearu peavad omavahel ikkagi korra maha istuma? Mina olen selline fantaasiamäng, väga meeldib, et kui asjad on nagunii selgelt, nagu nad on, et tundub, et Tammsaare on juba nii läbi analüüsitud igast küljest teatri kui filmi, kui kirjandusteadlaste poolt, et mis seal enam uut tuleb ju ometi on võimalik teha mingisugune trikk, mis läbi mõlema tegelased kuidagi nagu saavad veel midagi juurde või, või on nende osas selgub midagi. Siis ta tahtiski mu konna maha lüüa ja jalgupidi laiali saata, mäletasime niukene. Koht on mulle, korter sulle, mina muks. Viina, korter mulle, korteri sulle, Pearu murakas maksud. Katariina Unt ja Raivo Trass siis teiselt poolt saavad kokku ühes Tallinna kohvikus, no ikkagi, mida rääkida sellisel klantspildilt maha astunud Karin baasil ja siis suures lambanahkse kasukas sisse tormaval Pearul, kes ütleb kõrtsmik valaviina. Mida see kohtumine andis siis neile kahele. Tegelikult ju inimestele meeldib meenutada. Ma ei tea, kas sinul on juhtunud, aga vahel on mingi rongisõidu ajal kusagil satud täiesti võõra inimesega kokku ja siis räägid pool oma elust ära või räägib tema sulle, et on mingid hetked, kus sa tahaksid jagada mingeid oma mõtteid või tundeid kellegagi, keda sa kunagi enam võib-olla ei kohta või seda enam, kui sa avastad selle vestluse käigus, et tegemist on siis ootamatute hingesugulast ja peaaegu nagu sugulastega. Jah, ta nimetabki karnid oma miniks, mis siis, et ta ei ole veel päriselt vilinat. Nojah, eks Eesti rahvas on ju kõik omavahel midagi siis risti-rästi seal. No mulle jäi kõrva tegelikult üks selline dialoogikatkend, ma nüüd ei tsiteeri, aga mõte oli nagu selles, et Pearu ütleb, et niipea kui mina elus tõsiselt hakkan rääkima, siis öeldakse, et saab järve ära. Lõmpsi. Karin ütleb, jah, minul on sama asi, niipea kui mina tõsiselt hakkan rääkima, mida ma tegelikult tunnen ja mõtlen, hakkavad inimesed naerma. Minu arust on siin nagu öeldud, kõik, et et vahetevahel on niimoodi, et tuleb just nagu võtta see aeg ja, ja äkige, see risk, et avaldada teisele oma tegelikke mõtteid, sest muidu jääbki ütlemata ja jääbki ainult sellele tasemele, et ongi sinu mõtet naeruks või, või ei võeta tõsiselt seda, mida sa räägid. Nojah, eks niipea kui Kaarin on võib-olla ka natuke erilised seal oma keskkonnas, võib-olla see tuleb ka sellest, nad on mõlemad on natuke nagu kukuvad välja sellest tavalisest süsteemist, milles nad elavad iga päev ja sealt tuleb ka see, et neist ei saada aru või nende tõsine mõjub nagu nali, sest keegi ei mõtle sama moodi, et võib-olla selline jah, natukene, eks nad on erandlik, et minu meelest see kaarin üldse on maailma kirjanduses muide, lausa maailma kirjanduses minu jaoks üks kõige huvitavamaid ja võlumaid naistegelasi üldse kogu oma selles laps naisele rikkuses ja ma täiesti saan aru, et kui ta räägib nii nagu ta mõtleb, et temast ei pruugi alati arusaadav, et see tegelikult, eks te tõmbasime meid ka muigama, kuigi ta rääkis väga tõsiselt oma hingest seal eile ikka meiega mühatasime, muigasin saalis, sest see lihtsalt tekitab sellise reaktsiooni. Aga mida sellest kohtumisest ikkagi nagu siis õppida, ma tahan jõuda selleni, et me võime ükskõik milliseid tegelasi panna omavahel kohtuma. Aga siis ei oleks tulnud võib-olla sealt välja seda, mida otsis Andrus Kivirähk. Ja nüüd peaks jah, Kivirähu ka juurde võtma. Minu meelest nad sobisid omavahel nii hästi kokku, et iseasi nüüd on, eks ole, lavastuse käigus, et kas ma olen kõigega nõus, nii nagu seda interpreteeritud tehti, aga printsiip Kaarin ja Pearu vestlema panna. Suutsid ikkagi õhtu lõpuks, kui vearokas oma jälle vilte jalga kiskuma ja küsis, kas aastatega hobuse peale vildid ära kuskile. Eks nad jõudsid selleni, et nii-öelda õnnelikku lõppu ei ole olemas Pearu lauset Tõnn oli juba ammu ära või paremad ajad on möödas. Ja Kaarel ibul jällegi see, et ei saanud ju olla, sest ma polegi veel õnnelik õieti olnud, et niisugune see õnnejanu, et mis hetkel ta täpselt sind puudutab ja kas oskad teda siis märgata ja kinni hoida, et see võib olla. Sest tegelikult käis ju kogu aeg jutt sellest, kuidas Pearu ütles, et tema oleks suutnud teha krõõda õnnelikuks. Neid sõnu ta ei kasutanud, aga ta ütles, et poleks osanud teda hoida. No mis see muu on siis? Ja õnne tabamine või selle elusa õige hetke või, või nagu Kaarin ütleb selle tipu tipu tajumine, et eks see ikkagi seal oli, see võibki jääda tajumata, kui sa liiga palju, kas otsid või, või tegeled liiga palju nagu kõrvaliste asjadega, et siis libiseb su kõrvalt ära ja sa pead talle pärast teed sillutama, tal ei oleks seal kirstus libedam minna. Tegutsesin praegu? Jah, naudi seda, mis sul käes on või või õpi seda märkama vä? Jah, sellele osutas ka ju tegelikult kohviku ettekandjat mänginud Meelis Põdersoo monoloog oli tähtis päev, samuti Tammsaare tekst sellest, kuidas siis karjapoiss saab vaba päeva ja suured plaanid on, mis ta kõik mõtleb, selle päevaga ära teha, aga kui päike loojub, ei ole ta isegi kübekestki oma plaanides suutnud ellu viia selle päeva jooksul. Minu jaoks oli see nagu päris kurb Kuid tegelikult see karjapoisi lugu on üks, ma mäletan seda lapsena, kui ma seda lugesime, kooliõpikusse vist oli ja siis ma nutsin selle puhul ja mõtlesin, et oh kui kurb ja traagiline, nüüd ma tegelikult olen elus seda nii korduvalt kogenud, et oma kohutavalt palju teen tööd ja siis mul on üks pühapäev vaba ja siis ma mõtlen ka nädal aega ette, et oo, mul on pühapäev. Ja küll saab seda kasutatud õhtul seal ära, mida me tegime, ei ole viitsinud isegi nõusid ära, rääkimata millestki suurest. Et jah, nii see on, et ära tee liiga suuri plaane ja hoia kinni sellest, mis sul juba on, võib-olla siis see võiks olla moraal, aga. Kas siis peab olema üks moraal, võib-olla on igalühel oma, kes sealt välja tuleb, et inimesed redeli päris mõtlike nägudega ju. Ja aplaus oli muide väga suur. No muljed on muidugi väga värskedel, aga ikkagi kuidas ta nagu lavastuslikult, kuidas ta näidendi tekstina sulle tundus? Natukene nagu kohmakas siit ja sealt, et võib-olla ma oleksin midagi kärpinud või, või natukene lühemaks teinud. Ja noh, üks asi veel, et Tammsaare puhul me, minul vähemalt on ju nii selged ettekujutused missugune, pea aru, missugune angaarin ja nii edasi ja Pearu puhul ma ikkagi hirmsalt tundsin puudust sellest murrakast, millest ta siiani kõigis minu kogemustes on, on rääkinud, et see, et Raivo Trass rääkis sellist tavalist Tallinna linnainimese keelt kuidagi see mind nagu häiris ja ja mulle jäi see ikkagi puudu sealt, et ta ei olnud nagu selle tõttu päris pea aru, minu meelest ta oli rohkem sihuke kentsakad riides linnamees vana inimene. Aga mitte see Oru Pearu, keda ma olen siiani ette kujutanud, aga see on puhtalt minu peas kinni, mitte labast. Et siis see kõnepruuk oleks olnud esimene, millega oleks tulnud tegeleda Bear puhul. Jah, minu meelest küll, sest sellest kõnepruugis algab ju ka tempo Pearu just selline rütm ei olnud päris see, mida mina ootasin, et oli natuke nagu liiga selline käbe ja pealiskaudne. Aga Katariina Unt, Karinina, Katrin hunt on tahtnud seda rolli mängida, need on need hetked käes. Katariina Unt minu jaoks oli küll täielik kaarina, see on poolteist tundi kestev etendus, aga selle jooksul minu meelest kõik need tema poolusesse naine ja laps ja laps, naine ja kõik see segu, see kõik oli seal olemas ja see oli ikkagi väga nüansseeritud, mida tema seal tegi? Jah, selle üle ma olin küll väga õnnelik. Kui ta saaks ka päris niimoodi päris kaarinit päris lavastuses mängida või päristada, neljanda osa järgi tehtud, ma arvan, et see oleks tõeline teatrielamus. Ja ongi tänaseks kõik. Saate tegid, Meelis Kompus Türi festivalil oli abiks materjali kogumisel Olev Kenk. Meiega kuuleme teatri saates taas kahe nädala pärast.