Tere, keelehooldaja. Egle Pullerits, tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja kuu viimane keelesaade on taas keelehoolduse saade. Keele hooldetööd teed sa nüüd ka esmaspäeviti vikerraadios kell seitse ja 25 minutit, kui on keelesäutsu aeg. Enne kui me läheme tänaste konkreetsete küsimuste ja probleemide ja tähelepanekute juurde, kuidas sulle tundub, kas sinu säutsumisest on kasu? On sul ka tagasisidet olnud? Tagasisidet on päris palju ja see n päris positiivne, nii et võib öelda, et on omaks võetud küll ja, ja mis tasub teha küll, sellist saadet. Aga me teeme täna ka nüüd natukene seda säutsumist, et alustame nendest kommentaaridest, mis on tulnud, et vikerraadio kodulehele just keelesäutsu rubriigile, kuulajad on sulle kirjutanud mitu kirja juba, aga mina alustaksin kõigepealt enda enda küsimusest, nimelt esimeses keelesäutsus rääkisid sellest, kuidas öelda aastaarvu, et aastaaru tuleb ikka korralikult välja käänata. Just 2012. aasta on meil praegu ja, ja asjad, mis toimuvad, toimuvad 2012. aastal. Aga minu küsimus on see, et, et kui meil käib nüüd juba 12. aasta sellel aastatuhandel ja sellel sajandil, kas me peame kasutama ikka ja kas me peame alati ütlema täiesti pikalt selle välja, kas me võiksime juba rääkida nüüd niimoodi neljandal aastal, siis kui me NATOsse ja Euroopa liitu astusime ja näiteks, et eelmine XI aasta oli kohutavalt külm aasta ja kohutavalt lumerohke aasta? Võib-olla jah, argiolukorras ja sellises vabamas vestluses ja võib-olla ka eetris, ma arvan, et pole midagi hullu, kui kõik saavad aru ja kontekstis sobib. Aga kirjalikus tekstis ja kirjakeeles võiks ikka välja öelda, eriti kui võib minna segamini. Et kui me räägime läbisegi ajaloosündmustest ja tänapäeva sündmustest, siis võib-olla lõpuks ei saa keegi aru, millistest sündmustest nüüd parasjagu räägitakse. Silmas tuleb pidada siis, et asi oleks selge. Nii kuulaja kirjutab Vikerhommikusse, ütles saatejuht, et EKA hoone ehitamisest kuhugi mujale enam kõvasti ei räägita. Kas sõnakasutus kõvasti on õige, küsib Lembit. Mõistlik oleks kasutada valjusti. Ma leian, et kõvasti ja valjusti mõlemad kirjakeele sõna, et neid võib kasutada või kõvasti välja öelda, võime valjusti välja öelda. Maitse asi, pigem. Jõudu säutsu järel minu ettepanek oleks lahata sõna raha kasutamist kluses seal rahad, rahasid ja nii edasi. Minu teada sõnal raha eesti keeles mitmust ei ole, kuid selle kasutamine on lausa massiline, kirjutab kuulaja. Asi on juba päris hull, kui kuulsin reklaami, ostke meie jahusid. Leian. Mitmusest tarbetest mitmusest ning nendest sõnadest, mis eesti keeles mitmuses ei ole õige kasutada, tuleks kindlasti rääkida aasta jooksul risti ja põiki edasi-tagasi, kindlasti uuesti, veel on üldine tendents mitmust kasutada võetakse liiga palju ja mõttetutest kohtades just selle kohta keeleinimesed ütlevad tarbetu, mitmes ja on üksikud sõnad, millest me juba eelmisel eelmine kord, kui me keelesaatesse nendest üksikutest sõnadest rääkisime, siis ka tuli jutuks. Et seda nimekirja võib täiendada ja tuleb neid moesõnu ka kord üks kord, teine. Nii kasutatakse. Ja ma ei tea, kas seal mingi mingi tendents ilmselt keeles, et tahetakse, et siis tundub nagu asja rohkem olevat, võib-olla. Sellepärast tahetakse seda mitmuses kasutada, et meil on ju poliitikad ja mis kõik, mida tahetakse kasutada ja iga iga kord ei ole ka ainsuses võib olla võimalik kasutada, et tuleks võtta mingi muu sõna ja see sõna ei tule sellele, siis siis jääbki see mitmuses. Midagi pole teha, nii nagu ka teine kuulaja kirjutab keele saate kodulehel, et vikerraadios oli terve saade, kus räägiti õlust mitmuses. Et olid õlled, jah? Jah, mul on üks harjutus üliõpilastele, mida ma aeg-ajalt teen Est sügisel, kui ma tahan vaadata, et kuidas üliõpilased oskavad käänata sõna õlu, siis seal on selline näitelause, et pane õlled külmkappi selles mõttes, et mitu õllepudelit siis on, seal kasutas õige edasi läheb lause, et mulle sooja õlle maitse ei meeldi ja tihti on see, et siis ei osata jällegi lennata ja kasutatakse mulle sooja õlu maitse ei meeldi, nii et see seal on igasuguseid variante, et kuidas kasutatakse. Et teistpidi ei osata seda sõna käänata õigesti. Sõna õlu, tundub, et on keeruline. Sest kuulaja kirjutab ka sellest, et sõna õlu kasutati saates juba nimetavas käändes õlle ja ta arvab, et see on, et see on pealesunnitult hellitlev. Jah, ma leian ka, et alkohoolset jooki ei tasuks hellitusnimega nimetada. Võrukestel ja vist ka setudel on selline komme hästi palju kasutada neid Deminutiiv, ehk siis selliseid hellitab hellitlevaid hellitussõnu, neid liiteid, gene ja kee. Ja ma arvan, et nagu ma ütlesin, siis alkohoolset jooki ei tasuks küll hellitlevalt nimetada. Nii ARNO küsib. Sportlaste võistlustulle saatmine on tüütuseni ära kulunud. Ehk võiks nad nüüd kuhugi mujale saata, näiteks vete võistlus vette? Pole paha. Minu meelest ka tasuks neid väljendeid varieerida mängida, nendega tuleb mõni selline vahva ja uutmoodi ütlemine. Mis on Pav. Nüüd tuleks natukene kaaluda ka seda, et kui me nüüd hakkame neid võistlus vette saatma siis võib tekkida mulje, et ujuma, ujujaid saadame võistlused, aitäh, keda me siis võistlus tulla, saadame jooksjaid, saadame võistlusrajale. Ja lõpuks läheb see väga selliseks otseseks jälle, et me julgegi nagu kasutada metafoore või sellist ümberütlevad Viljandit, vaid hakkame väga otse jälle seda võtma, nii et ei tasu väga-väga palju sellepärast muretseda. Aga jah, et kui ainult võistlustulle saadetakse, siis tüütab ära küll. Lihtsalt on täiesti õigus, et kujundit on liiga palju kasutatud ilmselt küll. Riivab silma juba kokaraamatute sky aktsepteeritud tainas taigen asemel isegi Leiburi vanad leivategijad ütlesid, et tainast kasutab ainult tainapea. Nemad segavad ikka jätkuvalt haiget. Kahju, et leivategija taigend segavad sellepärast et sellel samal nähtusel, millest sai, tuleb õigemini sellele sellest sellest toorikust. Sellel toorikule on kaks, kaks lausa on tainas, jaan taigen ja need käenduvadki siis eri moodi tainas tainatainast ja taigen taigna taignat, nii et mõlemad sõna võib kasutada, aga hoida siis lahus need paradigmad, et kui me räägime tainast siis lõpuni ja kui me räägime taignast, siis ka pidevalt samamoodi, et haiget ma ei soovita kellelegi segada, vaid ikka taignat või siis tainast. Tavaliselt kokaraamatutes tasuks võtta siis üks joon, et kui üht ühes kokaraamatu vaheldumisi on natuke kummaline, nii toimetaja võiks selle ära ühtlustada, et ühtemoodi siis kasutada seda sõna. Ja ei lähe ka need siis käänamised segamini. Algvariant tuleb ära otsustada just täpselt. Nüüd tuli üks huvitav tähelepanek. Super asemel võiks öelda hüper, mis peaks olema kreekakeelne super, kaua seda ladina keelt ikka piinata varsti eesti keel latinismi täis. Lätiniseerub kohutava kiirusega. Mulle tundub küll, et ühest otsast on jälle seesama küsimus, et lihtsalt sõna super kasutatakse liiga palju. Jah, super on ju tulnud ka meile sinna kõrvale, kui mõelda kasvõi kaupluste peale, mõned on Hypermarketid ja arvavad, et need müüjad seal või otsustajad arvavad, et nii peabki kasutama. Las ta siis olla vahelduse mõttes. Aga üldiselt me võtame, Neid rahvusvahelisi tüvesid ladina keelest, kui ladina keeles seda tüve ei ole, siis me võtame selle Twe kreeka keelest, see käib siis nende sõnade kohta, mis on paljudes keeltes inglise, prantsuse, itaalia, hispaania ja nii edasi siis euroopa keeltest. Võtame siis selle alg algvariandi, läheme sinna juurte juurde, vaatame, kuidas see sõnatüvi välja nägi vanades keeltes. Ja kui seal ei ole üldse tüve, siis peab edasi mõtlema, mida teha sellisel juhul siis kas kreeka keelest või või siis nendest suurematest keeltest. Loomulikult. Aga selle super per sõna kohta soovitan kõigil vaadata Mary Poppins, et seal on üks tore ütlus supernali väga lustlik, ekstra ülivõrdes. Kes vaatab tähelepanelikult ja mõtleb, ilmselt leiab selle mõtte ka, võib-olla ei tasu kõike nii ülivõrdesse panna ja, ja leiab selle mõtte sealt üles, kui kus siis pereisa ütles siis oma saladused, kuidas ta otsustab asjade üle. Siis ta ütles ühe märksõna ja siis ütles selle lastemärksõna supernali väga lustlik ekstra ülivõrdes, nii et väike selline iroonia siis laste lasteetendusest ka täiskasvanutele võib olla. Kas super ja hüperon võrdse kaaluga sõnad muidu või on, hüppab kaks korda super super super Rimi ja ma ei tea, praegu ei ole matemaatikalainele, et võiks vaadata neid võrdlusastmeid küll, kuidas matemaatikud väljenduvad? Ei oska praegu kommenteerida, et kas kumb on parem või? Ma arvan, et kõik need kuluvad, need sõnad, need ülivõrde sõnad kuluvad ära ja siis on varsti jälle uut vaja. See on absoluutselt. Kuidas sõnauuendusega on, kui inimene tahab hakata uut sõna välja mõtlema või leidma uut sõna mingi nähtuse jaoks, kas ta siis ikkagi võiks konsulteerida kellegagi? Võiks küll. Aga kui ta seda ei tee ja hakkab kasutama mingit sõna? Ehk siis rahvas otsustab, kas hakkab seda kasutama või ei hakka? Muidugi on kahju, kui mõni termin niimoodi kasutusele tuleb, et pole kellegagi konsulteeritud, aga üldkeele sõnad las siis inimesed otsustavad, kas ta läheb üldkeele üldkeelde või ei lähe. Aeg näitab, aeg näitab, just. Nüüd me oleme jõudnud ühe väga palju probleeme tekitava teema juurde tegelikult ja need on Baronüümid. Ehk siis sarnast sõnad. Ja kuulaja on kirjutanud ka ühe näite, kas kusagil keegi ütleks ajakirjanikele sõna järgnev ei ole järgmise sünonüüme. Ega ei ole küll ega ei ole jah, nad on täiesti Baronüümid ehk sarnast sõnad. Ja ei tähenda päris sama. Neid paare on väga palju. Ja segadust sama palju ma nüüd peast ei tea, aga vaatame väikesest paranemissõnastikust järele. Siin omadussõnu järgnev ja järgmine ei ole, aga on väärsemad järgmiselt ja järgnevalt ma loodan, et nende seletus aitab nende kahe sõna vahetegemisel veidi kaasa järgmiselt tähendab järgmisel viisil. Järgnevalt tähendab edasi näiteks järjekorras edasi. Järgnevalt käsitletakse marjapõõsaste istutamist on siin näitelause järgmiselt. Tulud jaotati järgmiselt. Järgneb mingi loetelu paranemisest võiks veel tuua esile ühe sõnapaari eestindama ja eestistama. Esimene hästi hindama on siis tõlkima ja eestistama eestipäraseks muutma näiteks nimesid eestistati. Möödunud sajandi algupoolel võiks öelda ja nende sõnade puhul tavaliselt, kust tulevad need eksimise kohad, on see liide, mida siis tüvele lisatakse, eesti tüvi on sama. Need erinevad need sõnad üheliite poolest verbiliite poolest A ja staa, mis pannakse siis tähendust kandma, erinevaid tähendust kandma ja siis tekivadki sellised sõnapesad, mis kipuvad segamini minema. On ka Soomest Soomestuma. Kui me nüüd mõtlesime eestin eestindama eestistama, siis ühe tähe võrra erinev Eestis tuumame ei kasuta, aga Soomestuma on küll tavaline. Näiteks see siis tähendab soomlaseks muutumine ja näitelause õigekeelsussõnaraamatus on Soomestunud laplased. Selle sõna juures Soomestuma on teine väga sarnane sõna Soometuma, mis tähendab hoopis midagi muud. See on võib-olla hoopis oma siis soomlaslikkuse minetamine või Soome Soomepärasuse minetamine meie oma rahvustunde reetmine mingis mõttes. Nii et seal peab väga ettevaatlik olema, millist Tiidet siis kasutada. Ja on palju ka selliseid, kus nagu ka Soomest duma ja Soometuma, kus sellest väiksest vahest sõltub tegelikult mõte väga oluliselt näiteks erapooletu ja erapoolik. Ja see on ka üks sõnapaar, kus tihti tavakeeles vahet ei tehta ka tegema peaks erapooletu, see, kes pole poolt valinud ja erapoolik on see, kes otsustab mingi poole kasuks juba ette on kellegi poolt nii-öelda täiesti kaks erinevat ja Ahjandlikud lausa eks ole. Ehmatama ja ehmuma. Jah, need aetakse segamini, ise saab ehmuda ehmatamise tulemusel, jah. Muidugi võib vahepeal nii ka ehmuda, et sellega ehmatad kedagi teist oma häälitsusega näiteks. Nii et sellisel juhul on ehmuma ja ehmatava üheaegsed tegevused, ehitis ja ehitus ja jälle väga sarnased sõnad, ehitis on siis see valmisprodukt. Hoone ja ehitus on see protsess ehk tegevus üldkeeles üldiselt vahet ei tehta ja räägitakse läbisegi kistest ja ehitustest. Ehk võetakse siis ka ehitussõnale seesama tähendus, et ta on miski ehitatu. Aga oskuskeel teeb küll vahet, kindlasti soovitav ja soovitatav. Siin on jälle väike nüanss juures. Soovitav keegi soovib midagi, näiteks kolme keele oskus on soovitav ja me soovime, et osataks kolme keelt, näiteks kui te lähete kandideerite kuhugi tööle ja seal on siis töökuulutusel öeldud, et kolme keele oskus on soovitav, see tähendab, et soovitakse, et teil oleks need keeled suus. Aga kui öeldakse, soovitatav näiteks sellesama kolme keele oskus on soovitatav, see tähendab, soovitatakse, soovitan sulle, et sa võiksid osata, aga ma ei nõua sinult seda, et soov on tegelikult sellisel juhul tugevam. Nõudlikum ja soovitus on leebem variant. Kas plast ja plastik ja ka plastmass, kas need on ka taronüümid? Ja need on ka kahtlemata Baronüümid, võib sinna sõnapesade hulka lugeda ja seda plastikut ikka tuleb ette pidevalt, kuigi õigekeelsussõnaraamat ütleb, et plastik tähendab ainult suuska praegu väga päevakohane sõna. Aga ülejäänud materjalid, millega me päevast päeva kokku puutume, mida me viime taarapunkti, sen plastmass, lühemalt plast ja soovitan kõigil kasutadagi lühemalt sõna, plast, plastpakend, plastpudel ja nii edasi plast, karp, plastkarp ja plastmass on lihtsalt nii pikk sõna, kuigi ta tähendab täpselt sedasama asja. Mõnikord, kui rääkida materjalist üksi, siis jah, see on tehtud plastmassist. Aga kui ta liidsena osis, siis plast sobib väga hästi sinna seda ikk. Kahte tähte juurde pole vaja panna, sest plastika on juba suusk konkreetselt üks toode ja mis ta, mis on küll tehtud plastist, aga siis võib kasutada lihtsalt plastik, ei pea ütlema plastiksuusk ei, plastik ongi juba suusk plastsuusk. Nii et sinna ei pea jälle panema neid lisama enam täpsustusi. Nii tänases saates veel võib-olla ühest sellisest nähtusest, mis. Vohab meie keeles. Kas see on nüüd päris vale ja alati vale kasutada see kohe nüüd selgub, aga selle nähtuse nimi on poolt-tarind. Ema poolt kootud kampsun, see kõlab kõigile natukene imelikult. Aga ometi me sellist konstruktsiooni kasutame väga tihti. Ja põhiliselt kasutatakse seda ajakirjandustekstides ja ametnike testides igasugustes avalikes teadaannetes. Mulle tundub, et sellega tahetakse teha jutu ametliku omaks. Et see, aga see on pigem selline ametikeele madalama keele osa, selline madalkeelsus släng lausa ametnike släng ongi teise sõnaga kantseleid. Ja see poolt-tarind on üks vaieldamatu kantseliitlik väljendusvahendeid. Ja nüüd selle poolt arendiga, kuidas seda vältida seal mitu võimalust, kõige tavalisem on see, seda sõna poolt üldse ei pea kasutama täpselt selles kõlanud näites ema poolt kootud kampsun, mitte midagi ei juhtu, kui me selle ära jätame, ütleme, ema kootud kampsun, saame normaalse eestikeelse lause. Vahel kasutatakse ka selliste võõrkeelte indoeuroopa keelte eeskujul tehtud lausemalli Need lauset kõlavad siis umbes nii. Iga puu vaadatakse firma poolt eraldi üle. Siin tuleb siis otsida üles tegija lausest ja kasutada eesti keeles normaalset. Kui enne ütlesin passi, siis akti lauset jah, tavalist normaalset lauset, kus on tegija olemas. Firma vaatab iga puu eraldi ülefirma, töötaja vaatab iga puu eraldi üle, kui tundub, et firma ei saa tegutseda. Et vajab konkreetset tegijat ikkagi või korrapärased, taevanähtused seostati vaatlejate poolt aastaaegadega, selline näitelause siin samamoodi tuleb otsida üles tegija. Need vaatlejad ja vaatlejad seostasid korrapärased taevanähtused aastaaegadega. Nii et peab alati vaatama siis lauses, et on tegija, võib-olla saab selle poolt sõna üldse ära jätta? Jään sinu poolset vastust ootama, jah, see natuke sarnane. Seal on sinupoolne omadussõna tehtud. Jälle võib ära jätta seda pool selle poolset ja jään sinu vastust ootama. Mõnikord ka lihtsalt jään vastust ootama. Selge, et sinu. Aga kas tarindan? Absoluutselt täiesti välistatud või mõnel juhul võib teda ikkagi kasutada kui mingit asja, eriti nagu rõhutada taheti. Võetakse üldiselt mitte keele korral haldusrõhutab, et see on ikkagi selline nähtus, mille poolt ei tasuks olla. Ja külon Martin Matti Erelt oma õpikus lause õigekeelsus nimetanud, et kohati kui on selline inimrühm, tegutseb selline natukene ebamäärane rühm siis võib-olla on võimalik. Ta on öelnud seda võimalust, et võib kasutada, aga julgustaks kedagi üldiselt see on selline võõrapärane konstruktsioon, mis meie keelde selle tõttu tuleb. Meie eesti keel saab jälle ühe hoobi sinna eripärasuse juurde, kaotame oma eripära, oma loomutruudust, milleks seda soodustada. Nii et pigem pigem jäta see ikkagi väljaspoolt konstruktsioon, poolt-tarind? No mul on üks päris mitu näidet siin tegelikult kui kole, see võib tegelikult olla lisatöö eest tasu takse tellija poolt pärast töövõtja töö vaatamist ja üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastamist poolte poolt ja tuleb tekstis esimese pooled sarnane vorm, natuke teine sõna, aga et sellist kordust vältida, tasub ära jätta ta sellega see konstruktsioon ja kasutada siis muud. Nendest pooltest lepingus me ilmselt ei saa lahti, need kardan, jäävadki sinna. Küll aga hoiataksin kuulajaid ja keelekasutajaid sõna osapool osapooled kasutamise eest kas osalised või pooled, aga mitte kokku pandud, siis osapooled teeb ka jälle kohmakamaks lauset. Teksti palume esitada võlgnike poolsed seisukohad just nimelt jälle samamoodi täiesti tarbetu. Ühest nähtusest me tegelikult ei ole rääkinud selle poolt sõna juures mõnikord, et kus on ta ka üleliigne. Näiteks kui tegutsejad on loomad või loodusnähtused siis on üks võimalus veel, kuidas seda muuta, näiteks pühvlide poolt veetav vanker sellises väljendis, siis me saame teha palju lühemalt kogu selle asja ära öeldes pühvlivanker. Ja, või siis näiteks nähtused ma nimetasin, et loodusnähtused, seal ka kasutatakse näiteks tuule poolt ümber lükatud plank näiteks siis tuulest ümber lükatud plank, seestütlev kääne, teeb selle töö ära ja, ja tasub proovida siis seda võimalust või ka näiteks kasutatakse selliste loomade puhul või loomakarja puhul, kus on ka selline võib-olla selline isik kui isikupära natuke kadunud ja käsitletakse seda rühmi, rühma loomi, sellise karjana näiteks lammaste poolt pügatud muru, selle asemel võib öelda lammastest pügatud muru. Miks mitte? Et igatahes eestilikum, kui see poolt poolt konstruktsioon, seal seestütlev kääne tuleb au sisse tõsta. Jah, aga katsume siis mitte väga hoogu minna, et leida ka kõiki teisi võimalusi. Et see vaheldusrikkus ja, ja väljendite mitmekesisus on see, mis hoiab keelt elavana, mitte see, et me nüüd ütleme, et see on paha. Ärge seda kasutage, kasutage seda. Ja siis see teine asi ja hakkab samamoodi vohama ja lõpuks me võitleme niimoodi järgemööda kõikide nähtustega ja see ei näi kuigi mõistlik tegevus. Ja üks Selline põhimõte on keele kasutamisel eriti avalikul esinemisel, aga ilusasti muidu. Et lihtsalt rääkida ja siis oled sa ka lihtsasti arusaadav. Justkui pole just eesmärk olla väga salapärane. Ja saate lõpetuseks. Keelehooldekeskusel on uus raamatukene välja tulnud just ajakirjanikele, no ilmselt ka teistele avalikult eesti keele kasutajatele, ütleme niimoodi keele, kiirabi. Ajakirjanikule on selle pealkiri on jah, see on Katrin Kerni koostatud, aga mitte ainult, oleme kasutanud siin teiste keeletoimetajate abi ka, kes on aga käsile võtnud ja appi tulnud selline väike prosüürike jälle valmis sai, kus on siis sõnaloend, on see põhiosa kus me anname nõu üksikute sõnade kaupa ja nähtustega nendes kohtades, kus põhiliselt eksitakse, kas siis käänamisel sõna liitmisel, laenamisel, klaasi, kõik sellised üksikud pisikesed asjad on siin ära toodud ja on ka sellist materjali, mis loomulikult ei ole jõudnud veel kuhugi sõnaraamatutesse. Aga mille kohta on näiteks keelenõuandel oma seisukoht välja kujunenud. Ja on ka neid asju, mis on loomulikult õigekeelsussõnaraamatus olemas. Aga mida sealt võib-olla ei osata otsida. Et üldiselt on nii, et see väike raamatuke peaks olema kooskõlas õigekeelsussõnaraamatuga ja siin on siis lisad juures, et mida seal veel ei ole. Ammutame võib-olla mõned näited. Mina leidsin küll lehekülg 18 ühe sõna, mida mina olen, ma arvan, valesti käänanud, kebab kebabi, kebab kebabi kebabid, lähenemine siis, kui Cybaabki Paabige kebabid natuke raske vist käänata, eks ole, ma jäingi siia siia selle juurde seisma, jah, et ei tule siis kuidagi välja. Ja koheselt järgmine on, eks ole, selline vana lemming keefir, keefiri, keefiri või siis kepiir kefiiri kefiiri, aga mitte siis läbi isegi selliseid väikseid nõuandeid Se raamatut ehk annab. Ja kui ma olen nüüd seda raamatut, et siin ja seal jaganud, siis ma näen, kuidas inimene võtab lahti selle kuskilt keskelt ja hakkab koheselt uurima. Igal juhul ma soovitan lugeda seda sissejuhatust, see pole mingi kuiv ja elukauge jutt siin lihtsalt sissejuhatuse pärast, vaid ma arvan, et see on igale ajakirjanikule võib olla osaliselt, aga kindlasti huvitav lugemine kust saab ka nõuandeid ja, ja üldse ka seda, mida siit brošüürist leida on ja mida see nii ole ja kättesaadav on ta nii paberkandjal nagu praegu öeldakse, kui ka internetis. Jah, keelehooldekeskuse lehel on väljaannete halda PDF olemas, et sealt saab igaüks endale selle arvutis vaatamiseks võtta. Kellele meeldib vanaaegne paberil versioon, see saab seda minu käest küsida, siis ma saadan. Ja eriti on see siis mõeldud ja ajakirjanikele. Keelehooldaja Egle Pullerits aitäh. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Egle Pulleritsu keelesäuts on eetris esmaspäeviti hommikul kell seitse ja 25 minutit. Kuu aja pärast, veebruari viimases keelesaates pärast iseseisvust. Päev on see, tahaksime rääkida sellest, kuidas, kas meie keelt avalikus keeleruumis on hästi ja ilusasti kasutada kuidas on ilusti õigesti öeldud või kirja pandud või ka isekeskis kõneldes. Kui olete midagi ilusat ja head tähele pannud, siis meelsasti me annaksime sellest ka teistele teada. Ja kui te veel ei ole juhtunud tähele panema, siis olge kenad ja otsige, sest meie siin saates usume küll, et kes otsib, see leiab ja et see saade tõesti teoks saaks selleks Me vajamegi teie abi ootame kommentaare kodulehel vikerraadioee kaldkriips keelesaade aadressil. Keelehooldekeskus e leiate aga nii Baronüümide sõnastiku kui ka keele kiirabi ajakirjanikule brošüürid, millest tänases saates juttu oli. Aga veel üks kuulajakiri tänases saates veel natukene kriitilist meelt. Kurjaks kurvaks teevad niinimetatud etlejad, kirjutab kuulaja etlejad, kes alustavad lauset sidesõnaga. Sellele lisaks oskavad nad ka lause keskel sama sõna tüütuseni korrutada. Mõnel Virtoosil õnnestub ühte lausesse mahutada neid kuni seitse. Teises risuhunnikus peesitavad spekulandid kindlasti tavaelus korralikud keele kasutajad unustavad raadios või televisioonis esinedes emakeele. Kui midagi ei osata öelda, siis ei taheta spekuleerida. Olen tähele pannud, et korra sõna üle huulte saanud ei saa esineja seda ka teist ja kolmandat korda kasutamata jätta. Tuleb kohe ühest ilusast laste muusikalist hiiremamma lauluq Muti labidest meelde. Kuulame seda laulu Maria Soometsa esituses, saate lõpetuseks. Head aega. Potid-pannid vanni, kaudiibikerruu, nutikad triivi, elad suured vallikulbid, load ja labidas. Ta labidas kööginõude hulgas, vaatame karu ja nii. Poti panni väiksena mainib ka mudil Ruudi tallu pikad riivid, tõelatuurenda pannid, kulbi noad ja tarbida. Kaant labidad veel siin jalus, huvitav, Kustal, labidas ise. Nii korra välja. Poti väitleda mannil haudik uudidel luud ikka riivid, suured kulbid, noad ja labidad laminaat. Kuidas läheb, mida kõike seal, labida, palgineeeffek, korra, vilja, Kotid väitlejatavaid audikke. Elatuure pannil, kulbid, noad ja labidad. Labidad meeldib mulle iga korraga järjest rohkem. Vaatame uuesti. Potid-pannid. Potid kulbid, labidad. Oota vaatame korra ikka uuesti. Pudi-padi väiksemaid lõhkeriidel labidas. Potid-pannid väiksed kausid, kruusid, lusikad, riivid, suured, kallid ja Tseeemmuunity la. Muti labida.