Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäev, samas seitsmeteistkümnendast oktoobrist toimetaja Mall Mälberg. Eesti on valmis alates 21.-st detsembrist liituma Schengeni ruumiga piirikontroll, ka kompensatsiooni meetmed peaksid selle korvama, leiab siseminister Jüri Pihl. Transporditöötajate rahvusvaheline aktsioonina Nädal väsimus tapab, mis keskendub ebainimlikele olmetingimustele. Euroopa Liidu idapiiril jõudis täna Narva. Narvas toimus meeleavaldus linna sissesõidul. Autojuhid lubavad minna Maktsioonides tõsisemaks, kui olukord piirile. Varane Pärnus Papiniidu salati täna rekonstrueeritud alajaam, kust saab elektrit praktiliselt kogu linn. Ehitus läks maksma üle 53 miljoni krooni. Eesti keele instituudi koordineerimisel hakkab Tartus tööle keelehooldekeskus. Nii peaks muutuma Eestigi veel paremaks ja kaunimaks ka ametlikus kasutuses, loodavad keskuse asutajad. Just praegu avatakse kumus Eesti kõige laiemalt tuntud kunstiüritus Tallinna trienaal. Tänavuse triennaali Grand Prix pälvis Oskar Monios Kolumbiast. Välismaalt. Venemaal on seoses ajakirjanik Anna Politkovskaja ja mõrvaga esitatud süüdistus üheksale inimesele, teiste seas julgeolekuteenistuse kõrgele ohvitserile. Iraagi peaminister tegi Türgile ettepaneku, et vajadusel võiks kurdi võitlejate vastu Põhja-Iraagis korraldada ühisoperatsioone. Ja ilmast. Homme on pilves ilm, kohati sajab hoovihma. Sooja tuleb kaheksa kuni 10 kraadi. Portugal Euroopa Liidu eesistujana on välja öelnud kuupäeva 21. detsember, mil eesistuja näeks, et ka Eesti liitub Schengeni ruumiga. Tõsi, ametlik kinnitus peaks tulema novembris. Kas Balti riigid on valmis, seda vaheti koos Soome ekspertidega täna Tallinnas. Riina Eentalu räägib lähemalt. Seekord liitub üheksa riiki ja siis kuulub Schengeni ruumi 24 riiki. Eesti on valmis, seda näitas paari nädala tagune kontroll, kinnitas siseminister Jüri Pihl. Piirikontroll kaob, seda kompenseerivad muud meetmed ja need on end juba ka näidanud. Jüri Pihl. Nii sendini, infosüsteem kui ka, ütleme, ühtses viisapoliitikas, noh, tulevad ka tulevikus veel uued tehnoloogiad, kuidas välispiiri ületada kiiremini, efektiivsemalt. Ma arvan, et need riskid, kui me räägime julgeolekust, on väiksemad, kui nad on enne Schengen'it, sellepärast et kõik need 24 riiki teevad nii politsei koostööd kui ka muid koostööd ja kasutavad selleks ühtseid andmebaase ja Schengeni infosüsteem, mis on üleval kõik inimesed, kellel on keelud, see infosüsteem juba töötab kolm nädalat siin, vähemalt seda on kontrollitud, selle kaudu on tabatud. Nagu ma eile ka siin konverentsi avakõnes ütlesin juba üle 40 inimese, kes tahtnud siseneda siis tulevasse Schengeni ruumi, siis aga nad ei ole siiani nagu lubatud tulla. Koostöö eri riikide, politsei, piirivalve ja teiste õigusorganite vahel muutub aga eriti oluliseks, ütles Soome siseminister Anne Halmlenud. Soome ministri sõnul on Soome ja Eesti koostöö selles vallas eriti hea, nii et lähtekoht on lootustandev. Ühinemise järel saavad ka need Eestis alaliselt elavad inimesed, kel puudub Euroopa Liidu kodakondsus, kuid on kehtivad reisidokumendid, liikuda vabalt Schengeni ruumis. Siseministeeriumi nõunik, Schengeni koordinaator Piret Lilleväli tõi siiski välja ühe küsimuse. Mis need on, nagu meie spetsiifiline probleem on seotud asjaga oluga, et Eestis elab ju üle 200000 inimese, kellel ei ole Euroopa Liidu kodakondsust, need on siis meie Vene kodanikud, kellel on Eestis pikaajaline elamisluba ja samuti siis ilma kodakondsuseta inimesed, nendele muutub nüüd liikumine ka vabamaks, aga kahjuks ei tea nendest inimestest on mõne Schengeni riigi mustas nimekirjas ja siin lihtsalt neil võib tekkida raskusi. Juhul kui nad on siis Schengeni mittesoovitavate isikute nimekirjas, siis algavad väga keerulised protseduurid Eestisse tagasi tulekuks. Samuti tuleb arvestada seda, et nendele laienemine, samuti õigusturistina, üheksakümmet päeva, kuue kuu jooksul Schengeni ruumis ilma viisata liikuda, siis järelevalve toimub igas riigis ikkagi siseriikliku migratsioonijärelevalve korras. Need nad peaks, inimesed peaksid nagu ise hoolikad olema, et nad oma režiimi ei riku. Edasi veel üks piiriga seotud lugu sedapuhku erakordselt halvast olukorrast Euroopa Liidu idapiiril. Transporditöötajate rahvusvaheline aktsiooni nädala väsimus tapab, jõudis täna Narva transpordi ametiühingu korraldusel toimus meeleavaldus Narva sissesõidul. Jüri Nikolajev käis kohal. Eesti transpordi ametiühingu esimehe Peep Petersoni sõnul teavad erinevate riikide ametiühingud avaldama ühist survet valitsustele, et piirijärjekordade probleem laheneks ning päevi piiril, veetvatele autojuhtidele oleksid tagatud inimlikud tingimused. Me peame survetaset tõstma, et tänane aktsioon on üks asi, aga me peame ka täna kehtestama juba järgmise tähtaja, millal me läheme oma aktsiooniga tõsisemaks, kui, kui olukord ei lahene, sest siis need on siiski inimesed, mis tuleb hoolimata, ei ole 20 esimeses bändi sõita ei saa, mis meil täna seal on mu teiseks, te saate minna Maktsioonidega. Meil juristid tegelevad sellega eurivad kui ka siis, eks me saame sellega minna, aga tõsisemaks kindlasti, vähemasti oleme saavutanud selle, et, et meil surve on rahvusvaheline ja me teeme koostööd lätlaste Vene ametiühingu, Soome ametiühinguga ja, ja meil on tõepoolest selja taga terve Euroopa liidu. Ametiühingute mägi on lubanud teha Vene saatkondade juures pikette. Sa saad ametiühingud Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, et et ma arvan, et see surve, mis hakkab hakkab Vene valitsusele ja üldsusele teemale nagu tähelepanu tõmbamise kasvab muutub rahvusvaheliseks, et ei ole mitte ainult siin, Narvas. Me näeme seda Berliinini Stockholmis, Pariisis ja Tallinnas. Kuidas te hindate Eesti valitsuse reaktsiooni piiril toimuvale ebaadekvaatseks, kui Soome valitsus on teinud maksimumi selleks, et videol järjekorrad kaoksid ja jõudnud järeldusele, et siiski on meil vaja ajutisi parklaid, selles investeerivad siis peaminister Ansip on sellise lähenemisega välja naermas ja ei kavatse tänapäevalgi investeerida vanglatesse. Eesti transpordi ametiühingu poolt korraldatud piirijärjekordade vastast aktsiooni kogunes vaatama umbes paarkümmend autojuhti. Samas on neid täna Narva linna piiril seisma. Selle 200 piirile pääsemiseks tuleb ligi kolme päeva oodata Eesti Raadio uudistele. Jüri Nikolajev, Narva. Maadevahetuse süüasjas kahtlustuse saanud ärimees Andres Sarri kinnitab, et pole kellelegi altkäemaksu andnud ning nendib, et kahtlustuse sisu paneb teda nördima. Ta kinnitab, et tema ega tema omanduses olevad ettevõtted ei ole poliitikutele või ametnikele kinkinud jahireise ega autosid või teinud neile tavapäratult allahindlusi. Sarri tõdeb, et ei tea, milles seisneb tema maadevahetuse erakordne ebaseaduslikus. Siis läheme välisuudiste juurde edasi. Kai Vare-Venemaale. Seoses ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvaga süüdistus esitatud üheksale inimesele, teiste seas astub süüpinki julgeolekuteenistuse kõrge ohvitser. Süüdistuse järgi edastas ta Politkovskaja koduse aadressi teisele kahtlusalusele, kes omakorda andis selle edasimõrvarile, teatavad Vene uudisteagentuurid viitega uurijatel saadud infole teravalt. President Vladimir Putinit kritiseerinud Politkovskaja lasti maha 2006. aasta oktoobris. Peaprokurör Juri Tšaika teatas augustis, et tapmise korraldasid välismaal asuvad kremli-vastased jõud. Eesmärk on Venemaa mainet kahjustada. Iisraeli peaminister Ehud Olmert kohtub homme üllatuslikult Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Peaministri kantselei teatel arutada piirkondlikke teemasid, sealhulgas rahuprotsessi palestiinlastega ja Iraani katseid luua endale tuumarelva. Iisrael jälgis tähelepanelikult Putini Iraani visiiti, sest Moskval on Iraani suhtes mõjujõudu. Putin tegi selgeks, et Venemaa ei kiida heaks sõjalise jõu kasutamist Iraani suhtes ja kutsus Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi Moskvasse rääkimistele. Olmert käis Moskvas viimati aasta tagasi ja väljendas Kremlis Iisraeli muret Iraani tuumaprogrammi pärast. Peaministri esindaja kinnitusel võetakse homsel kohtumisel Iraan jutuks teiste teemade hulgas. Visiidi otsene põhjus see aga ei ole. Iraagi president Chelal Talebani kutsus Türgit üles mitte ründama kurdide baase Iraagi põhjaosas. Ta kinnitas, et Iraak on valmis Türgi ja USA-ga koostööd tegema, et takistada kurdi Tööpartei võitlejate rünnakuid Türgi territooriumile. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki helistas Türgi valitsusjuhile tai Berdoganile, tegi ettepaneku korraldada vajadusel Türgiga ühiseid sõjalisi operatsioone. Türgi parlament peaks veel täna heaks kiitma üksustega admise Iraagi põhjaossa. President Talebani kinnitas, et Iraak mõistab kurdi võitlejate tegevuse hukka ja on kutsunud neid relvi maha panema. Samas on Iraagi põhjaosas asuvad kurdi elad üsna iseseisvad ja Bagdadis ei ole neile kuigi suurt mõju. Iraagi kurdide julgeolekujõud aga ei ole eriti varmad oma rahvuskaaslaste vastu samme astuma. Pakistani endine peaminister pena Sirbuta kinnitas, et naaseb homme kodumaale. Button kaheksa aastat eksiilis elanud ja tuleb Pakistani tagasi, et juhtida oma parteid eelseisvatel üldvalimistel keeldus oma naasmist edasi lükkamast, kuigi president Pervez Musharraf seda palus ja Talibani võitlejaid butad tappa ähvardasid. Täna Sirbuta on suurim opositsioonierakonnal Rahvapartei juht ja ikka veel väga mõjukas poliitik valimistel anda president Musharrafi rivaal, kuid peetakse tõenäoliseks, et nad on võimu jagamiseks eelkokkuleppe sõlminud. Vaatlejate hinnangul on ka USA vaikselt julgustanud putaja Musharrafi võimuliitu, et tagada tuumarelva omava Pakistani mõõdukus ja läänemeelsus. Afganistanis Helmandi provintsis sõitis eestlaste soomuk otsa tankimiinile tõsiselt, keegi kannatada ei saanud. Marta Grauberg usutles kaitsejõudude peastaabi esindajat Georgi Kogožinskit. Eesti jalaväekompanii Eskoi neli osaleb NATO rahvusvaheliste julgeolekujõudude tagamise koosseisus operatsioonidel Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. Kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Georgi koguažinski rääkis, mis Helmandis juhtus. Eile pärastlõunal rutiinse patrulli käigus sõitis üks soomuk tõenäoliselt tankivastase miini peale ja siis peale seda plahvatust. Soomuk sai vigastusi ja kolm kaitseväelast said põrutada. Milline nende tervislik seisund? Praegu on pärast seda vahejuhtumit kolm kaitseväelast, evakueeriti sõjaväelinnakusse kem bastion ja sõjameedikud vaatasid neid üle nii-öelda lubatud tagasiüksuse juurde, et põhimõtteliselt nad on hetkel veel seal sõjaväelinnakus, aga kompani jätkab operatsiooni omastega, lähedastega võeti koheselt ühendust. Tegemist oli õnneliku õnnetusega, sest kannatada sai vaid masin. Soomuki parempoolne esiratast tuli koos rummu ja poolteljega alt ära, masin parandati koha peal Helmandi provintsis ja Afganistani pealinnas Kabulis teenib praegu kokku ligi 120 Eesti kaitseväele. Pärnus Papiniidu saadi Regostrueerituna linna kõige olulisem rohkem kui 53 miljonit krooni maksma läinud alajaam. Toomas šalda käis avamisel. Paginid alajaam on Pärnu piirkonna tähtsaim, siit saab elektri praktiliselt kogu linn. 1958. aastal ehitatud alajaama renoveerimine, onu, osaühingu põhivõrk, viimaste aastate suurim investeering Pärnu piirkonna kõrgepingeseadmetesse, osaühingu põhivõrkprojektijuht Vladimir Hansson. No sisuliselt käesolevate tööde mahus ehitati samale kohale valmis uus alajaam, see eelmine alajaam, mis oli tsirka 50 aastat, no oli ikka nii amortiseerunud, siin aja jooksul on küll üksikuid seal nüüd vahetatud, aga nüüd jõudis kätte aeg, et tegime siia uue alajaama, sest Pärnu on ikkagi yks tähtis sõlmpunkt Eestis. Põhivõrgu alajaamad on nüüd 110 kilovolti ja suuremad, et põhivõrgu alajaamade reserveeritud on väga kõrge, et see on harva, kui ütleme, meie rikke tõttu midagi juhtub ka selle projekti mahus uuendati täielikult kogu jaotusvõrgu alajaamade süsteem. Siin on uus jaotla jaotusvõrgule kinnine, ehitatud, et väga heal tasemel seadmed ja tunduvalt tunduvalt nüüd selle tõttu kindlasti selle piirkonna varustus paraneb. Antud objekti lähitas ABB aktsiaselts, maksumus oli 53,8 miljonit. Töid alustati kaks aastat tagasi, oli selline üsna suur objekt ka põhivõrgu jaoks ja on edukalt lõpule viidud. Pärnu abilinnapea Peeter saunpere jäi nähtuga rahule. Ma olen kindlal veendumusel, et tarbija põhivõrgu poolt selliseid katkestusi tundnud ei ole, muidu oleks terve linn pidanud seisma. Nad on ringtoite peal, need kõik alajaamad ja suuremad osad rikked, mis on, tulevad siis meil omal kas mingitest kaablitest võimalikest avariidest, mis seal nagu tingitud suur varustatus on tagatud pidevalt. Selle aasta juunis Pärnu ülejõe piirkonnas maha põlenud metsakombinaadi alajaama asemel valminud detsembris 20 miljonit maksma minev uus alajaam. Kõik need ettevõtmised on osaühingu põhivõrk. Juhatuse esimehe Lembit Vali kinnitusel osa suuremast projektist. Mul on plaanis uuendada olemasolev 110 kilovatti energiasüsteem, meie pikaajaline plaan näeb ette kõik sõlmed ära renoveerida ja tagada klientidele vähemalt siis põhivõrgu poole pealt. Täielik töökindlus, täielik on jutumärkides, sest 100 protsenti kunagi võimalik tagada, kuid vähemalt need, et need, mida me ette võtame, peaksid välistama enamuse riketest, mis, mis täna on kuigi jah, hiljuti renoveeritud metsakombinaadi alamajas juhtus avarii, aga nendest avariidest me oleme õppinud ja nüüd see alamon juba tehtud oluliselt kvaliteetsemalt ja paremate tehniliste lahendustega. Tartus alustas tööd keelehooldekeskus, mis pöörab põhitähelepanu omavalitsuste keelekasutusele. Toomas Kelt räägib edasi. Keelehooldekeskuse asutasid Eesti keele instituut, haridus ja teadusministeerium, Tartu ülikool ning Tartu linn. Tööd koordineerib Eesti keele instituut, mille direktori Urmas Sutropi sõnul võetakse tähelepanu alla omavalitsustes kasutatav keel, seda eelkõige dokumentides. No kuidas nad suuliselt räägivad, seda me vast ei hakka norima, selle kallal see oleks liig, need sellesse ei sekku. Aga dokumentide keel, kirjalik keel kindlasti ja kindlasti ka kõned hooldekeskust Lõuna-Eestis seni Pinot lisas, sutab, on küll olnud väga paljude inimeste soov, et Tartus tegeletaksegi hooldaja keelenõuga Est keelehooldekeelenõukeskus on ikkagi Tallinnas Eesti keele instituudis roosikrantsi tänaval, meil on ka punane telefon, kus me nõu anname, aga ka Tartus seda ei olnud, aga siin on olemas. Nii linnavalitsuse poolt ülikooli poolt, ministeeriumil on tahe olemas ja ka meil on Eesti keele instituudil on tahe midagi teha koos heade partneritega. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et keskuse rajamine on esimene samm laiemas keele hooldes ka keskuse tegevust näedmini laiemas plaanis. Keelehooldekeskus peaks koosluses ulatama nii kõnekeeleni kui siltideni tänaval avalikus ruumis kasutatav Heleni kui ka loomulikult dokumentatsioon senini selleks on tippkompetents. Mõnes mõttes on see uus tase, me ei hakka selle lepinguga dubleerima ühtegi seni tehtud asja, aga me anname märku, et oleme tõusnud koostöös niisugusele uuele kvaliteedile, millest muide annab märku see, et eesti keele hoidmisega seotud tegevused on järgmisel aastal üle kahe korra rohkem eelarves rahastatud kui sellel aastal haridusministeeriumi kaudu. Tartu keelehooldekeskus on oma tööd juba alustanud, esimesena hakatakse analüüsima olemasolevaid dokumente. Ühe olulise asjana hakatakse keskuses ka avalikkusele andma regulaarset keele infot. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Aivar mäest sai sihtasutuse Vene teater nõukogu esimees kultuuriminister Laine Jänes kinnitas sihtasutuse nõukogu muudatuse rahuldades Ants Leemets palve astuda nõukogust tagasi ja nimetades tema asemele Aivar Mäe meister. Tõrjumi soov on, et teater töötaks tõrgeteta edasi ja saaks keskenduda oma loomingulisele põhitegevusele. Kumus avati äsja 14-st Tallinna graafikatriennaali Eesti kõige laiemalt tuntud kunstiüritus. Rahvusvaheline žürii on valinud konkurss-näitusele 102 tööd 36-lt maalt. Üldkontseptsiooni autor on Anders karm. Tänavune teema on poliitiline, poeetiline jätkab Riina Eentalu. Küsisin triennaali presidendilt Eve kaselt tema esimesteks Brump emotsiooni tänavuste näituste puhul ja vastus. Ma ei saa midagi parata, tegelikult on mul kohutav rõõm Grand Prix pärast, mina oleks saanud selle krempli anda siis esimest korda oleks saanud täpselt samale inimesele, kes see on. Oscar monias Colombias. Ma nägin tema töid pool aastat tagasi New Yorgis Elbaria muuseumis kus oli Ladina-Ameerika kunstinäitust ise pead. Ja ma ütleksin ausalt, et kui mul viimase 10 aasta jooksul on olnud selliseid kunstielamusi sellise Oskar monias ja ja ma otsustasin, et ma pean selle kunstniku triennaalile saama. Ja kui ma nüüd võtan selle vastandlikku sõnapaari poliitiline poeetiline, siis minu jaoks tõesti kõige täpsem kunstnik sellel näitusel, kus on ühendatud niivõrd emotsionaalsel kujulise, poliitiline, poeetiline, Manoscarmooniosette töö on valus, aga samas on niivõrd poeetiline, see liigutavad. Mind liigutab endiselt semu viimase 10 aasta üks kunstielamust. Aga räägime triennaali teemast, poliitiline poeetiline, millega see tegeleb? Eesti kunstimuuseumi kuraator Eha Komissarov põhjendab, miks nad tahtsid just seda pealkirja. See puudutab eestlaste mõtteviisi. Oma uues vabaduses me oleme vähemalt kunstimaa selles olukorras, et me ei suuda teha vaba maailmaga koost sest vaba maailmainstitutsioonide poolt hinnatud kaasaegne kunst tegeleb reaalsete probleemidega valdavalt poliitiliste probleemidega ja tema tegevuse aluseks on just nimelt see kommuunides ühisosad, sest me ei ole suutelised selles protsessis osalema. Me tegeleme sellega, et me oleme igaüks oma peremees. Individualistid Me oleme kuskil 19. sajandil. Mumann 21. sajandil. Nüüd poliitika poeetika on kahtlemata üks võima, mis punkt üks kunstiinstitutsioonide tasandil aitab väärtustada sotsiaalset kunst. Ja teiseks pakume siis kogemus selles kunstis eri tasanditel. Kõik mandrid on esindatud. Rahvusvaheline žürii on siis valinud 102 tööd 36-lt maalt. Lisaks on kumus veel Balti väljapanek. Tallinna kunstihoones Anders Härmi kuraatori näitus, linnagaleriis eelmise aasta Grand Prix võitja Egle kud Skytte väljapanek. Aega, kõik need kohad läbi käia on kunstihuvilisel 25. novembrini. Ja saate lõpuks ilmast. Eeloleval ööl tuleb meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, mõnel pool on udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni üheksa kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni üheksa, saartel ja läänerannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on meil homme kaheksa kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16971. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.