Meid In Estonia. Raadio kaks, Liv. Tere tulemast. Tervist Meil on väga hea meel, et te siin olete. Pärast Pedi kriid ei olegi midagi seesugust, meil tehtud, vahelduseks on väga mõnus. Kuidas ansamblil Forgatunzanvaid läheb tasapisi, aga tõusujoones, tõusujoones. Mul oleks hea meel, kui, kui me alustaks kusagilt päris algusest, siis, kui fotonsanways esimest korda midagi tegi, see jääb kuhugi 90.-te algusesse. Päriselt jah, esimene salvestis, esimesed kontserdid oli vist kolm. Siis 12 astavali. Kuidas inimesed sellise muusika juurde jõuavad? Sa mäletad, kes sulle esimest korda mingisuguse lindi või kasseti ette pistis, et sa, et sa enda jaoks selle rea oled, oled avastanud? Kas siis nagu üldse raskem muusika või või siis konkreetselt selline, nagu me ise üritame teha? No ma ei tea, kumba pidi seal see asi käis. Naljakas ikka pihta kusagil 80. heviga, eks ju. Mis hüppas päris kiirelt, kohe defi peale edasi. Elektroonilise juurde me jõudsime, et üks 10 aastat tagasi, et siukse mitte ainult kidra erinevaid, natukene siukse kurja tehnopeale. On natukene ma For kattunud rohelisi asju internetist uurisin sellist, see asi nagu niimoodi tõusude ja mõõnadega on käinud, et kuskohast te praegu olete, kui sa võtad nagu Silmetel lained niimoodi, et kas sa oled kusagil selle kõige madalam ja kõige kõrgema punktivahepeal või kust kust asetseda? Kui võtta üldse nüüd võib-olla läbi aegade jah, et siis ma arvan, et suhteliselt just seal nagu kõrgemas punktis nii-öelda üritaks selle laine nagu veel kõrgemaks venitada seekord kuidagi. See tähendab midagi. Me oleme tõusul, eks ju, aga ma loodan, et see langus nagu tule nüüd jälle uuesti nii ruttu tagasi, võib-olla et ehk läheb Kedasise tõus pigem, et miks ta tookord tuli, kui ta tuli üldse? Ma täpselt ratas oli 90.-te teisest poolest kusagil, kui Sandra vajus korraks niimoodi aastaks-paariks ära. See oli jah, 96 97 oli üks niisugune periood, kui meil, nagu. Stiilimuutus ja kogu kogu kogu koosseisu muutus nagu oli põhimõtteliselt, millede järgi alguses kaks hiljem ainult mina. Et noh, olid rasked ajad lihtsalt. See tähendab, et et bändi saavutanud seda, mida teised mehed tahtsid või või hakkasite maitsed lahku kasvama. Meestel. Mingil määral maitsed lahku kasvanud, ma arvan jah. Pluss see, et mõnes mõttes selle esimese paari aastaga sai nagu liiga palju, äkki ise olime siis ju veel päriselt ikkagi väga-väga noored. Et võib-olla oligi hea, kui niisugune väikene tagasilöök tuli, muidu oleks ära rikkunud, et nüüd oled nagu kogenum ja targem, et ma arvan nii. Kui palju foton žanris selle aja jooksul salvestada on jõudnud? Te olete tegemist teinud soomlastega, te olete tegemist teinud itaallastega. Mis toimub? Kas Eestis ei ole piisavalt usaldusväärseid inimesi, kes võiksid sellist muusikat välja anda? Jah, kuidagi nüüd vist tundub, et hakkab tekkima, siis neil polnud rekord seal mingeid selliseid natuke tõsisemad firmad, kes nagu hakkavad vist Eestit nagu mujale maailmaga pakkuma ka muidu Eestis välja antavad asjad ja kõik on ikkagi väga Eesti-keskselt teha. Meil ei ole nagu plaan mitte mingil juhul, nagu siin tegutseda selles suhteliselt nagu ainult meie publikule midagi pakkuda, et sellepärast tuleb lihtsalt abi väljastpoolt otsida abi, ent selles mõttes kõigustanud niivõrd-kuivõrd ega noh, nagu ma ütlen, et me oleme ikka kindlasti sellel laine mingisuguse, ma ei tea, ühe kolmandiku peal praegu tõusul, et ma loodan, et et kõigest sellest tulenes ikkagi tulevikust kasu. Palju teil sellest itaallaste poolt väljendatud plaadist möödas on aega. See ilmus meil nüüd eelmise aasta jaanuari lõpus, nii et päriselt nagu päris palju tuut peaks minema lindistama päriselt sügisel. See peaks ka siis sama firmal ilmu. Veel jah, leping oli kahe plaadi peale esialgu, et küll väga rahul, nagu nende tegevusega pole, aga samas nagu parem kui mitte midagi. Non reaalselt teie tegemised kusagil mujal ka tänu sellele näiteks, et itaallased paadi välja andnud, huvi äratanud Eestis on inimesi ju nii vähe, et noh, sind ilmselt kujutate väga hästi ette, kes on need, kes kuulavad foton žanris ja ja kes on teie fännide, kes teie tegemistel silma peal hoiavad, aga aga maailm on ju suur ja lai, võib-olla mujalt on siis äkki lausa kontakte rohkem tulnud kui Eestis. Ja päris päris üllatav on see, et kui palju meil nagu teatakse, et see on nagu endal, nagu täitsa tekitab siukest punastest läkuvast, kui ise liigud kusagil mõnele kontserdile, te olete Eestist 1000 siis teatud nagu arvata, mitte Eestis nagu strateegiliselt sellised tähtsamad paigad teie jaoks on. Kusteid teatakse Saksamaal pakub välja kõige rohkem Itaalias endas Soome-Baltikum, Poola on tekkinud äkki juurde, seal on mingisugune eriline huvi lahti läinud äkki. Kas nagu Saksamaa, näiteks Itaalia, kas need on nagu selles mõttes niisuguse muusikafännide poolest kuidagi eesrinnas, et just sealt või Saksamaa kindlasti Itaalias, ma arvan, on puhtalt see, et ta ütles, et Itaalia firmansi väljad on nagu rohkem arvustusi, intervjuusid, asju sealkandis aga ka Saksamaal, lihtsalt tehased lihtsalt kuulatakse siukest muusikat, rohkemal sellised juba traditsiooniks kujunenud festivalid, asjad, mis seal toimuvad kogu aeg, iga aasta. Inimesed on nagu rohkem siuksest tumedast elektroonikast, huvitav. Ütle paar sõna selle esimese loo kohta, mis te tegite ja siis me laseme teid vahepeal jälle asja kallale. Jah, sellepärast valisime selle loo. Sel tegemisel päriselt oli mingi kõige rohkem peavalu üldse vist mis olnud on, ma kujutan ette, nagu ei suutnud kuidagi ühisele otsusele jõudnud lugu lõpus normaalselt kõlama saaks ja, ja nüüd, kui ta siis kõlab, siis nüüd tundub, et vastukajalist nagu kõige soojem selle loo puhul, et alati küsitakse peale kontserti get kastiga tänase laga mängitajad Ruplavalisele loonilijad. Okei, aga me räägime, Anders iga natukese aja pärast veel sellest, kuidas Forgatunzanwaysil läheb ja kuidas minema hakkab ja praegu meie laibaga Ansambli Forgatonsanways raadio kahes jätkub. Anders tuleb jälle taas meie selle mikrofoni juurde, millega me natukene juttu saame rääkida. Kuskohast see hääl tuleb? Peast peas esimeseks auks tavalist ajal tulevad, sealt tulevad. Kas selleks läheb trenni ka teha? Enda puhul näiteks, kas endast räägime, selles suhtes väga ei tule, et kui nüüd küll mingi kuu-paar ideedeks proovime midagi, mida vahest tuleb ette, siis siis nagu ala esimeses proovisin vaja küllaltki uuesti laulda nagu natuke pingutada rohkem, aga siis peale uuesti rööpasse kõik okei, et et iseenesest. Aga järgmisel hommikul, näiteks pärast korraliku eelmise õhtu laivi sa ilmselt väga palju rääkida ei taha. Või see üldse probleem hääle madalam millegipärast ainult see on nagu huvitav tähelepanek, mida ma olen viimasel ajal hakanud tähele panema. Aga kas selline hääl, mis tuleb siit kusagilt väga sügavalt väga-väga kurgust, on sellise sellise esituse esitluse juures ainuvõimalik? Oh ongi küsimus selles suhtes, et vaevalt ainuvõimalik on igat moodi võidad nagu me oleme viimasel isegi hakanud mingit efekti veel vahele kasutama ja ei ole nagu ainult naturaalse hääle peale, et teie eli mehe küllat petsime siin Sautšikke ajal ära, et ta arvas, et see ongi efektiga ajal, mis on päriselt, tuli niisama, sest et aga jah, ei ole ainuvõimalus kindlasti, aga mõnes mõttes on see nagu endale ausam, kui sa suudad loomuliku häälega nagu midagi analoogset teha, mida teised teevad efekti plokkijad. Tutvustama võitluskaaslasi ka ma alguses unustasin selle asja ära, et kellega sa kevadel 2005 Forgottenzanvezi nimel asju ajada. Paremal käel meie üllast bassimängija Andrei. Vasakul poolsis kidra peal, noh, kellega me oleme siis praktiliselt selles stiilis nagu alustasimegi koos või noh, et mitte küll päris algusest, aga siis, kui me selle stiili peale nii-öelda edasi liikusime, siis oleme nagu kookosolnud. Siis on lisaks veel puuduvate inimest, keda siin meil täna muuhulgas kahjuks ei ole. Et on Tiiu, kes kasvatab oma väikelast kodus ja seepärast ei saa eriti proovidele kontserditel ja siis ka siin raadios praegu osaleda. Kes siis laulab ja mängib süntesaatorid. Ja siis on selline laip, Percussion, mõni mees nagu ott veel meil olemas, et tagasi ja kaasatud praegu ei ole, et asja mitte keerulisemaks saada. Kui sageli te praegusel ajal lava peale satute? Praegu veidi harvem ütleme siin mingi aasta-paar tagasi tihedamini, siis oli nagu. Mõtlesime rohkem kinni nagu igalt poolt, kui kutsuti, et nüüd on nagu see, et oleme natuke rohkem ennast väärtustama võib-olla hakanud, et siuke. Ja suvaline Eesti mingi pubi laine, nagu sellest siis enam ei huvita kaist õlast esinemine, et et kas, kas siis kui kusagil väljaspool Eestit kui kutsutakse seal kaaluda sabati, et loomulikult kõik kutselised alati teretulnud aga, aga võib-olla mingi kümmekond kontserti aastas või siukest. Bändi muutumisest ajas me oleme natukene rääkinud ja Sandri puhul on, on nagu päris palju, millest rääkida, aga aga kas sa oled tähele pannud nende aegade jooksul, kas see, see seltskond, kes seda muusikat kuulab ja kassid on ka ajas muutunud, kui lõik on ikkagi 10 15 aastat? Pikk, et üldjuhul on jah, on erandeid muidugi, selles suhtes, kes on nagu täpselt nii nagu olid 10 viis aastat tagasi on ka praegu, aga aga, ja väga palju on ka neid, kes kes meie peale nagu siis, kui me alustasime niimoodi, vaatasid väga viltu ja küsisid, et miks me seda teeme. Aga me teeme seda muusikat nagu ainult endale, aga millega sa õigustasid, toovad seda? Tegime küll selles suhtes endale, et noh miks ka mitte, eks ju. Ja samad inimesed on kolm-neli aastat hiljem, eks ju, noh, siuksed väga-väga suured huvilised, käivad tänavad ja kuulavad näidet. Et selles mõttes inimesed muutuvad, kõik progress muutub ju eri tasanditel selles suhtes, et kõik ei saagi korraga hammastele, et mul on hea meel muidugi näha neid samu nägusid, kes ennem võib-olla ei seedinud tarbijani väga hästi aru saavad, et nagu meiega jälle taset. Kas loota, et kaks kolmandikku ja selles suhteliselt põhjad ja sellised Blo alged on üldjuhul küll minu käest, et siis hiljem lihtsalt kõik koos bändiga nagu viimistleme ja üritame neid nagu tervikuks rohkem otsustavad. On sul mõni selline väga ekstra ordinaarne, teistsugune trikk ka, kuidas lugusid kirjutada. Kuidas sa teed seda üldse? Trikki lähed õhtul töölt koju, kell kaheksa, paned töö juures ukse kinni ja kodus kirjutuslaua taga. Arutleda. Jah, tööõhtutel tavaliselt siukseid, sundasju seal mingeid, võib-olla mingid remix selliseid asju, mida nagu mingit p lain kusagil ootab, et siis pead nagu veel tegema, et kas võib olla nii palju, ei ole sellist loomingut vaja. Aga jah, vaba päeva või nädalalõpud või nii, et siis lihtsalt tuleb selline tunne peale, et sama asi on nagu mingit joonistamist, luuletused, veered, vaim nii-öelda tuleb ikkagi peale, siis tunned, et tahad minna midagi teha, tekib mingi teed. Sa hakkad nokkima alguses mingit jupikest, mida sa ei kujuta ettegi, kuidas terviklikum kõlama saada, siis. Võib-olla kuue tunni pärast vaatan juba sõnugevad. Kas promillid sellise töö juures aitavad kaasa või vastupidi, töötavad vastu? No, ja ega me teame rokiajaloost igasuguseid vendi, kes on kõikvõimalikes staadiumites seisunditest igasuguseid asju välja mõelnud, et mina ei ole elu sees ühtegi laulu kirjutanud, ma lihtsalt tunnen huvi selle töö vastu. Kusjuures ei aita sellest siseküll ei nagu alkoholi praksite tarbija, ei olnud muud meelemürgid minevikus, nii et selles suhtes mingit Lividel olen tähele pannud, et väga hea on, väike starter viinaga ennem sisse võtad siis nagu kuidagi vabamaks. Aga, aga lugude kirjutamisele küll mitte mingit nagu selles suhtes abivahendit vaja ei ole, nagu et. Aitäh, Anders tulemast, ütle, ütle veel enne, kui sa selle mikrofoni juurest ära lähete. Eelmise loo kohta ja siis viimase loo kohta. Mis te teete? Eelmise loo nimi oli? Kirjapilt on muidugi hoopis teistmoodi, kui ma seda ütlen, aga living oli loo nimi. Mõtlesin kasutada just seda meie nii-öelda esimese, 94. aastal ilmunud miniplaadi peale oli siukene tiibeti jorina, alguses mõtlesime, et aga väike sihuke seos oleks seal selle vanaga ka, et panen ka midagi analoogset siia algusesse. See sündis, läheb hästi kergelt ja valutult see lugu jällegi hästi loomulikult olid? Ist nagu erinevalt sellest esimesest loost, mida me esitasime. Järgmine lugu on õmbly nois topis tihtilugu, et saatis ja kuulda võib-olla natuke siuksem, meeldejäävam ja mitte nii kuri. Aitäh veelkord for žanris, siis sellenädalases live'is raadio kahes ja suur tänu teile. Nautige, kuniks on mõned minutid veel, on.