Aeg-ajalt tuleb ikka avalikkuse ette teateid valeraha leidmisest ja me otsustasime Reimo tänases päevakorras võiks just nimelt selle teema üles võtta ja me oleme endale appi palunud inimese majanduspolitseist, tere tulemast raadio kahtrokots. Alustame sellest, kuidas valeraha avastamise süsteem Eestis üldse võtab. Kes või mis on need inimesed ja institutsioonid. Läbi mille saab selgeks, et kui püür ei ole mitte originaal, vaid on järgi tehtud. Kuidas, kuidas see sõel töötab. Tavaliselt käib see niimoodi, et et valeraha avastatakse kuskil pangas või ütleme, kui inimene läheb kauplusesse, maksab selle valerahaga ja see kassapidaja ei pane seda tähele, siis mingi hetk tuleb, see inkassofirma viib selle raha ja siis kuskil pangast avastatakse ja seejärel saadetakse taastatud valerahad Eesti Panka, kes siis teeb nendele mingi esialgse kontrolli, tuvastab, et on valeraha ja saadab politseile. Et selline tavapärane skeem, teine teine variant on veel, et kui on näiteks mingid valuutavahetuspunktid või asjad, siis seal avastatakse valeraha, siis kutsutakse turvafirma siis juba politsei ja siis ta jõuab nagu kiiremini meieni. Kas Eesti jaoks on valerahaprobleem või mitte, ma eeldan, et kuna eesti roni väärtus võrreldes näiteks eurovõiga dollariga on märkimisväärselt väiksem, siis lihtne loogika justkui ütleb, et Eesti rahast ei tasu lihtsalt valeraha teha. Seda ütleb meile loogika küll, aga paraku tegelikkus on teistsugune, et et näiteks sel aastal esimese kolme kuuga on ära võetud 113 eesti krooni kupüüri erinevat, siis alates kahe kroonisest lõpetades 500 kroonise ka. Et tehakse päris hoolega. Kas tegijatel on ka lemmikuid, sa mainisid, et alates kahest kuni 500 kroonini on mingisugune väärtus just eriti levinud, et 500. aga ollakse justkui tõenäosus selle vahele jääda palju suurem. Praegu on väga levinud olnud viiekümnekroonised, et neid on olnud kõige rohkem, neid on kokku 54. Sel aastal. Kui tõsine see valeraha äri või busines Eestis selles mõttes on, et nad tänahommikune. Uudis ütles, et Ida-Virumaa noored mehed kasutasid seda siht ade ostmiseks, mis paneb mind natukene muigama. Saame rääkida tõsisest valerahaärist Eestis. No tegelikult saab ikka küll selles mõttes, et see sihvkad ostmine, see arvatavasti oli selle mõttega vale vahetada see valeraha nagu lahti, et saada siis ütleme Eesti krooni vastu õigeid kroone et lähevad selle õnnetu siis ka meie juurde 50 krooni sega, saavad 45 krooni tagasi õiget raha juba nagu plussis omadega. Et et see eesti krooni rida on nagu üks teema ja aga teine teema, et välisvaluutateema ja see on oluliselt tõsisem, sest seal on need väärtused palju suuremad. Populaarsemad välisvaluutad on. Jätkuvalt, vähemalt sel aastal esimese kolme kuuga on olnud USA dollar, et neid on olnud kõige rohkem kokku 36 sajadollarilist ja siis teisel kohal on eurod ja neid on sel aastal põhja regioonis olnud siis 23 viiekümneeurost. Et tehakse. No aga see on ka mõni selline naljamees olnud, kes on näiteks välja mõelnud 1000 kroonise või 250 kroonise või midagi sellist või olete töös kokku puutunud ka nii-öelda naljategijatega. Naljategijad olid krooniaja alguses, et siis mõeldi välja 30 viiekroonised, mida siis taksojuhti, taksojuhid üritasid soomlastele pähe määrida. Et seda, seda oli küll kunagi. Kuhu need valerahakupüürid lõpuks jõuavad, kas nad, Ma saan aru, saadetakse ekspertiisi jõuga politsei kätte, mis teie nendega teete, panete nokaga seina peale, pärast mõnus vaadata? Naerda. Ei no mitte päris selles mõttes, et, et kui nad Eesti pangast meile tulevad, siis me saadame nad omakorda ekspertiisi ja siis kohtukriminalistikakeskusesse, kus on vastavad spetsialistid, kes ütlevad, annavad meile siis konkreetsemaks, eriti mis seal valerahal valesti on. Ja siis hoiavad vastavad kollektsioonid näiteks eurode kohta. Ja, ja lõppastmes lähevad need kriminaalasja juurde, kui kui isik kätte saadakse, siis läheb selle kriminaalasjaga kohtusse hiljem arhiivi siis ja kui isikut kätte ei saanud, vaata siis kriminaalasi näiteks lõpetatakse ära ja läheb arhiivi. Kas sellel inimesel, kes on ütleme, tabatud valeraha omamiselt, et tema kätte on see kuidagi sattunud, tema ei ole seda teinud, on mingit pääsemislootust, tundub kuidagi võimalik tõestada, et et tema on tegelikult süütu olend, et see raha on tõesti mingisuguse putkamüüja käest tema kätte antud, lihtsalt. No tihtipeale see nii ongi, selles mõttes, et ütleme, kui rõhu valt jäävad vahele need inimesed, kes tulevad kuskilt välismaalt ja siis lähevad siia valuutavahetuspunkti raha vahetama euro sõidu asju et siis nad jäävad seal vahele ja siis nad selgitavad, et nad tõesti said selle välismaal, neil on vastavalt kas viisad või templid või mis iganes seal passis on näidata, et nad on välismaalt tulnud, nad on selle saanud. Et selge see, et see raha, võltsitud raha kasutamine ja see eeldab tahtlust, et inimene peab tahtetlikul seal tegema, et kui kui seda ei ole, kui me näeme, et see on noh, nii-öelda heasüdamlik inimene, et heauskne inimene siis siis midagi järgne. Kui kaugele on need ajad, millal Eestis päris valeraha tehased püsti pannakse? Nii palju on kuulda, et meie Balti naabrid on mõnes mõttes progressiivsemalt seal. Alal olnud oluliselt aktiivsemad olnud, et seal on neid vale taastud nüüdseks juba kaks, et et arvestades seda suurt, et valeraha hulka, siis me võime oletada, et ka Eestis on mingisugused variandid olemas ja me väga tähelepanelikult kõiki vihjeid ja, ja asju kontrollima, et seda tuvastada. Kas majanduspolitsei jaoks on olemas ka noh, nii-öelda keskmise valerahakandja või tegija portree, et on need pigem noh, poisikesed, varased nendele, kes kelle kohta tänane uudis räägib sihkad ostmise lugu. Või, või mitte, jaguneb jälle sasi nüüd kaheks, et mis puudutab Eesti kroone, siis siin võib oletada, et on rohkem nagu poisikeste temp, et proovivad, et kas läheb läbi, et teeme, paljundame, teeme mingisuguseid variante ja vaatame, kas õnnestub, kui õnnestus, äkki alati ära joosta või midagi ikka ei juhtu. Aga on ka hea variant, et nüüd see välisvaluuta, mis on need siin arvatavasti enam poisikest, ega tegemist ei ole, kuna see välisvaluutakvaliteet eriti, mis eurodes on, et see on niivõrd hea, et siin nagu poisikesed neile midagi, et siin on nagu spetsiifiline hästi hea paber ja, ja hästi hea trükikvaliteet siin kasutatud nagu trükkimist, mitte kopeerimist, et et siin me saame rääkida siiski mingisugusest, et noh, ütleme spetsialiseerumisest mingisugusest organisatsioonilisest kuritegevusest juba kuna ütleme, et siin on nagu valmistajad, levitajad, et sinna sellised tõsisemad asjad Kas majanduspolitseis on olemas ka mingisugused tabelid, näiteks kus on kirjas Euroopa rahade turvalisuse aste, näiteks, et et ma tean, leedulit on turvalisem kui Läti? Jah, näiteks ümbertegemise koha pealt. Meil päris ei ole, aga, aga kindlasti on olemas KEKis need, et kuidas, kuidas kindlaks teha ja mis kõige turvalisem on neli edasi puhas kohtu ja kriminalistikakeskuses. Et, et nemad nagu teevad meil ekspertiise ja siis vastavalt sellele ma eeldan, et neil on sellised asjad olemas. Aga kas keegi on, üritan järgi teha ka erinevaid münte, sest nendel sellised mingid elemente vesi, märke peal ei ole, et annaks selle nii-öelda rauatükk, mis on teatud moodi vormitud, ilmselt väga tulus vist ei ole? Neid minu meelest ei ole, vähemalt ütleme selle viimase paari aastaga, mina ei tea, et oleks mingit münti võltsitud, ma pole kuulnud, et sellist tõesti ei tasu ära, lihtsalt. Aitäh teile tulemast raadio kahte Rocco Ots ja ma loodan, et et teie käsi on valeraha tegemisel enne vahel, kui, kui sellest võiks tulevikus näiteks Eesti kaubamärk saada. Ma loodan isegi.