Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 18.-st oktoobrist stuudios on Kai Vare. Riigiprokuratuur saatis aprillirahutuste korraldamise kriminaalasja kohtusse. Süüdistuses märgitakse muu hulgas, et miitrilinter mark Sõrk, Maksim Reva, Dmitri Klenski said Venemaalt rahalist toetust ja ka nõuandeid korratuste organiseerimiseks. Lõimumisest rääkides on siiani liiga palju tähelepanu pööratud keelelise ja meelelise ühtsuse saavutamisele. Uues integratsioonikavas rõhutatakse rohkem meie riigi tunde loomist. Valitsus kiitis heaks Eesti välismissioonide pikendamise kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles valitsuse pressikonverentsil, et esialgsete kavade kohaselt ei pikendata Eesti kaitseväe missiooni Iraagis pärast 2000 kaheksandat aastat. Põlvamaa omavalitsused ei toeta regionaalministri esitatud maavanemakandidaati Priit Sibulat. Eelkõige peeti tema puuduseks, et sibul ei ole Põlvamaaga seotud. Lääne-Virumaal püütakse suurendada liiklusohutust. Asjatundjate hinnangul tuleks eelkõige üle vaadata teede planeerimine uusasumites. Eesti kunstiakadeemia kuulutas välja uue hoone arhitektuurivõistluse. Oodatakse, et uus maja kannab kunstiakadeemia vaimsust ja on silmapaistev ehitis. Lätis kogunes ligi 5000 inimest parlamendihoone juurde meelt avaldama, kuna ei toetata valitsuse ettepanekut vabastada ametist korruptsioonitõrje büroo juht. Pakistani endine peaminister Penezir Button naasis pärast kaheksat eksiilis vastad kodumaale, et toodad osaleda eelseisvatel valimistel. Vaatlejate hinnangul on tal juba praeguse presidendiga kokkuleppe võimu jagamiseks. Ilmateade lubab mitmel pool hoovihma öösel ja homme õhtul on oodata ka lörtsi. Öösel on õhutemperatuur nullist pluss kuue kraadini, homme päeval on sooja neli kuni üheksa kraadi. Riigiprokuratuur saatis aprillirahutuste korraldamise kriminaalasja kohtusse. Süüpinki astuvad Dmitri Linter, Maxerk, Maksim Reva ja Dmitri Klenski süüdistatakse massiliste korratuste organiseerimises lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Niinimetatud pronksiöödel toime pandud kuritegude osas on algatatud ligi 70 kriminaalmenetlust. Suurem osa neist käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, võimuesindaja solvamist ja süüteo toimepanemist massiliste korratuste ajal Öise vahtkonna liidrite Dmitri Linter, Maksim Reva ja Dmitri Klenski ning Venemaa noorteorganisatsioonina Naši Eesti liidri Marxi lõki süüdistusakt käsitleb aga korratuste organiseerimist. Riigiprokurör Laura vaik. Massiliste korratuste organiseerid seisnes selles, et nad hakkasid süstemaatiliselt kooskõlastatult tegutsema selle nimel, et juhul kui valitsus siis hakkab teisaldama Tõnismäe lasevad hauatähist, tuleks rahvas ja hakkaks siis ebaseaduslike meelt avaldama, ehk siis toimiksid korratused ja nagu tänaseks teame, see kõik aset leidis, toimusid väga ulatuslikud purustamised, süütamised, rüüstamised, politseid loobiti kivide, muude esemetega ja see oligi nende korratuste organiseerimise tagajärg. Süüdistatavate aktiivne ja kooskõlastatud tegevus massirahutuste korraldamiseks algas süüdistusakti järgi juba möödunud aasta keskel. Seda kinnitavad uurimismaterjalid. Tegemist on sõnade salvestustega tegelikult õigem oleks öelda, et julgeolekuasutuse seaduse alusel kogutud tõenditega pannakse süüks kui sõdurid. Eks nad organiseerisid rahutusi, kutsusid rahvast kokku ja kasutasid. Selleks, mida ette kasutatakse, selleks, et rahvast teavitada ja oma sõnumeid levitada salata, värskesse metsale. On alust arvata, et süüdistatavad said Venemaalt rahalist abi ja ka nõuandeid korratuste organiseerimiseks, näiteks paluti Venemaalt abi Georgi lintide muretsemisel, märgib riigiprokuratuur täna avaldatud pressiteates. Täpsemalt ei tahtnud riigiprokurör Laura vaik seostest Venemaaga rääkida. Kahjuks praegu täpsemalt öelda ei saa kyllaga kõike ma teen tema kahtlase esitanud selle kohta protsess tuleb avalik, praegu, minul ei ole teada selliseid aluseid, miks ei peaks avalik tulema? Dmitri Linter ja Maksim Reva on trellide taga juba 27.-st aprillist. Marxi Rock võeti kinni samal ajal, kuid vabastati juunis. Dmitri Klenskit pole seni vahi alla võetud. Kui kohus mehed süüdi tunnistab, võib aga vabadusekaotus oodata kõiki. Karistusseadustiku paragrahv 238 ana võimaliku karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse. Juhul kui need isikud peaks süüdi mõistatama, siis on muidugi võimalik esitada neile ka kahjenenud. Praegu on rahandusministeerium välja maksnud erinevatele isikutele üle 25 miljoni selline võimalus, et need välja nõutakse. On olemas. Valitsus kiitis täna heaks Eesti välismissioonide pikendamise ja saatis vastavad eelnõud riigikogule. Valitsuse pressikonverentsil jagas selgitusi kaitseminister Jaak Aaviksoo, kokkuvõtte teeb Mall Mälberg. Kaitseminister rõhutas, et tavapäraselt osaleb Eesti ainult nendel rahu- või julgeoleku tagamismissioonidel, millel on ÜRO Julgeolekunõukogu ning missiooni vastuvõtva riigi valitsuse toetus. Selline lähenemine rahvuslikule julgeolekupoliitikale on viimaste aastakümnete tulemus. Me peaksime endale aru andma, et see panustab ka Eesti julge lakkus kõige otsesemal moel. Riskid ja ohud tuleb lahendada võimaluse piirides seal, kus nad tekivad, et vältida nende levikut teiste riikide territooriumile, sealhulgas ka Eestisse. Seetõttu me näeme neid missioone Eesti välis- ja julgeolekupoliitika orgaanilise osana. Kõige olulisem missioon, kus Eestil on ka kõige rohkem kaitseväelasi, on Afganistani missioon. Afganistani olukord on jätkuvalt keeruline. See ülesehitustöö, mis seal praegu toimub, on pikaajaline ja peaks järk-järgult sõjalise rõhuasetusega missioonist muutuma tsiviilrõhuasetusega missiooniks. Eesti kontingendi suuruseks seal on 130 kaitseväelast. Kaitseväeoperatsioonide tarbeks Afganistanis on kavandatud umbes 114 miljonit krooni. Bosnias ja Hertsegoviinas vähendatakse eesti sõdurit, arvu samuti Kosovos. Iraaki pidas kaitseminister Jaak Aaviksoo kõige keerulisemaks missiooniks. Eeloleval aastal vähendatakse seal vahepeal suurendatud rahvusvahelist väekontingent, eriti 30000 mehe võrra. Kuna Eesti kontingendi suurendamisse ei panustanud, siis pole kavas ka meie üksuse vähendamist. Kaitseministri sõnul käsitleb Eesti Iraagi missiooni ka oma liitlaskohusena. Selle missiooni ennetähtaegne lõpetamine meie arvates ei ole otstarbekas. Samal ajal jagame me seisukohta, et sõjaline kohalolek tuleb tasapisi ümber heituda tsiviilmissiooniks ja loodame, et need kalad, mis on tehtud 2008. 2009. aastavahetuse ja hiljemalt 2009. jooksul paiku paika peavad. Esialgu Eestil kavatsust peale 2000 kaheksandat aastat missiooni pikendada ei ole. Välissõnumid võtab nüüd kokku Marta Grauberg Riias seimihoone ees avaldas ligi 5000 inimest meelt valitsuse ettepaneku vastu vallandada korruptsiooni ennetamise ameti juht Aleksei Loskutov. Tegu on ühe suurima meeleavaldusega Lätis pärast iseseisvuse taastamist. Peaminister Aigars Kalvitis, kes oli visiidil Portugalis, kus pidi osalema Euroopa nõukogu kohtumisel, otsustas pärast meeleavaldust Lätti tagasi pöörduda. Peaminister põhjendas seda vajadusega osaleda poliitilises arutelus ja pidada nõu koalitsioonipartneritega. Läti president Valdis Zatlersi sõnul on seimi hääletus korruptsioonitõrje büroo juhi vallandamise üle ka Aigars Kalvitise valitsuse usaldushääletus. Kalvitis ise ei ole veel selgesõnaliselt öelnud, kas astub tagasi, kui seim otsustab windows ametisse jätta või mitte. Sadler toonitas mitu korda, et Parlamendi ei tohiks laiali saata. President kutsus ka sündmustest mitte ette ruttama ja säilitama kainet mõistust. Pakistani endine peaminister pena Sirbuto jõudis pärast kaheksat vabatahtlikult eksiilis elatud aastat tagasi kodumaale. Teda tuli tervitama 200000 inimest. Paljud olid putu auks riietunud punasesse, rohelisse ja musta, et avaldada sel moel poolehoidu tema koduerakonnale Pakistani rahvaparteile. Button aastaid lubanud kodumaale naasta, et seal valitsevale sõjaväe diktatuurile lõpp teha. Nüüd näevad vaatlejad Button naasmise peamiseks põhjuseks soovi astuda läbirääkimistesse Pakistani presidendi kindral Pervez Musharrafiga, kelle pärast ta omal ajal kodumaalt lahkus. Eesmärgiks on sõlmida võimujagamiskokkuleppe, mille kohaselt saaks Butto pärast jaanuaris toimuvaid parlamendivalimisi taas Pakistani peaministriks ja Musharrafi jääb edasi riiki juhtima. Washington toetab seda kokkulepet. Siiski varjutavad Buddha kojutulekut mitmete äärmusorganisatsioonide ähvardused. Naine Pakistanis tab. Ähvardus on saanud ka president Pervez Musharraf. Iraak nõuab, et kurdi relvastatud võitlejad lahkuks riigi põhjaosast nii kiiresti kui võimalik. Iraagi välisministri sõnul esitatakse kurdi Tööpartei mässulistele lähemal ajal lahkumiseks ka ajagraafik. Välisministri sõnul tekitab Bagdadis ebamugavust Türgi parlamendi otsus anda luba sõjaliseks sissetungiks põhja. Ministri hinnangul ei alusta Ankara ilmselt siiski piiriülest suuroperatsiooni, vaid piirdub õhurünnakutega Tööparteibaasidele. Tallinnas arutatakse täna ja homme integratsiooni probleeme, Vallo kelmsaar teeb kokkuvõtte. Integratsioonispetsialistid eri riikidest on Tallinna kutsutud Eesti uue integratsiooniprogrammi koostamist silmas pidades selle tööversioon valmis möödunud aastal. Praegu on käimas arutelud ja muudatusettepanekute kogumine. Mõisteid rahvusriike integratsioon ning nendega seonduvat on sageli kasutatud ja mõistetud väga erineval moel, tõdes Matti Simile Helsingi ülikoolist. Tema hinnangul ei tulene etniline konflikt mitte ainult kultuurierinevusest, vaid sageli. On olulisemad põhjused. Erinevad nõudmised, suhteline puudus, usalduse ja suhtlemise puudumine, ebavõrdsuse tunnetamine ning piirkondlikud sotsiaalmajanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Olulised on head alusteadmised ja tähelepanu tuleb pöörata ka uutele immigrantidele, rõhutas Läti Ülikooli sotsiaal ja poliitikauuringute keskuse direktor Niels muisneks. Teadmised on hädavajalikud, sest vastasel korral juhindutakse stereotüüpidest, rõhutas muisneks, tõdedes, et lõimimine eeldab suuri kulutusi. Kuid nagu te hästi teate, on mitte lõimimise hind samuti väga-väga kõrge, lisas neil muisneks USAst pärit lätlane, kes viimastel aastatel Lätis elades on selgeks õppinud ka vene keele. Meil on lõimimise all seni mõistetud peamiselt keeleliste meelelist sidusust. Integratsiooni sihtasutuse juhi Tanel Mätliku sõnul on kavandatavas integratsiooniprogrammis vanaga võrreldes eesmärgi osas põhimõtteline erinevus. Kuigi esimeses programmis oli räägitud sellest, et me peame seda nii-öelda tugevat ühisosa, mis kõiki Eestis elavaid inimesi omavahel seob, nagu toetame oma tegevustega, me näeme, et tegelikult seda tugeva immuunsuse tekkimine on ikkagi ikkagi jäänud üsna nagu poolikuks ja see on üsna hägune, et et see juba iseenesest peegeldab seda, et meil seda ühist, seda nii-öelda riigi identiteeti tegelikult hetkel on ikka väga vähe. Ja see uus programm peakski tegelikult toetama otseselt seda, et ükskõik, kas me räägime keeleõppest, kas me räägime koostöös Eesti vene koolide vahel või räägime tööturu mingitest ümber õpetajast nad tegelikult peaksid kõik ikkagi tagama sellele, et see ühine meie tunne või riigi identiteet inimestel tekib. Nii eestlastel kui mitte-eestlastel. Regionaalminister Vallo Reimaa tutvustas Põlvamaa omavalitsustele maavanemakandidaati Priit Sibulat kandidatuur ei leidnud poolehoidu. Vambola Paavo annab teada. Põlvamaa omavalitsusliidu esimehe Andrus seeme kinnitusel käis maavanema kandidaadi ärakuulamine kiiresti ning vähem kui tunniga oli protseduur läbi. Seejärel asuti hääletama Priit Sibula kandidatuuri, milliseks kujunesid tulemused? Poolt oli 10 15 häält oli vastu ja kolm sedelit oli rikutud. Nagu erapooletud, formuleerisime otsese, mis me peame esitama vabariigi valitsusele vastavalt korrale, ei osutunud sobivaks kandidaadiks. Minister härra korroleima otsustab selles mõttes, et kas ta läheb selle kandidaadiga valitsuse, et kinnitada Põlva maavanemaks, kui ei lähe Põlva omavalitsusliit, ainult avaldab arvamust. Mis siis ikkagi oli lõppkokkuvõttes see põhjus, miks Põlvamaa omavalitsusliitude esindajad ei kinnitanud Priit Sibula kandidatuuri, kas seal oli ikkagi põhjuseks see, et tal on Isamaa ja Res Publica Liidu tausta? Kindlasti ei olnud põhjuseks erakondlik taust noh mõne inimese puhul või hääletaja puhul võis muidugi olla võib-olla just kõige rohkem see Priit Sibul ei ole nagu Põlvamaaga või Põlvaga eriti seotud. Et ta on ikkagi Valgamaa ja, ja Tallinnas vist töötanud, ta ei ole nagu põlvkond on sündinud-kasvanud ega klient koolis, et võib-olla võib-olla see Te oleksite eeldanud ja oodanud ikkagi Kagu-Eesti inimese kandidatuuri üles. Kohaliku ütleme Põlvama taustaga inimest või siis või Põlvamaa inimestega, meil siin Põlvamaal on ka tublisid inimesi ja, ja on ka inimesi, kes siin kasvanud ja erand momendil, mis sealt karjääri tõttu kuskil kaugemal töötavad ja toimetavad. Kui selgelt Priit Sibul oma vaated Põlvamaa arengu kohta oskas teile formuleerida Mis muresid ja mis teemadel ta on arutlenud, kui ta on eelnevalt võlla maakonnas ringi käinud, kohtunud vallavanemate volikogudega, ega meil pikka sisulist nägemuse esitamist ei olnud, mõned probleemid tõi, mida võiks ja peaks lahendama hakkama, siis oli ka Fomas liidu inimestel võimalus küsida küsimusi. Küsiti vist küsimus, nii et inimesed olid tutvunud sibula kandidatuuri suhteliselt hästi, et ei olnud küsimusi ka eriti. Põlvamaa omavalitsusliidu esimees Andrus seeme kinnitab, et nüüd kujundab seisukoha regionaalminister, kuid ta arvab, et valitsuse tasandil arvestatakse siiski omavalitsusliidu arvamusega. Diftongi on minu meelest ikkagi koos omavalitsusliidu ja maavalitsuse ema vanemainstitutsiooniga ühes maa maakonnas, ma arvan. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Lääne-Virumaal arutati liiklusohutuse parandamist. Ago Gaškov käis kuulamas Tänavu on liikluses saanud surma juba üle 150 inimese, augustis hukkus keskmiselt üks inimene, samas vigastada saab päevas keskmiselt 10 inimest. Peale autojuhtide liiklusskulptuuri mõjutab liiklusohutust ka liikluskeskkond. Lääne-Viru omavalitsusjuhid ning Tallinna tehnikaülikooli teadlased ja inseneribüroos traaton konsultandid arutasid täna Rakveres, kuidas parandada liikluskeskkonda Lääne-Virumaal inseneribüroos. Traatum konsultant Dago Antovi on seisukohal, et kõige suuremad probleemid liiklusohutusega on uusasumites, mille planeerimisel on põhitähelepanu odavusel. Siis me tahakski täna nagu rääkida just omavalitsuse inimestega selle kohta, kuidas nad oma planeeringuid ja oma projekte kavandades saaksid muuta seda, seda liikluskeskkonda selliseks, et oleks inimeste jaoks turvaline ja kokkuvõttes, et meie liikluses hukkuks saaks vigastada ikkagi palju vähem inimesi. Võimalusi selleks üsna palju. Alustades sellest, et kõigepealt tuleks üle vaadata oma teedevõrguplaneeringud, oma oma teedevõrgu, olemasolev olukord, aga noh, eriti tõsiseks muidugi kipub probleem minema nende asumialadega, mis, mis meil praegu väga aktiivselt tekivad, kus tegelikult Nende planeeringute juures tihtipeale see liikluse ohutus on jäänud küll tagaplaanile. Ohutus on jäänud selle tõenäoliselt sellepärast, et ehitada sirgeid teid ja võrdlemisi odavaid lihtsaid ristmikke on arhitektile ja ehitajale mugav ja seega ka siis tellijale odav, aga turvaline keskkond läbinud ka midagi maksma. Paraku nii ta on, on üsna raske rääkida sellest, kui palju maksab inimelu, selliseid arvutusi tegelikult maailmas on üritatud teha. Euroopa liit väidab, et kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust läheb nii-öelda kaotsi. Tänu sellele toimub liiklusõnnetus, et ma usun, et Eesti, kes on tegelikult Euroopa liidus praegu parasjagu oma liiklusohutuse tasemel kahjuks veel üks viletsamaid riike, võib-olla see nii-öelda ühiskondlik kahju, mis liiklusõnnetustest tekib, on tegelikult veel hulgaliselt. Ma arvan, et tegelikult on meil viimane aeg hakata mõtlema sellele, et mitte kuidas teha nüüd odavaid lihtsaid lahendusi, eriti mis, mis oleks siis arendajale odavad, aga ikkagi selliseid, mis kokkuvõttes lõpuks annaksid meile ühiskondliku säästu ja et need inimesed, kes siis neid selliste infrastruktuuri kasutavad, et nad tunneks ennast sellel mugavalt ja ohutult. Liiklusohutus on oluline, sujuv liiklus, liiklus on võimalik vaigistada ja rahustada mitmel moel. Kui kiirust piiravad märgid ei mõju, on võimalik liiklust vaigistada ka saarekeste ja fooride ning ringi ristmike. Ka Eestis kasutatakse võimalusi vähem, mujal Euroopas aga väga sageli. Samuti vähendab Eesti liiklusturvalisuse asjaolu, et seni hoolivad autojuhid oma sõiduriistast rohkem kui endast ja kaasliiklejatesse. Täna kuulutati välja Eesti kunstiakadeemia uue õppehoone arhitektuurivõistlus. Avalikule rahvusvahelisele konkursile oodatakse osalema arhitekte kogu Euroopast. Mall Mälberg räägib lähemalt. Kunstiakadeemia otsis uuele õppehoonele asukohta üle 10 aasta ja lõpuks otsustati, et see tuleb akadeemia ajaloolise asukohta Tallinna südalinnas Tartu maantee üks kolm, kus kool on asunud 1900 seitsmeteistkümnendast aastast alates, see tähendab pealinna kaubandus ärisüdamesse. Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi loodab, et arhitekte võiks motiveerida võistluses kaasa lööma ka miljoni krooni suurune võidupreemia. Arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep ütleb, et uus maja peab tulema kunstiakadeemia vääriline. Maja peab kandma endas seda vaimsust, mida see kool endaga osas kannab seda tulevikku, mida me sellele koolile ette kirjutame ja tahame teda tulevikus sellisena näha ning ka minevikku, kõike seda, mis kool endaga kaasas on kandnud see tähendab seda, et arhitektuur peab olema kõiki neid tingimusi arvestav ja silmapaistev. Konkurss on rahvusvaheline ja sellest saavad osa võtta kõik Euroopa Liidu arhitektid ja arhitektuuribürood, kus on tööl volitatud arhitektid, nii nagu Euroopa Liidu liikmesriikide tingimused seda ette näevad. Konkurss raha taha ei tohiks takerduda võidusummad olnud maja väärilised. Võistlustööde esitamise tähtaeg on neli ja pool kuud, ehitama hakatakse võimalikult kiiresti. Loomulikult kõigepealt lisaks sellele, et arhitektuurikonkursi tingimustest välja loetuna on meil uus projekt, me peame sellega veel projekteerima, see võtab aega. Noh, me oletame, et kusagil pool aastat osa tööst, võib-olla isegi paralleelne ehitamisega ja ehitama loodame hakata võimalikult pea nii, nii kohe kui võistlused. Tulemused on teada, kui nad vastavad konkursi tingimustele ja kui projekt on valmis No nüüd me seisame vana maja fuajees, kuhu täpselt tuleb uus maja. Täpselt siiasamasse selle koha peale, aga kas see fuajee nüüd oma kohale jääb, seda näeme juba tuleviku suurtest arhitektuuriprojektidest, see tähendab, lammutatakse, see maja lammutatakse, kus tudengid nii kaua on, meil on paar plaani varuks, üks plaan nendest on ka selline, et maja ehitatakse kahes etapis ja võib-olla ei ole vaja kolida kohe kaugemale, vaid pääseme juba esialgu väiksemas kavas uude majja. Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduv pilvisus, kohati sajab hoovihma, pole välistatud ka lörts. Paiguti võib tekkida udu. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss kuue kraadini. Homne päev tuleb pilvisem, mitmel pool sajab vihma, õhtul paiguti ka lörtsi. Puhub loodetuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on päeval oodata neli kuni üheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.