No nagu lubatud langevarjustuudios on nüüd inimesed, kes teavad raamatutest ilmselt kõike, tere tulemast, Eeva kolli, kirjastuses valgus ja tere tulemast Mihkel mõisnike kirjastuses Tänapäev. Tere, Mihkel, see oli sinu lemmiklugu. No kas just lemmik, aga igal juhul, ma arvan, ta sobib siia kirjanduslikku saatesse õudselt hästi, sest et tegemist oli teadupärast looga filmist 12 tooli, Andrei Mironov ei. Suurepärases esituses ostab Benderi lauluke. Ilmselt Nõukogude Liidu suurimast pessellerist läbi aegade, ma arvan. Jah on ka selle kohta mingeid andmeid ka, ma saan aru, et Nõukogude liidus on suhteliselt raske jälgida kui palju ühte või teist raamatut müüdi, aga on selle kohta umbes teada ka peale seda kahteteist, tooli nagu niimoodi arvuliselt võiks olla müüdud tänaseks päevaks. Tont seda teab, see on kusagil Venemaa avarustes, võib-olla see number kuidagi teada, aga eks ma arvan, Nõukogude Liidu ajal, jah, ilmselt oli see teadlase number ka, kust, kui palju trükitud oli, kus pole teda müüdud, aga populaarne ta ometigi oli, kõik lugesid ja raamatud olid ribadeks. No nendest numbritest me nagu rääkida tahakski, tähendab tegelikult mitte numbritest, aga sellest, mis, mismoodi need numbrid tekivad ja mis nende numbrite taga on, et mis asi see bestseller siis on, Ewa? No minul on kuidagi keeruline sellele niimoodi vastata, kus nii otsekohe ründab mind, aga aga kummaline on minu meelest see, et Eestis see sõna bestseller pojakski nagu lahtimõtestamist, sellepärast et, et teadupärast ju meil kõik kauplused ja erialaliidud kostavad ise usinasti põlve otsas oma tabeleid. Ja näiteks, kui vaadata vaadata menukat raamatut, aasta näituse tulemusi, siis minule näiteks torkab silma selline kummaline asi, et et mõni raamat, mis on iganädalases raamatupoodide edetabelis väga usinasti figureerinud, näiteks ei pruugi seal näitusel sugugi näidata mingisugust, väga head müügitulemust. Et tegelikult Eestis on need andmed minu arvates nagu küllaltki manipuleeritavad ja, ja üsnagi vähe usaldatavad. Oota, sa räägid nendest andmetest, mis kuskil ajalehes ilmuvad korra nädalas. Saad raamatu raamatu vaatavad ka oma mingid listid. Või, või seesama, eks ole, kuskil laupäeva nendega on väga lugu, jah, tegelikult Ta on üks, üks kaubastajaga niimoodi mitteametlikus vestluses maininud, et ma küsisin, et kuidas nendega lood on, ütles küll niimoodi, et aasta lõikes nende andmetega kindlasti mitte ei manipuleerita. Aga kui on vaja ikkagi nädala raames mingisugust konkreetset üllitist reklaamida, siis oh imet, mida me märkame, on just see, et näiteks kui mõni kirjastaja korraldab kampaania müügikampaania mõne poega niimoodi käsikäes, siis üllataval kombel mõni nende raamat kindlasti just sel nädalal ka Moody hopsti hüppab sinna edetabeleid. Et see on, see on küllaltki kummaline Eestis Eestis lihtsalt neid andmeid ei, ei kontrollita. Sellel muidugi teine põhjus veel, miks ta siin hüppab, sest kui kampaania korraldaks, siis tavaliselt nimetatakse raamatut lihtsalt alla ja odavat raamatut ostavad inimesed tellinguid, mõtlemata sedasama raamatut tema õige hinnaga või siis ütleme isegi õiglase hinnaga. Lihtsalt ei ostetaks. Jah, aga, aga mina olen saanud aru, et, et kui ikka väga vaja on, siis ikkagi see robot sinna edetabelisse ka rändab, aga näiteks kui vaadata, kuidas kuskil mujal on, siis siis mujal on minu meelest noh, ütleme Suurbritannias ja USAs on need andmed ikkagi küllaltki kontrollitud ja, ja usaldusväärsed näiteks on Suurbritannias tegeleb selle edetabelite koostamisega nii raamatute kui plaatide, kui, kui üldse niisuguste kaupade edetabeleid koostab ja haldab selline firma nagu Niilson puks nende teinud. Aga sellele on jälle see miinused, et sellele ligipääs sellele infole ligipääs on tasuline. Nii et noh, paraku on see selline suuremate lõbu ja väiksemad võivad võivad jääda sellest infost kõrvale. Aga infot on loomulikult vaja selleks kirjastajatele, et valida, valida uusi raamatuid. No kas see, nende edetabelite koostamine toimub nüüd ainult nende müüginumbrite läbi või? No loomulikult, aga raamatud on väga-väga erineva, noh, me räägime erinevatest žanritest. Me räägime tegelikult ka väga erinevatest hinnaklassidest. Et, et mingisugune, ma ei tea, kogukas, mingisugune teaduslik ma ei, ma ei oskagi öelda, mitmeköiteline ütleme, kasvõi mingi kunstiajalooraamat või mis, mis maksab hea, mitusada krooni, seda müüakse võib-olla kuu aja jooksul näiteks üks raamat, aga, aga samas mingisugune pehmekaaneline naistekas Kõige naljakam on see, et see ei ole päris nii. Mujal maailmas tehaksegi, muide mitte edetabeli erinevates žanrites on ilukirjandus ja mitteilukirjas edetabeleid tavaliselt nagu kokku ei pandagi. Aga meil seda eristust ei tehtavaid. Jah, tõesti, seal figureerivad kõrvuti ene kes teab mitmes köide ja, ja siis mõni ilukirjanduslik raamat. Nii et ja Eestist nad paraku võistlevad omavahel ja seejuures võistlevad edukalt. Aasta lõikesse tehakse tegelikult eraldi eraldi. Kuigi aasta lõikes on ka täpselt nii, et iga pood teeb endale ühe igaks juhuks ja siis teeb Kirjastuste Liit ja siis teevad ajalehed ja ühesõnaga kuidagi need ja need andmed pahatihti üldse ei kattu. Ja need edetabelite edetabelid on muutunud aja jooksul kaaslast kunagi püüti teha, iga leht püüdis teha come edetabelit, kus siis oli üks edetabel, 10 parimat raamatut enam müünud raamatut, aga kuna kõik keegi ei olnud sellega rahul, siis nüüd on nad, nagu me teame, kõigis lehtedes on vähemalt kolme erineva raamatukaupluse andmed, et endalt see vastase ära veeretada. Lugeja ise vaadata, et milline raamat on seal, millises Poes, millisel kohal, aga see on ikkagi lugeja liiga keeruline, jälle. Nii et sellist korralikku, selle asja müügijälgimissüsteemi oleks siiski tegelikult ikkagi vaja. Mõtlesin Mihkel ütlesid, et lugejale on keeruline, kas see, kui lugejale antakse kolm erinevat varianti ta ei suuda nendest oma peaga siis valikut teha, et kas lugejale peab ette ütlema, millise raamatu ta peab poest ostma? Lugejal on, ma arvan, keeruline pigem see, et teinekord on lugu nii, et on kolme erinevat tabelit, igaüks 10 raamatut ja mitte ükski raamat ei kattu või noh, ütleme mitte päris nii, aga 30 raamatut on seal nimekirjas ja, ja nendest korda võib-olla paar. Et need poed on tavaliselt kaks tükki Tallinnast Tartust, nad müüvad täiesti erinevaid raamatuid sellest mingit sotti saada. Absoluutselt võimatu. Seda on raske uskuda, et ühes ühes poes on nagu ühe poe mingil lojaalne klientuur lihtsalt kaldubki ostma teatud tüüpi ilukirjandust rohkem kui kuid või, või on selline asi tõesti olemas? Aga on, on küll. Hollo raamatupoes käivad üht sorti inimesed, kusagil teises poes käivad teised. Ütleme, et need suured raamatupoed nendes Apollo ja Rahva raamat, ma arvan, suhteliselt sarnased. Aga kui võtta näiteks mõni väike Tartu raamatu Tartu Ülikooli Kirjastus, seal on alati hoopis Tartu Ülikooli raamatupood on radikaalselt erinev alati seal on selliseid raamatuid muudes poodides, mitte kunagi sinna tabelisse jõuad Tartu kromato nädala esimesel, teisel ja muudelegi kohta. Ehkki seal roosiliselt suhteliselt kergem kui siin esimesele või teisele positsioonile saada, sest ma kujutan ette läbi müüdavat raamatut sky nagu numbrilised. No vot see ongi naljakas, et need, kui, kui raamat on kusagil nädala lõikes edetabelis see ei näita tegelikult üldse mingisugust peadpööritava edu. Ja see tegelikult see number võib olla õudselt väike, paarsada paarsada eksemplari ja sellega on juba palju raamatuid, on ka, on ka päästud 11-ga. Kolmandaks muidugi tehakse, tehakse neid. Neid menukat aastanäitust, eks ole, Rahva raamatus Rahva raamat rahvusraamatukogus, mis korraldatakse, eks ole, siis siis on see tore asi, kirjastused annavad niimoodi hopsti otse oma andmed mis on täiesti jabur, sest et seal on miinimumkogus peab olema 1000 eksemplari, mis peab olema müüdud. Ja kui sul on müüdud näiteks 921, siis sa võid loomulikult kirjutada sinna, anda teada, et sul on 1000 et 21 eksemplari müüdud ja keegi kurat neid andmeid ei kontrolli absoluutselt. Mujal maailmas ütleme, on see on see täiesti mõeldamatu. Kas Eestis saab üldse sündida bestseller? Saab näiteks eesti kirjanik, kirjutab ühe raamatu, mida, mida, mida ostetakse niivõrd palju vaata SMS-selleri Kivirähu raamatuid ja, ja see on ja kogu aeg ju sünnib neid juurde, nüüd on ju Sass Henno ja, või mida iganes, võib-olla me sellele ikka veel välja. Aga aga, aga muidugi saab, aga muide, see on, selleks on täiesti kindlad reeglid, kuidas neid bestselleri sünnitatakse ja selleks on noh, väga suur osa nendest on ju turundus võtatel näiteks, kui, kui, mis, mis Eestis kummalisel kombel tõesti ei toimi, et Eestis on nagu teistmoodi mehhanismid. Aga üks selline turundusvõte, millest võib-olla võiks rääkida, on niisugune kummaline asi, mis toimub Suurbritannias selle, seda nimetatakse Playspumoussonics. Ja see seisneb selles, et et kirjastaja siis annab teatud supermarketite ketile tohutu allahindlusega, mingi raamatu näiteks hindab seda, annab, annab allahindlust 65 protsenti, aga sellega asi piirduda veel maksab ka 50000 naela. Sulas siis ja saavutab siis selle, et, et traumat, et läheb supermarketis laialt müügile ja on, on kassa kõrval suurtes hunnikutes, mis on iga kirjastaja unistus, eks ju. Aga tegelikult seda müügimahtu ei, ei aeta nende võtetega taga, vaid hoopis seda draamat pääseks bestselleri listi. Ja, ja kui nende võtetega on jõutud, siis raamat niimoodi pumbata bestselleriks vot siis sellelt meedia käralt ja muudelt müügimahtudele, siis kirjastaja saab oma kasumit. Kas tõesti see tempel raamatu kaane peale maania New York Times naaber van pessa, kas see tõesti mõjub, nagu siis avaldab mõju ostjale? Ärge? Kindlasti ma võidaks Eesti mitte jah, just nimelt, aga Eestis on ju, on ju noh, raamaturg mingi 300 miljonit krooni ja Suurbritannias on 2,6 miljardit naela, nii et noh et siin mõistagi niisugused võtted. Ei. Aga kui me mõtleme, et järjest surev nende inimeste hulk, kes nüüd interneti ja televisiooni ja jumal teab, mille mõjul järjest vähem loevad ja loevad küla pääl lavadel just on mingi kultuuriuuring, näitab Suurbritannias, et 20 viimase aasta jooksul on, on lugemus tohutult tõusnud, raamatuid ostetakse, tähendab üha rohkem, aga kirjaoskuse tase aina alaneb. Selge, järjes lihtsamaid lauseid moodustada lahendus, aga no kui me ikkagi lähtume nagu sellest teooriast, et neid lugejaid on vähem ja, ja ja, ja võib-olla liigub meie hulgas ringi inimesi, kes on elu jooksul lugenud ehk ainult ühe raamatu, siis noh, tõenäosusteooria ütleb, et, et see, see üks raamat on ilmselt tuhandete teiste poolt heaks kiidetud ehk siis omamoodi bestseller. Nojah, see on tema jaoks välja valitud, ma päris üks raamat selline ilmselt ei ole, koolis siiski sunnitakse lugema vähemalt kaks raamatut läbi, ma arvan. Aga, aga noh, see on välja valitud jah, tarkade onude-tädide poolt, siis koolis sunnitakse lugema. Aga see, mis ta hiljem teeb. Kas ta läheb poodi nüüd seda raamatut ostma teeb mõnest raamatust bestselleri? Ei tee, see on juba sootuks teine küsimus. Ei, no ongi kaks erinevat grupiga on osad raamatut, mis on, mis müüvad tohutult hästi ja mis on siuksed tsensatsioonilisemad siis võib-olla, või ütleme, mingi praktilise Eestis läheb ju väga hästi igasugune teatmekirjandus, sõnaraamatud ja, ja muu selline kokandus muidugi tarbekirjandus, teatmekirjanduse, siis on teine grupp, on, on need raamatud, mida tingimata ei osteta, agaaga laenutatakse raamatukogu. Tunnevad ja need on need raamatud, mis igal pool mujal juhivad festivali nimekirja, just need juba juba mainitud nii-öelda naistekad kommertslik kirjeldas seda laenutatakse tohutult palju, sest et nende lugeda need, kellel ei ole võib-olla võimalust sinna poodi seda raamatut ostma minna. Väidetavalt nimed marmortahvlil nimeline film tegi oma heegelkassa väidetavalt põhiliselt tänu kohustuslikule ühiskülastustel, siis mil määral natukese kohustusliku kirjanduse list või nimekiri mingit niisugust raamatut business või, või selle kulgu. Tähendab väga palju mõjutab, väga palju mõjutab, sest kui teha mingit näiteks suurt klassikat, on väga tore teha, sellepärast et ta on koolis kohustusliku kirjanduse hulgas. Et mis seal viga, kasvõi teha Hesse stepihunti, sest et tuleb uus põlvkond jälle seda raamatut vaja ja tal on jälle seda vaja. Orwelli loomade Forin praegu mängitakse, eks ole, ja nii edasi. Selliseid raamatuid, mis on noh, kahtlemata head raamatut ja mida peakski lugema ja jumal tänatud, et me saamegi neid välja anda kõik kirjastused siin järjest, sest et. Neid on koolis vaja, nad kuluvad ära ajapikku ja, ja neid nende meesteuimas meil vanast ajast ka suurepärased tõlked, neid on lihtne välja anda ja lihtsalt inimestele kättesaadavaks teha jälle. Kuidas sinna listi pääsetaksinaliste nagu juurde joonestan, litsada mõnda oma oma mingit harva? No iga koormab ise ju need kohustusliku kirjanduse nimekirjad. Jah, meil on enda kirjastusest, on, on üks ilus hea näide on tuua Aidi Valliku nende Ani lugudega, mis olid pärast seda, kui ta välja andsime või noh, ta oli võitnud küll selle konkursi enne. Ja, ja umbes kaks kuud pärast seda, kui ta oli ilmunud juba, oli mõnesse kooli nagu mõtlesin, nimekiri ilmunud ja tõsi, tõsi, ta on müüdud väga palju on seal kuuldemängu ja õpiku just nimelt jah, et seda nüüd tõotab kõvasti. Noh, aga küsimus meelest läinud, tuleb mul tuli meelde see enne me mihkliga arutasime siin, et, et kas, kas on oluline nagu ka, et mis, mis millest raamat räägib või mis raamatuid see, mis ta sisu poolest on, et mihkli tuli siin mõtet, kui ta tahaks teha raamatusipelgate suguelust. Et kas, kas sellest võiks potentsiaalselt saadabist Mihkel raudtee kirjutaks, siis tuleks kõne alla müüdaks mingeid lisanimi, et autoranne samuti on oluline muide madonna raamat ei saanud ju bestselleriks või say no miks ei saanud? No ütleme, bestseller ma ei tea, kuidas seda, kuidas rohkem nagu ei ole midagi kuulda, kirjutas ära, oli suur kõmu ja, ja Eestis toi mingil määral, et Eestis ta figureeris nendes naljakates nädalal. Aga järgmised järgmised neli pole enam need reguleerinud, viimane püsinud tulija kuidagi tuli üsna vaikselt. Aga seda oli ka ette näha. Üldiselt. Et järelikult ainult siis autori kõlavast nimest ei piisa, sa pead ikka süvenema ilmselt detailsemalt oma tegevusse. Samas ma arvan, et Mihkel raud oleks Boremorgamaidki madonna, sest et Mihkel raud on eestlane. On täiesti autoronice olulisem osana sellest kena tihti vahepeal nagu elada ja oldi nagu mures, eriti lastekirjanikud, kellega mul on ka teatud nagu lähemalt sidemed. Et Miki, Miki, hiired ja kogu see seltskond on nagu Eesti Eesti lastekirjandust nagu välja söömas ja, aga ma saan aru, et, Nii ei ole, et su lähemate sugulaste hulgast on nimetada mõningaid, kes on täiesti esimest raamatut, aga väga juba kordustrükid on jõudnud väga kiiresti, seejuures. Aga siin on oluline kindlasti ka igasuguste võistluste osa, et kui ikkagi raamat kuskil juttu või romaanivõistlusel tuleb niimoodi esimese kolme sekka, siis ei ole üldse vaja muretseda, et seesama fenomen nagu sa edetabelite fenomen, eks ole. Päris ei ole, ka, õnnestub kuidagi mõnikord ja see on täiesti kahjuks ettearvamatu, sest et need võistlused on toredad võistlused on selles mõttes toredad, et siis inimesed hakkavad midagi kirjutama üldse. Me oleme teinud püssi just selleks, et nad jumala pärast keegi midagi kirjutaks, muidu muidu pakuvad oma töid tavaliselt kirjastuste, grafomaanide hädapärast, kes kirjutavad, seda mitte midagi väärt ei ole, aga et panna kirjutama need inimesed, kes kahtled, ei tea, kas ikka on midagi, ei ole. Selline võistlus on inimesele tohutult hea võimalus saada enda tööle hinnang ilma nagu ilma, et keegi sulle seda näkku ütleks. Et kui võidad, siis on tore, kui võida, siis neid kaotajate nimesid ei avaldata, öeldakse, et meil oli mingi 64 tööd ja nimetatakse esimesed 10. Nüüd õnnestub ilmad, ülejäänud on saanud lihtsalt teada, et noh, see töö nagu ei läinud. Teisel juhul läheb ta kirjastus sama töö ka talle öeldakse, et noh, mõtlen ikka natuke kergem. Kirjastuste Liidu konsultant tööle, et siis peab kirjanik Kirjanike liit kirjutama ja seda ma tahaks ka näha. Muidugi. Nonii, Eeva ja Mihkel, olete mõlemad kirjastuse inimesed puutute kindlasti kokku. Ma ei tea, kui sageli aga plageerimisega? Puute väga sageli selle sipelgate sugueluga tuli meelde, et see oleks nüüd plagiaat küll, et, et see on olemas ja niiske, aga aga, aga ei puutu väga palju kokku, sest kes, kes see ikka nüüd nii maakabiksime kellegi pealt. Aga kontrollidega, kui kirjanik tuleb käsikiri kaelal, astub kirjastuse uksest sisse kontrollite ka, nagu et, et see kõik oleks niisugune autentne ja tema oma ikka. Noh, see on tavaliselt rest kirjastamise lepingus sees, et see, see autor vastutab selle eest, et see on tema töö ja kui Kui hiljem selgub, et ei ole, siis autor vastutab selle eest saba ja sarvedega kirjastaja, kirjastaja käed täpselt mitte mingit vastutust ei võta, et me oleme heauskne kirjastaja ja autor on kuripiraat. No praegune seadus, soosivat tõlki, tõlkijaid, teie mõlemad olete ka tõlkijad, kuidas, kuidas siis on parem, kas olla kirjastaja või tõlkija, kumb kumb, nagu tasuvam on? Kes seda nüüd oleneb, nii, nii konkreetsest kassast, noh, ma ei tea. Ma ei oska öelda, ega? Ei ole, ei ole paha olla vist kummagi nahas, kui tegemist on sellise hea müüvikuga näiteks, ma arvan, et müüvikud vastase müüri juurutada seal ja rohkem. Ma ei tea, mis mõtestada, ta soosib tõlkijaid. Teda hüvitis ei, ma isegi, ainult seda ma mõtlen. Ega, mis, mis mõttes ta soosib, aga. Kui seal ikka kirjastuse inimesena toimetad ja annad välja mingisuguse eesti autori raamatu, mis võib-olla ei ole noh, ei pääse sinna tippudesse, eks ole, aga, aga sa võtad ma tea madonna raamatu tõlgid ära ja, ja sellel on rohkem potentsiaali võib-olla bestselleriks saada, kui me räägime nendest kaheksa geimi tõlkijad tavaliselt saavad ikkagi kindlate autoripoognatasu, et väga väheste tõlkijatega sõlmitakse mingisugune protsendi leping müügi pealt, et enamasti noh, autoritega sõlmitakse küll, aga tõlkija saab ikkagi kindla niukse poogna tõlkimist. Kirjastajal on palju rohkem võita, aga mida rohkem seda raamatut müüakse, seda rohkem tõlkijal ei ole ka liisuga. Kuidas tõlkijad tavaliselt hakkavad siis seda raha juurde saama, kui sa tõesti kena nagu bestselleriks kujunebki, kui müüakse väga palju, aga, aga need kogused, mis need kogused, mis siin müüakse, tavaliselt ei jõua selle nii-öelda bestselleri piirini välja, et kui Eestis on ju bestseller ka juba raamat, mis müübile 1000 eksam? Ei, ma ütleksin, ma ütleks, et tegelikult on see vist ikka kuskil mingi 3000 juures. Tabelites on jah, et, et siis võib nagu rääkida, et on meil ikkagi tegemist hästi meenunud raamatuga. Aga üks-kaks-kolm 1000 1000 1000. Tavaline esimene tiraaž ja kui kirjastaja sellest 1000-st lahti sõnast on üldiselt õnnelik siis ongi korras, siis on kõik saanud oma, keegi ei saa kuskilt midagi juurde ja kõik on rõõmsad ja kirjastavad, tõlgivad edasi, üksikuid asju on ka üle 10000, aga nüüd on ikka väga, eks siin tuleb eristada muidugi seda, et mis müüakse läbi raamatu klobida ja mis süüakse poes. Sest et nüüd ma tean seda, sest et need tiraažid lähevad suureks küll, sest et siin on paljusid raamatuid, on tehtud üle 10000 isegi väga paljusid milles kitsalt väga mingisugust kasu saada. Eks ta kasu ikka saab, aga samas seda, noh, näiteks raamatu tiraaži pole mingi 8000, kirjastaja sellest minut poest 1000. On ta siis teistele või ei ole, sest et ülejäänud 7000 on läinud näiteks kuhugi ringlusse mingi teises või 10 siin oli juttu, et Jaan Krossi Tahtavad trükiti kuskil umbes 15000 sellest üle 10 minu teada oli, läks läbi raamatuklubi. Noh, sellise otsemüügi ja, ja selle selle kaudu, et boot poodi jõudis, sellest siis ülejäänud viis, mis on siiski väga hea tulemus. Aga, aga muidugi kogutiraaž, mis on trükitud, on palju suurem kui see, mida ta vabas vabas konkurentsis müüdud. No kas on võimalik, et bestseller, olgu ta siis ma tea, Harry Potter või Da Vinci kood või ma ei tea lennujaam või mis, mis mis iganes veel, et, et tegelikult nagu bestseller võiks olla absoluutselt kõige parem raamat. Et see on ikkagi enamasti saavutatakse läbi teatud turundusvõtete või läbi mingi sensatsiooni, no mitte alati, aga tihti näiteks seesama Da Vinci kood oli ju Eestis on olemas, see ju anti välja aastaid tagasi, Herzeni kirjastuse ilmus aastal 2002 või kolm tolmuse. Ta tolmus riiulil mingi aasta või poolteist, kuni see läks moodi. Kuni kuni leidus Bora kirjanikku, julgus, julguse, nüüd selle kirjastaja mahitatud, see asi, siis on see väga hea turundus. Aga ma kahtlustan, olen lihtsalt selle peale hakkas välismaal ju äkki niimoodi moodi aasta aega tagasi, kuigi ta oli seal pidevalt, oli ta moes juba siis, kui ta eestis ilmuda. Eesti ilmustab tolmus riiulitel kuskil jah, poolteist ostate siis enne eelmisi jõule, eelmine veel enne jõule ta parimal raamatu kinkimise ajal. Sügisel kaks ajakirjanikku tõenäoliselt teineteisest sõltuvad erinevas väljaannetes, avastasid, et oh, et nüüd on maailmast sündinud bestseller poolteist aastat tagasi või kaks selle loo kirjutasid terve lehekülje, Nad said terve leheküljeruumi kahes suures lehes ja noh, siis jõuab hilinemisega. Noh, aga teie kui pädevad inimesed ehk oskate meile vihjeid, annab meil kohe saade, varsti saab läbi, et, et meil on äge mihkliga, hüppame raamatupoest läbi, et leiame mõne tolmukorra alt raamatu, millest võiks potentsiaalselt pooleteise aasta pärast tõusta. Absoluutne bestseller. No mina olen nüüd sõna mihklile, sest meie oleme teabekirjandust välja distantseerunud. Ei, ma arvan, et praegu praegu selliseid raamatuid küll enam ei tule, sest et kirjastamisel analad hapukurgihooaeg ja suvel kui sinna midagi tehakse, siis tehakse nimetatult kergemaid raamatuid, mida oleks hea kas rannas lugeda või midagi taolist, aga et praegu nagu halb aeg minna otsima post ilmunud raamatute hulgast bestselleri taga. Aga samas on välistatud ka need. Nüüd on seal. No ta on sul mingeid mingeid signaale kuskilt välismaailmast, et noh, mis on, mis on nagu tulemas, kuhu oleme vaatama, peaks? Ei vaata vaata välismaale vaatamine Eesti puhul, nagu juba siin enne juttu oli. Seal mööbli ei pruugi siin mingid inimesed. Et siin oli ka juttu sellest, kui tal on peal New York Timesi bestseller number üks ja see loe, sellised asjad ei loe isegi suured kirjanduspreemiad, et, et siin võib teha proovikastesse Pulitzeri Pulitzeri politseipreemia ei maksa üldse mitte midagi. Sina teised väärikamad, selliseid Fredi, see kirja soovinud ja, ja punkri kirja soovid, mida on õnnestunud üks kord läbi, surun selle väiksed asjad jumalaga, kui sellest kuidagi oleks kõik nagu teadsid ja nüüd on seal Bucker ja see on Eestis juba ilmunud, enne seda juba vahva oli. Aga, aga pärast seda on püütud sedasama Buckeri autoreid veel, noh ma Salvar Rustitanud siin suhteliselt kasina eduga teha ja teisi teisi sedasama. Preemia võitnud autoreid nobelist on püütud teha, no ei maksa mitte. Aga Eestis tuleb ise tekitada sensatsioon. Parim turundusvõte on ju see, et, et kõigepealt äratada huvi rääkida, et ma nüüd kirjutan. Ma juba jälle, ühesõnaga ma nüüd kirjutan edasi, kohe tuleb kohe sellele eelneb ning menukirjanikud sellega tegelema just nimelt ja palun väga, vaatan nende müügitulemusi. Tuleb vaadata järega tegerale. Kuulge aitäh teile tulemast ja Eva, me hea meelega kuulaks ka sinu lemmikloo. Minul kirjandusega ta eriti seostu peale selle, et ostsin selle plaadi, tegemist on mister Scrafi plaadiga ja ma ostsin selle Londonist pärast Londoni raamatumessi ja kuidagi täitsa juhuslikult sattusin selle peale, mulle õudsalt meeldib ja. Loo pealkiri on väga lakooniline, seal siis saadan osalemast šanssigi.