Suveraadio hakkab nüüd rääkima indigolastest ja me oleme selleks endale appi palunud. Kerttu Soans, tere tulemast raadio kahte. Tere, Kerttu Soans raamatu indigolapsed, kas uus põlvkond, autor Kerttu, rääkige lähemalt, mis siis, mis see indigolapsed tähendab, kes need siuksed on? Ma olen selle raamatu üks kahest autorist, teine autor on armen tõugu ja kui tuua paralleel näiteks muusikalisest koostööst, siis võiks öelda, nüüd on niimoodi, et armen on helilooja ja mina interpreet. Aga kes on indigolapsed? Indigolapsed on üks grupp uue põlvkonna lastest. Ja miks on raamatu pealkiri just indigolapsed, aga mitte uus põlvkond? Seda sellepärast, et indigolapsed on tõesti selline teema, see sõna ja see huvitav sinine aura, mida nendel lastel pea ümber nähtavat, see on inimesi ligi tõmmanud ja niisiis otsustas kirjastaja panna raamatule pealkirjaks just indigolapsed. Uue põlvkonna hulka kuuluvad võiks niimoodi, küll ta sinna võiks paigutada siis ja kõik lapsed, kes on sündinud eelmise sajandi 80.-test aastatest alates ja kindlasti ka varem kindlasti ka sadu ja sadu aastaid tagasi sündis neid praegusesse aega sobivaid, uusi lapsi, aga nad olid vähemuses ja nakas siis arenesid ühiskonna seadustele vastavalt vastupidises suunas oma eeldustele. Või siis jäid lihtsalt eraklikuks ja niisuguseks marginaalseks nähtuseks. Aga need uue põlvkonna lapsed tänapäeval, nemad on nüüd enamuses ja ja ma usun, et suurem osa raadio kahe kuulaja kuulub just nende uue põlvkonna lastegruppide hulka. No iga teemaga tegelemiseks on vaja mingisugust impulssi tulles korraks teie juurde selle teemaga seoses, mis teid ajendas tegelema selle teema? Mul on endal kaks väikest last, nüüdseks on nad juba kuus ja neli, kaks tütart. Ja ma sattusin arman tõugu loengule kaks aastat tagasi ja siis seal loengul viibides ma sain väga palju vastuseid küsimustele, mis mul oli lihtsalt enda igapäevases elus tekkinud. Ma muidugi ei, ei saa öelda, et jah, minu tütrel on näiteks indigolapsed ise, ma ei näe energeetilist keha ja mul puudub ülevaade, mis seal neil võiks olla. Aga, ja neil on palju iseloomuomadusi, mis uut põlvkonda iseloomustavad tugev tahe, Iseseisvussoo, et vanem inimene, lapsevanem käituks värskelt väga hea mälu, nad mäletavad näiteks asju, mis nendega toimus siis, kui nad veel olid imikud. Ja oli äraütlemata kummaline, kui vanem tütar hakkas rääkima ja meenutas mulle seda ja kui vastikult malevat käitunud toppides talle mingeid siniseid siputuspükse jalga, kuigi tema tahtis ainult helerohelisi. Ma mäletan seda niisugust omamoodi kaklust mähkimislauale, aga ma ei tulnud selle pealegi, et mingil imikul võiks olla Mulle tõesti valiku oskus, mingite värvide eelistus ja mingid oma tahtmised. Aga nüüd, puutudes kokku selle, selle haruga uue põlvkonna teemaga, mis toetub antropoloogilisele maailmavaatele, siis minu arvates on täiesti loomulik, et nii kui inimene sünnib, tuleb temasse suhtuda nagu omasugusesse. Kuigi ta ei oska ennast veel väljendada sedavõrd hästi, kui täiskasvanu seda teeb. Oma raamatus räägite ka Totte selliseid näiteid, kus on räägitud lastest, kes mäletavad, mis enne sündi toimus ja näiteks mäletavad, et tema on kunagi aborti teinud või midagi taolist. Kas te olete kohanud selliseid lapsi ka siin Eestis või oled näiteid siis Eestist ja näited on selles raamatus Eestist kui just ei ole märgitud teisiti, mõned üksikud näited on ka mõnelt mõnest teisest raamatust näiteks või, või kohtumisest kuskil välismaal, mõne sellise lapsega pean silmas 11 autori Tarmo tõugud. Aga Rosa, jah, nendest näidetest on Eesti pinnalt kasvanud ja need lapsed siiski jätavad oma elu enne sündi. No neid lapsi nimetatakse uuest põlvkonnast siis tähelasteks. Ja muidugi see eeldab teatud maailmapildi avarat olemasolu, et niisuguseid asju üldse omaks võtta, et noh, see võib ju täitsa jama olla, eks ole. Et siin on nüüd võimalik võimalus ise inimene valjukas, ta arvab, et inimese elu piirdub sünni ja surma vahelise lühikeseks jalutuskäiguga või on sellel mingi muu ja olulisem eesmärk. Natoga Sofie maailmavaade peab silmas seda, et et inimesel on rohkem Sandeid, kui ühes elus ta täita suudab, nii et inimkurn, inimkond areneb iga üksikisiku kaudu nagu kogu aeg edasi. Ja see toimub siis sellisel spiraalsel moel, puutudes siis kokku ka eelmiste eludega, kui nii võib öelda, aga seda ei pea võtma omaks, et mõista uue põlvkonna teemat uue põlvkonna, tema on avatud ka neile, kelle maailmavaade ei luba sellist poeetilist lähenemist inimelule. Kes indigolapsi ära tunnevad, kas selleks on vaja mingisuguseid kogemusi, võimeid, oskusi, kuidas neid ära tunda? Konkreetselt indigolapsi tunnevad ära sensitiivid ja On juba Haaser olemas sellist mõõtmistehnikat, mille abil on võimalik energeetilise keha eripärasid uurida. Kuid uue põlvkonna, kuna lapsi näiteks näiteks selliseid lapsi, kes on väga täiskasvanulikud juba sünnist saati nonii, tunneb ära selle lapse ema, isa, lasteaiakasvatajad, õpetajad, sest selle raamatu põhiline ostja nüüd seoses sellega, et ma teen ka film indigolastest dokumentaalfilmi seoses sellega sai külastatud raamatukauplusi. Teised ütlesid, et peamised ostjad on õpetajad, lasteaiakasvatajad, rasedad naised ja siis perekonnad väikeste lastega, nii et ikkagi nii inimesed, kes puutuvad kokku nende uute uute lastega, nendel on lihtsalt praktiline vajadus saada teada, mida teha, kuidas teha ja miks see nii on. Siiamaani sünnivindiga, lapsi või siiamaani sünnib, võib veel teha uue põlvkonna lapsed kogu aeg, nüüd sünnivadki. Kas miski teid selle teema sees on eriti üllatanud või on eriti teie tähelepanu äratanud? Üks oli just see näide, mis ma ennist tõin nende siputuspükstega, et tõesti võib olla niimoodi, et laps mäletab juba seda, mis oli, mis oli siis, kui sina pidasid teda siiski selliseks, ma ütleksin veel kodumiks, mis alles hakkab meeltega maailma tajuma ja, ja, ja muidugi, ma arvan, et nüüd paljud noored emad saavad, millest ma räägin, kui ma ütlen, et oli ikkagi ülimalt hämmastav, kui laps sündis, näha tema teravat pilku, kus ei olnud mingisugust ujumistega ega muud selliste elevil olekut, mida ju muidu nüüdseks juba võib-olla ajalik ajalukku jäänud. Lasteteadlased ikka ütlevad, et esimene seitse v esimene kaheksa kuud, et siis kuidas siis silmad liiguvad ja niimoodi, et mina märkasin ja ma olen rääkinud paljude teiste emadega, et et laps on valmis kohe, kui ta sünnib selles mõttes, et tema teadvus on selgem kui varasematel Aastatel kas noh, nimetame neid siis tavalisteks lasteks kas nende täiskasvanud põlv ja tulevik näeb kuidagi teistsugune kehvem välja kui, kui näiteks indigolaste oma või uue põlvkonna laste omad või vastupidi? Ma arvan, et ei ole nii ega naa sest ja üldse, kui nüüd ütlesite tavalised lapsed, siis kuna nüüd uue põlvkonna lapsi on juba tunduvalt rohkem, siis on juba need ebatavalised, tavaliselt aga kurb on nii, et meie täiskasvanud ei ole suutnud järele võtta sellega, kuidas nemad on arenenud, sest et haridussüsteem ja üldse kasvatusteadus siiski Otepääl sellistele nii tõdedele, mis enam nende laste puhul ei kehti ja selles mõttes just need uue põlvkonna, seda on eriti raskes olukorras, sest nad võivad murduda lihtsalt selle vale kasvatuse käes või siis pätistuda, sest nad lihtsalt muutuvad nii agressiivseks, neile ei sobi sellest ka ikkagi interaktiivsuse sage esinemine. Et niisugune autorit Saarne kasvatussõnade ja tegude vastuolu, seda lihtsalt uus põlvkond enam ei, ei aktsepteeri, ei tunnusta. Aga neile ei sobigi ja niisugune vabakasvatus täiesti, vaid neile võiks sobida selline kasvatus, mis ikkagi toetub autoriteedile, autoriteet omakorda ei toetu mitte jõule, vaid eeskujule ja armastusele. Nii et kui ikka tahavad, et laps midagi ei teeks, siis ole talle eeskujuks ja näita oma eluga, et ka sina seda ei tee. Üks väga ilus näide on Mahatma kandilt, kus ta kirjeldab üht lugu, kuidas üks ema tuli oma pojaga tema juurde ja ütles, et poeg on tal suhkruhaigeks jäämas, sest armastust tohutult magusat ja ta ei suuda teda ohjata. Ja kandi siis Te olete öelnud, et tulge kahe kuu pärast tagasi. Ja siis nad läksid kahe kuu pärast tagasi ja siis kandja ütles sellele poisile, et ära söö magusat, magus on tervisele kahjulik, see seda väga vähe. Ema oli väga üllatunud, et aga miks te enne seda ei ole siis kandi olevat vastanud nii et aga sellepärast, et mul oli endal ka magusaga probleeme. Nii et see on lihtsalt näide sellest, et selleks, et midagi õpetada ja soovitada, tuleb iseennast lihtsalt kasvatada ja muuta. Nii palju siis uue põlvkonna indigolastest suva raadios, aitäh teile, Kerttu Soans ja soovime kõike head.