Ja nüüd on meil hea meel raadio stuudios tervitada tänast saatekülalist Pussy teadlane, kriitik, kuraator, ajakirjanik, kunstiteaduse, magister ja värske septembrist vist, jah, kaasaegse kunsti Eesti keskuse juhataja, tere Johannes Saar. Tere õhtust, kõik tiitlid pidasid paika? Jah, loomulikult rõõm kuulda. Viimane tiitel ilmselt kõige edevam need või kuidas? No ei oska öelda nagu tiitlite suhteliselt suhteliselt ükskõik, need olgu või brigadir või tsehhiülem sellest Modöörid töö sisu eriti ei sõltu. Noh, aga ometi on neid elu jooksul niimoodi kogunenud märkimisväärselt palju, mõnel on palju vähem, mõnel on ainult üks, võib-olla heal juhul. Isekleepuvad külge maha, ma saan aru, et järgmine küsimus kõlab umbes nii, et kui kitarristi käest küsitakse, et no räägi siis kuidas seda G-duuri võetakse, aga, aga eksa essa nagu suudab vabandada niisuguse teatava teatava ignorantse. Mis asi see kaasaegse Eesti vabadust kaasaegse kunsti Eesti keskus täpselt? On see on üks kontor, üks väga pisike kontor, kes on, mis on asutatud 92. aastal George Sorose rahadega. Ja see oli üks osa nii-öelda kohalik lainetust ühest suuremast lainest, millega siis sooros endises Ida-Euroopas paiskas oma investeeringuid ja mis muuhulgas siis avaldus nii-öelda kaasaegse kunstikeskuste rajamisest igas Euroopa igas Ida-Euroopa riigis. Eesti oli ka siis üks nendest õnnelikest, kes sellise kontori sai ja See kontor on teinud nüüd juba siis rohkem kui 10 aasta jooksul täna arhiveerinud Eesti kaasaegset kunsti dokumenteerinud sena publitseerinud erinevaid materjale, sellest nii-öelda lugeja rõõmuks, korraldanud kunsti näitusi ja eelkõige eksportinud eesti kujutavat kunsti välismaale. Kuidas arhiveerimine, käibe dokumenteerimine, nagu sa ütlesid? Jah, see on väga lihtne. Fotograaf läheb näitusele ja pildistab meie jaoks ülesse ilusaid näitusevaateid, pilte, installatsioone, fotosid salvestatakse tihkidele kõvakettale. Ja kui neid on paras ports kokku saanud, siis antakse välja mingi raamat. Ja see ei ole nagu kunsti kollektsioneerimine. Ei, me me kogume teavet, mitte kunsti. Kas ma olen õigesti aru saanud, et see keskus tegeleb pigem moodsama kunstiga? Jah, see on üsna selgelt paika pandud isegi aastaarvuga, et me tegeleme igasuguse kunstiga Eestis, mis on tehtud peale 1940 viiendat aastat. Et pärast seda aastat, siis kõik kõik kunstan, moodne. See moodsa kunsti termin nagu puhtalt ajaline et ta nagu värskelt tehtud ja sellepärast on väga moodne Nojah, see on lõputute naljade allikas, niuksed, niuksed, numbrid ja kokkulepped, aga aga kuhugi peab ju mingi joone tõmbama selles mõttes, et inimesi on vähe, kõike ei jõua. Ja siis meie ampluaa oks nagu noh, kõikide teiste sarnaste Te olite puhul siin naaberriikides on siis just nimelt viimased 50 aastat. No kui palju aastaid veel peab mööduma praegusest kunstist saaks klassika? Või ei, see on täitsa lootusetu unelm. See kuidagi sõltuist ajastajaid sõltub pigem vaatajast. Mida siis pühitsetakse klassika, mida mitte. No teil kui nüüd selle tulevase juhatajana selle keskuse juhatajana peaks olema eesti kunstist küll päris hea ülevaadet. Kas Eesti kunsti suure tähega üldse olemas. Sa võid hakata vedama oma tavalist loengut, mida sa üliõpilastele vead. Juba sai kirjutatud üks 10 aastat tagasi niukseid revolutsioonilisi artikleid a la et eesti kunstnike või eesti kunsti ei ole olemas. Küll aga on olemas rida kunstnikke, kes juhtumise elavad Eestis. Ja, ja sealt sai alguse üks niisugune põhimõtteline suurem muutus, et me tõepoolest ei ürita esile manada mingisugust rahvuse, keha või mingisugust natsionalistlikud tervikut, terviknägemust Eesti kunstist, vaid eelkõige nii-öelda toetatud puhtalt isiklikule kompetentsile, selekteerimine mingeid kunstnikke välja ja pakume neid välismaale, näiteks. Sellega seoses mingi niuke, ma mõtlen, nagu riiklikul tasemel lihtsalt väga populaarne mõttekäik ei ole, ma kujutan ette, kui selle selle sinu keskuse rahastatakse, kas Eesti riik siis tõenäoliselt oleks sinna võib-olla mõni teine mees juhatajaks valitud või mis? Rahastajaks tegelikult ongi ikkagi Eesti riik, sellepärast et Soros mingil hetkel ei pidanud vajalikuks enam toetada ja nüüd me oleme Eesti riigi ja Kultuurkapitali rahad. No seda enam siis jah, ma saan aru, et Eesti riigi, Eesti valitsuse unelmates ikkagi on mingisugune väga selge niisugune meie rahvuslikku identiteeti edasi kandev mis iganes. No seda ka selles mõttes, et noh, ikkagi sööme riigi leiba ja me peame nagu mingit teenust ikkagi riigile selle eest ka osutama. Ja noh, mida meie riigile anname, on siis Eesti kunsti ja kui eesti kunstnike tutvustamine välismaal. Ma arvan, et riigi on seda ka vaja, isegi siis, kui see asi ei ole võib-olla nii-öelda riiklike prioriteetide hulgas. No ma päris ühest vastust ei saanud küsimusele, kas Eesti kunsti suure tähega on olemas, ma küsin siis niimoodi, et kas mis, mis näoga Eesti kunst on? Et kas tal on mingisugune väga selgelt äratuntav nägu, et kui me vaatame mingisugust taiest, siis on väga selge, et see on Eesti Eesti autori oma. Ei, seda ma nüüd küll ei usu, tähendab et mingisugune eesti rahvuslik tempel kuskil seal kajastuks või heiastukse. Nii palju kui mina olen kunsti vaadanud, ma pole nagu eriti märganud mingisuguseid eesti eripärasid kaasaegse kunsti juures, noh samas seda muusikas näiteks saab ju öelda. Seda peavad muusikateadlane. Aga ma arvan, et vastamine sellele küsimusele, kas eesti kunstil on mingisugune lokaalne eripära võrreldes naabritega, et selle küsimuse ma tegelikult ei reageeriks ja nii edasi Sirje helmele, kes nüüd juhib seda peatselt avatavat kaasaegse kunsti muuseumit. Et see on nüüd see töö, mis seisab muuseumil ees nii-öelda palendada, siis kaasaegset kunsti Eestis mingisuguseks püsiekspositsiooniga. Sa ütlesid, et sinuga ja, ja selle keskuse üks nagu nagu tegevuse prioriteet on Eesti kunsti nimetada Seksportimiseks kuhugi kuhulegi mujale näitustele saatmises. Kuidas see käib ja kui suur huvi selle vastu on? Alati võib püstitada küsimuse, nii, et kui meele avatakse siin Odessa maad ja näiteks või, või minu pärast, kas isegi Läti moodsate kunstnike näitus siis siis kui, kui suurt huvi see võiks Eestis tekitada, aga mu küsimus puudutab Eesti Kunstnike tõenäoliselt juba sealsamas Lätis. No vot see ei olegi niukene. See töö formaat ei ole selline, et eesti kunst läheb nüüd välismaale. Pigem on jutt mingite kindlate kunstnike lülitamisest mingisugustes suurtesse rahvusvahelistesse projektidesse. Mis need on suured rahvusvahelised projektid, mida nad kujutavad, tähendab, filmidel on festivali. Kunstnikel kui nüüd vaadata seda kõige kõrgemat tippu, on biennaali, ütleme globaalselt kunstibiennaalil praegu siiamaani on meil lahti, eks ole, Veneetsia biennaal, kus Eestit esindab Mark Raikpere praegu. Nüüd on jälle jutuks tulnud Sao Paulo biennaal pool maakera, kallis lõbu, aga võiks proovida. Isiklikult arvan, et kindlasti peaks tutvustama Eesti kunsti Istanbuli biennaalile ja nendele kuraatoritele et need on nüüd sellised niuksed, jäämäetipud, mida igaüks näeb ja kuhu igal poole ihale. Kuid tegelikult on olemas ka väga palju niukseid regionaalseid projekte, kuhu ei jookse kokku kõik maailma kuraatorid, vaid näiteks pooled. Ja see on niisugune laiapõhjalisem kunstielu, mida mina väga soosin, et mitte niivõrd neid globaalseid kunstikogunemisi taga ajada, vaid just niisugust taseme kunsti suhtlust. Et seda meil ei ole. Mida see kunstnikujooks nüüd täpselt siis on, biennaalil osalemine annab hakkab ta tema tema tööd hakkavad paremini müüma või sata oma sinise kirjutada. Midagi. Nii ma võib-olla mitte, eks seda ka kindlasti, aga kuulsust, au ja edu on tulnud nii mõnelegi, kes on näiteks Veneetsia biennaalil osalenud, et see on kahtlemata üks võimalus panna oma tööd väga nähtavale kohale ja kes üldiselt seal biennaalil käinud on? Enamus neist on saanud ka väga palju näituse pakkumisi juba välismaal ja ja nii-öelda inertsist on asi käima läinud, et nad lähevad nagu juba teise väärtuste süsteemi üle nii-öelda siis. No iseenesest tundub väga lihtne ju, et kunst ei vaja nagu võõrkeele oskustega miskit, et mu tööd kuskile üles panna ja ja saabki maailma kuulsaks samamoodi nagu nagu muusikutel, näitlejatel on see mõnevõrra keerulisem ja ja nii edasi õhku isegi Kolsus ühel nõul, et kunstnik olla on hea Eesti vabariigis vähemasti. Eriti rõõmsate nägudega nad muidugi ringi ei käi, tähendab nii palju kui mina tean ja olen näinud seda asja, neil on tegelikult ikkagi väga raske elu. Kuna noh, mina olen tegelenud põhiliselt kaasaegse kunstiga, siis ma võin nagu nende eest natuke kosta, et ütleme, kollektsionääride huvi kaasaegse kunsti vastu on ikkagi mingisugune viimase kolme-aastane nähtus Eestis, et enne seda on nad ikkagi pidanud lootma välismaa peale eelkõige Soome peale üldse Skandinaavia peale ja noh, võib-olla siis ma näen lähemad Euroopa riigid ka. Aga tundub, et nüüd Eestis on hakanud ka ikka niukseid rahakamaid tegelasi tekkima, kes tõepoolest süstemaatiliselt soetavad just nimelt kaasaegse kunstikogusid kaasaegse kunstikogusid, mitte klassikuid Köleri Konrad Mäge seda ka muidugi, aga nii-öelda eraldi brändina on kerkinud juba kaasaegne kunst ka nii-öelda kollektsionääride huviorbiiti. Kollektsionäär on siis see, kes ostab süstemaatiliselt endale kokku neid pilte ja see ei ole nagu tavatarbija nii-öelda läheb ja aeg-ajalt ostab endale, kui on selliseid inimesi meil siin Eestis. Aga kuidas te üldse nagu seda kunstihuvi hindate, et kas, kas nende inimeste järgi, kes käivad näitusesaalides või nende inimeste järgi, kes aeg-ajalt selliseid kunstioste teevad? Metseenid ja kollektsionäärid on toredad asjad, muidugi neid tasub hoida ja hinnata ja armastada. Aga teine asi, mis mulle isiklikult rohkem muret teeb, on see, et noh, ütleme kujutava kunsti või ütleme, kaasaegse kunsti sotsiaalne kandepind Eestis on tegelikult väga väike. Aga miks see nii on? Ei tea, võib-olla sellest, et Eesti on ise ka väike ja majandus on suhteliselt, et noh, alles hakkab jõudma kuhugi mingisugusele järjele ja ja mulle tundub, et kujutava kunstitarbimine ei kuulu just nii-öelda esmatarbe kaupade hulka, et kui on võimalus millestki loobuda, siis näiteks loobuda mingisugusest 25 kroonisest näitusepiletist. Sest inimesed ei ela väga hästi ja, ja noh, kui hästi, siis ei ole põhjust nagu ka näitusel käia. Et sellised asjad tulevad alles viimases järje Kas te arvate, et see on nagu materiaalne põhjendus, aga, aga võib-olla on hoopis see, et kunst on kunstiväärtuse nagu devalveerunud, et igast kaubanduskeskusest Me võime raamitud klaasitud maailmakuulsate teoste reprosid osta ja, ja paljud inimesed peavadki seda kunstiks ja olnud. Niisuguseid pool ja nüüd on juba igas supermarketis on väike kunstinurgas kullakene olemas, kus saab nuhelda toiduga pärast sai ka midagi kunstipärast endale võtta, et need on väga toredad poed, mulle täitsa meeldivad need. Aga, aga tõepoolest tundub mis võiks olla kivi minu ja minu kolleegide kapsaaeda on see, et noh, tegelikult ütleme kujutava kunsti propageerimist kohalikule rahvale pole nagu keegi tõsisemalt ette võtnud, et meil puudub nii-öelda populaarne kunstikultuur. Aga mismoodi seda tegema peaks moonduda, populariseerida, tehakse. Räägid inimestega? Tean, kuidas seda mitte teha, tähendab see, kuidas näiteks noh, ütleme riigieelarveliselt on tegelikult kunstiharidust külmutatud kogu aeg hoitud niuksed näljapajukil annab tegelikult juba tulemusi ka nii üldises suhtumises kujutavas kunsti kui sellisesse. Ja noh, tõsiasi, et meil ei ole olnud seda kaasaegse kunsti muuseumit juba nii, siin päris üle 10 aasta, eks ole, see inimestel ei ole kuhugi minna, neil ei ole kuskil olnud võimalust nähagi tähendab seda seda kaasaegset kunsti ja siit siis teeme, et noh, ütleme Eesti kunsti tutvustada välismaal on tegelikult kergem kui Eestis. Et oma rahva juurde viimine on palju raskem, kuna noh, oma rahval pole olnud mingisugust võimalust ka hariduslike võimaluste asjaga üldse suhestuda. Noh, aga paljud eesti kunstnikud. Tauno Kangro, Epp Maria Kokamägi, Navitrolla neid nimesid on veelgi, kes kasutavad. Ma ei tea siis kas kunsti propageerimiseks või iseenda propageerimiseks kollast ajakirjandust. Kas teil ei oleksid midagi šnitti võtta? Ma arvan. Palju õppida ja eriti see eriti seda, kuidas ennast meedias laiali laotada. Ma arvan, et see on niukene professionaalne oskus mida võiks isegi kuskil õpetada. Noh, võib-olla see on tendents, et need, niisugused boheemlaslik kunstnikud hakkavad välja surema ja tekivadki sellised säravad seltskonnainimesed. Ma arvan, et noh, see kunstikihistus on igas ühiskonnas olemas, et meile võib see mitte meeldida või meeldida, aga noh, nii-öelda levi kunstnike reast ja hulgast me ei pääse kuskil igale sotsiaalsele segmendile on oma kujutav kunst ja noh, olgu siis peale Kujutavas moodsas kujutavas kunstis saavad ka tekkida brändid. No aga miks mitte et ma lähen kuskile galeriisse ja mõtlesin seda kindlat brändi, olgu ta siis on autor või, või mis iganes, muu asi. Ja, ja ostan selle järgi. Ajal, kui me ei saa enam rääkida nii-öelda rahvuslikust kunstist ja kunsti suure tähega tekib paratamatult selline killustumine ja mingisugune tihedam spetsialiseerumine teatud liiki kunstile, et see ja noh, ma arvan, et see võiks olla üks niukene kultuurilise brändistumise vorm. Küll jah, et ma lähen ja otsin oma diivaniga sobivat punases toonis maali näiteks? Ei, ei, see on ainult üks variant näiteks ja et kas seda saab nagu kunstihuviks üldse nimetada? Noh, seda saab pigem nimetada huviks tapeedipikenduse vastu, kui sobivus diivaniga on nagu tähtsam või tapeediga. Et see on nagu tegelikult just minu tegemata töö. Et mingisuguse kunsti Teazani jõuab asi alles siis, kui diivan ja tapeet on paigas. Tegelikult peaks algama postide osast ja võiks ju küll näiteks seltskondlikud nagu ülearu hästi Eestis ei elanud, viimased paar aastat on nagu veidikenegi seda, nende elu võib olla elavdanud. Näitlejad loovad reklaame ja kirjanikud kirjutavad reklaamitekste, millega kunstnikud tegelevad nii-öelda vabal ajal, et, et hinge sees hoida. Kunstnikud on ka väga paljud töötavad reklaamibüroodes ja copy-writer itena, samamoodi. Ja meil on ju olemas ka kohalikud ideoloogid, kes rahustavad kunstnike südant, et reklaamikunst on ka ikkagi kunst ja te oletegi oma eriala peale nüüd lõpuks jõudma. Millest see tuleb, et et reklaam on see ala, kus ma tea intelligents ennast nii-öelda raha teenimise, Leva leivateenimise eesmärgil rakendada saab? Neil seal tundub kuidagi nagu enam-vähem talutav olla. Ma ei tea, ma arvan, et seal liigub rohkem rahalised ja see tööpõld on ka laiem ja et seal on kogu aeg töökäsi vaja. Ei, seda küll, aga noh, et neid põldu ja välja on ju teisigi, eks ole, anud reklaam põhimõtteliselt kohti lehe lahti ja töökoht on ju mustmiljon, eks ole, aga kui mati reklaam on see, kuhu nad kõik kuulnud, kõik lõpuks. Maanduvad ma arvan, üks reklaamitööstus seksikas selles mõttes, et. Trendikas kunstnikul ei ole selle vastu midagi, kui ta natukene seksikuse trendikas vahepeal. Noh, ma arvan küll jah, teatud põlvkonnal kindlasti mitte, et see võiks isegi kuuluda nii-öelda imidži juurde olla reklaamile lähedal seisev isik Kuidas täitsa prognooside ette selle selleni sihukse, moodsama kunsti suundi või oskate te ette näha, kuhupoole üldse kunst liikuma hakkab? See peale ma võiksin ja ja loo rääkida. See oli vist Eino Leino või? Kes sattus oma sõpradega? Vabandust Sibeliuse Lugusibeliusest, kes sattus paariks paariks päevaks restorani oma sõpradega istuma ja kolmandal päeval naine tuli otsima ja küsis, et noh, et millal sa siis ka koju tuled ja siberis. Ma ei ole ennustaja, ma olen helilooja. Õpetlik lugu on. Ma ei ole ennustaja kriitik. Aga mul on veel üks küsimus niisugune nõuandenurgast, et kuidas tunda ära head teost. Ja ma ei tea Ausalt, selles mõttes, et noh, minu töö kunstikriitikuna olnud ikkagi sügavalt subjektiivne surfamine kogu selles visuaalses prügilas, mis meid ümbritseb ja ja iga minu otsustada valik on ikkagi niisugune isiklik jõudemonstratsioon, et ma ei ole kunagi üldistustega väga kaugele jooksnud ja otsinud kujutavast kunstist mingisugust universaalset mustrit mille järgi seda ära tunda, et et see on ummiktee, ma üldse selles suunas isegi ei mõtle mitte. Nüüd siis tead et sa ei tea, teenused, et ilu on ainult üks, üks väga marginaalne kriteerium. Noh, jah, ilu on üks sõna, mida me kogu aeg kasutame kõige erinevates situatsioonides aga ei maksaks seda sõnani väga fetišeerida. Tõepoolest. Aitäh sulle, Johannes tulid, me oleme oma külalisi, raha ei maksa intervjuu homses küll, aga me saame neid premeerida võimalusega kuulata raadioeetris mõnda oma oma lemmiklaulu, selle niisuguse vastupandamatu võimaluse anname ka sulle. Ma näen, et sa oled. Võtad välja plaadiorkestrilt ansamblit nimega following kriminaalses. Jah, olen küll, jah. Noh, ütleme siis seda kuulamegi või mis, no kuulame, aga miks me seda kuulame, seda sa tahad rääkida. Ma ütleksin ainult niipalju, et võib-olla isegi sinu pettumuseks Mihkel, et ma tihtipeale ei kuulan muusikat muusika enda pärast, vaid eelkõige mingisugusest nostalgilist, mälestusest, mingisuguste sündmuste ja inimeste järele. Mina kuulun samamoodi, tehti luule, et siin ei ole vaja midagi karta, et keegi pettub. Aitäh sulle, Johannes.