Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Eesti on 2007. aasta seisuga maailma riikide konkurentsivõime edetabelis 22. ja Euroopa liidus 10. kohal võrreldes eelmise aastaga. Me oleme kolm kohta langenud, kuid samal ajal on tõusnud esikohal oleva USA suhtes. Üürnike liit on mures uue sundüürnike laine pärast, kes ei suuda tagastatud majade omanikega kokkuleppele jõuda. Majandusministeeriumi hinnangul on abivajajaid vaid viis protsenti ja probleem pole terav. Jäätmekäitlejate liidu arvates on üleriigiline kogumissüsteem ja jäätmete sortimine puudulik pakendiorganisatsioonide huvipuuduse tõttu. Sel juhul tuleb lähema paari kuuga ära teha see töö, mis oleks pidanud olema tehtud eelmisel paaril aastal. Laidoneri muuseum on ühtaegu remondis ja töös. Täna avati näitus kindral Johan Laidoneri st, kus on väljas ka kindrali teenetemärkide kollektsioon, mis paar aastat tagasi saabus tagasi hoiult Ameerika ühendriikidest. Eesti filme. Ajakirjanike ühingu aastaauhind läks jagamisele Veiko õunpuu Sügisballi Sulev Keeduse tõsielufilme Joonatan Austraaliast vahel. Aasta filmiajakirjanikuks valisid kolleegid Boriss tuhhi. Tartus avati üle 20 aasta taas uus lasteaed, seal mõeldud 116-le lapsele. Lasteaiapuudega loodetakse likvideerida 2013.-ks aastaks. Välismaalt. Euroopa Liidu eesistujamaa Sloveenia teatas, et toetab assotsiatsioonileppe sõlmimist Serbiaga juba jaanuaris. Laienemisvolinik Olli Rehn ütles, et peab enne. Enne peab Serbia andma väljast sõjakuritegudes kahtlustatava Ratko Mladić. Gruusia presidendivalimiste tõenäoline võitja Mihhail Saakašvili tahab uuel ametiajal parandada suhteid Venemaaga. Ja ilmast. Homme võib Ida-Eestis sadada lund, Lääne-Eestis veidi lörtsi ja vihma. Puhub edelatuul ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Täna tutvustati Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut 2007, vahendab Uku Toom. Rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamat 80 lehekülge täis fakte, graafikuid ja arve on valminud Eesti konjunktuuriinstituudi ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse koostöös ning baseerub Lausanne'i juhtimisinstituudi analüüsil. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur leev kuum annab raamatule kõrge hinnangu küsimusele. Selles, et majanduse edukust võrrelda, ei ole kerge, väga paljud need võrdlused baseeruvad igale näitajale ja näiteks SKP-le jagate seda ühe inimese kohta ja küll SKP ostujõu pariteedi alusel tehakse aga selline reiting, siin on koondatud 300 erinevat informatsiooni. Ühismõõtsustatud riigid võrreldatud nii kui ühte patta pandud 300 erinevat näitajat. Nüüd sisu juurde möödunud aasta seisuga on Eesti riikide rahvusvahelise konkurentsivõimet edetabelis 22. kohal. Juhib USA, järgnevad Singapur, Hongkong, Luksemburg ja Taani. Seejuures on Luksemburg tõusnud sinna eelmise aasta üheksandalt kohalt. Eesti on võrreldes eelmise aastaga kolme koha võrra langenud kuid samal ajal on meie konkurentsivõime tõusnud esikohal oleva USA suhtes 71 koma Pealt protsendilt 74,3 protsendini. Kui me räägime Euroopa Liidu riikidest, siis on Eesti siin 10. kohal. Võrreldes eelmise aastaga oleme kaks kohta langenud kuid nii-öelda uutest riikidest siiski parimad. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rõhutab, et oma kohta parandada saame üksnes siis, kui võtame järele nõrkadest kohtadest. 2001 kuni 2007 on Eesti edulugu, nii et me oleme saavutanud väga häid kohti, osalt ka tänu sellele väga majandusarengule aga just nüüd, kus majandustsükkel on muutumas, minul saab nagu konkurentsi mõiste ja nende vee nõrkade kohtade uurimine palju olulisemaks võib-olla kui headel aegadel, sest noh, nüüd me peame ringi, vaatame ütlema, et noh, et, aga mida me siis oleme teistmoodi tegema, meie vanamoodi edasi ei saa, aga et no mida me tahame parandada. Me ei kaotaks oluliselt sellesse maailmaturu konkurentsi. Niisiis, meie nõrgad kohad on majandusseisundit arvestades on siin märksõnadeks välisinvesteeringud ja hinnad, äritegevuse efektiivsuse valdkonnas, tootlikkus ja tööturg infrastruktuuri positsioonides, tervishoid ja keskkond, aga ka teaduslik infrastruktuur. Teel Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka on üks oluline näitaja rahvuslik koguprodukt inimese kohta ostujõu alusel. Siin oleme me liidus 19. kohal ulatuses, esialgu üksnes Ungari, Portugal ja Tšehhi. Aga leev kuum on optimistlik. Eesti on väike riik ägab visioonikes, lootse, ambitsioonikas Anad anavedu sportlastele kõrge ambitsioon ikkagi marssalikepp taskus, näed, tulemust on eleme noore riigina 200 maailma riigi hulgas 22. kohal ja Euroopa 20 seitsmekümnekohalise näitab, et need edumudeleid on Eestis toimima. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Gruusia presidendivalimiste tõenäoline võitja Mihhail Saakašvili tahab oma uuel ametiajal parandada suhteid Venemaaga. CNN-ile antud intervjuus avaldas Saakašvili lootust, et pärast Venemaa presidendivalimisi avanevad uued võimalused kahe maa suhetes arendamiseks. Gruusia opositsiooni presidendikandidaat Lemon katseitsi laadse esitasid keskvalimiskomisjonile kaebuse valimistulemuste võltsimise asjus. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejate missioon teatas, et on valmis opositsiooni pretensioone uurima, kuid need pretensioonid peavad olema mitte lihtsalt süüdistused, vaid dokumentaalselt tõestatud. Euroopa Liidu eesistujamaa Sloveenia teatas, et toetab assotsiatsioonileppe sõlmimist Serbiaga nii pea kui võimalik. Stabilisatsiooni ja assotsiatsioonileppe on esimene samm Euroopa Liiduga ühinemise suunas. Sloveenia välisministritele ajakirjanikele, et tema pooldaks Serbiaga lepingu allkirjastamist juba jaanuaris, kuid mõningaid kolleege tuleb veel veenda. Serbiaga leppe sõlmimine on takerdunud, kuna Serbia ei ole välja andnud Ratko Mladić, keda oodatakse Bosnia sõjaaegsete kuritegude pärast Haagi tribunali ette. Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehni sõnul peab Serbia Haagi tribunaliga täielikult koostööd tegema, enne, kui lepingu sõlmimisest juttugi tuleb. Iisraeli ja palestiinlaste juhid leppisid USA presidendi visiidi eel kokku taas algatada sisulised rahukõnelused vaatamata suurtele eri meelsustele, mille on tekitanud juudi asunduste ehitamine Jeruusalemma lähistele. Iisraeli peaminister Ehud Olmert ja palestiinlaste president Mahmoud Abbas leppisid tänasel kohtumisel kokku, et volitavad oma läbi rääkijaid pidama otsekõnelusi kõigi võtmeküsimuste üle nagu näiteks piirid, Jeruusalemma staatus ja palestiina põgenike tulevik. Kolmerti valitsusse kuuluv partei on ähvardanud valitsusliidust lahkuda. Kui läbirääkijad hakkavad võtmeküsimusi arutama USA-s New Hampshire'is, algas hääletus parteide presidendikandidaadi valimiseks. Tulemus võib osutuda otsustavaks, sest kaksikuid New Hampshire Aiovas annaks kandidaadile edumaa eelvalimistel. Arvamusküsitluste põhjal võidab demokraatidel Barack Obama oma peamist rivaali Hillary Clintonit. Vabariiklastel John McCain oma võistlejat Mitt Romneyt. Ja uuesti Eestist. Keskkonnaministeeriumi jäätmekäitlejate liidu esindajad arutasid eriti pakendite ja pakendijäätmete kogumist ja käitlemist. Uku Toom küsis ministeeriumi jäätmeosakonna juhatajalt Peetreekilt, kuidas arutelu läks. Ka jäätmekäitlejate liit väljendas üsna mitmes mõttes siis muret ka pakendiorganisatsiooni tegevuse üle, kes jäätmekäitlejate arvates siis see idee üldse mitte sageli seda, mida tegelikult pakendites ette näeb, ehk siis üleriigiline kogumissüsteem on just nimelt siis pakendi orgatsioonide huvipuuduse tõttu sageli puudulik ja, ja paljud omavoliselt kurdavadki, et ka selle sortimise nõude täitmine täna hetkel on, on kohati probleemne, kuna pakendurnitsioonid keelduvad konteineri juurde paigaldamist, kusjuures need on hädapärast vaja. Ja kui siin mõnelgi pool on praegu toodud justkui ühe probleemina, et ei olegi nagu konteinereid, siis hea küll, suuremad jäätmekes ettevõtet kinnitasid, et neil on konteinereid laos olemas, tulge tellige ainult. Nii et tegelikult noh, kõik osalenud selleks ka minister siis olid loomulikult seda meelt, et tuleb võimalikult palju jätkuvalt selgitada, tahtsin, on nüüd suisa juba kavandatud siin veebruari-märtsi selline piirkondlikul tasemel omas eraldi sellised üldised jäätmekäitluse koolides infopäevad veel lisaks. Aga needsamad pakendiorganisatsioonid, nende tegevuse parandamine No siin on nüüd mitmeid momente, mis tegelikult on seotud ka siis kavandatava pakendiseaduse täiendamisega, seal tuleb ka mitmeid selliseid täpsustusi siis nende pakendurnitsioonide kohustuste osas ja lisaks muidugi on just nimelt ka see, et on üsna nähtav seed omavalitsused sageli diaga oma õigusi, et tegelikult need pakendiorganisatsioonid sageli kasutavad seda ära nimelt pakendiorganisatsioonidele ei ole kindlasti mitte ainult taaskasutuse kohustus, mida nad mõnel juhul on ka esile toonud, et neil on juba taaskasutuse kohustus täidetud ja neil nagu ei ole rohkem nagu vajagi midagi teha pakendiorganisatsioonidele pakendiseadusest tulenevalt üleüldine tagasivõtukohustus kogu pakendimassi suhtes, mida tarbija soovib tagastada ja kui see ei ole tagatud, siis on käsitletav ka pakendiseaduse rikkumisena ja seal on just nimelt kohalikel omasel endil suisa õigus seda asja seaduse alusel menetleda ja kui vaja, siis ka nii-ütelda trahve määrata, siis juba organitsioonil loomulikult. Nii et see info segadus, mis praegu valitseb uue jäätmeseadusega, ei hõlma mitte ainult argielanikke, vaid ka organisatsioone ikka endiselt. No ma arvan siiski seda, et kuigi need nõuded suures piiris olid ju teada 2004, et mõningase üllatusena tuleb, et ega väga-väga paljudel juhtumitel on neid lihtsalt lükatud edasi ja nüüd on selgunud, et kuupäev jõudis kätte, ei ole lahenenud ära ja noh, nagu ennegi, mõnegi asjaga Eestis on olnud, et ehk siis tuleb nüüd paari kuu jooksul teha väga intensiivset tööd, mida oleks saanud varem teha normaalselt, võib-olla paari aasta jooksul. Üürnike liit on mures õue sundüürnike laine pärast, keda võib oodata väljatõstmine. Tõnu Karjatse uuris lähemalt. Sel aastal lõpeb kolmeteistaastane tähtaeg, mis võimaldas tagastatud pinnal elaval üürnikul maksta majaomanikule soodus üüri 15 krooni ruutmeetrilt. Eestis Tüürnike, kes elavad tagastatud pinnal 2006. aasta seisuga ligikaudu 4000 leibkonda. Enim sundüürnikke, kes on esitanud taotluse munitsipaalüürieluasemeüürimiseks, elab suuremates linnades Tallinnas ja Tartus. Tallinnas oli detsembri lõpu seisuga 900 avaldust munitsipaal Maal pinna saamiseks, räägib Üürnike Liidu tegevjuht Peeter Tedre. Väga paljud inimesed avastavad oma tegeliku olukorra alles nüüd või alles hiljuti avastasid ja heidan paanikas, ei oska midagi peale hakata. Möödunud aastal, kui esimesed need 13 aastat nii-öelda, mis oli siis, kui seaduse kaitse sundüürnikule hakkas täis saama, siis meie poole hakkas pöörduma järjest rohkem ja rohkem inimesi. Ma kardan, et sel aastal see arv katastroofiliselt suureneb. Majandusministeeriumi abiministri Siim-Valmar Kiisleri avastusuuringud. Ta kohaselt ja küsitluste kohaselt maakondlike omavalitsuste hinnang, et umbes viis protsenti kogu tagastatud majade üürnike seltskonnast ilmselt ei tule oma eluasemeprobleemidega ise toime, need on inimesed, kes saavad toimetulekutoetust mille seas on siis ka eluasemetoetused neile siis riigi rahaga kohaliku omavalitsus toetab neid, et nad jaksaksid oma eluaseme kulusid maksta ja need toetused, kõik jäävad, need kõik jätkuvad. Siim-Valmar Kiisler märgib ka, et selline olukord on kohelnud ebaõiglaselt majaomanikke, kes on pidanud maksma kinni nende pinnal elavate üürnike soodustused. Abiminister hoiatab siinjuures üürnike murede rakendamise eest omakasupüüdmisel. Ma ei pea mõistlikuks nüüd täiendava riigi kaasatud rahaga ehitatavad näiteks linna üürimajad, et nüüd jälle odava rahaga maha müüdaks. Mulle meenuvad näiteks Tallinna linna sahkerdused korteritega, kus üliodavalt müüakse väga kalleid kortereid, et kui need korterid müüdaks maha õiglase hinnaga ja seda raha kasutatakse tagastatud maja üürnike probleemide lahendamiseks, oleks ka näiteks Tallinna linnal raha tunduvalt rohkem. Aga teisest otsast tahetakse teha teatud inimestele ümarate valikukriteeriumite alusel väga suuri soodustusi ja siis öeldakse, et meil ei ole raha, et inimesi aidata. Et sellist olukorda ei saanud kindlasti lubada. Eesti sõjamuuseumis avati täna näitus kindral Johan Laidoner. Vabadussõja võitja Uku toom käis kohal. Näituse avas kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes ütles muu hulgas, et vabadussõja tõeline sisu ei ole kõigile kohale jõudnud. Palusin tal seda väidet kommenteerida. Paljude inimeste jaoks on see ilmselt jäänud veidi kaugeks ja abstraktseks sündmuseks ja võib olla. On ka objektiivselt laske mõelda ennast olukorda, kus Eesti 90 aastat tagasi asus see teine vabadus tuli meile kindlasti palju kergemini kätte, ehkki ka neid sündmusi ja otsustavust sel hetkel Eesti riigi eest seista ei tasuks alahinnata. Ja nüüd muuseumi direktor Indrek Tarandi jutule, ühest küljest on sõjaajaloomuuseum kindral Laidoneri muuseum praegu remondis ja restaureerimisel, teisest küljest avati seal täna näitus. Mis seisus siis muuseum on? Just selles seisus ta ongi, et hoidlate väljaehitamine ja hoone lõplik renoveerimine käib, aga teisest küljest osa ruume on valmis ja miks mitte siis juba inimestele ekspositsioon ja nii-öelda päris muuseumi tööd avada seda püüamegi teha natuke komplitseeritud, see on muidugi ehitusega samaaegselt nihukest muuseumi tööd teha, aga, aga saame hakkama. Inseneri aumärgid, mis nüüd meeritakse, on päris uhke vaatepilt, kas meil on veel asju, ootavad kuskil üleandmist leidmist, ühesõnaga, kas meil vabadussõjaekspositsioon kombel täiendada? Teoreetiliselt küll saab jah, sest et ma usun, et mingile seal kujunevad meil heanaaberlikud suhted piiri ligi ka Venemaa ja me saame hulga vabadussõjamuuseumilt ära võetud asju neilt tagasi, siis kuskil maailma avarustes võiks leiduda ka Laidoneril kuulunud Georgi mõõk, mida isegi nii võimas organisatsioon nagu Eesti hai on proovinud uurida, kus ta võiks olla, aga praegu veel selget jälge ei ole ja noh, mitte ainult Laidoneri seotud asjadega vabadussõjaga seotud asju ju võib esile tulla veel noh, kasvõi arhiivideebeedikutest või eraisikute käest ja mingil hetkel me saame Eesti suuruse riigile sobiva sõjamuuseumi koos selle juurde kuuluva kullaga varalipus, relvade ja teiega valmis. On vabariigi aastapäeva tähistamise aasta ja vabadussõja kuu ning muuseum on nendes sündmustes olulisel kohal. Näiteks sel nädalal ollakse seotud Utria dessandi meenutamise sündmustega. Sel põhjusel ongi Laidoneri näitus avatud vaatajatele järgmise nädala kolmapärast. Osavate üle 20 aasta taas uus lasteaed, seda käis vaatamas Vambola Paavo. Kaua räägitud ida tänava lasteaed Lotte endises hiinalinnas on valmis ja toimus pidulik lindilõikamine. Lottes hakkab tööle kuus rühma, neist kaks sõime kolm liitia, üks aiarisk. Kokku on kohti 116-le lapsele, jätkab Lotte juhataja Viive Vellemaal. Väga palju liikumise võimalust liikumise saalis eraldi muusikatuba, eraldi meediaõpetuse tuba, eraldi kunstituba ja lisaks sellele veel need imetoredad mängukoridorid, mis on projekteeritud ja sisustatud niimoodi, et laps saab tegeleda samasuguse mänguga nagu õues ka siin lasteaia sees. Viive Vellema kinnitusel teeb Lotte omanäoliseks tema arhitektuuriline välisilme. Maja keskele jääb maja süda, päike, kus kõik lapsed kokku saavad läbi saali saab liuelda läbi liurennide ja jõuda siis söögisaali ja siis on kõik need kiired ühinevad maja südames, et arhitektuurne lahendus teeb eriti eriliseks. Mina lapsed siis siia lasteaeda juba hakkavad tulema. Lasteaed noorte jaoks saab avatuks homme alates kella seitsmest. Lapsevanemad on Tartus aga rahulolematud, linnas ootab lasteaiakohta praegu ligi 2400 last. Kas täna avatud lasteaiale on lähiajal lisa loota, jätkab linna haridusosakonna juhataja Boris Goldmann. Selle aasta lõpus, kas novembris, detsembris avatakse endises Vikerkaare lasteaias, mis asub Kaunase puiestee 22 kuuerühmalist lasteaed ja praegu käib juba eskiisprojektide koostamine, et avada 2009. aasta septembris-oktoobris kummeli tänaval samuti kuuerühmalist lasteaed kui lisaks nendele lasteaedadele, millest me nüüd rääkisime, kui me saame täita ka praegu olemasolevate last aedade, nii-öelda lisarühmi luua majul pisut fenoveerides. Ma arvan, et 2013.-ks aastaks on see probleem lahendatud. Ametimeestest eemal tegid oma toimetusi aga need, kellele lasteaed ongi mõeldud. Küsisin Miia Kitalt, kuidas talle meeldib. Mis siin lasteaias kõige toredam on tähtis Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Eesti filmiajakirjanikud kuulutasid välja aasta filmi filmiauhinna Neitsi Maali laureaadid ja valisid aasta filmiajakirjanikutseremoonial käis Tõnu Karjatse. Aasta filmi auhind läks jagamisele, seda kolmandat korda auhinna väljaandmise viieteistaastase ajaloo jooksul. Ehkki auhinda taheti isegi kolmeks jagada, tunnistati aasta parimateks Sulev Keeduse tõsielufilm Jonathan Austraaliast ja Veiko Õunpuu mängufilm Sügisball, räägib filmiajakirjanike ühingu esimees Jaan Ruus. Kus meie õieti ju tahamegi välja vormida püramiidi tippu, aga sel aastal oli see eriti raske. Joonatan Austraaliast Sulev Keeduse dokumentaal, see on rohkem film eestlase elust. Keedus on väga kartmatult seal inimesi, kes on nagu iseennast omatehtud puuri pannud. See on minu jaoks film sellest, et me ikka ootame kedagi teist, kes täidaks meie unistused, kes avaks ukse. Aga teine film Sügisball on laialdase rahvusvaheliselt tuntud õunpuu on Mati Undi väga hea Jaapanist magalafilmi kus inimesed ei ole üldse mitte pahad. Aga kui su elu on selline juurtetu ja pidet, siis inimesed käituvadki äkki ootamatult ja halvasti. Sügisball ringleb praegu maailma festivalidel ja levitas, lepingud on sõlmimisel. Sulev Keeduse film on seni linastunud vaid Eesti televisioonis ja Pärnu antropoloogiafilmide festivalil. Film räägib ühes Eesti nurgas elavatest inimestest, kelle elu on lavastanud alkohol. Kas film ja selle ümber tekkinud arutelu on nende elu kuidagi muutnud? Sulev Keedus. Mõnel ma arvan, et oli, noh, ma ei saa ütelda, et just igal juhul film, kuna nad sattusid mingiks ajaks ikkagi meedia fookusesse pöörati tähelepanu probleemidele, mis seal siis oli, siis hakati neid ka lahendama, mõnelgi on elutingimused paranenud ja ma arvan, selline kohalik sotsiaaltöö on ikkagi kõvasti hoogu juurde saanud. Aasta filmiajakirjanikuks valisid kolleegid peamiselt venekeelses trükiajakirjanduses töötava Boris tuhhi, kes on aastaid kirjutanud eesti, vene ja ka välismaistest filmidest. Kuidas vaatab autiitli saanu lõppenud aastal Eesti filmis? Eeloleval ööl sajab mandril paljudes kohtades lund ja tuiskab, saartel tuleb lörtsi. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 10, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Saartel ja läänerannikul hakkab tuul puhub edelast ja puhangud ulatuvad kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kuus, saartel miinus üks kuni pluss üks kraad. Homme liiguvad tihedamad lumepilved Ida-Eesti kohale, Lääne-Eestis võib veidi lörtsi ja vihma tulla. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.