Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku teise veebruari. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eestis tähistati täna Tartu rahu aastapäeva, Tartus peeti traditsiooniline kõnekoosolek. Hoolimata krõbedast külmast oli kohal pea poolsada inimest. Lõpes rahvaloenduse esimene etapp interneti teel loendas ennast ligi 815000 inimest. See ületas kõik ootused ja on 62 protsenti eesti arvestuslikust elanikkonnast. Valitsus otsustas troll jälitustegevuse üle muutub edaspidi täpsemaks, ka võetakse tulevikus parema kontrolli alla pedofiilid. Nato liikmed arutavad Brüsselis USA plaani lõpetada lahinguoperatsioonid Afganistanis järgmisel aastal ning minna üle väljaõppele. Rahvusvaheline valuutafond on seisukohal, et Kreeka säästumeetmetega on liiale mindud ja rohkem tuleks rõhku panna majanduskasvu soodustavate reformidele. Euroopa Komisjon IMF-i seisukohta ei jaga. Kunstiga haridust peaks ühiskonnas rohkem väärtustama ja ettevõtted peaksid olema julgemad käsutama meie oma disainerite potentsiaali. Leiti kunstiakadeemia korraldatud kunstihariduse konverentsilt. Rektor Signe Kivi sõnul on kunstiakadeemia, kus praegu laia skaala hoidmine, mis hõlmab nii teadusloomet kui loovmajandust. Ilm Eestis püsib külm. Öösel on miinuskraade 17 kuni 29, homme päeval 15 kuni 20, kohati võib sadada kerget lund. Alustame siis sellest, et tänase päeva algusega lõppes ka ühe päeva võrra pikendatud e rahvaloendus. Kõik ootused arvude osas said ületatud, ütles statistikaameti peadirektor Priit Potissepp. Mall Mälberg aga küsis, kas oli ka mingeid tõsiseid probleeme. Tõsiseid probleeme ei tekkinud, ma nimetan neid tehnilisteks viperust, eks sellised tehnilised viperused nii massilise esmakordse kasutamise kontekstis on iga programmi puhul normaalsed. Jaanuarikuu jooksul me mitmel päeval tavaliselt õhtuti poole 11 paiku tegime korra väikese pausi, võtsime programmi maha ja panime siis täiendusi ja parandusi peale. Tänan, teine veebruar 16. veebruaril hakkavad käima rahvaloendajat nende juures, kes ennast ise ei loendanud. Siin on täpselt kaks nädalat, mida statistikaamet see kaks nädalat. Teeb see kaks nädalat on vajalikud andmekorrastustöödeks, et see tähendab e loendatud arvestamist praegu nende andmete korrastamist ja vahendajatele töö nimekirjade ettevalmistamisest, see on päris suur ja massiivne töö. Te olete teatanud, et esimese kokkuvõtte loendusest avaldate esmaspäeval, kuuendal veebruaril. Mis andmeneed on, mis te saate avaldada? Me saame täpsustada ühendusel lõpetatud isiku ankeetide arvu eelseisvatel päevadel, me püüame kiiresti saavutada niisuguse olukorra, kus me oleme tublikaadide limineerinud. Tublikaadid on siis mitu korda e loendatud isikud. Täpselt samamoodi. Me täpsustame ka niisugust arvu ja kontrollime üle, et kui palju me peame v loendatute praegusele numbrile juurde leidma. Need on need juhtumid, kus isik on küll loendatud, kuid leibkonna tervikkomplekt loendamata või tähendab jäi kinnitamata. Sellised juhtumid seni avaldatud eel loendatud arvus on kõik olnud pidevalt arvesse võtmata. Kui te leiate nüüd, et keegi, kes on ennast e loendanud, et tema andmetes on sedavõrd palju puudujääke, et rahvaloendaja peab ta juurde uuesti minema, kas niisugune võimalus on ka olemas ja kuidas ta sel juhul toimib? Et selline võimalus on kaheldamatult olemas, aga sellisel juhul seal peavad olema tõesti sellised suured puudujäägid, et noh, et ma toon siin näiteks vaba tekstilisele väljale. E-ankeedis, kus küsiti ametit, on vähesel määral mõned inimesed pannud kirja selliseid tegevusi või ameteid, mis on ilmselgelt viitavad naljategemisele. Need peaksid olema vähesed juhtumid, kus loendaja peab e-loendatud juurde tagasi minema. Üle Eesti tähistati täna Tartu rahu 92. aastapäeva. Tartus on seda tähistatud 25 aastat ja kuigi Eesti pole kunagi varem olnud nii vaba kui praegu, tuleb ka tänapäeval olla ettevaatlik tulevaste arengute suhtes. Nii rõhutasid kõnelejad. Toomas Kelt käis ka kohal. Täna. Kümmend viis aastat tagasi oli esimene Tartu rahulepingu aastapäeva tähistav üritus Tartus. Selle aja jooksul on olnud mitmesuguseid olusid, ründavaid, verekoeri ja miilitsaahelike mäletatakse tänagi. Tänasel päeval oli kõnekoosolekut piiravaks vaid ilm, millele viitas ka vabadusvõitleja Mart Niklus. Siin platsil on seda ajaloolist sündmust tähistatud samuti 25 aasta jooksul. Ümmargune arv täna, mis toimus 25 aastat tagasi, on siis 87. aastal. Sellest on palju kirjutatud ja räägitud. Täna võib-olla sellest põhjalikult ei räägi, kuna ilman pakaseline. Kohale tulnud pea pooltsadat inimest krõbe külm siiski ei seganud ja kui plakatid läbi aastate eriti muutunud pole, siis kõnelejate teemat küll ohud meie iseolemisele on muutunud, rõhutas Memento poolt kõnelenud Enn Tarto. Me peame võitlema tööpuuduse vastu, seal ka üks osa Tartu pärandis, aga mis veel, mis on palju ohtlikum, aga selle vastu ka parem võidelda, eesti keel oli, on ja peab jääva teie riigikeeleks ja igasugused katsed, et lilla nüüd veel üle, eks ole, et uueks riigikeeleks inglise keel, see on küll väga vale. Muidugi peeti meeles ka Eesti vabaduse eest võidelnud riigikogu liige, erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees Tõnis Lukas pidas oluliseks tutvustada ka niinimetatud vabadusvõitlejate küsimust. Eesti riik peab kõigi tasandite vabadusvõitlejaid austama, mitte ainult neid, kes sõdades on olnud, vaid ka neid, kes on võidelnud koolilastena ülekohtu vastu, neid, kes on istunud vangilaagrites selle eest, et nad Eesti asja ajasid ka okupatsiooni ajal. Me teeme selle seaduse, millega vabadusvõitlejaid ja vastupanu liiklejaid austatakse läbi aegade. Kuidas me saame seda maailmale selgitada, miks maailm ei mõista meid? Maailm tihti ei mõista väikseid rahvaid, aga me peame rahulikult kooli juures võime öelda. Me peame rahulikult nagu õpetaja kõigile selgitama, milline on meie olukord. Milline on meie rahva tahe. Täna möödub Tartu rahulepingu sõlmimisest 92 aastat Toomas Kelt Tartu. Valitsuse pressikonverentsil käis tänaval Mälberg. Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikokku jälitustoiminguid puudutava eelnõu. See tähendab, et tulevikus muutub kontrolli jälitustegevuste üle täpsemaks. Üks küsimus, mis on pikka aega üleval olnud ja millele on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud, on see, kuidas teavitatakse inimesi, kui nende eraelu ja privaatsust on jälitustegevusega riivatud. Justiitsminister Kristen Michal. Edaspidise regulatsioon saab olema ka selles mõttes rangem, et tõenäoliselt see teavitamise hulk oluliselt tõuseb. See tähendab seda, et aastaks on õigus prokuröril öelda, et teavitamine lükatakse teatavatel põhjustel edasi. Pärast seda hakkab seda otsustama kohus. Siis kohus tegelikult otsustada, et kas inimest tuleb teavitada või on mõjuvad alused mõjuvad alused saavad siis näiteks olla see, kui soovitakse hoida salajas politseiagendi nime või midagi sellist. Eraldi küsimus on ka erakorraliseks jälitustegevuseks loa andmine. Sellega seoses on tekkinud küsimusi. Kui põhiseaduslik see oleks? Selline luba antakse alati kohtuotsusega kohtuniku otsusega, et tulevikus nii saab ka olema, et see on ka esmakordselt nüüd ära sätestatud sellisel kujul. Teine justiitsministeeriumi valdkonda kuuluv teema, mille vastu on avalikkuses huvi tuntud ja millel justiitsminister peatus, on keemilise kastreerimise nime all tuntud kompleksravi. Selle mõte tegelikult on see, et need seksuaalkurjategijad eeskätt just pedofiilid, kes saavad alla kaheaastase karistuse, siis osa sellest vangistusest võidakse asendada sellise programmiga, mis hõlmab kahte asja nii medikamente kui psühhiaatrilist konsultatsiooni ja see programm kestab reaalselt 18 kuud ja maksimaalselt kolm aastat. Ühiskonna jaoks tegelikult tähendab seda, et seksuaalkurjategijad ja pedofiilid, kes selles programmis osalevad, on kindlasti parema kontrolli all. Rahandusminister Jürgen Ligi tegi pressikonverentsil teatavaks riigi stabiliseerimisreservi mahu. Eelmise aasta lõpu seisuga oli see soetusmaksumuses 28,8 miljonit eurot ja turuväärtuses 333 miljonit eurot. Aastaga suurenes reservturuväärtuses 12,8 miljonit eurot. Jürgen Ligi peatus ka Kreeka abiprogrammil. Valitsus kinnitas veelkord, et toetab abipaketi eeldusena Kreeka tugevaid struktuurseid reforme. Me ootame Kreekalt väga tugevat programme, üksikasjad on praegu selgumas. Järgmine nädal on eurogrupi istung, kus me seda arutama ja me kindlasti toetame senisest tõhusamat järelevalvet programmi täitmise üle. Kreekal teatavasti on mahajäämus struktuursetest reformidest on põhjust olla kriitiline. Välisteemade juurde Euroopa Liit menetleb direktiivi, mille järgi tohib esimesest jaanuarist 2015 Läänemerelaevade kütustes olla vaid 0,1 protsenti väävlit. Praegu on laevakütuste väävlisisaldus 10 korda kõrgem vähendamine vajalik loodushoiu seisukohalt, aga see ei vasta kaugeltki kõikide ootustele ja huvidele. Kadri Kukk jätkab. Rahvusvaheline mereorganisatsioon Iiemmo leppis juba neli aastat tagasi kokku, et Läänemerel, Põhjamerel ning La Manche'i väinas ei tohi laevakütustele väävlisisaldus peagi ületada null koma ühte protsenti. Kokku lepiti ka selles, et regulatsioon hakkab kehtima esimesest jaanuarist 2015. Euroopa Liit on viimas seda IMO kokkulepet liidu seadusandluses. Hetkel menetleb teemat Euroopa parlament. Eesti teeb Brüsselis ägedat lobitööd, et regulatsiooni rakendumine Euroopa liidus edasi lükkuks jätkab vilja Savisaar-Toomast, väävlidirektiivi raportöör Euroopa Parlamendis. On ka öelnud nii Soome kui Eesti, et nemad pole seda direktiivi ratifitseerinud, aga juriidilises mõttes on see ka nonsens, sest sa ei saa ühel hetkel hääletada ja olla nõus rangemate nõudmistega ja aastaid hiljem hakata järele mõtlema, et me ei ole selleks valmis ja me ei saanud aru, mida me hääletasime. Praegu sõidavad Läänemere-laevad kütustega, mille väävlisisaldus on umbes üks protsenti ning uute nõuete järgi tuleks seda 10 korda vähendada. Eesti suurimalt laevafirmalt tallinkilt kommentaari saada ei õnnestunud. Allikatel on direktiivi rakendumise, ka Tallink-ile tekivad kulud, väga suured vajadus on ümber ehitada laevade mootorid. Samuti ei ole selge, kui kättesaadav on puhtam laevakütus ning missuguseks kujuneb selle kütuse hind. Euroopa parlament loodab väävlidirektiivi vastu võtta maiks. Parlament võib siiski olla ambitsioonikam, kui oli rahvusvaheline mereorganisatsioon ning kehtestada rangemad väävlisisalduse piirangud ka laevakütustele Vahemerel. Soome raportöör kavatsedki teha sellise ettepaneku, kus Vahemerel oleks piirang 0,5 protsenti. Olemas õhkõrn võimalus, et ministrite nõukogus ei toeta Lõuna-Euroopa riigid Europarlamendi ambitsioonikamad positsiooni ning teema oleks liidu tasandil ummikus. Kuigi see ei takista rahvusvahelise mereorganisatsiooni kokkuleppe rakendumist. Euroopa parlament soovib, et leitaks meetmeid laevafirmade toetamiseks puhtamatele kütustele üle minnes. Veel soovitakse, et esimestel aastatel, kui regulatsioon rakendub, ei kohaldatakse laevafirmadele Euroopa liidus sanktsioone nõuete mittetäitmise eest rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Liisu Lass jätkab nüüd olulisemate välisuudistega. NATO liikmed arutavad Brüsselis kahepäevasel kohtumisel USA plaani lõpetada lahinguoperatsioonid Afganistanis järgmisel aastal ning minna üle väljaõppele. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas enne tänast NATO kaitseministritega kohtumeeste, et allianss peaks pidama kinni varem koostatud ajakavast afganistani missiooni lõpetamiseks ning muudatused tuleks liitlastega kooskõlastada. NATO leppis 2010. aasta lõpus kokku, et julgeolekuülesanded antakse Afganistani vägedele 2014. aasta lõpuks. Rasmusseni sõnul on see otsus ja teekaart endiselt jõus, kuid ta lisas, et ülemineku protsess näeb ette mõnede piirkondade kohalikele üleandmist juba järgmise aasta keskpaigas. Rahvusvaheline valuutafond on seisukohal, et Kreeka säästumeetmetega on liiale mindud ja rohkem tuleks rõhku panna majanduskasvu soodustavate reformidele. Euroopa komisjoni IMF-i seisukohta ei jaga, kirjutab Kreeka ajaleht Gazmirini. FB esindaja Kreekas poo Thompson ütles ajalehele, et kindlasti peab Kreeka jätkama eelarvepuudujäägi vähendamist, kuid tal tuleb leida õige tasakaal kokkuhoiu ja reformide vahel. Tomsoni sõnul on IMF-i seisukoht, et kokkuhoiutempot tuleks Kreekas aeglustada ja reformi tempot kiirendada. Ajalehes oletatakse, tuues laenuprogrammis võib selline seisukoht ka peale jääda. Euroopa komisjon ei soovisäästumeetmete rakendamisel järeleandmisi teha. Pariisi prokurör algatas eeluurimise seoses lõbusõidulaeva Costa Concordia karile sõitmisega Itaalia rannikul. Õnnetuses hukkus arvatavalt 32 inimest. Prantsuse justiitsministeerium on palunud prokuröride koguda õnnetuse kohta kokku kōik Prantsusmaalt pärit ohvrite kaebused. Prokuröride sõnul kavatsevad nad küsitleda õnnetuses ellu jäänud prantslasi, et selgitada välja laevahuku põhjused ning evakueerimise ja päästetingimused karile sõitnud lõbusõidulaeva pardale. Tal oli üle 450 prantslase, surma sai neli prantsuse kodanikku ja kaks on veel teadmata kadunud. Jätkame kunsti ja kultuuriteemadel kunstiakadeemia korraldab kahepäevase seminari kunstihariduse teemal ja sellest Tõnu Karjatse. Kunstihariduse oleviku ja tuleviku vaagivad seminari on kavandatud juba kaua. Kurioosset on praeguses kätte jõudnud olukord, kus kunstiakadeemia uue maja saatus on endiselt lahtine ja üles tõstatatud koolitust tuleviku küsimus. Seminaril ootavad korraldajad mõtteid sel suunal, kuidas parandada moodsa kunsti ja vaataja suhet ning kuidas tõsta kunsti ühiskondliku positsiooni. Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. Meile oli, ma arvan, et õigustatud tunne, et me tahame ühiskonna käest küsida, mida tema ootab meilt, missugust kunstnikku, disainerit, arhitekti, sest eriarvamused on kuidagi üleval. Kunst on väga palju muutunud. Üks ettekandjaid Teemu Mägi Aalto ülikoolist tõdeb, et ühiskondlikud ootused kunstile vastukäivad. Ühelt poolt soovitakse, et kunst sulanduksid disaini, mis on tööstuslikult meeldiv, ei solva. Teisalt oodatakse, et kunst räägiks Gaza ühiskondlikul tasandil kriitilise mõtte ühe kandjana. Aalto ülikool tekkis Helsingi kunsti- ja disainikõrgkooli ühendamisel sealse tehnikaülikooliga kaks aastat tagasi. Mida see on andnud, Teemu Mägi? See seletab, et ühelt poolt on see andnud rohkem raha ja vabadust, teisalt aga süvenevad kartused, et kunstipool soovitakse koolist välja tõrjuda. Kooli tekitamise põhimõte oli ühendada tehniline pool turunduse disainiga ning saada tulemuseks uusi Nokia laadseid edulugusid. Selleks pole aga kunsti vaja. Küll on kunstil oma ühiskondlik kultuuriline positsioon ja seda ei tohiks käest lasta eesti probleemiks disain rakendamisel olnud tööstuse väiksus ja isegi Margus meie disainerite potentsiaali kasutamisel, nentis kunstiakadeemia Vabade kunstide dekaani professor Andres Tali. Meil on lihtsalt seda tööstust niivõrd vähe, kes ise on võimeline midagi uut genereerima ja siis seda tootma ja müüma. Peaks olema rohkem kontakte, rohkem usaldust. Samas on ka Eestis välja käidud mõtteid ja kunstiakadeemia tegevuse lõpetamisest ja osakondade jaotamisest tehnikaülikooli ning Tallinna ülikooli vahel. Andres Tali selle järele vajadust ei näe. Majanduslikult võidakse saada mingi väga väike tulu sellega, et mingisugused majandusüksused, raamatupidamised ja muud asjad nagu hajutatakse ära teistesse kõrgkoolidesse aga sisulist kasu tähendab, õpetuse jaoks sellest ei sünni, hävitatakse üks aastakümnete jooksul kokku kasvanud niukene kultuuriline institutsioon ja seda tagasi luua on äärmiselt keeruline, sest see kahju võib olla uskumatu, mida me pärast sellest näeme tegelikult. Ja veel kord rektor Signe Kivi. Meiega ei ole keegi tõsiselt sellel teemal vestelnud, küll aga me oleme ise arutanud, mis on meie tugevus. Oleme jõudnud siiski järeldusele, et kunstiakadeemia tugevus on energias selle laia õpetamisskaala, mida me täna teeme, sellest võidavad kõik loovust, kas arendatakse või surutakse maha juba tegelikult kodus ja lasteaias ja see on meile väga oluline. Paar nädalat pakast on ka merepaksu jääkaanega katnud maanteeameti lääne regiooni direktor Enn Raadik rääkis Ester Vilgats ei tea, kuidas seda näeb. Ettevalmistus jääteede avamiseks. Kõige kaugemale oleme siis Haapsalu Noarootsi ideega, kus me oleme saatnud firmadele siis hinna küsimised reedeks. Nad peaksid meile vastama. Nende dokumentide läbivaatamine ei võta kaua aega, nii et Haapsalu, Noarootsi jäätee, suudame me avada järgmise nädala keskpaika. Me oleme ka veeteede ametilt saanud kooskõlastuse selleks, et Sviby-Rohuküla vahelisel merealal kalal on laevaliiklus siis ajutiselt peatatud ja seal ei ole ohtu, et jääteele mingi laev kogemata sisse sõidab. Teiste jääteedega on natukene lugu kehvem. Heltermaa-Rohuküla ja Muhu ja mandri vaheline jää teeb praegu väga tõenäoline ei ole. Samuti on küll Pärnu lahel siin ka mehed juba kusagil rannas kolme kilomeetri kaugusel, aga ei ole praegu jääluure andmed küll sellised, et lähipäevil võiks rääkida Munalaiu Kihnu jäätee avamisest. Aga me hoiame silma peal, jälgime pingsalt ilmateadet, jääolusid kaarti ja eks me selle järgi siis otsustame, aga vaevalt nüüd sellist õnnelikku aastat, kui möödunud aasta oli, et kõik kuus riiklikku jääteed algselt avatud me praegu isegi selle külmaga veel ikkagi ei ole nii optimistid, et me arvaksime, et sel aastal sama situatsioon võiks korduda. Teie eelarves on alati arvestatud jääteedega ja kui nad tulevad, siis ei ole rahaprobleemi. Meil on igaks juhuks jääteede hooldeks ja jääteede avamiseks eelarves raha olemas ja kui see raha jääb kasutamata, siis saame suvel kruusateede remont, et või pindamise kilomeetrit natuke juurde. Kui see raha läheb ära, siis me lihtsalt sealt otsast peame tegema igapäevaseid hooldetöid natukene väiksemas mahus. Nii et jah, raha taha jääteede avamine kindlasti ei jää. Üks teade veel edelaraudteelt. Täna pärastlõunal kella kolmveerand viie paiku toimus Tallinnas lillekülajaamas jalakäijaga avarii ja seetõttu esineb reisirongide sõidugraafiku hilinemisi sel liinil Tallinn, Viljandi kui ka Tallinn-Pärnu reisidel. Ilm on. Öösel on meil vahelduva pilvisusega maailm ja mitmel pool sajab kerget lund, hommikuks sadu lõpeb. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 20-st 26 miinuskraadini, hommikuks võib lõunapiiri lähedal langeda sega miinus 29-ni. Saaremaa rannikul on paiguti miinus 17. Päeval vahelduva pilvisusega ilm, kerget lund võib sadada saartel ja läänerannikul. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ja külmakraade on homme 15 kuni 20. See oli Päevakaja kuulmiseni.