Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmandast veebruarist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Eesti elanike rahulolu oma eluga on viimase paari aasta jooksul langenud ja jääb alla Euroopa Liidu keskmise näitaja. Avaldatud eurobaromeetri küsitluse tulemused näitavad, et kasvanud on ka Eesti elanike mured seoses majanduse olukorraga. Keskkonnarikkumiste hulk Eestis on vähenenud, aga trahvid rikkumiste eest suurenenud. Kõige enam oli möödunud taastal rikkumisi kalapüügi valdkonnas, selgus keskkonnainspektsiooni aasta ülevaatest. Euroopa Komisjon teatas, et Vene Gazpromi gaasitarned on vähenenud kaheksas ühenduse riigis. Austria saab näiteks pärasest kogusest 30 ja Itaalia 24 protsenti vähem gaasi. Ka peaminister Lukas papadimas kinnitas, et erasektori esindajatega peetavad kõnelused Kreeka võlakoorma vähendamiseks on lõpusirgel. Omavalitsused soovivad muudatusi gümnaasiumi võrgus järk-järgult. Samas ei ole nende seas üksmeelt, kas koolivõrgupidajana peaksid jätkama omavalitsused või tuleks luua riigigümnaasiumid. Tallinna börsil noteeritud rõivafirma Baltika hoiatas, et lõpetab eelmise aasta neljanda kvartali suure kahjumiga. Kultuuriministeerium tunnustas tiitliga aasta kultuurisõber 2011, Nordea Panka osaühingud Nordic Hotels ning Eesti kunstimuuseumi kunstisõprade seltsi asutajad Enn Kunila. 14 klaasikunstniku näitavad Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses oma uusi valgusinstallatsioone. Öösel on külma 27 kuni 32 kraadi, saartel 21 kuni 24 kraadi. Homme päeval on külma 20 kuni 25 kraadi, Briti saartel 14 kuni 17 kraadi. Euroopa Komisjoni Eesti esindusest tutvustati täna eurobaromeetri küsitluse tulemusi. Küsitlus viidi läbi mullu novembris, kõikides liikmesriikides, jätkab Liisu Lass. Eestlaste rahulolu oma eluga on viimastel aastatel halvenenud majandusolukorra tõttu veidi langenud. Möödunud novembris oli oma eluga rahul 69 protsenti eestlastest, mis on veidi madalam kui Euroopas keskmiselt. Majanduskriis on muutnud ka inimeste hoiakuid nii riigi kui enda majandusliku olukorra tuleviku suhtes. Oluliselt kriitilisemaks langenud on nende inimeste hulk, kes olid varem lähituleviku suhtes optimistlikud. Samas tõdeb TNS Emori uuringujuht Aivar Voog, et see ei tähenda, et eestlased näeksid lähitulevikku väga negatiivselt. Vaid inimesed usuvad, et nii riigi kui nende enda majanduslik olukord jääb samaks. Praegusel hetkel on siis toimunud liikumine nende hulgas, kes otseselt asja läbi roosa prillid on muutunud nagu oluliselt ettevaatlikum, kes arvavad, et olukord Jabe enam-vähem samaks või vähemalt loodavad. Kui vaadata hinnanguid riigi leibkonna majandusliku olukorra osas, siis võivad drastiliselt erineda ja, ja see, mis uuringu tulemused läbi aastate on näidanud, et hinnangud riigile on väga ebastabiilselt sõltuvalt aga väga palju meediakajastust, sest et kui meedia muutub majandusliku olukorra kirjelduse osas negatiivseks, siis muutuvad ka inimeste hinnangud väga drastiliselt. Toetus Euroopa Liidu ühisele rahapoliitikale on Euroopas tervikuna kui Eestis langenud. Aivar Voog põhjendab, et toetus sõltub suuresti sellest, kas riik kuulub euroalasse või mitte. Negatiivsemaks muutus suhtumine just euroalasse mittekuuluvates riikides. Eurot kasutatavates riikides on toetus püsinud stabiilne ja näiteks kreeklaste puhul muutus suhtumine viimase aasta jooksul ühisrahasse varasemaga võrreldes veelgi positiivsemaks. Eesti puhul toetus eurole aga vähenes. Peipsis kevadel toimus suur tõus just sellega, et euro tuli kasutusele, inimesed harjusid euroga ja hinnangud sellele ühisele rahapoliitikal tõusis need sügisel majanduskriisi tulemusel. Seda kiire tõus tasandus kohe ja ta on sarnane sellega, mis ta on olnud juba suhteliselt kolmneli aastat, ehk siis peaaegu kaks kolmandikku toetab seda ühist rahapoliitikat. Inimeste teadmised Euroopa küsimustest on nii Eestis kui Euroopa liidus madalad. Kolmandik vastanutest hindas ennast hästi või üsna hästi informeerituks. Kuigi nii Euroopa liidus tervikuna kui ka Eestis on usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu langenud, paistab Eesti teiste riikide seas silma sellega, et eestlaste usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu on kõrge. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Ma arvan, siin on põhjuseks see, et esiteks Euroopa Liit on olnud Eestile väga oluliseks toeks majandusraskuste ületamisel, kui me mõtleme selle peale, olete iga 600 euro tuleb Eesti riigieelarvesse Euroopa liidus, siis inimesed on loomulikult ka sellest aru saanud. Teiseks, ma arvan, et eestlased on Euroopa liidus ära harjunud, tunnevad ennast siin koduselt ja oskavad hinnata euroopalikke väärtusi. Kuna viimasel aastal on Euroopat räsinud tõsine usalduskriis, siis inimesed on ka näinud, et mitte alati ei suuda Euroopa Liit otsuseid õigeaegselt ja mitte alati ei suudeta tekkinud probleemidele piisavalt kiiresti reageerida ja see siiski on vähendanud eestlaste usaldusväärsust. Keskkonnaministeeriumis anti täna ülevaade keskkonnainspektsiooni tegevusest möödunud aastal. Kohal oli ka meie toimetaja Uku Toom. Minister Keit Pentus nentis kohe alguses, et eelmine aasta oli hea aasta selle poolest, et polnud suuremaid keskkonnaalaseid, õnnetusi ja ka keskkonnaalaste rikkumiste ning kahjude tekitamise arv on vähenemas. Ja kui nüüd 2011. aasta sellist kahjude poolt vaadata, siis kahjude suuruse osas oli kõige kriitilisem. Nii nagu ka varasematel aastatel, see valdkond, mis puudutab ja on seotud kaevandamisega. Kui kokku tekitati keskkonnarikkumistega keskkonnale kahju eelmisel aastal ligi 300000 euro ulatuses siis 125000 eurot sellest moodustasid just needsamad maapõue ka ehk siis konkreetselt kaevandamisega seotud rikkumised. Tegu on olnud siis üle kaevandamisega ja loata kaevandamisega. Ehkki arvuliselt võib öelda, et neid pahategusid, rikkumisi oli vähe siis see on üks selline valdkond, kus ainuüksi paari rikkumisega võib tekitatud kahju küündida väga-väga suureks. Arvuliselt on rikkumisi olnud kõige enam kalapüügi valdkonnas ja siin on tegemist põhiliselt ebamäärase kuuluvusega võrkude leidmise aga ka loata kalapüügiga, mis ju tegelikult ei kuulu kõige raskemate rikkumiste hulka. Keit Pentus tõi välja ka metsavaldkonna rikkumised, mis viimastel aastatel on samuti kolm korda vähenenud, aga lisas. Aga taaskord mets on jälle üks selline valdkond, kus piisab paarist sellisest priskes tõrvatilgast ja, ja tegelikult kogu sektori maine võib saada üsna üsna rikutud, nii et see on kindlasti ka üks koht, kus mingisuguseid järeleandmisi teha ei saa. Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov juhtis Omalt poolt tähelepanu korrarikkujate trahvimise teemale. Määratud trahvide kogusumma on keskkonna- ja looduskaitse suunas aasta-aastalt langenud, aga kalakaitse osas on ta nagu stabiilne aga rikkumistega seotud keskmised trahvisummad on kõikides suundades tõusud. Tegelikult. Nii et kui me teeksime niimoodi, et kalakaitses una keskmine trahvisumma 2008 oli 86 eurot, siis 2011 118 eurot ja kui keskkonnakaitsesuuna keskmine trahvisumma 2008 oli 231 eurot, siis 2011 on ta 268 eurot. Rikkumiste eest määrati ültse trahve möödunud aastal 1205-le isikule ja seda kogusummas pea 200000 eurot. Lähiaja prioriteetidest nimetas Peeter Volkov kaevandustegevuse kütuste kvaliteedi, raietegevuse kontrolli, aga ka näiteks paisude kontrolli, et tagada kalade kudema pääsu. Jätkame välisuudistega. Euroopa komisjon teatas, et Vene Gazpromi gaasitarned on vähenenud Kaheksas ühenduse riigis. Komisjoni teatel on gaasitarnete vähenemist registreerinud Austria paaria Kreeka, Ungari, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettinger pressiesindaja ütles, et Austria saab tavapärasest kogusest 30 ja Itaalia 24 protsenti vähem gaasi. Gazprom on väitnud, et hoone gaasitarneid Ukraina kaudu hoopis suurendanud. Gazprom süüdistab Ukrainat, et see võtab osa Euroopa Liidu riikidele mõeldud gaasi endale. Ukraina energeetika ja kütuseminister Juri Boyka ütles aga, et Gazprom on tarneid märkimisväärselt vähendanud. Kreeka peaminister Lucas papadiimas kinnitas, et erasektori esindajatega peetavad kõnelused Kreeka võlakoorma vähendamiseks on lõpusirgel. Papadiimas ütles, et Kreeka on lõpetamas võlakõnelusi ja valmimas on riigi uus majandusprogramm. Tema sõnul peavad need aitama Kreeka kriisist välja ja tagama finantseerimise paljudeks taastataks. Kreeka ja ka rahvusvahelise valuutafondi eesmärk on, et Kreeka riigivõlg väheneks võlaleppe tulemusena praeguselt 160-lt protsendilt aastaks 2020 120 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. USA majanduses loodi jaanuaris prognoositust rohkem töökohti. Jaanuaris loodi 243000 kohta, samas kui ekspertide keskmine ootus oli, et luuakse 150000 töökohta. Töötuse tase langes kaheksalt koma viielt protsendilt 8,3 protsendini. Töökohtade lisandumine oli suurim alates möödunud aasta aprillist ning annab märku sellest, et USA majandus tugevneb pärast möödunud suvel aset leidnud aeglustumist. Rumeenia rahvaarv on 2002. aastaga võrreldes rohkem kui 12 protsendi võrra kahanenud. Nii näitavad mullusel rahvaloenduse esialgsed andmed. Rahvaarvu vähenemise põhjuseks on väljaränne ja madal sündimus. Rumeenias elab 19 miljonit inimest, teatas sealne statistikaamet. 10 aasta eest Keenias 21,7 miljonit inimest. Ligi miljon rumeenlased elab ja töötab välismaal peamiselt rikkamates Euroopa riikides, nagu Itaalia ja Hispaania. Üle 100 omavalitsus esitas haridus- ja teadusministeeriumile tähtajaks oma seisukohad koolivõrgu ümberkujundamise kohta. Mirko ojakivi uuris, mida omavalitsused koolivõrgu ümberkorraldamisest arvavad. Jaanuari alguses sõnastas haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo koolivõrgu ümberkorraldamise lähtealused. Peamiseks eesmärgiks on siis gümnaasiumivõrgu puhul see, et antav haridus oleks hea kvaliteediga. See oleks võrdselt piirkonniti kättesaadav ja toimiv süsteem oleks ka tõhus. Kuidas seda saavutada, seda ministeeriumit ei öelnud, vaid küsis omavalitsustelt. Tänaseks on haridusministeerium saanud 226-st omavalitsusest ligipooltelt vastused esitatud küsimustele. Selgus, et omavalitsused soovivad gümnaasiumivõrgu korrastada ja seda kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. Leidus ka omavalitsusi, mis pakkusid koolireformi teostamise ajaks viis kuni seitse aastat. Keerulisem on aga lugu sellega, kes tulevikus omavalitsuste arvates gümnaasiumipidajaks peaks olema, räägib haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Sellega on nüüd, on peaaegu pooleks, on ühesõnaga. Mis need argumendid on, et kui räägitakse, et riik võiks võtta gümnaasiumi pidamise funktsioonid üle, millised argumendid? No esimene argument on kohe see, et esiteks oleks lihtsam seda teha, mis seal raamatus on targemad juba siin näidasid kutseharidusest. Need omavalitsused, mis pooldavad gümnaasiumipidajana ka tulevikus valdu ja linnupõhjendavad seda asjaoluga, et see oleks traditsiooni jätkamine ning koolipidajana saab omavalitsus tagada ka kooli säilimise. Riik sai tagasiside korras teada ka seda, et omavalitsused ei poolda, et riik asuks piirama vähem andekate pääsu gümnaasiumidesse. Põhjuseks siis see, et kutsekoolid on enamasti kaugemal kui gümnaasiumid ja nii peaks laps kas naaberomavalitsusse või suisa naabermaakonda kooli minema. Küttise sõnul on ta tänaseks kohtunud kümnete omavalitsuste esindajatega ka ise. Ees seisavad veel kümned kohtumised, aga tõdemus on see, et muudatusi gümnaasiumivõrgust tuleb teha ja seda ka omavalitsuste arvates. Kuid siin on üks suur suur, aga Kalle Küttis. Naljalt ei kohta inimesi, kes ütleb, et ei peaks kokku võtma. Ainuke asi, et nagu läheb, asi natuke personaalsemat, kui ma olen linnad, siis öeldakse, et kuule jamat, et maa-ala on koolid, pooltühjad pangemaal kinni linna sõjaline konn. Kui olen maal, öeldakse jamate linnas tiigi võimalusi linnas kinni. Kas maal jääb nagu. Selle kuu jooksul ootab haridusministeerium omavalitsusliitudelt ja maavalitsustelt juba konkreetset nägemust maakondade koolivõrgust. Märtsikuus kavatseb ministeerium aga avalikustada koolivõrgu korrastamise, tegevuskava ja omavalitsustelt ning nende liitudelt saadud info põhjal langetatud otsused. Praeguse 200 tegutseva gümnaasiumi asemel võiks reformi tulemusel küttise arvates alles jääda umbes pooled. Mirko Ojakivi Tartu. Tallinna börsil noteeritud rõivafirma Baltika lõpetas eelmise aasta neljanda kvartali märkimisväärse kahjumiga, ütles ettevõtte juhatuse liige Maigi pärnik. Värniku sõnul vastas Baltika ootustele enne ühekordseid kandeid nii müügitulemuste kui ka jooksva kasumi osas, kuid suurtest ühekordsetest mitterahalistest mahakandmist hästi ja provisionides tingituna lõpetab ettevõte esialgsete majandustulemuste alusel neljanda kvartali märkimisväärse kahjumiga. Tema sõnul ei vasta Baltika esialgsete konsolideeritud majandustulemuste alusel eelmise aasta lõpu seisuga äriseadustiku netovaranõudele, et omakapital peab moodustama poole aktsiakapitalist. Ettevõtte konsolideeritud auditeerimata neljanda kvartali finantstulemused avaldatakse 29. veebruaril. Kultuuriministeerium tunnustas tiitliga aasta kultuurisõber 2011, Nordea Panka osaühingud Nordic Hotels ning Eesti kunstimuuseumi kunstisõprade seltsi asutajat Enn Kunila. Nukuteatris toimunud üritusel oli kohal ka meie toimetaja Liis ules. Kultuuri toetamise eest pälvisid kolme kultuurisõbra tiitliga pärjatud kõrval tänu ettevõtted, kes on pikaajaliselt toetanud Eesti kultuuri, panustanud mitmete kultuuriürituste õnnestumises, seal 110 suuremat ja väiksemat ettevõtet ja ettevõtjad väga erinevatest valdkondadest, kes kultuuriministrilt tunnustuse pälvisid, esitati kõikide Eestis tegutsevate tuuri institutsioonide ja ühingute poolt. Minister Rein Lang ütles, et erasektori rolli suurenemine kultuuri toetamisel on märk sellest, et meie ühiskond liigub tõeliselt vaba ühiskonna suunas ja kultuuri toetamisel ei olegi niivõrd oluline see, kui palju või mil viisil seda tehakse. See on minu arvates ülisümpaatne, sellepärast et üks klassikaline turumajandusele põhinev ühiskond eeldab seda, et kultuur ongi lahti riigistatud kultuur ja kultuuriinstitutsioonides tegijad ei ole mitte riigist sõltuv mingi ripats, keda siis kuskil riigiametnikud edasi-tagasi kamandavad ja solgutavat ja see testi ette võtluskond on tegelikult aru saanud sellest, et nendest sõltub see asi ja teistpidi, et ettevõtjatel endal on väga kõvasti kasu sellest, et kultuuri toetamisest Ühe kultuurisõbra eri tiitli kultuuri metseen sai Enn Kunila, kes on kultuuriministri sõnul eesti kultuuri jaoks inimene, kelle osatähtsust ei maksa alahinnata. Kunila on Eesti kunstimuuseumi kunstisõprade seltsi asutaja ning toetanud väga paljusid kultuuritegevusi Eesti eri paigus. Enn Kunila. Mina arvan, et Eesti kultuuri tuleb ja peab toetama ja kultuuri toetamine, see tähendab seda, et me tegelikult ju tegutseme valdkonnaga, mis puudutab meie igapäevase elukvaliteeti ja kui see on nii, siis sellega lausa tuleb tegeleda. Mille järgi te valite neid organisatsioone või asutusi, kellele toetust anda? Minu jaoks toetuse küsimus on üldse, kust see ei ole lihtsalt mingi ümbriku üleandmine, vaid see on aastatepikkune koostöö ja seal on raske öelda, kes keda valib. See on paljuski väga määrav, mis meeldib, et isiklikud sümpaatiad on kahtlemata tähtsad. Kunila panuse kõrval pälvis kultuuriministrilt kultuurisõbra tiitliga Osaühing Nordic Hotels, kes on teinud koostööd nii muuseumide, kontsertorganisatsioonide ja paljude teistega. Kultuuri sõbraks kuulutati ka Nordea Pank. Eesti panga direktor Vahur Kraft ütles, et toetuse andmisel on valik alati ratsionaalne, kuid teisalt ka emotsionaalne. Aga oluline on see, et kuidas siis kas konkreetne persoon või, või siis ka mingisugune ettevõtte juhtkond või mida oluliseks ja tähtsaks peab. Mina arvan, et me oleme suhteliselt palju panustanud tõesti kultuuri kaunitesse kunstidesse ja ma arvan, et see on oluline just niisuguse emotsiooni Reaalse laengu saamiseks ja igapäevaste murede ja rõõmudega hakkama saamiseks. 14 klaasikunstnikku esitlevad Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses oma uusi spetsiaalselt selleks näituseks valminud valgusinstallatsioone. Väljapaneku ühine nimetaja on kroonlühter, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Raplamaa kaasaegse kunstikeskuse üks vedajaid Riin Pallon ütleb, et tavamõistes valgusteid või lihtreid sellelt näituselt otsida ei tasu. Kuigi kõik kunstnikud said ülesande omal viisil mängida sõnaga kroonlühter. Selle sõna ümber tiirlevad installatsioonid. Mõni neist võib päris kaugele minna sellest algsest ideest, aga lihter ja valgus ja, ja see valguse võit pimeduse üle, eks see on ikka see teema. Iga kunstnik on ise seda tõlgendanud enda moodi ja päris paljud tööd on tehtud just sellele näitusele. Ma arvan, et see on päris eriline näitus ja seda täiesti tasub tulla oma silmaga vaatama. Klaasikunstnik Kairi Orgusaar lisab, et näitusel on esindatud Kalli ja Valev Sein, kes on varemgi klaasist lühtrid valmistanud, aga noorematestan kohal Bornholmi saarel klaasipuhumist õppinud Katariin, Ricken ja Kati Kersna. Neist viimane otsustas paigutada oma lühtri hoopis põrandale. Olustvere noor klaasipuhuja Eili Soon on samuti üks neid noori, keda Kairi Orgusaar esile tõstab. Teiega. Klaasikunstnik, milliste töödega tuletusi välja, eks ikka kroonistega. Kirjeldage natuke, et kergem on alati näidata, kui kirjeldada, et, et ega siin ei olegi midagi muud, tuleb vaatamata sellele, et kui kerge või raske oli kunstnike saada sellele näitusele. Ei ole ju paraku Eesti mõistes nüüd selline kunsti meka just. Oled 14 kunstnik on tegelikult väga hästi saadud, kõigi praegalt on väga raske aegsada korraldada, sest et on tulemas kahe kolm suurt klaasi, sest veel nii, et kõik pidid esitama umbes 15.-ks jaanuariks ideed kõikidele näitustele, kaasa arvatud minu oma. Näitus jääb avatuks vaid 19. veebruarini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ja nüüd ilmast. Öösel vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, veidi lund sajab peamiselt saartel. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on 27 kuni 32 kraadi, saartel 21 kuni 24 kraadi. Homne päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega, saartel võib veidi lund sadada. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on 20 kuni 25 kraadi, saartel 14 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18541. Stuudios oli toimetaja Janek Salme kena õhtut ja kuulmiseni.