Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, seitsmeteistkümnendast jaanuarist minale Mall Mälberg. Haridustöötajate liit valmistub õpetajate Ühe päevaseks üleriigiliseks streigiks õpetajate palganõudmiste toetuseks. Streik toimub ilmselt veebruaris, palka tahetakse juurde 20 protsenti. Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei tohi heauskselt eesti passi saada saanud inimest kodakondsuseta jätta. Mullu tunnistati kehtetuks 63 Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti. Ligi pooltel juhtudel oli riik inimesele ekslikult kodakondsuse andnud. Keskpäeval nõudsid Toompeale kogunenud inimesed hinnatõusu peatamist ja monopolide ohjeldamist. Umbes tunniajaline pikett päädis pöördumisega riigikogu poole ja lubadusega, et tänane pikett ei jää viimaseks. Rahandusministeeriumi määrus, mis reguleerib riigi raamatupidamis, mis ning väljamaksete tegemist ajas põllumehed ärevile. Ühe tõlgenduse järgi tekib pooleaastane nihe rahade liikumisel. Tänase seisuga kinnitavad ametnikud, et toetuste maksmise kord jääb siiski samaks. Euroopa parlament valis järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks parlamendi presidendiks Saksa sotsiaaldemo. Kuradi Martin. Schultzi asepresidente hakatakse valima veidi ja pärast Itaalia läänerannikul madalikule sõitnud kruiisilaevast leiti veel viis surnukeha. Täna tehti laeva ninna avause taluse kõikidesse kohtadesse ligi pääseda. Eesti kunstimuuseumi tänavused suuremad plaanid on seotud Kadrioru kunstimuuseumi ja Niguliste muuseumi remondiga. Valmib ka digikogu eraldi projekt, selles on Wiiralti arhiivi digitaliseerimine oleval ööl ja homme päeval sajab paljudes kohtades lund. Öösel on külma neli kuni üheksa, Ida-Eestis kuni 12 kraadi, homme päeval kaks kuni kaheksa kraadi ja saartel on pisut soojem. Haridustöötajate liidu juhatus arutas täna streigi korraldamist õpetajate palganõudmiste toetuseks. Uku Toom jätkab. Küsitluse teel on selgeks tehtud, et streigi võimalikuks korraldamiseks on olemas enam kui 70 protsendi õpetajate nõusolek. Haridustöötajate liidu juht Sven rondik loeb ette esimese punkti tänasest otsusest. Kui riikliku lepitaja poolt läbi viidud lepitustegevus ei anna soovitud tulemusi korraldada ühepäevane üleriigiline streik haridustöötajate liidu nõudmiste toetuseks, juhatusel määrata streigi korraldamise aeg ning asuda streigi ettevalmistamisele. Sellele, et lepitaja juures mingile positiivsele tulemusele jõutakse, rondik ei usu. Raske on seda uskuda, sellepärast et kui arvestada, et rahandusminister alles siin natuke aega tagasi tegi, niisuguse avaldused enne 2016 mingisuguseid palgaküsimusi lahendama ei hakata. Nende töötajate osas, kes riigieelarvest palka saavad on vähe loota. Praegune valitsuskoalitsioon oma seisukohti muudab, aga aga noh, nagu öeldakse, lootus sureb viimasena, eks me siis vaata läbirääkimiste tulemust seal tele. Streik võiks toimuda veebruaris seda, et riikliku lepitaja juures asi venima hakkab rondik samuti ei usu, kas ta seda usub, et streik annab mingeid tulemusi, kui ta muidu valitsuskoalitsiooni vastutuleku suhtes nii skeptiline on. Ma arvan, et kindlasti sellepärast, et peale meie 25. oktoobri miitingut Toompeal isegi riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kes siiamaani seda sõna suhu ei võtnud võttis siis avaldused õpetajate palgaküsimus on ikka vaja lahendada, et ta rääkis küll aastast 2013 rääkinud sellel teemal üldse et asi hakkab ikka pikkamööda liikuma ja ja kui ei küsi ega nõua, ega keegi seda nii-öelda pakkuma ei tule, see on ka päris selge. Ja see on see, et märtsi alguses pannakse paika järgmise aasta riigieelarve põhinäitajad juba. Lõpetuseks võib öelda, et õpetajate palga alammäärad kehtivad aastast 2008 ja haridustöötajate liidu nõue on, et palku tõstetaks 20 protsenti. Heauskselt saadud passi kehtetuks tunnistamine ning aegunud passi asemel uue väljaandmisest keeldumine riivab inimese õigusi. Õiguskantsleri Indrek Tederi hinnangul on siin kodakondsuse seadus vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguskantsler saatis riigikogule ettepaneku viia nende kahe seaduse vastavad sätted kooskõlla Margitta. Otsmaa jätkab. Õiguskantsler Indrek Teder uuris kahe inimese avaldusi, mis puudutasid neile ekslikult väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamist. Mõlemale on pea 10 aasta jooksul uued passid antud korduvalt, kuna vana passi kehtivusaeg lõppes. Seni vigu ei avastatud. Nüüd aga tuvastas politsei ja piirivalveamet, et need kaks inimest ei ole saanud Eesti kodakondsust sünniga mitte naturalisatsiooni korras, mistõttu on neil Eesti kodaniku passi väljastamine alusetu. Nimelt ei saanud 1995. aasta esimesel aprillil jõustunud kodakondsusseaduse järgi ametnikud otsustada, kas pass antakse välja õiguspäraselt. Indrek Teder. Isikul on tekkinud lähtuvalt õiguspärasest ootusest alus öelda, et tema on ju ise teinud kõik, õieti riik on mingitel põhjustel eksinud ja selle tõttu ta on saanud selle passi ja minu meelest siis seda passi ikkagi ära võtta ei saa ja riigil peaks olema vähemalt võimalus kaaluda, et see pass ikkagi jääks. Talle eeldatakse, et tal see kodakondsus on osundanud, et enne 90 viiendat aastat selles kodakondsuse seaduses selline võimalus oli olemas. Eesti põhiseaduses on õiguspärane ootus, et inimene on käitunud õiguspäraselt. Ta ei ole riigile mingeid valeandmeid esitanud. Järelikult kui Eesti riik on talle passi väljastanud ja võtta ei tohiks või riik peaks esitama väga kaalukat põhjendust. No neid juhtumeid ei ole väga palju, 87 umbes. Jah, ja ma rõhutan, et need on ikkagi need juhtumid, kui avalik võim on ise eksinud. Teder saatis täna riigikogule ettepaneku viia kodakondsuse seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla. Samuti tuleb tema hinnangul seadusega tagasiulatuvalt ja lahendada need olukorrad, kus inimese Eesti kodaniku pass on juba kehtetuks tunnistatud. Et ega see seadusmuudatus väga keeruline ei oleks, kes oleks paar lauset lisada ja probleem lahendatud. Siin võib tekkida selline olukord, kus inimene, kes on saanud ekslikult Eesti kodakondsuse, tal on lapsed, kes oleks ka justkui kodanikud, aga nüüd, kui näiteks vanematelt võetakse ära see, siis on lapse Selline probleemistik nii-öelda areneb edasi, et inimesed, kes kümneid aastaid arvanud on Eesti kodanikud äkki nad enam ei ole, kui on mingi vildakas säte, siis reaalsuses hakkab nii-öelda paljunema ja probleeme juurde tekitama. Margitta otsmaa käis ka täna keskpäeval Toompeal toimunud hinnatõusu vastasel piketil. Oli keskpäevaks kogunenud umbes paarsada inimest, peamiselt vene keelt, Pensionäride korteriühistute esindajad, et näidata oma solidaarsust õpetajatega. Nende palgatõusu nõudmisest nõuti astmelise tulumaksu kehtestamist, väiksemaid kodukulusid ja lõpumonopolidele. Meeleavalduse korraldaja Irina Holland ütles, et riik kinnitab monopolide hinnatõusud, ilma et süüviks, milliseid sotsiaalseid tagajärgi see kaasa toob. Hinnad on liiga ränget meie elu jaoks, et me enam ei saa niimodi elatu, kui juhtub, et me tahame normaalset elu, nagu vanasti oli. 2008. Ma vaatan, et te olete kokku kutsunud raudteelaste ametiühingu, kes siin koos on tavaline rahvastki, jäta rahule see, mis tegelikult praegu on meil Eestis valitsus, kogu aeg irvitab inimeste üle, vaadake, kui oli riigikogusse infotund, kuid vastavat Reformierakonna Inimesed siis irvitavad, kas me näinud valimiste ajal vajalikud, aga muidu ei ole? Ärge muretsege, kui nemad meid ei kuule, kuule, täna tuleb veel pikem ja veel rohkem tuleb rahva siia, inimesed on töötu ja nii suured arved ja küttes on kõige suurem probleem praegu Soome Fortum kestis 44 protsenti. Rahadega suudab maksta. Nõuda, et nemad maksaksid kõigi oma raha pealt, mis nad saavad tulude pealt tulumaks ja Elaristaks oma esinduskulusid ulatuma sõpradega, kõrtsus joomiseks ja autodega. Piketeerijaid tahtsid rääkida ka riigi kogulastega, välja tulid keskerakondlased Yana Toom ja Viktor Vassiljev, kes kinnitasid, et on piketeerijatega ühel meelel, kuid viitasid, et nende käed on opositsiooni liikmetena seotud. Kõigepealt, ma tahtsin läbi lugeda kõik loosungid, mis on rääkida natuke inimestega ja ma usun, et opositsioonipoliitikud nii palju, kui meid on, oleksime nõus andma oma allkirja igale loosungile, mis siin väljas on meiega, meie positsioonid ei ole kerge, sellepärast meie initsiatiivid hääletatakse kõik maha, aga nende kokku tulnud inimeste toetus on meile vajalik. Te olete mingit lahendust sellele olukorrale ehk et jah, kaua need protsessid jätkuvad? Jah, ma näen, lahenduste ja lahendus on see, et kui kaua siis rahvas niimoodi kannatab, kui inimesed armastavad oma maad, see ei tähenda, et nad peavad armastama omavalitsusest. Kui inimesed ei ole rahul valitsuse tegevusega, tulge siia. Edasi välisuudiseid Tõnu Karjatse. Itaalia läänerannikul karile sõitnud luksuslaevast Costa Concordia on leitud veel viie inimese surnukehad, kokku hukkus õnnetuses vähemalt 11 inimest. Hommikul tegid päästjad laevaninasse augu pääseda ligi neisse piirkondadesse, mis pole veel läbi otsitud. Seni on kadunud ligi 30 inimest, neist 14 sakslased. Euroopa keskpanga president Mario Draghi hoiatas, et olukord on halvem kui kolm kuud tagasi ja Euroopa võlakriis võib halvata finantsturud ning majandusele, kui valitsused ei astu efektiivseid samme selle lahendamiseks, vahendas Äripäev Wall Street Journali. Kolm kuud tagasi ütles Euroopa keskpanga toonane president Jean-Claude Trichet. Võlakriis on võtnud süsteemsed mõõtmed, raagi kiirustas nüüd tagant Kreekat ja tema võlausaldaja täit rääkida läbi võlgade restruktureerimine. Kõnelused on aluseks Kreeka 130 miljardi euro suurusele abipaketile. Euroopa Liit algatas Ungari suhtes õigusliku menetluse seoses riigikohtusüsteemi panga ja andmekaitse vastuolulise reformiga. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso seletas, et euroliit ei taha jätta Ungarile kahtlusevarju. Kas riik austab demokraatlikke põhimõtteid. Euroopa komisjon saadab Ungari peaministrile kolm hoiatuskirja, nõudes vastuoluliste reformide tühistamist. Budapestis antakse väidetavalt üks kuu keskpanga kohtusüsteemi ja andmekaitse sõltumatust ohustada võivate seaduste tühistamiseks. Kasahstani suurimas linnas Almat öös protesteerisid sajad inimesed valimistulemuste vastu, mis andsid ülekaaluka võidu president Nursultan Nazarbajevi võimule erakonnale. Nuratan. Opositsiooni väitel olid valimistulemused võltsitud. Valimiste ebademokraatlikust on kinnitanud rahvusvahelised vaatlejad. Politsei tänast meeleavaldust laiali rajanud. Soomes läbi viidud arvamusküsitluste kohaselt kogub koondpartei ehk kogumuse presidendikandidaat Sauli Niinistö, see on eelseisvatel presidendivalimistel esimeses voorus. Kolmandikku valijaskonna toetuse teist kohta jagavad Keskpartei kandidaat Paavo pärinen ja roheliste Pekka Haavisto. Niinistö toetab 37 kuni 39 protsenti küsitletuist, näitavad MTV3 ja Helsingin Sanomat arvamusküsitlused. Väävli Haavisto koguks 11 kuni 17 protsenti häältest. Rahvusäärmuslaste perussoo, Malaisia esindaja Timo Soini saaks küsitluste järgi seitsme kuni üheksa protsendilise toetuse. Neid, kes oma eelistust ei öelnud või kel seda polnud, oli ligikaudu viiendik. Euroopa parlament valis täna järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks parlamendi presidendiks Saksa sotsiaaldemokraadi Martin Schultzi. Veel täna õhtul valitakse europarlamendi 14 asepresidenti, kus sõltumatu kandidaadina on end üles andnud ka Eesti eurosaadik Indrek Tarand. Kadri Kukk räägib edasi. Europarlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht, sakslane Martin Schultz valiti ametisse esimeses hääletusvoorus. Tema saamine Europarlamendi presidendiks tuleneb kahe ja poole aasta tagusest kokkuleppest Parlamendi poliitiliste gruppide vahel, kus esimesed kaks pool aastat kuulus presidenditool Euroopa Rahvapartei poliitikule ning järgnevad kaks ja pool aastat kuulub sotsiaaldemokraatidele. Eesti eurosaadikud peavad Sultsi kindla käega poliitikat üks, kes püüab suurendada Parlamendi mõju Euroopa liidus. Tunne Kelam. Mida tulebki nüüd näha, on see, et, et kas Schultz suudab täita Parlamendi presidendi rolli selles mõttes, et ta kogu parlament ja president, et ta tõuseb kõrgemale oma fraktsiooni huvidest, see on küsimus, millele täna on raske vastata. Jätkab Kristiina Ojuland, olles just ise elupõline parlamentäär. Ta rõhutas Euroopa Parlamendi rolli suurendamise vajadust ja kritiseeris seda, et endiselt ka Euroopa Liidu tasemel tehakse ministrite nõukogus väga palju otsuseid kinniste uste taga. Täna õhtul valitakse amet siis see ka 14 europarlamendi asepresidenti. Vastavalt jällegi fraktsioonide vahelisele kokkuleppele saab Euroopa Rahvapartei seitse asepresidendi kohta sotsialistid kolm ja nõnda edasi. Fraktsioonide ametlikke kandidaate ongi esitatud 14 ehk sama palju, kui on asepresidendikohti. Kui kandidaate rohkem ei tuleks, kiidetakse need 14 automaatselt heaks. Aga on juba vaata et iseseisva kandidaadina kavatseb end üles seada Eesti eurosaadik Indrek tarand. Võimalik, et ta jääbki ainsaks iseseisvaks kandidaadiks. Nimekiri läheb lukku kell pool seitse õhtul. Indrek Tarand. Kuna ma sattusin seda Yana valise iseseisvat kampaaniat toetama ühena esimeste seas, siis seal tekkis selline rühm või koostööd tegevate parlamendiliikmete hulk ja, ja sealt selline soovitus siis tuli, et oleks ka nagu rohkem tuge ka teisel korrusel, siis. Eesti saadikutest on tarandi toetuseks allkirja andnud, mõned aga mitte kõik tarand ei pea kuigi suureks oma võimalusi valituks saada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Strasbourg. Rahandusministeeriumi äsjane määrus tekitas põllumeestes hirmu, et põllumajandustoetusi hakatakse saama pool aastat hiljem kui praegu, toomas keldi lugu. Praegu saab Eesti põllumeest taotleda maikuus näiteks ühtset pindalatoetust ja raha laekub aasta lõpul värskelt. Rahandusministri määrust saab aga tõlgendada ka nii, et see lükkab maksetähtaja pea pool aastat edasi juunikuusse. Kevadkülv, mis on üks suuremaid kuluallikaid, tuleb siis teha ilma loodetud toetuseta. Põllumeeste keskliit sai asjast teada umbes nädal tagasi. Uudis oli niivõrd vapustav, et keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul ei tahetud infot laiemalt levitadagi. Kui juhtub neid niiviisi, et see määrus jääb kehtima, siis noh, ma prognoosin, et vähemalt kuni 500 põllumeest lähevad meil küll pankrotti, sest tegelikult kõik on teinud oma äriplaanid oma eelarvet valmis ja nad on lootnud seda, et toetused laekuvad tavapäraselt. Nii mõnigi põllumees, kes asjast kuulis alles kommentaari soovivat ajakirjanikult, ehmatas päris ära, nii pole ju võimalik majandada, öeldi põllumeeste esindusorganisatsioonid on asja lahendamisega tegelenud päris aktiivselt ja Jaan Sõrra sõnul on ka lootust. Me oleme rääkinud siin ministeeriumi ametnikega, siin võib olla mingi vääritimõistmised, et tegelikult ikkagi PRIA toetusi see ei puudutavat. Peale tööpäeva lõppu olid ka asjaosalised ametkonnad jõudnud lahenduseni. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti peadirektor Jaan Kallas. Jääme oma endiste põhimõtete juurde ehk maksame toetusi välja esimesel võimalusel, kui menetlusprotsess sinnamaani jõudnud on. Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk lisas, et peaasjalikult puudutab kõnealune määrus siseriiklikku raha liikumist riigikassa kaudu, põllumajandustoetused aga lähevad veidi teise valdkonda. Põllumajandustoetuste maksmisel on praegusel juhul siis Euroopa Liidu poole pealt ka regulatsioon, ütleb viimase kuupäeva, mis ajaks peab need väljamaksed olema ära tehtud siseriiklikult siis on vaja vaadata seda õigusruumi, et kas siis mingi õigusaktiga, eks ole, märgitakse ära, et 100-st alates hakatakse neid neid toetusi maksma või millal ühte või teist toetust, mis kuupäevadel nagu makstakse, et see on puhtalt nagu siis valdkonna õigusloomeinimeste käes reguleerida ära see reziim, millal siis inimesed need rahad kätte saavad? Toomas Kelt Tartu. Eesti kunstimuuseumi direktor Sirje Helme tutvustas täna alanud aasta plaane Margitta otsmaa käis kuulamas. Sirje Helme sõnul on inimeste huvi näituste ja muuseumide kõrvaltegevuste, loengute või töötubade vastu oluliselt tõusnud. Selle aasta suurim uudis on vast see, et esimesest juulist suletakse Kadrioru kunstimuuseum. Ja põhjus on see, et CO kvoodi rahad meile eraldati nende rahadega, siis integratsioonisüsteemid ja akende vahetus toimub Kadrioru muuseum ise sellepärast et nagu te teate, on erakordselt oluline kliima, klimaatilised tingimused muuseumites ja ma poleks elus uskunud, et õhk on nii huvitav, kuidas ta muuseumis liigub? Kadriorumuuseumi direktor Kadi Polli usub, et 2013. aasta jaanuaris avaneb muuseum glamuurselt. Neil on siis lotenoomiga kooslust mõeldud Veepini näitud, mitte Soomet valmis olev näitus, mida me toome Eestisse vaid et see on sugune ühisnäitused, tegelikult Soome ei ole oma reetini kogumise väga hea, et nad ei ole seda enne publitseerinud. Kõige tõsisem otsuse järgmine aasta peaks olema raamat, mis kaardistab kogu Kadrioru kunstimuuseumi Madalmaade kogu ja see on olulisem osa Lääne-Euroopa kunsti, mis siin Eestis asub, ongi Madalmaade, Hollandi ja flaami punt. Sel aastal saab valmis ka kunstimuuseumi uus ja kaua tehtud koduleht kumu poee. Sellel lehel on juba praegu olemas virtuaaltuur. Sirje Helme tunneb uhkust ka uueneva digikogu üle. See on ka kunstiajalooline kontseptsiooni muutus ja noh, rääkimata siis sellest tehnoloogilisest uuendusest, aga oluline on see, et eraldi projekt selle sees on Eduard Wiiralti tööde arhiivi digitaliseerimine, seal on ligi 8000 teost ja need ei ole mitte ainult tema kuulsad lehed, vaid seal on ka siis tema visandid, erinevad rõmmise, tema kirjavahetus ja nii edasi. Selleks on ostetud väga kallist varustust. Kui see valmis saab, siis see on näide, kuidas ühe kunstniku kaupa võib edasi liikuda. Mis saab aga Tartu kunstimuuseumist? Ma olen esitanud Tartu kunstimuuseumi kohta ja meil ühinemise kohta väga pikka analüüsi arvesse võttes mitte ainult seda, mis hakkab juhtuma Tartu kunstimuuseumiga, aga ka seda, mis hakkab juhtuma Eesti kunstimuuseumiga, et küsimus on ka identiteedis lõppjäreldus, on see, et see on väga kallis rahaliselt projekt, töömahukas projekt, kui ministeerium otsustab ühendada, siis Eesti kunstimuuseumi riigiasutusena ühineb, aga kui ministeerium ikkagi leiab, et ei ole mõtet panna kumbagi muuseumid selle löögi alla, et seal on noh, väga palju punkte, mis kõike seda ühinemist ei toeta, nii et ma jään sind väga neutraalseks sotsiaalministeeriumist. Ja nüüd ilmast. Eelolev öö tuleb pilvine, sajab lund. Puhub lõunaga Mare, saartel muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on neli kuni üheksa, Ida-Eestis kuni 12 kraadi kraadi. Saartel ja läänerannikul on õhutemperatuur nulli ja miinus kolme vahel. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund, õhtuks sadu lakkab. Tuul pöördub kagusse kolm kuni seitse, õhtul rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Külma on homme kaks kuni kaheksa kraadi, saartel võib tulla kuni üks kraad sooja. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18524. Stuudios oli toimetaja Mall Mälberg. Kena õhtut.