Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku neljapäev, tema 19. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa keskele. Erakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul peab inimene, kes on süüdi Hannes Rummi e-kirjadega seoses sõnumisaladuse rikkumises, vastutama. Esmalt läheb juhtum siiski erakonna aukohtusse. Peaminister Andrus Ansip avaldas lootust, et Keskerakond tervikuna distantseerub sõnumisaladuse rikkumisest. Riigikogu lükkas täna tagasi päästeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mis pidi tagama ohtlikes tingimustes töötavatele päästeteenistujatele varasema eelpensioni. Toompeale piketile kogunenud päästjad kinnitasid, et nad seisavad oma õiguste eest ka edaspidi, kuid streikima ei hakka. Inimesi abita ei jäeta. Meedias levivad ülekuulamise protokollid, milles Itaalia rannikul karile sõitnud kruiisilaeva kapten tunnistas, et tegi navigeerimisvea. Kuigi päästetööd jätkusid ka täna, on endiselt kadunud üle 20 inimese. Hukkunud on 11 inimest. USA Texase osariigis vabariiklasest kuberner Rick Perry peaks täna teatama enda taandumisest võitluses partei presidendikandidaadi kohale. Kunstiakadeemia tekstiilidisaini interaktiivse õppevahendi kursusele raames töötati välja tekstiilist õppe- ja teraapiavahendite liitpuudega lastele ja täna anti need Tallinna lastehaiglale ülem. Nüüd oodatakse tagasisidet ja loodetakse, et need eska tootmisse jõuavad. Kuumus avati kaasaegse kunstinäitus, mis märgib Taani eesistumisaja algust Euroopa liidus. Näitus on sündinud, pidades silmas just kumu ruume. Öösel on pilves, homme päeval pilves selgimistega ilm, sajab lund, saartel ka lörtsi, puhub kagu ja lõunatuul, Ida-Eestis öö hakul puhanguti 12 meetrit sekundis ja võib ka tuisata. Õhutemperatuur on nii öösel kui homme päeval pluss üks kuni miinus seitse kraadi. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar andis täna erakorralise pressikonverentsi, kus selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummi e-kirjadega juhtunut. Me ei tee seda, et hakkame kedagi omamehelikult kaitsma, Keskerakond jälgib tähelepanelikult selle asja kulgu õiguskaitse organites ja me ütleme, et isik, kes on süüdi kirjavahetust saladuse rikkumise osas, peab vastutama. Olen sama meelt nagu president Ki, et Eestis on poliitilise moraali kriis ning erakonna poliitika on jõudnud pankroti lävele. Muide praegu püütakse teha nägu, nagu oleks selles midagi enneolematut, kui kellelgi on võõras materjal ja võõrad kirjad. Minu meelest ajakirjandus päevaselt sellel funktsioneeribki Savisaar ei välistanud, et kirjavahetus toimetati nimelt Keskerakonna büroosse. Toimunut asub arutama erakonna aukohus. Erakonna juhatuse liige Mailis Reps. Me ruttame väga kiiresti andma hinnanguid, mõistma hukka ja nõudma tagasiastumisi kuude või vahel kahjuks ka aastate jooksul saab selgeks, et tegelikult, kes oli tegemist kas siis sisutühja või olid faktid, ennatlikud või lausa valed, võib-olla kõige suurem ja kõige selgem lähenemine, mida täna on võtnud Keskerakond, on see, et me ei anna ennatlikke hinnanguid ja soovime, et Eestisse siiski oleks õigusriik, oleks süütuse presumptsioon. Kui riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas, et kirjapaki sisuga on tuttava ainult Priit Toobal, siis erakonna esimees ütles vastupidist. Ei, minul küll on andnud Toobal ülevaate sellest pakist Ma kiitsin teda selle eest, et ta võttis vastu otsuse, et neid asju küll ei ole mõtet lehte panna nagu mõnda vihlexi või midagi taolist. Aitäh. Priit Toobali taandamist riigikogust ei peetud kuni erakonna aukohtuotsuseni vajalikuks poliitilise moraali kriisi, poliitilise kultuuri ja eriti erakondade puhastusvõime kohta küsiti ka peaminister Andrus Ansipil täna valitsuse pressikonverentsil. Ma usun küll, et tavalised paljastused viivad lõppkokkuvõttes ikkagi ka poliitilise kultuuri paranemiseni, kui keegi lihtsalt vilistab seadustele yld inimlik printsiipidele, et siis selliste inimeste koht ei saa olla poliitikas. Ma ühinen meie presidendiga, kes ühemõttelised leidis, et kõik erakonnad peavad taolistest rikkumistest ennast distantseeruvad, mis meil juhtusse mäe idaraha skandaaliga me ju ei näinud seda, et Keskerakond oleks kuidagi taolisest käitumisest distantseerunud, vastupidi, loodi tõekomisjon ja öelda, et mitte midagi pole juhtunud. Nüüd oleme me näinud keskkonnaga vana puhul, et mitmed Keskerakonna poliitikud on ennast sõnumisaladuse rikkumise eest väga selgelt distantseerinud ja see ongi märk puhastamisest. Ma loodan, et terve erakond võtab oma seisukoha selles konkreetses sõnumisaladuse avalikustamise rikkumise kaasuses. Täna hommikul pool 10 kogunes riigikogu ette mitukümmend päästjat, et tõmmata piketiga tähelepanu oma nõudmistele väärikaks pensionipõlveks. Nimelt pidi riigikogu kell 10 arutama hakkama päästeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mis pidi tagama ohtlikes tingimustes töötavatele päästeteenistujatele varasema eelpensioni. Riigikogu lükkas eelnõu tagasi. Mall Mälberg jätkab. Eelnõu esitasid sotsiaaldemokraadid ja esimene lugemine, kes siis riigikogu saalis üle tunni aja. Lõpuks lükati eelnõu häältega 46 35 tagasi. Seega nagu pikettinud päästeteenistujad kartsidki oma varasemad eelpensioni, nad ei saa. Miks sotsiaalminister Hanno Pevkur? See skeem sellisel kujul on ümber taastamisel ja nüüd ühte teemat niimoodi vägivaldselt välja tõsta või seda eraldi arutada. Ei ole väga mõistlik, et, et kui me tuleme kõikide ettepanekutega välja, siis saavad kõik valdkonnad selge, signaalis, milline siis. Riigi üldine lähenemine võimalikele eripensioniskeemidel on. Siseminister Ken-Marti Vaher on sama meelt, eri sooduspensionide süsteem korrastatakse tervikpaketina Siin on kindlasti siseministeeriumi huvides vaadata neid inimesi selgelt nagu võrdselt, kes oma eluga riskivad ja me kindlasti nende inimeste, tööerisuste ja soodustuste erisustest kavatseme seista. Päästjad, kes täna hommikul riigikogu ees piketisid, on seisukohal, et nende nõudmised on õiglased ja neid tuleb arvestada. Päästeala ametiühingu üks juhte Toomas Suigusaar Tulime sellepärast, et märku anda sellega, et me ikkagi tahaks enda õiguste eest seista ja võitleme siis edasi. Sõber ebaõigus tuleks likvideerida. Aivar, leppida päästekeskusest. Me tahame, et päästjatel, kes on tegelenud päästetöödega 15 ja enam aastat, et neil oleks õigus minna 10 aastat varem pensionile praeguse olukorraga on meil lubatud minna kolm aastat varem pensionile. Aga kujutad ise ette, kas kuuekümneaastane mees on suuteline kedagi suitsuses keskkonnas välja tooma, et päris raske. Riigikogus põhjendas sotsiaaldemokraatide eelnõu vajadust Andres Anvelt. Teatud päästevaldkonnas ei ole otstarbekas inimest hoida mingil kindlal tööl. 60. eluaastani võtame otseselt päästetöödega tegelevad inimesed, need suitsusukeldujad, keemiatõrjega tegelevad inimesed ette, kindlasti timineerijad nendel inimestel. Teatud pensionitingimuste saabumisel peaks olema võimalus varem minna pensioniootele. Talle esitati hulga eelnõu otstarbekuse Skahtlevaid küsimusi, mis ajasid hinge täis sotsiaaldemokraat Eiki Nestorilt. Viimane rõhutas, et 10 aastat on eritingimustel pensionireformist räägitud, aga ära pole suudetud teha. Ja kui te olete nii äpud olnud, et te pole 10 aastat seda teinud, te olete ka järgmised neli aastat äpud, sest ei ole näha, et keegi midagi teeks ja pannes kõik need asjad kokku, et ei suudeta ei eritingimustel pensionireformi teha ega ka muid katteallikad, et leida, ütlesin mina teile, tegelik katteallikas on Reformierakonna väljaviimine valitsusest siis siin Eestis ka midagi liigub. Ja edasi tänased olulisemad välissõnumid Liisu Lass. Itaalia rannikul karile sõitnud kruiisilaeva kapten tunnistas täna ettegi navigeerimis ja Itaalia meedias levivad ülekuulamise protokollid, milles kapten olevat öelnud, et andis kursi muutmise käsu liiga hilja ja sõidud sõitiski laev karile. Reisijate hukkumisest süüdistatud kapten Francisco sketino tunnistas, et Novegeeris silma järgi ja on teinud sama manöövrit. Skeptik möönis, et tahtis saarest mööduda nii lähedalt seetõttu, et tervitada üht oma endist kolleegi, kes saarel elab. Karile sõitnud laevas jätkusid ka täna kadunud inimeste otsingud. Endiselt on kadunud üle 20 inimese ning hukkunuid on 11. Texase kuberner Rick Perry teatab neil minuteil, et loobub võitlusest vabariiklaste presidendikandidaadi koha pärast ja asub toetama endist kongressi esindajatekoja spiikrit Newt Gingrich, teatas Ühendriikide ajakirjandusperve. Samm on oluline kannustus Gingrich vaid kaks päeva enne laupäev päevaseid eelvalimisi Lõuna-Carolinas. Jätkuvalt peetakse vabariiklaste esinumbriks Massachusettsi kuberneri Mitt Romneyt. Samas on viimased küsitlused näidanud, et Gingrich Romneyl lähemale tulnud ning praegu lahutab neid 10 protsenti. Terava kriitika osaliseks saanud Araabia liiga Süüria vaatlusmissiooni juht annab täna õhtul Egiptuse pealinnas Kairos aru operatsiooni esimese kuu kohta. Tal ei ole suudetud märtsis alanud verevalamist peatada. Liiga asejuht ütles, et otsustavas raportis antakse hinnang Süüria võimude koostööle missiooniga ja nenditakse vaatlejate probleeme pingekolletesse pääsemisega. ÜRO andmetel on Süürias läinud märtsist alates tabatud võimude poolt 5400 inimest, neist 400 vaatlusmissioonide ajal. Araabia liiga soovib vaatlusmissiooni jätkata. Ta nõuab vaatlejale suuremaid õigusi. Eeloleval nädalavahetusel toimuvad ka araabiaministrid. Nõupidamised. Suurbritannia ekspeaministri Tony Blairi endine personaliülem Jonathan Powell tunnistas, et briti luure jäi Venemaal vahele kiviks maskeeritud elektroonilist varustust kasutades. Venemaa esitas sellekohase süüdistuse 2006. aasta jaanuaris, kuid varem ei olnud Suurbritannias keegi seda omaks võtnud. Esimesena näitas videot sellest, kuidas Briti diplomaadid kasutasid kivi informatsiooni vastuvõtmiseks edastamiseks. Venemaa televisioon. Videos oli näha, kuidas mees jalutab Moskvas kõnniteel, aeglustab kõndi, vaatab kivi ja kiirendab. Siis sammub järgmises kaadris, kuidas teine mees kivi üles. Venemaa julgeolekuamet. FSB seostas kivisüüdistusega, et Briti eriteenistused rahastavad salaja demokraatiameelsed ja inimõiguste rühmitusi. Varsti pärast seda esitas president Vladimir Putin seaduseelnõu, mis piiras valitsusväliste organisatsioonide finantseerimist välisriikide poolt ning paljud neist seejärel ka suleti. Ja uuesti Eestist täna anti Tallinna lastehaiglale üle kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna üliõpilaste väljatöötatud õppe- ja teraapiavahendite liitpuudega lastele. Riina Eentalu käis kohal. Interaktiivse õppevahendid, kursuse eesmärk oli töötada välja meeli stimuleerivad vahendid liitpuudega lastele, kasutades uudseid lahendusi ja tekstiilitööd, juhendasid Kärt Ojavee kunstiakadeemiast Jana Kadastik Tallinna ülikoolist, kes ka ise asjadest räägivad. Kärt Ojavee alustab. Kõigi puhul on siis arvestatud täpselt nende laste vajadusi nii materjali vormi kui musti ja kõige puhul, kas need värvid on siis valitud tõepoolest väga teadlikult pole juhuslikud värvid tegelikult päris täpselt ei teagi, et nende tuleb katsetustega alles kindlaks teha, et kas need värvid on õiged, aga meie kursuse käigus kutsusime professor talis pahmani rääkima siis et mida me peaksime arvestama just menetlusteooriast lähtudes, et milliseid kujud valida, millised värvid valida milliseid tekstuuriga riideid valida. No me võime lugeda nimesid, puutetundlik pilv, arendav padi, igasugumoodulid, isemoodi kujud taskutega ja peedikutega ja näiteks taktiivne toomina. Mõeldud nii nägemispuudega lastele, kes siis kompimise teel saaksid seda mängida kui ka täiesti tavalistele lastele ja ka täiskasvanutele, kes võivad siis pime toominud mängida, sidudes silmad kinni ja õppides ja et kuidas siis kompimise teel asju ära tunda saaks, et igal pool. Me oleme üritanud siis arvestada hästi laia sihtgruppi, on siin ka käeharjutused, kuidas Truce lahti tõmmata ja siin on selle asja eripära, siis on ka, et, et see annab peita mingisuguse üllatuse lapsele. Võib-olla just see eripära, et tegelikult sarnaseid vahendeid katusega praegu päris palju, aga neil ongi just see, et laps peab neid tüütuid ülesandeid täitma ja teinekord lihtsalt ei, ei taha. Aga et kui see muuta põnevamaks ja mängulisemaks, et siis suvi ilmselt suureneb. Mida arvad neist asjadest lastehaigla logopeed Birgit Kaasik? Need esemed on kohandatud lihtsalt raske puudega lapsele kellel on oma spetsiifiline eripära seoses nii liikumisvõimega kui ka üldse maailma asjadest arusaamisega. Mina olen ikka jätkuvalt selle poolt, et, et on mõtet toota ilusaid asju, mis on konkreetselt kohandatud kaudsetele inimestele. Kõik need vahendid on alles prototüübid ja ootavad lastehaigla tähelepanekuid, tagasisidet ehk saavad neist ühel päeval siis ka tooted. See on ju noorte disainerite eesmärk. Pärnus Sauga jõele ehitatakse 70 meetri pikkuste silda, mille töödega oleks tulnud algust teha juba kaks aastat tagasi. Tegemist on osaga Via Baltica Pärnu ümbersõidust, mille ehitamine jätkus pärast uut riigihanget. Ester Vilgats jätkab. Aecus Pärnusse viimati seelis silda ehitati, kust autodega üle saab, jääb möödunud sajandi 70.-tesse aastatesse kuivalmis Papiniidu sild, nüüd Kerstile ehitamine Sauga jõele, Via Baltica, Pärnu ümbersõidu läänepoolsel ühendusteel. Praegu vedavad ehitajad silla vaiu. Nende niinimetatud maa-aluste töödega loodetakse veebruari lõpuks valmis saada, siis hakatakse juba silda ennast ehitama. Maanteeameti lääne regiooni direktor Enn Raadik. Pikka aega ei ole jah, nii suurt silda Pärnumaal tehtud. Silla pikkus on 70 meetrit, sinna tuleb üks pluss üks rada ehk siis mõlemale poole üks autode rada ja kõrvale tuleb veel kergliiklustee ja jalakäijate jaoks eraldi nelja meetri laiune rada, mis siis eraldatakse sõiduteed, teest, piirdega, tööd on nüüd nii kaugel, et tegeletakse siis vaiade valamisega. Tööd jõutakse ilmsesti lõpetada veebruari esimesel nädala lõpuks, et siis on juba enamuses maa-alust tööd tehtud, et siis saab hakata juba edasisammastele peale silla moodi asja ehitama. Selline mitte väga külm ilm, saiust segab ehitust. Kindlasti oleks silla ehitajale kasulik, kui oleks ilmaolud stabiilsed ja võib-olla külmad. Praegu küll soe silm on hea töö tegemiseks, aga merel ei ole pealveeseis väga tugevasti kõigub ja see on sillaehitajatele olnud takistuseks, et see, mida nad õhtul töö, eks valmis panevad, on hommikul näiteks meeter maad vee all, nii nagu jaanuari alguses siin mitmetel päevadel oli. Millal me siis seda silla variasse juba näha võime? Kui hakatakse juba maalt välja tulema, siis on iga nädal midagi näha, et sild edeneb, aga sild saab valmis kusagil suve teisel poolel ja antakse käiku koos Via Baltica ehituse lõppemisega sügisel. Raadiku sõnul ei näe ta takistusi, miks mullu riigihanke võitnud lemming jäinen Eestist. Trefist ja teede REV kahest koosnev konsortsium töödega hakkama ei saaks. Ester Vilgats, Pärnu stuudio. Veel täna õhtul avatakse kumus näituse spaatium Taani kaasaegne kunst, see on noorte nimekate meediumidega töötavate taani kunstnike näitus. Näitus on mõeldud tähistama Taani eesistumisaega Euroopa liidus. See on ühtlasi ka Taani riigiprojekt koostöös kumuga. Näitust käis vaatamas Riina Eentalu. Kes pimedas Kadrioru pargis jalutab, võib hämmastuda, kuidas helendab täiskuu nii madalal. Jaan juba inimesed tõtanud seda nähtust lähemalt uurima. Siis võiks juba kumusse sisse ka astuda, et vaadata ära terve Taani kaasaegse kunstinäitus. KUMUs helendab kumus, kuulame Tšernobõli tuumakatastroofi järel hüljatud linnamajade melanhoolselt üminat mahajäetuse kurba vaikust. See näitus on sündinud kumust ja kumu jaoks kuraator marjaki äärt. MSN käis kunstnikega rumenne uurimas. Kumu ruumid on ju isemoodi, on ruum, kus üks sein on sirge, üks kumer, üldse on ruum kolmnurkne ja kunstnikud on oma tööd teinud just selle ruumi selle kindla seina jaoks. Need tööd käsitlevad ruumi väga mitmes mõttes. Need on teatud mõttes ruumi uuringud. Me liigume nagu Maria, ütleb Maali ruumi. See on seda küll üsna sümboolselt vôiks, vaid aadest astabi loomeli, väidab kunstnik, töötab kõigega, mida me tavaliselt prügikasti viskame. Üks väga põnev töö teeb aga igast näituse kõlastajast kunstiteose osa ja selle uskumatu vaatepildi saavutab kunstnik viie projektori ja kaamera, et ega, ja see kajastab just praegust hetke. See näitus üllatab põnevate vaatenurkadega teistmoodi pilgu heiduga kumu kumeratele seintele, mille võimalusi pole ehk seni eriti osatud kasutada. Ja siis seisame me ühe heliteose ees. Ma näen hüljatud ruumi ja kuulen heli. Tabeli tuumakatastroofi järel hüljatud linna hüljatud maja 2006. aastal. Kunstnik on väga tundlike mikrofonidega salvestanud ruumi enda heli, mänginud selle siis tagasi ruumi ja salvestanud jälle. Me kuuleme selle ruumi enda puhast heli kummaliselt melanhoolselt arvab sellest näitusest näituse koordinaator Eha Komissarov. Ja ma tõesti loodan, et paljudel inimestel, kellel on mingeid eelarvamusi või kahtlusi, halbu kogemusi kaasaegse kunstiga, kui nad siia tuleksid või tulevad nad kindlasti leiavad mingi positiivse nurga suhtlemiseks nähtusega. See näitus on kohutavalt poeetiline. Taani kunstnike näitus jääb kumus vaadata 13. maini. Ja lõpetuseks ilmast, öösel on meil pilves ilm, sajab lund, saartel ka lörtsi, puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, Ida-Eestis öö hakul puhanguti 12 meetrit sekundis ja võib tuisata. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saarte rannikul kuni pluss üks kraad. Hommepäev. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja saartel ka lörtsi. Puhub kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on homme, päeval on miinus viis kuni pluss üks kraad. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.