Tere õhtust, kell on saanud kuus ja võtame nüüd kokku esmaspäeva, 23. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Siseministeeriumi andmeil oli mullu ebaloomulikke surmasid Eestis 500 ja see oli viimase 17 aasta madalaim tase politsei ja piirivalveamet ning päästa, et saavad tänavu ennetustegevuseks ehk näiteks liiklusõnnetuste ja uppumissurmade ennetamiseks kasutada kokku umbes 800000 eurot. Siseministeerium soosib vabatahtlike päästeühenduste tekkimistes eeldab aga riigi tuge ja kohalike elanike initsiatiivi. Euroopa Liidu välisministrid jõudsid kokkuleppele Iraani naftaembargo s. Endiselt ollakse valmis kõnelusteks Teheraniga. Inimõigusorganisatsioon Human vahetus which kritiseeris täna Venemaad jõu kasutamise eest meeleavaldajate vastu. Soome presidendivalimiste teise vooru põhiküsimus on, kuidas suudavad suhteliselt sarnase valijaskonna ja profiiliga kandidaadid võita maakondade valijate hääli. Soome poliitilist maastikupresidendivalimised ei mõjuta, sest märtsist jõustuva põhiseadusega väheneb presidendi võim veelgi. Tartu teadlased suutsid sünteesida madala kardio toksilisusega kopsuvähiravimi. Kui katsed kinnitavad ravimi ohutust ja efektiivsust, plaanitakse seda tootma asuda Eestis. Täna alustas Haapsalust ringreisi filharmoonia kammerkoor, mis annab koostöös Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooliga kontserte neljas Eesti koolis. Ja ilmast. Öösel ja homme päeval on valdavalt pilves ilm, paljudes kohtades sajab veidi lund. Öösel puhub idatuul sisemaal kaks kuni neli, rannikul kuni 10 meetrit sekundis, päeval ida ja kagutuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neli kuni miinus neli kuni miinus 10, pikemate selgimiste korral on sisemaal öösel kuni miinus 14 kraadi. Politsei ja piirivalveamet märkis oma eelmise aasta ülevaates, et liiklusturvalisuse tase langes mullu esimest korda viimase viie aasta jooksul. Kuigi tulekahjudes hukkus mullu rohkem inimesi kui 2010. aastal, on see arv võrreldes 2006. aastaga märgatavalt vähenenud. Nii ütles täna päästeameti peadirektor Kalev Timberg ja jätkab Janek Salme. Mullu hukkus liikluses 101 inimest ehk 22 inimest rohkem kui 2010. aastal. Politsei avastas mullu liiklusalaseid süütegusid viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Kokku oli neid ligi 154000. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt tänasel pressikonverentsil. Muidugi on kurb statistika, et kiiruseületamisi on meil 49116. Kui me räägime siin alkoholi mõjust siis siin on olnud samamoodi suur kasv, milles on nüüd positiivne pool on see, et turvama varustuse kasutamine neid rikkujaid on tuvastatud vähem. Liiklusjärelevalve on siiski vaid üks komponent liiklusohutuse tagamisel. Politsei ja piirivalveamet märkis aasta ülevaates, et kui näiteks kohalikud omavalitsused vähendavad kokkuhoiu eesmärgil tänavavalgustust poole võrra, võib liiklusõnnetusse sattumise risk kasvada 15 kuni 25 protsenti. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt. Liiklusesse tervikuna me peame panustama palju laiemalt, eeskätt siis liiklejad ise oleks hoolivad oma käitumises nende sõiduk oleks tehniliselt korras, et nad ise oleksid adekvaatsed võimelised liikluses hakkama saada. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et mullu uppus 56 inimest ning tulekahjudes hukkus 73 inimest. Tulesurmade arv kasvas võrreldes 2010. aasta kant tules. Hukkunute arv 100000 elaniku kohta on võrreldes 2006. Aastaga märgatavalt vähenenud. Toona oli Eesti tulesurmade arvult maailmas esireas, ütles Timberg. Me olime Venemaaga 2006. aastal niisugused riigid nagu see oli kõige rohkem hukkunuid praegu, meie väike kasv on siin tulnud ka Soomel on olnud sel aastal kõige parem aasta, muidu neil on 100 hukkunut, vot aastase praegu on neil 68. Kui vaadata meie ja Soome inimeste arvu, siis meie hukkunute arv peaks aastas olema mitte rohkem kui 25 inimest. Politsei ja piirivalve ametil on tänavu ennetustööks ette nähtud 200000 eurot ning päästeametil umbes 650000 eurot. Siseminister Ken-Marti Vaher. 2011 me nägime, et joobes sõidukijuhte on jätkuvalt Eesti teedel palju aga siin on mitmeid ennetuskampaaniaid suunatud just nimelt nendele inimestele, kes oma võimeid hindavad ülategemist on peamiselt nooremapoolsemat, meesterahvastega ja päästeala ennetuspeale. Uppumissurmade loomulikult puudutab ka erinevaid teisi sihtrühmi, eelkõige noori, eelkõige koolilapsi. Ja samal teemal ka jätkame suletavate päästekomandode asemele loodavad päästeamet ja siseministeerium vabatahtlike ühenduste tekkimist, mis aitaksid piirkonna elanike turvatunnet hoida. See eeldab aga siiski suuremat riigi tuge vabatahtlikele ja eelkõige piirkonna elanike initsiatiivi. Igor Taro käis Rõuge ja Misso vabatahtlike eluga tutvumas. Mõne päeva taguse päästeameti juhtkonna lahkumisvisiidi ajal kaebasid kanepi ettevõtjad alevist tuletõrjeauto kadumisel väheneva turvatunde pärast. Mõnevõrra võiks seda leevendada vabatahtlike valve senises tuletõrjedepoos, mis nõuaks kohalike endi panustamist. Kanepi komando ülema kohusetäitja raini vaarask. Kõige parem vabatahtlik oleks päästja, kes põhitöökoht on juba olemas päästekomandos kusagil. Rõuge 35-st priitahtlikust pritsimehest pole ühtki päästetöötajat, tegu on erinevate elualade inimestega, kellele läheb korda kodukoha turvalisus, kõneleb Rõuge vabatahtlik Kalvi Kõva. Kodu kaitsmine ja enda ligimestele turvalisus osutama jään asi, mille nimel mehed on nõus loovutama vabasid tunde õhtust, teinekord ka pühapäevi, laupäev ja kindlasti ka ka tööajast. Samas pole priitahtlike pritsimeeste ühing, vaid tuletõrjeauto juures passi seltskond. Tihtipeale on see kogukonna vabatahtliku tegevuse tuumik mis panustab tugevalt ka oma kohaliku piirkonna arengusse, nii nagu see on olnud pärast vabatahtlike ühenduse tikkimist. Missos räägib, mis on vabatahtlik Andres Pindistiga. Oleme teinud oma lastele liuvälja siin koli juures, et nad ei peaks sinna järve peale minema. Kaks-kolm aastat oleme teinud seda tanki koos Vastseliina ajalooklubiga. Kui vabatahtlikud panustavad tegevusse isikliku vaba aja tööjõu ja initsiatiiviga siis vajaliku tehnika ja varustuse soetamine käib neil enamasti üle jõu. Näiteks ühe tuletõrjuja riietuskomplekt korraliku kiivriga võib maksta kuni paar 1000 eurot. Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu. Nüüd sellel aastal koostöös siseministriga, kui need rikki komandod lähevad sulgemisele, siis nende asemel ühekordset toetust maksta siis nendele komandodele, kus vabatahtlik pääste võiks tekkida. Sel aastal on siseministeeriumil kavas koostada uus vabatahtlikkuse kontseptsioon, mis peaks määratlema, kuidas vabatahtliku päästega edasi minna. Tammearu sõnutsi suureneb lähitulevikus vabatahtlike toetamine ilmselt veelgi, kuid ainuüksi sellest ei piisa, kõneleb Rõuge vabatahtlik Kalvi Kõva. Ei saa panna kellelegi korraldusega, nüüd hakake tegema vabatahtlike päästeseltskonda, see, see head sõbrad peab tulema altpoolt ülesse, inimesed saavad ise aru saama, siis on see, et mehed tulevad kokku, teevad ka muid asju. Kui selle aasta suvise seisuga tegutses Eestis üle 800 vabatahtliku, siis hädavajalik miinimum võiks olla kaks korda nii palju. Näiteks Rõuges, kus praegust Vabatahtlike punti võib lugeda üsna toimekaks oli teise ilmasõja eel tuletõrjeühingus 10 korda rohkem liikmeid kui nüüd. Ja välismaale Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Iraani naftaembargo, mis jõustub järk-järgult hiljemalt esimeseks juuliks. Embargo eesmärk on Iraan rahumeelsete vahenditega taas läbirääkimiste laua taha meelitada, pidurdada tuumarelvaprogrammi arengut ning vältida sõjalist tegevust Iraani korralekutsumiseks. Iraani naftast sõltuvad enim võlakriisist siplevad Euroopa Liidu lõunariigid. Kadri Kukk jätkab. Iraan seisab silmitsi pretsedenditut sanktsioonidega. Eelmise aasta viimasel päeval kirjutas USA president Barack Obama alla seadusele, mis karistab Ameerika ettevõtteid, kes ajavad äri Iraani keskpangaga. Just selle asutuse kaudu sõlmitakse enamus Iraani naftamüügilepingutest. Täna kiitsid naftaembargo heaks Euroopa Liidu välisministrid. Euroopa Liit ostab umbes viiendiku Iraani eksporditavas naftast. Jaapan ja Lõuna-Korea, kes kahe peale ostavad kokku samuti umbes viiendiku Iraani eksport. Naftast otsivad alternatiivseid energeetikaallikaid. Ring Iraani ümber tõmbus loomale mullu novembris, kui rahvusvaheline aatomienergia agentuur kinnitas, et Iraani tuumarajatistesse tegeldakse kõike muud kui rahumeelseks otstarbeks mõeldud tuumaenergia väljatöötamisega. Michael usub, et Iraani tuumapomm valmib käesoleval aastal. USA luureteenistused leiavad, et läheb aega rohkem aastaid jätkab suursaadik Harri Tiido, Eesti esindaja Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikakomiteedes. Tegelikult Euroopa liidu eesmärk on siiski saavuta rahumeelne lahendus läbi poliitiliste meetmete. Mäletan, viimastel nädalatel on väga palju olnud juttu nii-öelda geneetilistest meetmetest, et Iraani tuumaprogrammi peatada, seda sisuliselt sõjalistest löökidest või Hormuzi väina sulgemisest, sellele vastutöötamisest ja nii edasi. Need jutud ei ole eriti kasulikud, pingestavad ainult õhkkonda ja seetõttu Euroopa liit ei räägi mingitest taolistest meetmetest. Kriitikud ütlevad, et Iraani naftaembargo on lääneriikidele piinad rikas ning tegelikult ei pruugi sundida Iraani läbirääkimiste laua äärde. Naftabarreli hind on juba tõusnud ning sellest kipuvad kaotama naftat ostvad lääneriigid ja võitma seda müüv Iraan. Samuti pole välistatud, et Hiina suurendab Iraani naftaimporti. Harri Tiido. Jaapani puhul on juba teada, et Jaapan toetab sanktsioone, tuleb kaasa nendega Hiina olevat vähendanud kuid mitte lõpetama teiste klientide puhul nii-öelda klientide puhul on raske öelda. Küsimus on siin ka, näiteks, kes siis võita võib nendest sanktsioonidest. Kas näiteks Venemaa suudab suurendava naftaekspordi selle arvel kuidas mõjub hinnale, sest tegelikult juba enne, kui alles hakati rääkima eurooperile sanktsioonidest, oli hinnatõus kuigi seda hinnatõusu pidurdab praegu majandussurutis, tänu sellele võib-olla hind nii kiiresti tõuseb. Soome presidendivalimistel lähevad teise vooru võimupartei kogumuse kandidaat Sauli Niinistö ja roheliste kandidaat Pekka Haavisto. Mida tõotavad eelolevad nädalad uuris Helsingis Tõnu Karjatse. Presidendivalimiste teist vooru oodatakse Soomes põnevusega, sest vastakuti on kaks küllaltki sarnase profiiliga valijaskonna kandidaati. Mõlematel on toetajaid linnades ja edukama elanikkonnas. Põhiküsimuseks muutub nüüd see, kuidas nad suudavad võita enda poole valijaid maakondadest ehk siis see, mida presidendilt tegelikult oodatakse. Et ta oleks Soome ühiskonda ühendav diplom, maati arvamusliider, keda kuulatakse kodus ja kelle sõna arvestatakse ka välismaal. Presidendi roll arvamusliidrina saab olulisemaks, seda enam, et märtsist jõustuv põhiseadus vähendab presidendi võimuses Soomes veelgi. Valimiste tegelikuks võitjaks on mitmed vaatlejad nimetanud roheliste kandidaati Euroopa Liidu ja ÜRO kogemusega Pekka Haavisto, et kes veel hääletusel jäi alla veteranpoliitikule tsentristliku partei isehakanud presidendikandidaadile Paavo päevirunenile. Valimiste päeval kogus ta üllatavalt suure toetuse pealinnas. Poliitikavaatleja röönundei nimeta eilset vooru siiski protestivalimisteks Nemad Kunegi, Engel ovaali ehk ja sõdan prodestianeesida tai halutu näidavanhoja RMK tabava väävli Abava Lipost. Doosile keeraks selle siiski isikuvalimised. Protest seisnes selles, et ei tahetud valida vanu poliitikuid nagu väeuroneni või sotsiaaldemo raadide kandidaati Paavo lipponeni. Mullu parlamendivalimistel üllatuslikult edukalt esinenud perussoo Malaisia edu jäi tagasihoidlikuks. Rändia kandidaadi Timo Soini kampaania polnud samuti väga aktiivne. Valimispäeval olid vastakuti väeuronen Haavisto ning noored koondusid Haavisto taha, rääkis Greenlunud. Mitmete vaatlejate hinnangul on Haavistaga ainuke kandidaat, kes suudaks vastu astuda tugeva poliitilise materiaalse pagasiga Sauli Niinistö kes on siis valitsuspartei Kokoomuse kandidaat. Samas on Niinistö esinenud senini aga tagasihoidlikult ja peab nüüd end rohkem näitama ka alal, milles ta eriti tugev pole. See on välispoliitikas, mida arvatakse tõusvat teise voorukeskuste elude peamiseks teemaks. Tõnu Karjatse, Helsingi. Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch kritiseeris täna Venemaad jõu kasutamise eest meeleavaldajate vastu. Ühendus märkis siiski, et pärast detsembrikuiseid parlamendivalimisi on politsei suhtumine vananenud, ent Kaukaasias jätkub inimeste tapmine ja piinamine. Venemaa sai kritiseerida ka toetuse eest režiimile Süürias. Krister Paris käis Moskvas raporti esitlusel. Kõige hirmsamaks kohaks jääb Human Rights Watchi andmetele Venemaalt Põhja-Kaukaasia, kus inimeste tapmine on sagedane ja piinamis kasutatakse rutiinselt. Ühenduse Venemaa osakonna asedirektori Tatjana loksina sõnul on vägivallal oma selge mõju. Mis puutub Tsetseeniasse, siis seal on kodanikuühiskond, eriti pärast Natasha Mirova tapmiskahe 1009. aasta juulis praktiliselt halvatud oli see, kui teiste aktivistide tapmise 2009. aasta augustis on jäänud karistuseta. Iga karistuseta jäänud tapmine on aga signaal kurjategijatele. Nii võib teha. Vene võimud ei tee taoliste tapmiste, aga ka näiteks ajakirjanike läbipeksmise uurimiseks tema hinnangul suurt midagi. Juba ammu on õiguskaitsjate ning ajakirjanike seas käibel selline must nali, et sel hetkel, kui peaprokurör võtab ühe või teise asja enda kontrolli alla tähendab streigid. Juhtumit ei lahendata mitte kunagi. Sellesse kategooriasse lähevad paljud õiguskaitseväe tapmised või ajakirjanike peksmised. Puhasta, võeti kinni ja peksti ka demonstrant, kes tulid võimude vastu meelt avaldama. Human Rights Watchi Venemaa osakonna direktor annase portsjon tunnustas siiski, et viimastel massimeeleavaldustel käitus politsei korrektselt. Võimude suhtumine paranes üleüldse. Kahtlemata on märkimisväärne muutus, mida me märkasime esimese 10 päeva jooksul pärast detsembrikuiseid valimisi teie keskelt, telekanalid hakkasid protseiste valgustama. Küll kritiseeris inimõigusorganisatsioon täielikult Venemaa toetust oma verisele liitlasele Lähis-Idas, Süüriale. Venemaa võrdsustab seadeid demonstrant ja neid tapjaid, armee üksusi kui kodusõja kahte poolt ning on teatanud, et ei anna luba rahvusvaheliseks sekkumiseks. Human Rights Watchi asedirektor. Mugart ütleb, et niisugused argumendid on amoraalsed. Safedjelemi Rässi, Patti, Nittoni, Impiirid, Vasmošnie, snadovski, vaieni, Apora jätsin peale Venemaa ei usu keegi NATO operatsioonide võimalikust Süüria, siis see pole kuigi tõenäoline. See pole aga põhjus, miks toetada jätkuvalt reziimi, siis jätkab omaenda rahva tulistamist. Inimõigusorganisatsioon loodab, et järgnevad presidendivalimisteni jäänud nädalad kujunevad aknaks, mille jooksul olukord Venemaal paraneb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Ja tagasi koju, kui praegu ei toimu Eestis keerulisemate kõrgtehnoloogiliste ravimite tootmist ja siis lähiaastail võib Tartu biotehnoloogia pargis tegutsev ettevõte asuda tootma kopsuvähiravimit. Tartust jätkab Mirko ojakivi. Tartu biotehnoloogia pargis tegutseva ettevõtte DPD bioodis kaveri teadlased on töötanud välja uudse tehnoloogia madala kardio toksilisusega kopsuvähiravimi Ambrubitsiin tootmiseks. Eks vähiravimeid ja ka kopsuvähiravimeid on maailmas ka varem disainitud, kuid nagu ütles ettevõtte arendusjuht Olga Tšubrick. Pole tavaline, et Eesti teadlased ja Eesti kapitalile tuginev ettevõte on alustanud ise sünteesitud ravimi aine tootmisega. Esialgu ei asuta tootma kopsuvähiravimit, vaid ravimi üht olulisemat toimeainet Amrubitsiini Olga. Väga tähtis on siin erinevus ravim Ainija ravimi vahel, ravim on see, mida manustatakse ja ravimaineid on just see kõige tähtsam molekulaarse ravimikomponent, just see, mis mõjub nagu organismile nendel molekulides on ka selle, need tavaliselt väga täpne ja hea toime organismile, et ta on oma keerulisele struktuurile organism saab neid paremini nagu mitte ainult manustada, vaid ka ümber töödelda ja farmi vastu võtta. Teisisõnu, tartus sünteesitud raviaine võlu peitub selles, et ta madala kardiodoksiinsusega eksis. Erinevalt aastaid kasutatud vähiravimitest ei mürgita uus ravimaine organismi niivõrd mastaapselt. Praegu on ravimaine müügis käimas läbirääkimised erinevate Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Taiwani ravimifirmadega. Samas ravimi tootmise litsentsi plaanivad tartlased endale jätta, mis tegelikult selles valdkonnas on üsna suur luksus kopsuarst. Alan Altraja ütles, et Eestis on ka varem paaril korral loodud mõni ravimimolekul ent selle õigused on juba üsna varajases faasis müüdud mõnele välismaisele ravimifirmale, sest raha ravimi uurimiseks ja arendamiseks pole. Olgatšubrick väitis, et tema firma püüab ravimiga jõuda koguni tootmise ja müügi faasi. Olgatšublik. Praegu on meie eesmärk tõesti jõuda oma kindlatele eesmärkidele just nimelt ravimainete tootmisega. Laristasin midagi ja loomulikult me oleme sellest ka mõelnud, aga see on tõesti juba tuleviku teema. Meil praegu on selline plaan, et jah, me just praegu ei, ei anna selle litsensi edasi, kuigi meiega kontakti võtnud siin mitmed suured firmad, adme praegu tahaksime just nimelt Eestis seda toota ikkagi. Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mille peamiseks tekkepõhjuseks on suitsetamine. Viimastel aastatel on Eestis diagnoositud üle 750 esmase kopsuvähihaigusjuhu aastas. Tšubricky sõnul kulub aga ravimi eestist turule jõudmiseks tõenäoliselt kolm-neli aastat. Hetkel on ravim müügil juba Jaapanis, aga muu maailm ootab ravimi kolmanda faasi katseid. Jaapanis nimelt on olulisem ravimi ohutus, mitte aga selle efektiivsus. Mirko Ojakivi, Tartu. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Georg Otsa nimeline muusikakool alustasid harivat ringreisi Eestis, tutvustades neljas koolis eesti täht. Heliloojate loomingut jätkab Ivar Soopan. Täna kõlas Haapsalus Wiedemanni gümnaasiumis filharmoonia kammerkoori ja Otsa kooli õpilaste esituses eesti koorimuusika täht heliloojate looming, mida kuulas täis saal. Kätte jõudis Laul Põhjamaast, laulis koorile kaasaga aulatäis, rahvast. See kontsert annab Eesti filharmoonia kammerkoor, neljas Eesti koolis. Haapsalust sõidab koor Tartusse Karlova gümnaasiumi, kus esinetakse. Kolmapäeval järgnevad etteastet Tallinna muusikakeskkoolis ja Pärnu ülejõe gümnaasiumis küsisin filharmoonia kammerkoori koor meistrilt Heli Jürgensonil, miks selliseid kontserte koolides korraldatakse? Koolikontserdid on selles mõttes väga oluline ettevõtmine, et filharmoonia kammerkooril on vaja ühe olulise muusikakollektiivid kasvatada ka omale kuulajaskonda järeltulevate põlvede seas ja tegelikult kuna Eesti koorilaulu traditsioon on niivõrd tugev, siis nendes koolides, kus me praegu oma kontsertreisiga käime, on väga tugevad kooli koorid, kellede õpilaste hulgast kindlasti saab olema meie tulevane muusika Publicaga. Nende hulgas on kindlasti olulisi lauljaid, võib-olla filharmoonia kammerkoori olulisi lauljaid või miks ka mitte mõni dirigent koormeister, selle muusika tutvustamine oluline nooremale põlvkonnale on sama tähtis kui laulmine suuremates kontserdisaalides kontsertreisid välismaal see kuuril on, ma arvan, päris korraliku kogemuse ja tegelikult on see ikkagi selline oluline juuni töö, mida ei tohi nagu unustada, sellel kooril on ju tegelikult tohutu kontsert elu väljaspool Eestit, aga kontsertide andmine Eestis eriti A capella muusikaga on meie suur ülesanne ja miks ka mitte kooliõpilastele ei ole nii, et linnud on valitud sellepärast, et siin justkui vähem muusikat oleks. Eks Nendes linnades siin toimub ju tegelikult läbi terve aasta ja läbi erinevate hooaegade palju olulisi kontserte on kuulus vanamuusika festival, näiteks siin Haapsalus käis siit publiku leidmine ja selle kasvatamine on oluline ülesanne tegelikult ühtlaselt. Tublid muusikaõpetajad ja õpetajad, kes lastega muusikat teevad, on üle terve Eesti. Need kontserdid on jõudnud otsapidi ikka väga erinevatesse Eestimaa linnadesse kohtadesse, et see ongi meie tööülesannetes. Kooril on seal pigem selline mõnus välja sõitis küllaltki suur ülesanne, sest tegelikult selle nädala jooksul on meil kokku päris suur hulk kontserte ja kaks tükki päevas, et ega see nii lõbusa väljasõidumoodi välja ei näe ja kuna nad mahuvad siin õpilaste koolitundide sisse ja mitmes koolimajas eraldi, sest meil on see ikkagi täiesti arvestatav tööülesanne, heas mõttes, aga ikkagi muusika tegemine sinna juurde ja kauni eesti muusikaga. Meie töö. Ja veel ilmast, öösel on meil pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab veidi lund. Puhub idatuul, sisemaal kaks kuni viis meetrit sekundis, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni miinus 10, pikemate selgimiste korral Sisemaal võimalik ka kuni miinus 14 kraadi. Homme päeval on valdavalt pilves ilm nõrk või mõõdukas lumesadu levib Lõuna-Eestist põhja poole. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis ja õhutemperatuur homme päeval on miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.