Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja vaatab tagasi 25. jaanuari sündmustele meil ja mujal MINA OLEN Tõnu Karjatse. Valitsus ja tööandjad ei jõudnud tänasel riigikogu sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil kokkuleppele. Töötukassa eelarve vastuvõtmiseks tuleb muuta seadust. Vaatamata opositsiooni ja tudengite protestidele läbis kõrgharidusreformiseadus riigikogus teise lugemise. Aasta algusest alates on kohtul õigus maksmata trahvi eest saata trahvi saanu ühiskondlikult kasulikule tööle. Tartus allkirjastati täna leping, mille tulemusel saadetakse trahvivõlglased linna spordirajatisi remontima ja korrastama. Narva linn allub rahandusministeeriumi nõudele ja ostab valmimisjärgus oleva hooldekodu kinnisvara arendajalt välja. Ministeeriumi hinnangul rikkus Narva linn kaks aastat tagasi kehtinud laenu võtmise keeldub. Soome presidendi valimisel algas teise vooru eelhääletus. Värske arvamusküsitluse kohaselt saaks valitsuspartei Kokoomuse kandidaat Sauli Niinistö 65 protsenti valijate häältest ja ta vastaskandidaat, roheliste Pekka Haavisto 34 protsenti. Eestis püütakse ligi seitse korda rohkem kala, kui me jõuame ära süüa kodumaisele kalale, eelistavad ostjal Norrast sisse ostetud lõhet ja forelli. Seto pärimuskultuuri keeleõpe on jõudnud olulise teetähiseni. Täna said Värska Gümnaasiumi teise klassi õpilased pärimuskultuuritunnis esmakordselt lehistada vastvalminud seto aabitsat ja selle järgi ka lugemist harjutada. Ilm on külm, aga lund eriti juurde ei tule. Külma on öösel 11 kuni 17, homme päeval üheksa kuni 15 kraadi. Riigikogus oli täna teisel lugemisel seadus kõrghariduse reformimisest ja tasuta kõrghariduse sisseviimisest. Uku Toom teeb ülevaate. Kogu arutelule andis tausta Toompeal toimunud tudengite meeleavaldus, kus kõige üldisemalt öeldes nõuti arutelu jätkamist ehk teise lugemise katkestamist. Koalitsioon saalis sellega nõus ei olnud ja kinnitas, et üliõpilaste soovi on niigi arvestatud. Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Seesama õppetöö arvestamine, õppekulude hüvitamise nõuete süsteem, akadeemilise puhkuse regulatsioon, sisseastumislävendi kui üldnormi sõnastamine on ju kompromissid, mida on huvirühmade ettepanekuid, on siin arvestatud? Haridusminister Jaak Aaviksoo esines täna emotsionaalselt ja oraatorlikult, kui ta põhjendas tasuta eestikeelse kõrghariduse vajalikkust, lisas ta. Me teame, et see tasuta ei ole kommunistlik tasuta ehk siis kõigile ükskõik mis mahus tasuta ja ükskõik kui kaua tasuta see ei saa olla ka sotsialistlik heaoluriigi ideaal, kus õigused pole tasakaalus kohustustega ja kogu vastutus veeretatakse riigile ja maksumaksjale. See vaba kodaniku eneseteostus toetav lähenemine, kus iga võimekas ja motiveeritud loor saab õiguse tasutataks kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridusõigeaegselt vabandada. Minister märkis, et kõiki üliõpilaste soove arvestada ei saa, on ka teisi huve ja kui jutt käib neljakümnetunnisest töönädalast, siis tuleb ka 40 tundi tööd teha. Opositsioon siiski eelnõuga rahul ei olnud, sotsiaaldemokraat Jaak Allik. Sotsiaaldemokraatlik erakond kardab, et IRL-i poolt lubatud tasuta kõrghariduse reform tema praegu meile ettepandud kujul raskendab haridusele, juurdepääsust just ühiskonna vaesematele kihtidele. Me prognoosime, et niinimetatud tasuta kõrghariduse reform toob endaga kaasa kõrghariduse eest maksma pidavate üliõpilaste suhtarvu suurenemisel. Keskerakondlane Aadu Must märkis, et see on liiga täiusliku ühiskonna seadus. Asi on selles, et praegune seadus peab arvestama seda Eesti riiki, kus me tegelikult oleme, peab arvestama seda, et me elame kriisis, mis kahjuks veel jätkub ja ei paista tunnelit või valgus tunneli lõpus. Ja see tähendab seda, et ei ole mõistlik teha nii häid seadusi, mis peksavad meie riiki tagasi mõnes teises valdkonnas. Ei ole mõtet neid inimesi, kes on võimelised õppima jõuliselt resoluutselt kihutama töötute armeesse, suurendama seda väge. Opositsiooni ettepanek teine lugemine katkestada siiski läbi ei läinud ja eelnõu saadeti kolmandale lugemisele. Riigikogu sotsiaalkomisjon pidas täna erakorralise istungi, püüdes lahendada töötukassa otsustusvõimetusest tekkinud patiseisu veel kord. Uku Toom. Tööandjad on töötukassa nõukogust ametlikult lahkunud ja nõukogu ei saa võtta vastu eelarvetega kinnitada uut juhatust, mille volitused aprillis lõppevad. Minister Hanno Pevkur näeb võimalust seadusemuudatusest. Ministri jutu taustal kõlab saadikuid riigikogu saali kutsung helisignaal. Nii et on kaks olulist teemat eelarve juhatuse volitused, nii et need tuleb kiiresti Parlamendis ära menetleda ja ma usun, et näete, haiguse muutmine kõige kiiremas vormis tähendab seda, et võetakse samasugune seis nagu haigekassas juba kümmekond aastat kehtinud. Ehk kui nõukogu mingil põhjusel, ükskõik, mis see põhjus siis on, eelarve ei kinnita, siis on kinnitamise õigus. Vabariigi valitsusel. Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis teatab, et nemad on nõus nõukogusse naasma, kuid oma nõudmistest ei tagane. Meie seadsime tingimuseks selle, et tuleb hakata langetama töötuskindlustusmaksu ja nii nagu töötukassa nõukogu seda ette pani ja samuti tuleb leppida kokku tähtaeg, millal tänases riigikassasse üle viidud töötukassa varad tagastatakse. Kui need tingimused on täidetud, siis maine ühtegi takistust, miks ei võiks ettevõtjate naasta töötukassa nõukogu tegevusse ning Tarmo Kriis lisab, valitsusel tulebki võtta siin selgelt juhtroll ja nii-öelda need otsused ise teha, et tööandjad sellele vastu ei seisa. Me oleme nõus tulema tagasi ainult teatud tingimustel, kui ettevõtjate panust ei peeta oluliseks või neid tingimusi ei peeta sobivaks, siis me täiesti aktsepteerime, et, et riik võtab ja kamandab töötukassavarasid ja juhib seda nii, nagu ta ise tahab. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga kommenteerib Omalt poolt. Ma ei arva, et see on parim lahendus. Ma olen siiralt veendunud, et kolmepoolne juhtimine on, on parem, aga väga hästi aru Tööandjate seisukohast selles plaanis, et kui osapooltega arvestades ei ole mõtet tõesti noh, käia koos ja mingeid argumente, põhjendusi ettepanekuid teha kui, kui need jäävad lihtsalt hüüdja hääleks kõrbes, kui kolmepoolsust ei ole, no siis siis teda ei ole, et siis ongi ilmselt see riigistamine nii-öelda mingis mõttes möödapääsmatud. Seadusemuudatuse poolt on tegelikult justkui kõik osapooled, küsimus on, kui palju seda muuta. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Vähemalt tänasel koosolekul kõlas küll see töötukassa eelarve sisu üle ja tegelikult osapoolte vaidlus ei ole ja eelarve mitte vastuvõtmine kahjustab tegelikult kõiki tööturu osapooli, nii et ma arvan, et selle konkreetse seadusemuudatuse suhtes ei tohiks olla väga palju vastulauseid. Pigem on küsimustena ja siis töötukindlustusmakse määras, mis on juba valitsuse poolt kinnitatud, et kas see dialoog selles küsimuses on kehtinud ja samuti, mis puudutab siis töötukassa reservide haldamisega. Sotsiaalkomisjon koguneb homme hommikul seaduse muutmist arutama. Aasta algusest on kohtul õigus saata need, kes pisirikkumiste eest trahvi maksta ei suuda, ühiskondlikult kasulikku tööd tegema. Tartus allkirjastas politsei koostööleppe sihtasutusega Tartu sport Mirko ojakivi lugu. Sihtasutus Tartu sport ning politsei ja piirivalveamet allkirjastasid täna koostööleppe üldkasuliku töö korraldamise osas. Kokkuleppe kohaselt asuvad väärteo korras karistatud isikud koristama ja remontima Tartu spordirajatisi. Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse vanem Urmas Solovjovi sõnul tuleb heakorratöödel osaleda nendel inimestel, kes on saanud trahvi, ent pole seda jõudnud raha puudumisele ära maksta, räägib Urmas Solovjov. Kui isik ei ole nõutud tähtajaks, rahatrahv ära tasunud kohtutäitur on seisukohal, et temalt isikut ei ole midagi võtta nii-öelda, et rahatrahvide alt sisse nõuda, pole võimalik, et siis ta teeb politseile uuesti avalduse. Et rahatrahvi täitmine on võimatu. Politsei pöördub seejärel siis kohtu poole taotlusega asendada see määratud karistus ehk rahatrahv. Ja siis asenduskaristusena on ette nähtud arest või siis, kui isik on nõus siis on võimalik määrata talle ka ühiskondlikku kasulikku tööd, et ta tuleb nii-öelda, heastab ühiskonna ees oma omatehtud tähendab patud ja seeläbi saab ka ühiskonnale nii-öelda midagi tagasi anda. Enne esimest jaanuari said näiteks bussipiletita sõitnud inimesed trahvi heastamiseks siirduda arestikambrisse. Nüüd on siis valik suurem. Muidugi ei saa kedagi kohusega politsei tööle sundida. Inimene peab selleks ikka ise nõus olema, ent vähemasti ajaliselt on töö tegemine kasulikum. Nii on 10 trahviühikut aresti mõttes võrdsustatud ühe ööpäevaga. Võit kahe töötunniga seega üks tund üldkasulikku tööd aitab inimesel säästa 20 eurot trahviraha. Näiteks suurima väärteo korras sissenõutava trahvi suuruseks on 1200 eurot. Selle lunastamiseks peaks inimene tööd tegema 60 tundi. Kui nüüd mõni inimene arvab, et tööga saab ta nüüd asuda oma liiklustrahve lunastama, siis päris nii see pole. Riik helistab endiselt inimestelt eksimuste eest raha kasseerida. Asenduskaristus määratakse siiski neile, kes ei oma püsivat sissetulekutega vara. Kuid mis tööd Tartus Tamme staadionit visa hallid, Turu tänava spordihalli Annelinna spordihoonet ja veel mitmeid Tartu linnale kuuluvaid spordirajatisi haldav sihtasutus Tartu sporti ühiskondlikult kasuliku tööna teha laseb, räägib sihtasutuse juhatuse liige Meelis Jukk. On lihtsamaid töid, lume koristamine praegusel aastaajal, sügisel lehtede koristamine, suvel muru pügamine, aga kui inimesel on mingid erialased oskused, on ta siis keevitaja või, või elektrik või remondimees, et siis neid töid. Mirko Ojakivi, Tartu. Narva linn allub rahandusministeeriumi nõudele ja ostab kinnisvara arendajalt välja. Valmimisjärgus oleva hooldekoduministeeriumi hinnangul rikkus Narva linn kaks aastat tagasi kehtinud laenu võtmise keeldu. Jüri Nikolajev. 2009. aasta suvel sõlmis Narva linn kinnisvaraarendajaga hooldekodu rendilepingu. Osaühing Kastnik Silvest lubas ehitada Narva 150 kohalise vanurite, hooldekodulinn lubas selle hiljem 25-ks aastaks rendile võtta. Lepingu järgi pidanuks Narva arendajale ühtekokku maksma ligi 10 miljonit eurot. Hooldekodu ehitus algas eelmisel aastal, ent siis sekkus asjade kulgu rahandusministeerium, mille hinnangul rikkus Narva tollal homovalitsustele kehtinud laenukeeldu. Narvat hoiatati, et kui rikkumist kõrvaldada, siis peatatakse Narvale riiklike eraldiste väljamaksed, selgitab rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Põhimõtteliselt oli tegu kapitalirenditehinguga 2009. aasta suvel. Esimesest märtsist 2009 kehtis siis laenupiirang. Koegaas võis võtta laenu välisabi projektide omaosaluse katteks. Sel hetkel, kui leping sõlmiti, poleks tohtinud seda lepingut sõlmida. Et meie eesmärk ei ole Narva linna nüüd ilmtingimata karistada. Peamine eesmärk on ikkagi leida mõistlikud lahendused ja et see oleks võimalikult kasulik tehing. Elanikele. Hooldekodu ehitust kureeriva Narva abilinnapea Aleksander Ludwigi sõnul otsustati ministeeriumiga vaidlema ei hakata ja hooldekodu hoonestusõigus ostetakse arendajalt välja. Ostab välja ja arvestab juba pangaga sellele arendajaga, mitte ehitajaga ei maksa kauba peale, renditasu, vaid arvestab pangaga, maksab seal ehituse maksumust ja intressid. Alexander Ludwig hinnangul on selline lahendus Narvale soodsamgi. Rendivariandi puhul maksaks linn 25 aasta jooksul umbes 156 miljonit Eesti kroonides ja selle refinantseerimise puhul, kui kõik läheb pange ka niimoodi, nagu me praegu arutasime, orienteeruvalt kuskil 80 miljonit kroonides. Ludwigi sõnul on ka kinnisvaraarendaja olukorraga leppinud Loomulikult rääkisime ka temaga ja noh, ma usun, ta ei ole kõige õnnelikum sellise variandiga, aga see on rahandusministeeriumi nõue ja enam-vähem ainuke variant, mis nad pakkusid selle probleemi lahendamiseks ei ole meie huvides ega selle arendaja huvides minna tülli rahandusministeeriumiga. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev liiviku sõnul on ministeerium asjade käiguga rahul ja sanktsioone Narva suhtes ei kohaldata. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Välisuudised võtab kokku Liisu Lass. Soomes algas täna presidendivalimiste teise vooru eelhääletus. Ajalehe Ilta-Sanomat arvamusküsitluse põhjal juhib Konservatiivse Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö 65 protsendiga roheliste esindaja Pekka Haavisto eest, keda toetab 35 protsenti vastanutest. Oma eelistust ei osanud veel öelda tervelt 25 protsenti. Küsitlus hõlmas rohkem kui 1000 kolmesadat inimest, eelvalimistel saab selle anda järgmise teisipäevani. Välisriikides elavad soomlased saavad pretsedenti eel valida kuni laupäevani. Presidendivalimiste teine voor peetakse Soomes viiendal veebruaril. Venemaa keskvalimiskomisjon registreeris ettevõtja Mihhail Prohhorovi täna ametlikuks presidendikandidaadiks. Temast sai viies kandidaat Venemaa riigipea kohale. Presidendiks pürgijatelt, kes ei ole parlamendiparteide esitatud kandidaadid, nõutakse kahe miljoni toetusallkirja kogumist, võltsallkirjade hulk ei tohi ületada viie protsendi piiri. Prohhorovi toetusallkirjade kontrollimisel tunnistas komisjon kehtetuks 4,3 protsenti antud sest Venemaa presidendiks kandideerivad peaminister Vladimir Putin, Venemaa Föderatsiooni kommunistliku partei esimees Gennadi Zjuganov, Venemaa liberaal, demokraatliku partei esimees Vladimir Žirinovski ja erakonna Õiglane Venemaa fraktsiooni juht riigiduumas Sergei Mironov. Norra massimõrv parandas Behring Breiviki vaimse seisundi. Hindajad nõuavad kurjategija sundravile saatmist, et teda oleks võimalik korralikult uurida. Psühhiaatrite sõnul kulub Breiviki põhjalikuks uurimiseks kaks kuni neli nädalat. Selleks ajaks tuleks ta sulgeda Oslo Ülikooli haigla kinnisesse osakonda. Nende ülesannet raskendab aga asjaolu, et Breivik advokaadi kaudu teatanud, et tema uurimisega koostööd ei tee. Advokaat on lubanud kordusekspertiisi otsusega vaidlustada. Kohtu määratud eksperdid diagnoosisid novembris Breiviki paranoilise skisofreenia ja tunnistasid ta süüdimatuks. Jaanuaris vaidlustasid aga vangla ülesandel massimõrvari seisundit uurinud kolm psühholoogi ja psühhiaater varasema diagnoosi, öeldes, et vaimse seisundi põhjal tuleks ta saata vanglasse, mitte kinnisesse psühhiaater Patarei haiglasse, nagu soovitas varasem ekspertiis. Eesti elanike kala tarbimine on aasta-aastalt vähenenud, peamiseks põhjuseks on pidev hinnatõus lähemalt Marta Peril, Grauberg. Eestis püütud kalast alla kümnendiku süüakse ära Eestis põhiliselt püüavad meie kalurid räime ja kilu ning suurem osa sellest müüakse edasi töötlemiseks peamiselt Venemaale ja Ukrainasse. Vääriskalad nagu koha ja ahven lähevad hästi müügiks aga Lääne-Euroopas, rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai. Kindlasti on praegusel hetkel otsitud sellised turud, kus selle kala eest võimalikult head hinda saab, mida nad püüavad, nii et kalurite peamine probleem on siiski see, et, et kalavarud on piiratud ja püügipiirangud mees, nii et kui vaadata seda hinda, siis loomulikult võiks ju püüda kordades ja kordades rohkem ja turgudel oleks ka nõudlust rohkem. Eriti kui ma räägin siin kohast ahvenast, aga praegu on piiriks on tegelikult siiski püügivõimalused mitteturg. Eesti tarbija küll teab, et kala on kasulik toit, kuid seda süüakse järjest vähem, eelkõige kõrge hinna tõttu. Kui 2007. aastal söödi inimese kohta aastas üle 13 kilo kala siis 2010. aastal alla 12 kilogrammi. Eestlaste lemmikud ei ole kodumaised kalad, vaid peamiselt Norrast sisse ostetud lõhe ja forell, selgus konjunktuuriinstituudi tarbijauuringust Toomas Kevvai. Selge on see, et ega kaasajal tarbijad kipuvad eelistama sellist kala, mida on kergem puhastada, kergem valmistada ja võib ütelda võib-olla lihtsalt, et eriti nooremale tarbijale on tähtis ka see, kuidas kalad valmistamise ajal. Nii et ütleme traditsiooniliselt viimasel paaril aastakümnel on ju Eestis siiski selline punane kala olnud, see, mida peetakse selliseks restorani ja, ja väärt kallaks ja, ja seda ka meelsamini kuiv ostetaks, kui selline võimalus olemas on. Rahaliselt. Koduturg on Eesti kalurite jaoks praegu marginaalse tähtsusega. Siiski soovitakse eesti oma kala tarbimist suurendada ning seda kiiremini ja rohkem poodidesse tuua. Kalurite liidu juhatuse esimees Mart Undrest. Nende suhteliselt väikeste koguste laialivedamine on väga keerukas, aeganõudev ja meie jaoks kahjuks rohkem koormav kui selles mõttes. Aga kuna me oleme huvitatud sellest, et Eesti kala tarbimine tõuseks, et söödakse rohkemgi kilu räime, siis nojah, pannud siin kevadeks nii-öelda ranna räimega, kui rannaräim on sihuke kõige maitsvam proovida seda tuua rohkem just siia suurte linnade kaubanduskeskustesse ja väga värskelt, et sama ummik sealt paneme ta jääga teele, mis ta jõuab paari tunni pärast, pooled sellele, et et ideed ja läbirääkimised selles osas on toimunud ja toimumas. Kui me nüüd ma usun, et siin maikuus vaadata, mismoodi see võiks õnnestuda. Seto pärimuskultuuri ja keeleõpe on jõudnud olulise teetähiseni. Täna said Värska Gümnaasiumi teise klassi õpilased pärimuskultuuritunnis esmakordselt lehistada vastvalminud seto aabitsat ja selle järgi lugemist harjutada. Igor Taro käis kohal. Seto aabitsa Värska Gümnaasiumi teise klassi õpilastega ette jõudmine oli ajalooline hetk. Kunagi varem pole setomaal omakeelset aabitsat tuntud. Nüüd on see käes ning avab võimaluse hakata lastele maast madalast omakandi, keelt ja kultuuri õpetama. Peale tähtede õpetab aabits ka mõne niisuguse sõna, mis on praeguseks kõnepruugis kadunud. Lisaks on aabitsa koostajad pannud iga tähe juures olevast sõnaloendist kokku hulga vahvaid ütlemisi, mis käivad kokku kõrval oleva pildiga oma esmamuljeid. Aabitsa lugemisest jagavad Janalis jõesalu ning Kevin Liblik. Siin on ilusaid kingi toredat juttu. Mis sulle kõige rohkem meeldis su? A tähe selle väga ilusad raske lugeda ei. Seni käis seto keele ja kultuurikoolis õpetamine peamiselt paar aastat tagasi välja antud seto lugemiku ja kodulooraamatupõhiselt keelte kirja tuleb samas õpetama hakata lasteaiast, kõneleb Värska Gümnaasiumi õpetaja Vabarna Maret. Saime müüdisket selle aabitsa, et väikestele lastele on eriti oluline ju suure lugeva nüüd seto lugemikust, jutte ja, ja seto koduloost ja lugev ajalehte, aga just Edimelised ööse ja ütleme, et lasteaia juba saa Senada neile trükitähti perre oppama. Ja aabitsakogu liige, setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik õrna Aare Bürokusse kiiluga Eesti meistriga juttu jõulunõelab juba varrukast, oleks juba tükk joigu kihnu natuke võidelda, aga nüüd uskuda, rohvida rikk kultuure ritta seto tullu. Aabitsa tegemisel lõi kaasa rohkem inimesi, kui ühe käe sõrmedel saab kokku lugeda. Pildid joonistas seto päritolu kunstnik Toomas kuusing ning selle ilmumine on ka omamoodi märgiks seto kultuuri praegusest seisust, kõneleb aabitsakogu liige, kirjanik Kauksi Ülle. Tuiassetu tase ei langeasi, et ka tulevik ongi äkki sassi kõrgkultuuriteose improvisatsioonilised, seto keele narr laulda, tollejasse tuledele, setu keele uppusega tegeleda ja aabits on kindlale abilisesse. Aabitsa väljaandmist toetasid setomaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital. Igor Taro rahvusringhäälingule setomaalt. Ilm läheb külmemaks ja taevas selgemaks, seal on ilm pilves selgimistega, kohati sajab veidi lund. Puhub kagutuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 10 meetrit sekundis. Külma on 11 kuni 17, Ida-Eestis kuni 20 kraadi. Homme päeval on ida pool selgimisi rohkem, kerget lund võib sadada lääne pool. Puhub kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtuks tuul tugevneb. Külma on homme üheksa kuni 15 kraadi. Selline oli Päevakaja, mille järjekorranumbriks oli 18532. Mina olen Tõnu Karjatse. Head õhtut.