Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 30.-st jaanuarist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Ilm läheb üha külmemaks, nädala teisel poolel võib tulla kuni 32 kraadi külma, hoiatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut. President Tarja Halonen tegi viimase visiidi Eestisse riigipeana. Kohtumistel kinnitati Eesti ja Soome häid suhteid ning head koostööd rahvusvahelisel tasemel. Rahvaloendusel oli interneti teel täna kella neljaks pärastlõunal Ace täidetud ligi 698-l 1000-l inimesel. See moodustab ligi 53 protsenti arvestuslikust rahvaarvust. On e-loenduse eelviimane päev. Swedbank teatas virtsus sularahaautomaat alles vähemalt 2013. aasta lõpuni. Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilisson ütles, et pank oli alahinnanud selle pangaautomaadi väärtuste inimeste jaoks. Belgias toimus viimaste kümnendite suurim streik valitsuse kärpekava vastu. Samal ajal algas Brüsselis Euroopa Liidu mitteametlik tippkohtumine, kus loodetakse põhimõtteliselt kokku leppida euroala uues raamleppes. Muuga sadamas algas Vene transpordiettevõtete gruppi rail garant konteinerterminali. Ehitusprojekti maksumus on ligi 60 miljonit eurot ning esimesed kogused peaksid läbi uue terminali liikuma järgmise aasta esimeses kvartalis. Tartu Ülikooli viis arheoloogiatudengid alustasid täna nädalast eksperimenti. Pühapäevani püütakse Ta Rõuge muinasmajas nii nagu seda tehti 1000 aastat tagasi. Öösel ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Külma on öösel saartel 10 kuni 15, mandril 19 kuni 24 kraadi, kohati kuni 27 kraadi. Homme päeval On saartel külma seitse kuni 12, mandril 13 kuni 18, kohati 20 kraadi. Ilm läheb üha külmemaks, nädala teisel poolel võib tulla kuni 32 kraadi külma, hoiatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut. Jätkab Tõnu Karjatse. Alanud nädal tuleb veebruaril omaselt pakaseline, kõige külmemaks kujuneb nädala teine pool, kus õhutemperatuurid langevad kõikjal 30 miinuskraadi lähedale. Nii kinnitab sünoptik Helve Meitern. Iga ööga läheb külmemaks ja ega siis päeval ei jaksa tase õhutemperatuur väga tõusta. Ja kõige külm tõenäoliselt ongi meil siis päris nädala lõpus vast laupäeva öö, aga juba seda miinus kolmekümmet kraadi, ennustame me ka juba ülehomseks, tähendab öö vastu kolmapäeva eriti siis just Ida-Eestis, aga hiljem sisse miinus 30 laieneb ka üle Eesti mandriosa ja see külma päris krõbe. Õnneks ei ole nüüd tuul tugev, nii et külmatunne väga palju tänu sellele ei suurene. Kuigi nädala lõpus võib seda tuult ka juurde tulla ja tuul on põhiliselt idakaarest, et siis kui päevasel ajal ka mõnel pool temperatuur isegi ei tõuse kõrgemale kui miinus 25 kraadi et siis see on juba päris selline ebameeldiv ja isegi ohtlik soojemaks või kas seda saab nüüd just öelda, aga õhutemperatuur jääb miinus kümnekraadile on siis järgmise nädala alguses praegustel andmetel. Pakun selle sobivalt tuleb valida ka riietus, hoiatavad arstid. Vikerhommikus rääkis põhimõtted veel kord üle, Andreas lauga, mets Tartu kiirabist. Tänase ilmaga võiks tõesti mõelda läbi sellele, seal on siis sinu meelest teha, tahavad, et mis on selle riietumise juures, nagu probleemiks on see, et eakatel inimestel või inimestel, kellel on südame-veresoonkonna haigused, siis nende puhul see liigne riietumine olla lisakoormus. Esiteks, ta raskendab liikumist, teiseks lisakilod, mis on seljas ja see võib siis inimesel tekitada külmas kliimas liikudes terviseprobleeme. Ja teine asi riietumise juures on oluline see, et Meil oleks nii-öelda sihuke kihiline riietumine ja tänapäevases mõistes siis vältida villase või puuvillase materjali vastu nahka olekut tuleks kasutada siukest spordipesu, mis siis seda niiskust nagu hülgab ja laseb sellel kehal siis soojas olla. Samal ajal kui tekib niiskust, siis ta oli nii-öelda ei lase sellel niiskusel hakata keha kahjustama. Koolides võib tunnid ära jätta, kui sõit koolja tagasi pole korraldatud ja külma on üle 20-ga raadi. Lõpliku otsese lapse kojujäämise kohta teeb lapsevanem, seisab haridusministeeriumi regulatsioonis. Kodutute varjupaigad on külmaga samuti valmis hädalisi vastu võtma. Sünoptik kinnitavad, et tegemist on siiski tavapärase pakasega ja külmarekordeid seekord ei purustada. Soome president Tarja Halonen tegi viimase visiidi Eestisse riigipeana. Kohtumistel kinnitati Eesti ja Soome häid suhteid ning head koostööd rahvusvahelisel tasemel jätkab Margitta otsmaa. Tarja Halonen on lõpetamas oma teist ametiaega Soome presidendina, selles ametis alustas ta märtsis 2000. Viimastel kohtumistel president Toomas Hendrik Ilvese ja riigikogu esimehel Ene Ergma aga võeti jutuks Eesti-Soome suhted, olukord euroalas, aga ka majandus- ja rahanduspoliitika. Presidentide ühisel pressikonverentsil jäid kõlama kiidusõnad eesti ja soome headest suhetest või nagu ütles president Toomas Hendrik Ilves Kui eestlased euroliidus sõna võtavad, siis soomlased noogutavad kaasa ja kui soomlased räägivad, noogutavad eestlased. Mõlemad riigid on Euroopa Liidu vastutustundlikuima Eela väga hea finantspoliitikaga. Oleme kinni pidanud reeglitest, millega ise nõustusime, ja kohustustest, mida euroala ees võtsime. See annab meile mõlemale õiguse nõuda sedasama suhtumist teistelgi, rõhutas Ilves. Ta iseloomustas Eestit ja Soomet nagu teekaaslasi merele, kelle torm vahepeal lahutab kaaslaste silmist ei kaota ja siis hiljem jälle koos edasi seilata. Veel tuli jutuks riigikaitse. Soome NATOsse ei kuulu ja ka arvamusküsitluste järgi on soomlaste toetus liitumisele väga madal. Halonen ütles, et siin erineb Soome Balti riikidest poliitiliselt. Peaksid rohkem koostööd tegema ja leidma võimalusi pragmaatiliselt läheneda. Euroopa liidul ei ole vaja oma armeed või julgeolekuüksust, pigem on vaja oma territooriumi, julgeoleku kontseptsiooni. NATO-l see on ja peame välja töötama oma standardid, ütles Halonen. Mööda ei saanud ka eeloleval nädalavahetusel toimuvatest presidendivalimistest. Halonen ütles kindlalt, et Soome seisab suurte muutustele ja võtmesõna on siin heaoluriik. Homme on Tarja Halonen juba Moskvas. Venemaal neljandal märtsil toimuvaid presidendivalimisi puudutava küsimuse kohta sõnas ta, et me peame austama vene rahva õigust valida endale ise. President. Halonen on käinud Eestis korduvalt nii presidendina kui eraviisiliselt ja kinnitas, et tuleb ka edaspidi sõrmes täiesti rahvas. Eesti keegi. Swedbank teatas, virtsus jääb sularahaautomaat alles vähemalt 2013. aasta lõpuni. Swedbanki jaepanganduse tegevdirektor Ulla Ilisson ütles, et pank oli alahinnanud selle pangaautomaadi väärtuste inimeste jaoks. Alates aprillist hakkab virtsus käima ka liikuv pangakontor ehk pangabuss. Rahvaloendusel oli interneti teel täna kella neljaks pärastlõunal AG täidetud ligi 698-l 1000-l inimesel, mis moodustab ligi 53 protsenti arvestusliku seda rahvaarvust. Täna on e-loenduse eelviimane päev. Lõuna-Eesti pärimuskultuuri arendajad loodavad rahvaloendusel saada ka vajalikke andmeid kohaliku keelekuju oskuse kohta jätkab Igor Taro. Vaatamata sellele, et võru kant jääb internetti loenduses osalemise poolest Eeeffindlikest maakondadest pea paarikümne protsendiga maha oli valdav enamus täna mikrofoni ette sattunud inimestest end juba e-loenduse abil üles andnud. Kuidas teil rahvaloendusega on lood hästi-hästi ära loetud, juba loenduse tegin. Aga miks te helistasite seda internetti? Lihtsalt mugavam. Seal on rohkem aega mõelda, et kui inimene tuleb kohale, siis tal on limiteeritud aeg, ma arvan, et kõik see piirkond läbi käia, mulle meeldib arvutiga töötada. Suurepärane Terus, Voldon veel on tegemata veel, tegemata on omas lohakusest, aga kas plaan on siis internetivariant valida või oodata, siis inimene ei netiga tarduslikene ta ei ole nii, et oodata jää korra tulevat kodu. Üks küsimusi, millele Kagu-Eestis on rahvaloendusega seoses tähelepanu pööratud, on murdekeeleoskus. Lõuna-Eestile on suunatud mittu riikliku kultuuriprogrammi ning nende eestvedajate sooviks on juba aastaid olnud anda inimestele võimalus end kultuuripiirkonda kuulujana määratleda, kõneleb Võro Instituudi direktor Kuuba Rainer. Et ühest küljest on sookeele ja kultuuri hoidmise jaos on neid andmeid, vaia, et meediasse kui palju Naidinemisjon konnaliasse kui vana kui palju noorium keele ja kultuuri mõistide hulgal. Asi on tuua, et, et riigil on aga riikliku programmi raha jahetes kultuuriruumile. On loomulik, et, et riigil peab olema andmeteede, et kui suur on too rahvaarv vaid sihtgrupp. Küsitletud inimestest vastasid kõik kohaliku keeleoskuse küsimusele jaatavalt. Oskan Võru murrak ja setu murret ja no ma ikka oskan võru keelt pisut ikka. No põhimõtteliselt jah, murret võib ikka küsida. Kuigi ma ise kõige paremini ei valda seda. Nii palju elangi. Kogu aeg. Võru murre. Vaiknejate peitekõneleda saame kõnelda, aga mõistagi arvamus, aga kõike, mida, mida kõneldas. Et noh, ta vähe, vähe roostane, oled võrukeelsest iga päev teda nagu ei kasuta, aga mul esivanem ja kõik olema nagu siit Võrumaalt Võrumaalt pärit, et ma veidi ka veidi ka kõnele, küll ta keeled. E-loendus kestab veel homse hilisõhtuni. Need, kellel on veel plaan end internetis kirja panna, peaks kiirustama, sest päris viimasel hetkel ei soovita Statistikaamet loendamisega jääda. Rahvaloendajat alustavad loendamata jäänud inimeste külastamist 16.-st veebruarist. Igor Taro rahvusringhäälingule võrust. Belgias toimus viimaste kümnendite suurim streik, protestiti valitsuse kärpekava vastu. Samal ajal algas Brüsselis Euroopa Liidu mitteametlik tippkohtumine, kus loodetakse põhimõtteliselt kokku leppida euroala uues raamleppes. Brüsselist jätkab Kadri Kukk. Belgia üldstreigist võtsid osa ühistranspordiettevõtted, rongijaamad olid suletud, sisuliselt seisis ka kogu metroo ja trammiliiklus. Belgia suuruselt teine sarleroa lennuväli oli kinni. Veel ei liikunud Pariisi Londoni Amsterdami suunas kiirrongid. Projektis osalesid ka toidupoed ning tuntud kaubamajad. Koolid ja haiglad töötasid vähendatud personaliga. Põgus tänavaküsitlus Brüsselis näitas, et inimestel on vastakad arvamused streigi suhtes. Mind ei puuduta ühistranspordistreik, ma hindan igaühe õigust streikida. See on osa meie pärimusest ja seda tuleb austada. Mina ei kanna vimma inimeste vastu, kes otsustavad streikida, kõneles George. Ma arvan, et paljud inimesed ei streigi täna vabatahtlikult, nad teevad seda pärast, et ühistransport ei tööta. Streigid osalevate inimeste arv sõltub ametiühingute otsusest peatada ühistranspordi tegevus, see pole õige, arvas Michel. Streik on suunatud valitsuse kava vastu, tõsta pensioniiga ning pida riigieelarvet. Kärbe on suur 11,3 miljardit eurot, et ainuüksi sellel aastal, sest Euroopa komisjon nõuab Belgia Altriigieelarvepuudujäägi viimist kolme protsendi piiridesse. Vastasel juhul ootab Belgijates trahve. Kuigi meie peaminister on sotsiaaldemokraat, siis tema meetmed on kaugel sotsiaaldemokraatiast. See pole ainult Belgia probleem, see on kogu Euroopa probleem. Nii kõneles ametiühinguaktivist Joannis, kes ühes kümnekonna inimesega blokeerisid Brüsselis parkimismaja sisse pääsub. Suuri meeleavaldusi linnas ei olnud. Samal ajal streigiga kogunesid Brüsselisse Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid, kes peaksid kokku leppima kahes dokumendis. Heakskiitmist ootab eurotsooni alatise päästemehhanismi, ESMi leping ning uus eurotsooni raamleping finantskontrolli tõhustamiseks. Veel peaks ülemkogu otsima majanduskasvuvõimalusi Euroopas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri koktrissel. Ja veel välisuudiseid kokkuvõtte teeb süles. Süüria armee on taastanud kontrolli Damaskuse eeslinnades president Bashar al-Assadi vastaste mässajate üle. Pommitamine jätkub veel Damaskusest ida pool asuva Sakkma eeslinnas. Süüria Inimõiguste keskuse teatel hukkasid julgeolekujõud ka presidendivastastest sõduritest moodustatud Vaba Süüria armee asutaja kolonel Hussein harmuschi. Kokku on täna Süüria vägivallas hukkunud 29 inimest, nendest 21 on olnud tsiviilisikud. Aktivistide sõnul on tänavalahingud kestnud alates varahommikust ja presidendi väed kasutasid tänavalahingute mahasurumiseks soomukeid ja suurtükke. Vägivalla ägenemine sundis Araabia liigat nädalavahetusel kama vaatlejate tegevust peatama. Afganistani valitsuse ja Talibani esindajad alustavad Saudi Araabias rahukõnelusi, ütles afganistani diplomaat. Diplomaat ütles, et afganistani, valitsuse ja Talibani delegatsioonid kohtunud tuvad Saudi Araabias, kuid ta ei täpsustanud, millal kõnelused algavad. Kõnelused toimuvad eraldi USA vahendatavatest kohtumistest Kataris, kus eelläbirääkimistel tehakse plaane rahukõneluste alustamiseks afganistani sõja lõpetamisel. Oslo kohus mõistis vangi kaks isikut, keda süüdistati terroriakti vandenõu korraldamises Taani ajalehe vastu, kes avaldas prohvet Muhamedi pilapilte või kuuri päritolu. Norra kodanik, keda peetakse rünnakuplaani aut toriks, mõisteti vangi seitsmeks aastaks Norras elav Iraagi kurdaga kolmeks ja pooleks aastaks. Mõlemad mehed vahistati 2010. aasta juunis. Nad olid seotud Al-Qaedaga ja plaanisid korraldada plahvatuse Taani ajalehe Jyllands-Posten Kopenhaageni büroos. Samuti oli kohtualustel plaan tappa prohvet Muhamedi kujutanud pilapiltide autor Kurt vester kaard. Muuga sadamas algas Vene transpordiettevõtete gruppi rail garant konteinerterminali ehitusprojekti maksumus on ligi 60 miljonit eurot ning esimesed kaubad peaksid läbi uue terminali liikuma. Järgmise aasta esimeses kvartalis jätkab Margitta otsmaa. Tallinna Sadama rajas juba 2010. aasta suvel Muuga konteinerterminali. Infrastruktuuri operaatori leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Venemaa transpordiettevõtete grupp. Remont ja täna algasid terminali ehitustööd. Ehitavad inseneriehituse aktsiaselts ja lemming. Käinen. Eesti inseneriehituse juhatuse liige Kaupo Niilo selgitab, millistele tingimustele peab terminal vastama. Vaivarast tulevad laevad, eraleb raudtee lisaks platsisisene logistika, kus laaduritega neid konteinereid õigesse hunnikutesse tõstetakse. See rail garant on öelnud, et see terminal peab olema valmis vastu võtma ookeani tüüpi laevu. Ta võtab vastu laevu mahutavusega 5000 tõukonteinerit, need on oluliselt suuremad laevad kui seni on Muuga sadam vastu võtnud ja kõige suuremaid konteinerlaevu maailmas. Seda ei suuda vastata ja teine on toodud näiteks eeskujuks Singapuri sadamat. Singapuri sadama käive, kui ma ei eksi, on 28 miljonit eurot aastas täna, Muuga sadam teeb alla 200000 tõu, nii et see vahe on kohutavalt suur. Erinevus ongi selles, et selleks, et selline masinavärk töötaks, selleks peab olema ka väga efektiivselt see kogu see üritus planeeritud, et kõik mehhanismid, kõik konteinerite liikumisteed on väga hästi paigas. Tekki, tühje, seisakuid. Sadamaala on üle 20 hektari läbi Muuga sadama hakatakse vedama kõike, välja arvatud ohtlikud veosed. Uus terminal peaks plaanide järgi esimese konteineri vastu võtma aasta pärast ja 2015. aastal peaks terminali maht ulatuma juba 300000 konteiner-ini. Rail garant ettevõttegrupi kaasomanik Nikolai faaline ütles, et terminal rajatakse Eestisse, kuna siin on väga hea raudteeühendus Musta arussomorftnas korrus. Muuga terminali saab kasutada jaotusjaamana. Kõik meie veosed liiguvad konteinerrongidega, see on odav ja suudame tähtaegadest kinni pidada. Muuga terminali täitmist toetavad ka meie enda konteinerterminalid Uuralites ja Kesk-Venemaal ning lähiajal plaanib ettevõte luua laoplatsi Jekaterinburgi, Nižni Novgorodi ja Moskva oblastisse. Rail garantgrupil on suur kliendibaas, veeremipark ulatub 30000 vagunini. Grupi müügitulu oli möödunud aastal 350 miljonit USA dollarit, nii kinnitab grupi kaasomanik Sergei. Kussin. Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand tõdes, et Eesti kaubamahtudele on mõju avaldanud ka Ust-Luuga sadama avamine Venemaal, kuid. See on üsna loogiline Venemaa-poolne selline poliitika, et tooraine vedada välja läbi oma sadamate ja me püüame leida oma nišš, millega transpordilogistikasektoris läbi lüüa. Meil on väga head terminalid, kes on teinud väga märkimisväärseid investeeringuid. Tuleb teha midagi teistmoodi, midagi paremini ja seda kõike pisut odavamalt, kui seda teevad teised. Tartu Ülikooli viis arheoloogia tudengit alustasid täna nädalast eksperimenti. Pühapäevani püütakse elada Rõuge muinasmajas, nii nagu seda tehti 1000 aastat tagasi. Kohal käis Toomas Kelt. Rõuge muinasmaja ehitus on üks osa Tartu Ülikooli arheoloogia magistrandi Viire Pajusti teadustööst. Täna algas eksperimendi nii-öelda inimkatse-line osa, viis noort kolisid majja sisse ja nad püüavad seal hakkama saada terve nädala piire. Pajuste sõnul tuli neil loobuda paljust soojast duši eelkõige pehmest diivanist sellepärast et magavad nad koos ühe lavatsi peal, mis iseenesest on positiivne, sellepärast, et koos on soojem. Külje all on mitteatlas pesu vaid lambanahad ja hein. Noored ise usuvad, et saavad hakkama. Eelolev nädal peab nende usku kinnitama või ümber lükkama üx eksperimendis osalejaid arheoloogiatudeng Kristjan otti arvas, et tänapäevaelust loobuda polegi nii raske. Ebamugavusi ta siiski ennustab. Küll ma. Arvan, et me saame hakkama. Meil hakkab kindlasti veel neile samas ka anti lillak usub, et nad saavad hakkama, paljutki peab aga elu ise paika panema. Ahju kütmine ja söögitegemine ja võib-olla siin mõningaid selliseid igapäeva toimetusi veel, eks näis, kuidas vajadus nõuab, see, kuidas me omaselt tööjaotuse teema ja seega kujuneb siis nüüd kohapeal, eks me lepime nüüd kokku ja erinevatel inimestel meil siin on erinevad eelteadmised ja kogemused ja siis püüame niiviisi kamba peale ühiselt üle elada. Eksperimendi raames peavad noored elama täielikult muinasaegset elu ise süüa tegema, ojast vett tooma, ahju kütma, ebamugavused teenivad aga teaduslikke eesmärke. Lisapiire Pajuste. Esiteks tahan teada saada, kui hea maja me kahe suve jooksul valmis ehitasime. Ehk siis teeme kõikvõimalikke temperatuuri, mõõtmisi mingite kindlate vaheaegade järelt enne kütmist peale kütmist erinevates hoone punktides, et saada kätte need soojaga kohad ja muu säärane teine asi saada teada, kuidas muinasinimene ikkagi elas. Sellepärast üks asi on seda asja endale ette kujutada, teine asi on see asi järele proovida. Eksis nädala jooksul, nad annavad mulle ka iga päev tagasisidet, peavad päevikut, panevad oma emotsioonid kirja ja isegi siis, kui nad ei viitsi ja ei jaksa, siis sel juhul asendan vihiku diktofoniga. Siiski, kui elu muinasmajas peaks hakkama ohustama noorte tervist, katkestatakse ka majas hädajuhtumiteks üks mobiiltelefon. Kui kõik läheb hästi, kolitakse tagasi tänapäeva pühapäeval. Toomas Kelt Tartu. Ja nüüd ilmast. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma saartel 10 kuni 15, mandril 19 kuni 24 kraadi, kohati kuni 27 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on saartel seitse kuni 12, mandril 13 kuni 18, kohati 20 kraadi. Te, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.