Head raadio kahe kuulajad stuudios on koha sisse võtnud meie tänane külaline, kelleks on Voldemar Kolga tuntud psühholoog, tere. Tere, tervist ja Voldemar, ma sain aru, et siin me oleme, saate kohta oli kohe juba väike kommentaar. Kirja ja, ja üldse mulle meeldib pealkirju lugeda, siis ma hakkan mõtlema, mida see võib tähendada, miks on just sellel saatel selline, nii nagu ta on, siin me oleme, et, et see on ju väga triviaalne lause, et noh, oleme siin ja kutsume ikka mujal saame olla, et et miks siis ühe saate pealkirjaks on mõeldud välja selline lihtne ja, ja triviaalne ja allkiri siis ma hakkasin mõtlema, et küllap siin on mingi tagama, et ei ole niisama pealkirja, et ei teki, et seal on kusagil midagi peidus mingi psühholoogia peidus ja siit peidus psühholoogia tähendab seda, siin tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Et et meil ainult näib, et me näeme seda maailma ühtemoodi, kui inimesed seda siinset maailma, mis siin toimub, näeme väga erinevat ei ole üks siin ja null see saade siis püüabki avada neid erinevaid maailmu, mida me siin siin ja praegu näeme, et see ei ole üks, kuigi me vaatame, vaatame ilma, kasvõi siis mõni võib öelda, et super ilm ja lumi on maas, aga mõni ütleb, et libe on ja ei ole üldse super paremale see teistsugune ilm, kui anda niimoodi, et, et inimene, aga ma arvan, üks inimese põhitegevus peale magamise magamine meie sihuke põhitegevus, kõige rohkem aega läheb magamisele siis teisele kohale ma paneksin sellise tegevuse nagu tõlgendamine, interpretatsioon. Me mõtleme kogu aeg, mida see ja see ei tähenda, et küllap tal on mingi varjatud mõte. Väike laps, kuidas sünnib kada, püüab avada. Kahtled nagu sellist, mida näeb, ta näeb, ma arvan igaüks, mille siukseid näiteid tuua, mul on ta näiteks, ma tundsin huvi äratuskellade vastu. Veidi kruttisin nad lahti, viitsin näha, mis seal sees on, aga, aga kunagi saanud. Kui need, see on, siis võimatu kokku panna. Lihtsalt tahad näha selle, selle sinitiib, tahad, et mis siis siin me oleme, mida see võib tähendada, seda küll. Kas ei ole nii, et et siis, kui sa kogu aeg tahad nagu lahti muukida või kahtlustab pigem, eks ole, et, et seal taga midagi muud, et kas sealt tulevad keski paranoikud ja ja vandenõuteooria, siis fännid. Sealt nad tulevad, aga, aga see on ainult osa inimeste, selline õnn või õnnetus olla paranoiline, mõelda nende, et mis seal taga on, aga, aga näiteks teadlane, teadlane, siis mõtlen, et võib-olla ka paranoia, ta ei usu seda, mis siis pealispinnal on, ta püüab kusagil, ma ei tea, seal aju sisse minna kromosoomide siis siis ja vaadata, mis seal on, see on inimese saatus kahelda selles, mida me näeme. No näiteks ongi selline ütlus, et oma silm on kuningas aga kogu psühholoogia tegelikult ütleb seda, et see nii ei ole. Psühholoogia on üles ehitatud illusioonidele detsee, mida, mis ei ole üldse tõene, ta on siis illusoorne ja siis me peame tegema väikse uurimuse. Ahaa, mis seal siis päriselt anda, mis on selle selle fassaadi taga, assaagi taga olevad asjad on kõige huvitavamad inimesel ja juba väike laps sinna üks Ameerika psühholoog on kirjutanud, on väga populaarseks saanud, et kuidas mõtlevad tüübid, need tuleb välja, et beebid mõtlevad samamoodi nagu teadlane mõtleb. Testivad oma hüpoteese on mingid hüpoteesid, oletused kontrollivad oma hüpoteeside paikapidavust ei tee, et see on juba juba siis juba sünnimomendist peale, inimene on selline uurija kahtluste ja, ja see paranoia on selle arengu kõrgfaase, mis siis nagu ei ole ka kõige parem ei ole alati kõige parem kõige kõrgemale jõuda. Nonii, ühesõnaga esimesel tunnil me küsisime ka kuulajatelt, et Eesti rahvuskehandi kohta käivaid müüte, et et millised need erinevad lood on, mis kuulajate meelest nüüd peavad paika ja, ja mis siis tegelikult nende kogemuse järgi ei pea, et Eesti ja eestlaste kohta ringleb ka kõiksugu lugusid. Et kas Voldemar endal on ka midagi sellist noh, eestlaste kohta käivat, et noh, selliseid müüte, mis tunduvad täiesti absurdselt jamad. Ja siis sellised, mis noh, ikkagi suuresti tõele püsivad. Oleme rääkinud siin eesti naiste ilust, eks ole, et, et see on ka üks selline asi, mida ka välismaalast. Jah, ma ei tea, mis põhjusel nad kiidavad, aga alati mõelda, aga mis on, selle taga, on, kui keegi hakkab sind hirmsasti kiitma, siis sa pead tegelikult ettevaatlik olema. See ei ole juba natukene selline paranoiline, et keegi ütleb sulle midagi hästi sinna taha, et nagu mida ta nüüd tegelikult. Aga kui selliseid, esiteks need müüdid on sellised asjad, mis aitavad inimesel elada ette, et nad panevad seda maailma kuidagi paika ette. Et see, meie maailm, nagu me teame, on väga muutlik, heitlik, ette ennustamatu ja siis inimene tahab arata nagu uppuja haarab õlekõrrest ja siis need müüdid on samasuguseid õlekõrred muidu vajuma ja mul ja müüt olema sama, saan julgelt edasi elada. Näiteks meil oli mingi üks suur suur müüt oli, kus me tundsime suures uus suusarahvana kõnni, suusatame. Me mõtlesime laupäeval pühapäeval otseülekanded, mis seal toimus ja me tundsime osakesena, et müüdid aitavad inimestel paremini tunda. Müüdi mõte on selline psühholoogiline. Tasusin tee tõde otsida, et üldse tänapäeva sellises psühholoogias jaga filosoofias on, võib olla halb, on öelda, aga on loobutud tõe otsimisest, pigem tõde kui vastavus mingitele faktidele, aga, aga tõde on siis tänapäeval see, kuidas me kokku oleme leppinud, see on mingi kokkuleppes n viil. Et me nimetame neid asju nii, aga mitte teisiti veidi. Ja, ja see müüt ongi siis selline kokkulepe, diil, kuidas ühte asja või teist asja nimetame. No näiteks üks selline suurepärane müüd sellises ebamäärases ja etteennustamatu maailmas on see, et meie oleme väga kaua siin elanud. Näiteks Lennart Meri on öelnud aastatuhandeid, kui vaadata su 10000, mis ütles, et kui vaadata Soome entsüklopeediat, siis soomlased saabusid 2000 aastat tagasi, siis me olime nagu enne. Mul on siin kohapeal, aga see vastab meie sellise rahvamüüdile, et stabiilsus on väga hea asi. Et me oleme väga kindlad, tähendab stabiilsuse tagan siin ustavus, et eestlane võib olla ustav, temaga võib lahingusse minna. Ta on selle stabiilsuse mõte on, et ta usaldusväärsuseks, mis, nagu öeldakse, ongi kõige tähtsam omadus, mis inimestel, eriti tänases maailmas on siin usaldusväärsus, eks ju, euro ei kuku kokku euro, Euroopa liit kupu kokku senini, kui ta on usaldusväärne, kui ma teda usaldan, aga, aga kui ma hakkan mitte usaldama seda kampa, kes seal on teda rahad, siis ta kukub põhja, tähendab, selle stabiilsuse taga kontsert ja veel siis pannakse sinna otsa, pannakse see usaldusväärsus. Et niikaua olen ollut niimoodi, et meie pole selline mingid nomaadid olnudki. Ühest kohast teise rännanud, vaatame niimoodi. Muidugi see keskeurooplasena tunduks see jutt väga jamades skisoidne, et, et nemad on kogu aeg muutnud enda positsiooni, on tulnud ühest kohast teise ja nad võivad käsitleda vastupidi. See, kes ühe koha peal istutanud stiilne, ei suuda kohaneda uute tingimustega ja ameeriklane näiteks, kui ameeriklane kuuleb, et ükski bioloog töötab ühes kohas nii kaua Et, et ongi niimoodi ühes kohas Edi mingid traditsioonid, mis on siis neid, neid iseloomustavad sense, selline müüd, kehand jäädi. Et seda müüti tugevdada, siis tekivad ka sellised vastandlikud müüdid, mis tahaksid seda seda müüti ümber lükata. Et, et inimese psüühika on sellise binaarse ise loobuda. Et näiteks selline ümberlükkav müütan, siis. Müüd selliselt, et eestlasele kõige parem toit on teine eestlane ette, et, et paned kahtluse alla, et jaan ikkagi nagu nagu vits segi lüüa ja ära süüa ja ma ei saa kedagi usaldada, kõik on, mingid kambad on ja ja et isegi selle peale ehitati ülesi Eesti Maja restorani menüü. Ja kui siis üks praad oli teine eestlane, mida siis kahekesi pidi sööma. Kui ma sain sinna, sattusin, see mulle kohutavalt ei meeldinud, mina muidugi seda praadi võtnud, ma võtsin mingi lõhe, aga seal minul minu naaber, võttis selle ja ma mõtlesin ikka kastid, kuidas sa süütad niimoodi teist eestlast ja et see ei ole hea mõte. Aga nüüd? No muidugi omaniku õnnetuseks, aga ma arvan, meie õnneks seadsin puu. Või palju seda restorani enam ei ole, tähendab et see ei olnud jätkusuutlik idee, teine teine eestlane ikka ei ole, tähendab, meie ei võta omaks, kuigi seal käisid tants maalt, see oli muidugi välismaalastele määratud toodedalt emis eestlased, kes seal olid. Et siis mõned müüdid, mida ma tahan öelda, on elujõulisemad. Et kasvõi konservatiivsuse stabiilsuse müüd. Ja, ja teised on siis kaovad, tekivad ja, ja neid enam ei ole. Aga muidugi, kas seda esimest müüti meie noored panevad kuue kahtluse alla, et, et näiteks näiteks minu üliõpilased on, on Austraaliasse läinud täitsa siuksed, kes õppis ka psühholoogiat. On aasta aega Austraalias olnud, ta jättis selle psühholoogia maha ja võib-olla õigesti tegi tunnetada seda talle Austraalias väga meeldis ta. Ta, noh, et, et see maa on selline. Aga kui külalislahke näiteks, kujutage ette, hakkas mingit lihtsalt tyhi ära tõstukijuhi, eksamid on väga põhjalik, eksam oli 60, kirjaliku küsimus sõitja viib selline, ta teadis siis ta tõstab seal mingeid pakke ühest kohast teise, niimoodi. Selline värk. Aga mis teda hämmastas, oli see, et töökaaslased kolm nädalat oli ta töötanud, seal kutsusite alale. Inimesed võiksid mõelda, palju siis meie töökaaslastest on mingid kalale kutsunud. Tule vaata, kuidas kala püüdmine käib niimoodi, tähendab selline, et kui keegi veelgi uustulnukad, mingit noh, välismaalased niimoodi kutsuda oma kampa ja muidugi, aga jalad võta, võtab muidugi täiesti nõrgaks, kui, kui, siis selle väiksed lao omanik. Iga kuu toob ühe toorjuustukoogile tasuta, saad süüa, tead kõigile meeldib midagi tasuta saada ja ja mingid asjad, sellised tühised asjad. Kogu see ilu tegelikult koosnebki 15 asjades ja need siis on nii paikapidavad, et, et loovadki Austraalia ümber sellise müüdi, mis siis meeldib niimoodi, et, et ongi seal seal tore kena elada ja kus see kogu see konservatiivse traditsioonide. Nüüd hakkab lagunema. Voldemar Me kuulame tänagi muusikat sinu valikul ja järgmiseks on meil valmis pandud Dmitri horostovski piisav puu, selline lugu. Kuidas või miks see lugu meeldib. Ja see on ka üks minu senine liiv, võib-olla ta on selline ma seda kaks-kolm aastat tagasi leidsin selle mehe ja, ja, ja, ja nüüd ma olen peksmist küsitlenud rahva käest, et kes on ka minu meelest kultuurselt pole kuulnud seda nad ja ma mõtlen, et, et inimene peab olema selline noh, nagu mitmekesine, et midagi võiks kuue teada ka või võib kuulda sellist kõrgmuusikast kõrgmaailma tipus Frostovski on siis kuulus vene selline bariton eriti hea vaadata seda kusagilt Youtube'ist nimed ja ma arvan, et meie kuulajad hakkad vaatama väga Impazance välimusega ja, ja see, need videod, mis ta teeb, nad on väga Disuaalset. Et, et seal on selline mütoloogia, on selge seal mingi mütoloogia, seal mingi erootika, ta on ilge, i asju on kokku pandud ja mulle meeldidki selline asi teatud selline eklektika. Et, et ta on siis kombineerunud nii nagu meie elu mõtlesin, kuhu väikestest kildudest, nii on ka see Shaw, muu puu, on see, see, et ma olen kunagi seda näinud, et, et sina meenutad mulle seda tüdrukut, keda ma, keda koolis kunagi muide musita sind näed, ja see ongi? Sealt ongi, tekib hea tunne selline mediskamis silla, kusagil minevikku ja meie elu koosnebki senistest meenutustes kummimälu kaks ära siis meid ei oleks üldse olemas ja terav uuena. Ma tunnen, et see on mulle tuttav asi. Kuule. Siin me oleme ja räägime juttu koos psühholoog Voldemar Kolga, Kaja just hetk tagasi kuulasime siis horostovskit, kellele Voldemar sinuni jätkub, küll vaid positiivseid sõnu. Ja ta on selline, püüab inimese elamise ja universumi mõtet väljendada, tal on väga suur ambitsioon, see ei ole niimoodi, et see sellise ühe päeva toode, ta nimi, mis tuleb ja mis läheb nii nagu mingid laulukesed on praegu. Me hääletame, ta püüab tegeleda sellise igavesest asjadega igaviku haarata. Et selliseid inimesi ei ole, palju, nad, need on nagu kusagilt kõrgemalt poolt meile saadetud. Kes siis omal laulus oli see, et üks müdivi suudab väljendada kogu seda maailma mõtet, jao olemist ja eksistentsi, mis meile anda. Et selline mees tundub see Frostovski olema, et, et ühes nagu kõik. Et mitte ühes pole kaks nagu mingis reklaamis, aga temas on see kõik kogu see inimese valu ja tragöödia ja enesepiinade eneseotsingute. Et ta ei, ta ei ole selline ühe teema inimene, ta on kõige teema kogu selle teema ja väljend Voldemar kuidas on näiteks Eestis, kas Eestis on selliseid subsuuri inimesi, prohveteid Kitaane ükskõik, mis elualal siis noh, või ongi testi see jant selle suure naabermaa nagu öelda ka rida ja on suuri rahvaid ja maid eksale kuraledakseks Pavarotti ja seal kui nendest lauljatest rääkida? Ma arvan, senise kategooriasse. Nii ei saa palju olla nii et, et ega seal Venemaalgi neid palju palju ei ole, kuna inimene vaatamata see inimene tahab elada, et et elada, sa pead siis selle massidele meeldima, nii et ja aga aga, aga olla nagu Rostovski need, et see siis sa, sa oled nendest massidest kleedad ja ma tegin siin väikest küsitlust, olen küsinud ja, ja ainult väga vähesed inimesed meil, kes on ka kultuurselt, need ei ole kusagilt metsast, nad ei tea, prostovskid midagi, kuna ei ole neile määratud, nii et jalad ei peagi teadma, ei olegi vaja teada teda, aga, aga siis vahetevahel, kui inimene tahab sellest siit olekust ära minna, vaata, ma arvan, et siin me oleme, et, et, et kogu aeg ei taha siin olla. Me tahaksime kusagil mujal olla ja siis tema näitab seda, seda teed, kuidas saab siis mujale minna ja, ja ära. No näiteks, ma ei tea, see kunstnik näiteks samasugune asi on üks minu lemmikmaale on kasin hirma liinis must ruut. Ghana nagu ma ei tea, tava imetleb tobe must ruut. Aga kui seda musta ruutu vaatad, siis ma olen seda päriselt seda musta ruutu, et asju tuleb vaadata. Et maalikunst on vaatamiseks mitterääkimised, kui sa seda vaatad, sa näedki, et seal ongi kogu see maailm olemas, mustas ruudus on see kõik olemas, sind võimalik, et, et seal selliseid praod mingit sees, sa lähed sinna prakku sisse, sa vaatad, mis seal toimub, tähendab, sa pead ise aktiivne olema, siis sa midagi näete, aga kui sa ei ole aktiivne, siis sa midagi näe, siis elu lähebki sust mööda ja ja ongi nii, aga Voldemar, kas see on siis nagu su enda töö, aga need kuulsad asjad, eks ole, kellegi Malleeridžist või siis praegu Orzdovskiga kas võib-olla keegi müügimees on sulle need kärbsed pähe pannud, et date umbes nii, et näed, see on nüüd nii ja naa, et kas siis meil Eestis ei ole? Meil on Jaan Tätte, räägib ka tulemine-minemine kõik niisugused asjad, et, et kas see monumentaalsust blongi. Et tema on selline, selline noh võib-olla see Tätte vaimustus sai suure hoobi, kui ta hakkas suurtele massidele esinema, kui lauluväljakul laulab ja sa tunned, et midagi on väära, et see ei ole see õige koht lihtsalt niimoodi noh muidugi nendel oli vaja reisima minna. Et sa pead vältima mõningaid asju. Et, et teha siis suu suurus ja kõik kaob ära muutub selliseks väikeseks ask mündikseedi, et seal midagi taga ei ole ja siis sul hindas, kaob ka see ära. Et siis noh, ses suurus on väga kergesti kaduvasi, ta ei ole selline püsiv, püsiv nähtus, et sa oled kogu aeg suur olid kunagi ja siis sa kaod ära ja selline, et et seda on väga raske raske hoida. Üks, mis selle suurusega on meeletu loovus on, tead ma arvan, sa pead olema selline. Pidevas sellises imese väljendus täitsa eesti rahvast niimoodi rääkida. Me läksime müütidest. Siis siis ilmselt üks asi, mida meil vähevõitu on seda loovust ette. Ja see luus ei ole seotud mitte mingit mingi sihukese intelligentsuse või või teadmistega, vaid ta eelkõige loov inimene, julge inimene, julge inimene on see, kes suudab lahti öelda mingites asjades. Aga meie selline stabiilsus, konservatiivsus, et see takistab olema loo, et ta mõtleb, et kui tahe on, meid on, et me peame asju tegema kindla peale, mis on kindla peale, et seal me võidame, aga, aga, aga loov inimene on riskantne. Ta võtab pereriske ja, ja julgus asi, eriti tänapäeval, ma arvan, et kogu see koolitus ja õpetamine peaks olema loovuse peal üles ehitatud, näiteks mina ka seal püüan lasel mitmed kursused lugeda, siis näiteks üks asi, mis ma mõtlesin välja üliõpilastele, et nemad peaksid nägema videosid kuulsate psühholoogidega, et et on siin maailma tipus, kuidas nad esinevad, kuidas nad esitavad oma ideed, et sul peaks väike kokkupuude olema selle maailma paremikuga nagu Frostovskiga, et, et sa ei pea seda. Vaida näiteks mulle üks üks lemmik on siin parda või, või Seligmane, kes on positiivse psühholoogias, räägivad, sa pead korraks nägema, kui sa tulete ülikooli õppima, sa pead seda maailma tippu nägema, analüüsima, kuidas nad esinevad visiidi idee, tunded, et et kuna me oleme maailma avatud sissi tähendab viie konservatiivsust, et, et sellist kindla peale minekut sa näed neid tippe, kui vabalt nad teevad, mis nalju nad teevad, millises riietuses nad on need psühholoogid kuulsalt, et et see annab inimesele julgust ja siis tekib ka see loovus. Et see luu saaks nagu massiivsemaks. Ma ei, ma ei taha öelda, et meil ei ole loovaid inimesi väga palju loovad, aga iga inimene peaks olema Loovdad. Et, et kuna meid on nii lähedal noh, ei saa sellist luksust olla, tead, et seal loovad on seal 1000 inimest ja ja ülejäänud miljon ei ole loovad kobusi. Miljon vanema luu, tähendab Ta peab julge olema ja kogu see keskkond peab seda julgust soodustama votsense ideed, et et see keskkond ei tohi seda maha suruda, et teeme seda, mida me oleme kogu aeg teinud ja minema välja uutele väljakutsetele, nii nagu Lõuna-Ameerikas on eksju. PS Chani väljakutse, see on see, see asi, mis teeb inimese nagu rõõmsaks, et on natuke siukest kri kitsast popsi, mentaliteeti, väikest väikekodanlikust või, või, või me püüame tõesti noh, mitte siis väga suuri väljakutseid nagu teadvustada ega võta endale ja et, et ta seal öeldakse. Et see on alalhoidlik ja konservatiivne. Aga tänases maailmas näiteks üks on üks on selline jutustamine, et ette, et mulle tundub, et Eesti inimene alahindab sellist jutustamist. Et, et mees ütleb, hakkame midagi tegema, mis me jutustame, mis blä-blä ei maksa midagi, et see ei ole õige asi. Aga tegelikult selles tänases maailmas mingi jutustamine rääkimine maksab rohkem kui Need teod, selle asja tegemine, nii kummaline kui ka see ei ole niimoodi, et see jutustamine on seotud müügiga. Et sa võid midagi ära teha, sa pead selle maha müüma ja müüd maha läbi jutustamise. Ma võin ladu tuua, ma olin kusagil. Hispaanias oline tahtsime ühte suveniiri osta ja, ja, ja küsin selle müüja käest, noh. Räägi üks lugu selles suveniiride, mis asi see on ja tema ütleb, et Ta ei tea mingit lugu ja siis muidugi mina ei osta seda asja ta nüüd mul ei ole mõtet riiulile tolmu, most, asja, millel ei ole lugu. Me peame need, kõik, need asjad on lugudega seotud. See on see, mis teeb selle elu, läheb mingi mõte ja tähendus on mitte see asi, ise mõtlesin. Et Öeldakse, et Eesti asi, tead. Et mõeldakse nagu mingist päris asjast, et tegelikult see, see asi ongi see jutt, mida räägitakse, sest kes need eestlased on ja ja mida nad teevad. Ja selle tõttu see riisi, millega ma reisimise läksin, ongi väga tähtis. Sa näed kogu seda meie Eestit, teise kandidaat. Et, et vaata, kui sa istud ühe koha peal, siis tekib väga suur oht, et sul tekib väga väärpilt sellest maailmast illusoorne. Sa näed kogu aeg ühtesid inimesi ja siis sa mõtledki, et minu peamine, kui mina olen Andres, minu peamine vaenlane ongi pea Aruda või kui ma olen ansip, siis mu peamine vaenlane on Savisaar. Kinnistuvad mingid sellised opositsiooni, et seda maailma hakatakse kitsalt nägema, ongi see õudus asja lõpp niimoodi, et, et ma pean nagu sealt välja hüppama enda positsioonis, et näha seda värki, mis siin toimub teise kandi pealt. Ja seda siis psühholoogid nimetavad egotsentrismist vabanemiseks. Me oleme kõik egotsentrilise, kõik me näeme maailma läbi oma silmade aga aga, aga väga tähtis on näha maailma läbi tänu silmadele, et mismoodi see maailm sealt võib paista väga raske aru saada, aga see on intellektuaalselt väga väljakutsuv, suur väljakutse. Et mina nagu lähen mujale ja et ja et seda kirjeldada, siis inimene reisibki varariisimine ongi enda pärast mitte ainult selle pärast, et sa näed mingeid imelisi kohti, needi, titesse tunnetus pole, aga siis saab vabaned enda mingites piirangutes kitsendustes. Et sa saad lahti endas, tähendab inimese selline paradoks. Inimese elu mõte ongi saada lahti enda piirangutest, et sa vabaned, sa viskad nagu mingid köidikud maha. Et me oleme kõik hirmsasti kinni köidetud, ma ei ta oma ema juurde perekonna juurde, kus me kõik oleme kodumaa juurde ja see on selline, aga, aga elu on selleks, et nendest vabaneda ja tunda ennast kuidagi kergem ja selle tõttu siis ongi hea minna näiteks, ma ei tea, Dubaisse, ma käisin Dubais siis ma sain teada fantastilisi asju siis, kui palju võib üks naiste jakk maksta. Dubai suures roolis sajab simman, põnni näeb, et meie raha siis see oli veel krooni aeg, ta maksis 120000, tahad? Ja müüa tuleb kenasti sinu juurde. Räägi, millal sa loo ja, ja, ja ütleb pildi skaudi nüüd 30 protsenti, et saad 100000. selle selle kiidad ja see on, tähendab, see näitab, et kui erinema läheb, on inimesed, kes ostavad ja ja, ja, ja et sa lihtsalt ei kujuta ette. Olla võis, Dubais liigutas mind aga see, et seal on bussiootepaviljonid fantastilised, paviljonide ja seal on väga kuum, nagu teate te veel 50 kraadi, see on tavaline asi ja, ja, ja, ja mitte kõigil inimestel ei ole autosid ja, ja võõrtöölised peavad bussidega sõitma ja, ja need siis bussiootepaviljonid konditsioneeriga, lähed sisse, ukse kinni, vajutad sisse, ootad oma bussi mõtet, et vaata kui hea ikkagi, et riik, need naftašeik muretsevad mitte oma rahva eest, kes kõik istuvad maid autodes niimoodi suurem jagu, vaid ka lihtsalt mingi araablased, Pakistan, lase ees, kes sinna on tulnud tema või hindu eest, et et sa mõtled, et meil võiks ka niimoodi selline hoolitsus olla, mitte kõik ei sõida autodega ja paljud inimesed peavad sõitma bussi ja trammiga. Aga kuulame vahepeal muusikat ja järgmine, mille täna Voldemar valinud oled, on oomega ja looga kaarik. Et see on nüüd Tallinna Oomega, et kus siis ma saan aru, et Voldemar koolivennaga mängus vähemalt üks nendest ja ja, ja see oli niimoodi senisest Iru ilus palju aastatest tagasi minna, see on siis keskkooli aega, ma käisin Tallinna kahekümnendas keskkoolis ja ja meie klassi baasil ja seal teisi poisse ka spiitite just olid tekkinud ja siis positaja hakkasid Tarvi mängima ja laulma ja ja kaks minu klassivenda, Engarete mängis soolokitarri ja, ja laulis ja, ja Juhan Aare mängis trummi ja seal teisi poisse ja, ja, ja siis olid sellised, noh, sellise noh, minu väike kokkupuude rokkmuusika siis, see oli kohe nagu lähedal oli, see ei olnud kuhugi minna, oma klassi olid sellised peod, olid suured, hirmsad peod olid ühe klassiõe majas, see isa läks mingitel põhjustel ära jäätis lastele maja nende hooleks, selles olid suured teod ja sealses see omega seal mängis ka ja Me seal hüppasime ja jõime veini ja selline suur möll olid. Ta noppis rännuteel milles tihti mõtlevad, kes ema, kes on kaasas, kes veel vastu tuleb taas tormakaid kiireteerias. Rõõmsaks teeb. See oli see Soomega Tallinna oomega ja meil siin oleme saates külas Voldemar Kolga ja natukene juba rääkisime siis jah noorsooolemisest, et kas ansambel vist 64. aasta salvestus paistab see olevat, et omal ajal siis noored panid ka ikka kõvasti pidu ja kuuekümnendatel noh, oli sihuke melu päris, päris hea. See ansambel siis tõepoolest esines niimoodi ka kodus oli selline ja seal klass ja klassivenna klassiõed ja olid sellised peod. Et, et kui võrreldav tänase noorsooga, siis üks, mis on toimunud, on individualiseerimine toimunud. Et seal siis käidi rohkem koos, ma mäletan, me vaatasime isegi ühe klassivenna juures, kuidas ansansson, uisutastajad läksime tunnist ära ja siis oli selline ja milliseid ühiseid aktsioone tundus olevat rohkem ja, ja noh, need põhjused on teada, et kõik need arvuti ja internet viivad inimese sellise individuaalsele teele. Et sellist, sellist sotsiaalset, vahetut läbikäimist on jäänud väiksemaks sellest räägib kas või selline asi, et lasen ta üliõpilastel teha rühmatöid ja tulevad välja. Et inimestel on väga raske leida rühmakaaslasi, seal istub, kujutage mingi 100, mul ons aulaloengut on? 100 200 inimest istub ja mõned ei suuda leida paarilisi, kellega teha. Need on sellised suured barjäärid nagu nagu, et tulla sinu juurde, Tõnu teemias jõuga mingi rühmatööinimesed ei suuda, tähendab sellised mingid hirmud, mis võivad inimestel olla isegi ühistöö tigemise. Sellised oskused on ilmselt meil nõrgad, et see, see räägib ka meie haridussüsteemi puudulikkusest, mis on individualistlik. Aga tänapäeval on, kõik teavad seda, kõik teavad, et see kõik kollektiivselt, et ei saa üksi tegelikult midagi üksi teha, et sa pead arvestama nii ühte kui ka teist. See, et, et seda on vaja kindlasti harjutada ja treenida. Voldemar see näide, mis te just tõite, kas seal pole rohkem tegu sellega, et inimesed ei taha võõra poole pöörduda ja küsida, et kuule, kas sina, nüüd teeksid minuga, et kui inimesed tuttavad, istuvad seal 60. reas, ilmselt neelse grupeerumine käib kergemini? Ja, ja see ongi, et võõra poole väga raske pöörduda ette, aga tegelikult see suur maailm nõuab pidevalt võõra poole pöördumist ei saa ainult oma tuttavatega oma naabritega tehale, et ainult peresiseselt, see on selline suur oskus, main. Jõulude ajal Saksamaa ja, ja Saksamaal on oldi sellised Spitud küla biootad, et kus ühel päeval näiteks või tulimegi sinu juurde see külarahvas teeme, sihuke väike pidu, kus lapsed seal laulavad, see tulnud väljas ja järgmine kord seal Tõnu juures nende ette, et selline vaheldus, luuakse sense saksa Kurskeimanšov seltsi koosluse kogukonna loomine, see oleks ka üks meie tähtis ülesanne luua sellist kogukondi läbi. Muidugi on selliseid uusi ja need anded olemas, aga nad on pigem sellised erandid ja, ja täitsa hämmastav, kuidas noored inimesed mõni tuli siis minu juurde, et kas ma ei saa üksinda teha, no mõtlesin. No muidugi saad üksinda teada. Et nii ongi, nii et, et see on kurb, et millised raskused on meil suhtlemisel. Et väga tubli inimene ise ei suuda sellist kuueliikmelist gruppi kokku lüüa kampa. Aga sel ajal, kui mina olin, ma arvan, me olime noh, nagu rohkem koos ja, ja käisime, oli rohkem selliseid põhimõttelisi koos käia ja selline koosluse ühise vaimutunne oli ilmselt suurem ja see olekski üks tähtis vaid arenguülesanne olla, olla seltskondades ja kampades ja rohkem käima, kõik räägivad seda, et kui vähe külas me käime üksteisel kõik vanemad inimesed räägivad, kuidas siis nõukogude ajal käidi külas ja kuidas praegu ei käi, et kõigil on hirmus iive, jäetakse mulje, et on hirmus kiire. See on prioriteetide küsimus, eks mis on, mis mul on prioriteet, kas üksinda midagi teha või siis külalisi vastu võtta, nendega rääkida, suhelda, midagi midagi õppida ja teada saada, see on selline noh, et, et küsimus pole mitte ajas aega, meil on kõigil ühtemoodi. Aga see, kuidas ma kavatsen seda aega raisata nii et ega siis koos teise inimesega midagi teha või mitte. Et Voldemar üldiselt Eestist siis kodanikuühiskond nõrk ja kogukond on nõrk ja et see võib saada kõrge arengu takistuseks, et isenesest juua. Valitsejatele on ju mõnus, et jaga ja valitse, eks ole, kui hõikan nii-öelda ainult omaette ja ja see on üks, üks probleeme nende ajaloo, näiteks plasttudengid käivad Toompeal on mingid ühised aktsioonid. Kas haridusse tasuta hariduse, alati midagi sellist, öeldakse suured. Kuidas tasuta on tegu, Niir pähe, raha? Alles kõik mõtled muidugi tasuta hariduspäästele. Päästile võimaldatakse seda, seda tasuta haridust ja, ja see on, ma arvan, väga ohtlik asi. Et, et ma näen, mis selle hariduse mõte on ta dieedi hariduse mõte ei ole mitte ainult töö leidmisest, vaid läbi hariduse, ma usun, et inimene saab ka paremaks niimoodi, et see läbihariduses headus kasvab, et mitte ainult sinu teadmised või tööoskused. Et, et haridus kultiveerib, teeb inimest kultuurseks ta õppida, siis ma olen ka väga tänulik oma kursusekaaslastele, kes olid suurepärased tänu sellele keskkonnale. Ma saingi üht-teist teada, mida ma muidu poleks elu sees teada saanud ka loengutelt mitte midagi, aga aga suheldes tähendab, ongi see. Ja kui sa õpid seal, siis sa saadki noh, targemaks ja läbi selle saad sa paremaks. Sa oled. Ma usun, mida, üldine tendents, mida haritum inimene, seda, seda parimad südamega anded ei tule mõelda niimoodi, et kes seal haritud, et tal on omakasupüüdlik ja kui sa näed haritud ja sa näed, et teine inimene vajab abi ja, ja kui meil äkki hakkab kaanema selle kõrgharidust inimeste arv, siis see mõjub väga halvasti kogu meie rahva mentaliteedi negatiivis. Kadedus pahatahtlikkus, ma kardan, hakkab ka tõusma läbi selle, et haridus on selline takistus selleks muidugi ma tahaksin võib-olla kellegi ära panna, näed ja kusagil, aga aga ma suudan ennast pidurdada, haridus ongi seotud pidurdusfunktsioonide arendamisega. Et ma pean mingiks ajaks mingit tööd ära tegema, eksam, Iisrael midagi ära ära õppima, siis selline eneseregulatsioon tõuseb, peaaegu see eneseregulatsioon tõuseb, siis ma olen ka lihtsalt parem inimene ka kõigile teistele. Et see, see programm või idee ei ole minu meelest ja et tasuta haridust öeldi. Et see tundub vähe kummaline, tundub, et siin võime tõepoolest mõelda, et mis selle taga on ka niimoodi ja keegi pole öelnud välja minu meelest ma ei tea, et palju neid üliõpilasi saab olema, kui palju hakatakse neid välja laskma ja ja, ja, ja, ja veel, muidugi naljakas on see, et hakatakse üliõpilaselu reguleerima. Et sa pead teatuks, ajaksime õppima need ja need asjad ära, tähendab individuaalse vabaduse vähenemine. Lõhnab mingi totalitaarse järele. Voldemar meil hakkab aeg täna küll natukene sinna otsa saama, aga võib-olla veel. Ma ei tea, oskate midagi öelda meie kuulajatele eesti rahvale üldiseks kosutuseks, mida te soovitate või midagi sellist? Siis ma arvan, et neil kõik asjad lähevad hästi, üldiselt on selline positiivne, et aga üks mõte selline, et me peaksime õppima jooksma üheaegselt nii vasakule kui ka paremale poole. Et, et kui me hakkame hirmsasti jooksma ainult ühes suunas, see ei ole heade dieedi, et, et siis me läheme kraavis. Me peame ühildama vastast erinevaid väärtusi. Näiteks perekonnaväärtuse peadminud haridusväärtustega seotud olema kontserdile aktiivsed väärtused liberaalsete väärtustega. Me peame looma sellise ja komposti. Eesti inimene, põllumajandusinimene, et meie elus peaks olema ilgemat äärtusest, ma panen kokku, et jookseks ainult ühes suunas, näiteks siin ei jookseks ainult selle Maida materiaalses suunaks, et kõik. Ja ma arvan, see progressi idee peaksin ära kaduma. Et see progress ei ole selles, et mul on suurem maja ja parem auto ja rohkem raha nende, et see idee perse hoopiski ära kaduma. Et, et, et seda siis erinevate siis kas või nende ühisväärtustega, kes lahjendama seda olema tasakaalustatud. See tasakaal on selline otsing, kuhu me tahaksime jõuda. Aitäh Voldemar Kolga, täna tulemast.