Romney on, Allar on endiselt stuudios ning meil on uus külaline. Meil on väga hea meel siin stuudios tervitada oma naabrimees üle Kreutzwaldi tänava. Tere tulemast raadio kahte. Ilmar Raag. Tere. Tere. Naabrinaine. No kas sul on ka hea meel sealt ETVst ära tulla, nii palju, kui meile siit majast tundub, siis teil seal on ikka asjad täitsa mädad? Ei, vast vastupidi meil on, läheb kõik väga hästi raadiomaja hirmu täis, et varsti teeb televisiooniga ühinema ja siis siis läheb kõigil halvasti. Õnneks pannakse meid uude majja kuhugi linna serva kokku äkki vä? Jah, just nimelt senise Laulasmaa puhkekodust tohutult mõnusasse uude majja, kus on Viide basseinile meeletud basseinid ja kinosaalid selleks et me saaksime töö vahepeale kauni filmi, vaadata teatrisaalid ja noh, mis, mis muud iganes, võiksime ette kujutada äragi tegelikult Väiga tänase õhtulehe esikaas nagu rahvustelevisioonile au ei tee või teisi auõhtulehele, ma arvan, siidi auõhtulehele ja noh, üleüldse see on üks nendest asjadest, üks nendest hetkedest, kus ühest küljest võiks ju lihtsalt öelda, et on häbi Eesti meedia pärast. Ja teisest küljest tahaks nagu pidevalt ajakirjanikele südametunnistusele panna, et et see ei ole mitte lihtsalt see, et müüakse lugejatele konflikti või müüakse lugejatele seda, mis peaks huvitama kellelegi tragöödiat. Et noh, tegelikult seda tekitatakse. Sellepärast et kui me loeme, Ta milles on õhtuleht täna välja, pakub, et Palmiste vilgas kaovad telest ja 83 kommentaari päeval kella kaheksani ja just nimelt ja siis pühapäeviti NB ETV-st. Jumala eest, keegi ei ole midagi taolist ütelnud. Ja kui lugeda seda artiklit, mis sealt välja tuleb, artiklist endast koorub välja, et tõepoolest nii nagu igas korralikus meediaorganisatsioonis toimub Saadet arutelu, analüüsitakse seda kas seda peab alati meedias tegema, see on nad võib-olla natukene iseküsimus. Aga mitte keegi ei ole praegu öelnud, et pühapäeviti kaob ära. Seda enam ei ole otsustatud ja räägitud ka sellest, et kaks saatejuhti, keda, kes on nüüd essile lehe õhtulehe esikaanele, et nüüd eetrist maha võetakse. Kus ta oli ikkagi alguse, sai, aga päris tühja koha pealt isegi õhtuleht artikleid ja teed, midagi on kohvikus, rääkis keegi kohvikus, rääkis ta. Asi saab muidugi alguse sellest, et seda, et keegi ei ole teinud saladust, et taas kord on Eesti televisiooni tegelikult ka Eesti raadio haledalt miinuses, mitmeid miinuses ei ole. Me oleme rahulikult plussis praegu. Me oleme haledalt oma riigi käest. Sellepärast et möödunud aastal ümbris küsisin mina tolleaegse peaministri kultuuriministri käest, et meil tuleb olümpiamängud, tulevad jalgpall, mis me teeme, kas me teeme seda või ei tee. Neil varivalimised olid alles tulemas, ütles, et loomulikult olümpiamängud on siis Ateena 2004 jalgpallijalgpalli Euroopa meistrivõistlused, Portugali seal 2004. Kaks väga suurt ja ka kahtlemata publik ajaks väga suurt maiuspala ehk absoluutselt suured maiuspalad, aga nende probleemiks on see, et nagu kõikides maailma telekanalites on just spordivõistluste ülekanded läinud väga palju kallimaks ja nii on selle spordivõistluse eelarve meile kokku 12 miljonit. Kui nüüd meile Nende erakordselt spordivõistluste eelarvet kuidagi ei kompenseerita, järelikult me peame seda mujalt programmist võtma. No näiteks kui üks sportlane tooks Ateenast kuldmedali, arvan, et talle antaks, millel laagid on ju midagi Stahlist külla ei, mõtlesime teiste praktika on olnud umbes taoline või isegi natukene rohkem. Aga selle tulemusena siis praegu on Eesti televisioon juurde saanud programmi jaoks noh napilt kaks miljonit ei ole mitte ebaproportsionaalne selle 12 miljoni eest vaataks neid saateid ja ma ei kujuta ette pool Eesti elanikkonnast sealsamas näiteks ühele sportlasele antakse, kellel nagunii olemas sponsorid antakse üks miljon, see on natuke paigast ära või? Noh, tegelikult üldse on ju praegu Eesti riik minema pik poliitpoliitteemad on minemas väga naljakalt maksureformi teed, alandatakse, maksusid saadaks Euroopas natuke raha juurde, aga tegelikult ei tea täpselt keegi, kuidas järgmise aasta jooksul Eesti riigikassa täitub. Kas selle võrra, et maksusi alandatakse, Eesti majandus elavneb või mitte, seda tegelikult ei teata, võib-olla üldse tegijad jooksevad minema? Noh, kõik on võimalik, sest me räägime praegu siin Eesti televisiooni, Eesti Raadio probleemidest, aga samal ajal on ju kuulda, et ärevus, kisa on kostoni õpetajate haiglate noh, tont teab, mille tuletõrjeliinist. Ja selle tõttu siis on ka Eesti televisioonil olete järgmise aasta programmiga niimoodi, et me oleme paika pannud esimese prioriteedi saateid, ilma milleta tõesti absoluutselt ei saa. Aga aktuaalne kaamera näiteks televisioon, Pealtnägija, Õnne 13, nägija mitte ei tooda takso kasumit. Eestitelevisioon kasum rääkida kuna reklaami ei müü, selles suhtes paksult vaatajaid, seda küll käinud. Niimoodi need saated on siis kindlad ja kõikide teiste puhul me praegu teame, et Riigikogus, kus arutatakse järgmise aasta eelarvet kindlalt, saate talle neli või natuke rohkem, noh, umbes sinna juurde kuulub veel laulupidu kümmekond, kümmekond jah, ikka. Ja ja kõikide teiste saadete puhul me teame, et kuna riigikogus toimub eelarve arutelu ja oodatakse tegemist, kuhu tehakse veel parandusettepanekuid ja sinna on tehtud ka parandusettepanek, mida on toetanud kultuurikomisjon Eesti televisiooni ja Eesti raadio natukene raha juurde, on ta hästi konkreetselt nendesamade spordivõistluste jaoks, et kompenseerida seda, et meie programme läheks taas aia taha. Ootame, aga teisest küljest muutus tekitab ju ärevusi kuulujutte kuulata ka sellest, et võib-olla tahetakse kellegile meelega käru keerata. Ja nendest kuulujuttudest on ilmselt ka aja ajakirjanikud toitunud, kes nüüd praegu tegelikult tekitavad veel enam. Vastasseis vastandatakse küll telejuhte, küll saate tegijad, küll te saate tegijaid omavahel ja vabandust vahele, aga sinu arvates on teil näiteks normaalne, kui Eesti televisiooni programmi juht läheb SL õhtulehe veergudel, kui ta nüüd on ikka sellise tsitaadi öelnud, et ETV-s pühapäeviti eetris olev saade on ebaprofessionaalne, et kas seda asja ei peaks maja sees ära klaarima? Vot siin hakkaksin nüüd kommenteerima, seda me teame, programmi juht või saatejuhid on omavahel teinud, siis ma astuksin samasse ämbrisse. Vaatame, kuidas on korporatiivsed lahendatud, see mis Postimehes toimub, et on ilmselge, et seal on toimetustes ka ütlemisi, ütlemisi, ütleme, et teatud jama, aga nad kõik räägivad, nad kõik vaikivad, räägivad avalikkuses hästi viisakalt, teisele inimesele vee peale natukene teistsuguse natuuriga, et inimene, kes telesse tööle läheb, on natuke erinev sellest inimesest, kes istub kusagil lehe toimetuses. Ja ma arvan, et selle õhtulehe puhul seal suudeti küll meelitada need tegijad rääkima viisil, mis, mis tegelikult ei ole väga viisakas ja kombekas. Sellepärast et mõlemad ajakirjanikel on, me teame, kuivõrd lihtne on tegelikult provotseerida konflikti, öeldakse ju, et iga lause, mis te ütlete ajakirjandusele, kujutage seda lauset ette tabloidi esikaanel, et selles mõttes ma usun, et väga paljud inimesed Eestis ka juba suhtlevad õhtulehega väga ettevaatlikult. Jah, jaa. Ainar Ruussaar, täna hommikul me vestlesime, ütles, et ta kindlasti ei mõelnud seda asja niimoodi nagu ta siis praegu täna õhtulehest lugeda on. Russell materdab oma tegijaid? Ei noh, selles suhtes, mis materdab, on selge see, et taas meediaorganisatsioonis iga skulptuuri organisatsioonis peab kogu aeg toimuma omasaadete või programmide mille iganes, väga kriitiline analüüs. Ja noh, on selge see, et ma ei, ma ei tea ühtegi saadet, mis oleks täiuslik, mis oleks kriitikavaba, saate kohta võiks midagi halvasti öelda, aga see ei tähenda seda, et seda ettekäändena kasutades me juba täna ütleme, et nii hoobilt plaks eetrist maha. Ma ei välista seda, et Eesti televisioonile on rasked ajad tulemas, kui riigikogu otsustab, et meil ei ole raha anda, mis siis saab, seda me täna ei tea. Aga ütelda, et otsused on langetatud. See on pehmelt öeldes ennatlik, see on pahatahtlik. Eks natuke ka sellest, et tegelikult joone inimesi tegelikult ei huvita. See, et kuidas teie suhtlete, ma tea valitsusega inimesi huvitab see, et nemad panevad teleka käima, et sealt oleks head saated. Aga ma ei kujuta hästi ette kõik need inimesed, kes siin mööda päid-jalgu saavad näiteks siis naissaatejuhid pühapäeviti, sest nad on ju tegelikult loomeinimesed. Mis tundega nad peaksid minema homme võttele, kui nad on lugenud SL õhtulehest, et nende töö ei kõlba Eesti televisioonile? Just nimelt. Aga siinkohal ma küsiksin Kessel õhtulehelt, et soov on, tuleb ajakirjanikud ja meie oma lehte oma lehte ja samal ajal teha oma kolleegide elu palju raskemaks. Noh, ma, ma ei näe teistel siin kolleegaalsusest kollegiaalne, sest ilmselt neil natuke vajaka, mis sa arvad, millised on nagu lähimate nädalate või lähimate kuude arengud, et milliseid uudiseid lähimatel aegadel on tulemas teemast. Mina olen aru saanud, et riigikogu on küll selline meistri fakt. Keegi ei või iial teada, mis otseselt nagu lõpuks välja tulevad, kas see koosseis üldse riigikogu kasvatas? Ei üldse noh, võtame sedasama arengukava, mis, millega möödunud aastal päraks hääletati ühe kindla arengu poolt, mida Eesti Raadio Eesti Televisioon peaks tegema raadio kaks sealhulgas ja seejärel unustatakse kohe supsti ära ja natukene hiljem tuli välja, et tegelikult on neid arengukavasid erinevate ministeeriumite puhul välja mõeldud, ligi 70, ühtegi ei ole ellu viidud. Ja, ja siis ütleb üks koosseis, ei, see võeti vastu möödunud koosseisu, et meedia sellest midagi ja vali, yks valitsus ütleb, eiei see, seda ütles teine valitsus, mille peale mina olen küsinud, et oota, kas nagu Eesti riigis järjepidevust või midagi sarnast ka on. No meil on konstitutsioon, tõsi, see kehtib meil juba ligi 15 aastat, üks räägime, miks sa teed sellist jubedat tööd, miks sa näiteks ei ole praegu kusagil Lõuna-Eestis filmivõtetel või ma ei tea Lõuna-Prantsusmaal filmivõtetel? See on raske küsimus. Natuke on ta seotud ilmselt sellise missioonitundega või ma arvan, et ma just nagu sa tunned, tead ikka natukene nagu õiget asja, seal on samamoodi nagu need arstid, interneid on täiesti mõttetu palga haiglates tööl lootuses, et nad kunagi arstid saavad. Eks ma nagu loodan ka, et mõnikord on siiski võimalik ja suurepärased asjad televisioonist teha. Aga. Ühel hetkel saab kannatus otsa lõi suure tähe Ilmar Raag ja me rääkisime siis sellest, mis toimub meie naabrite juures ehk Eesti Televisioonis. Ma loodan, et Eesti televisiooni vaatajatel jätkub tervet mõistust Eesti Televisioonis toimuva üle otsustamiseks mitte ainult meistel õhtulehes ilmuva baasil.