Et noored Ja nüüd teie eesti lugu. Tere. Narvast vene võimu all Liivimaasõja algusaastatel ja sellest, kuidas linn rootslaste kätte sattus. Saates esineb professor Jüri Kivimäe, saate toimetaja on Piret Kriivan. Narva alistus 12. mail 1558. aastal esimese Liivimaalinnana Moscoviitidele. Sõltumata Moskvasse läkitatud saadikutest Joachim Krumm Huusenist Jarno von teedenist, kes saabusid Narva tagasi kaks päeva pärast linna langemist, kaasas tsaar Ivan neljanda armukiri. See armukiri annab Narvale põhimõtteliselt omavalitsuse ja täieliku kaubandusvabaduse. Professor Kivimäe sõnul see, mille nimel väike Narva oli Tallinnaga hansaliidus pikalt võidelnud, lahenes paradoksaalsel kombel tsaari ühe armukirjaga. Ja edasine seadis Narva Euroopa ajaloo keskmesse nähtusega, mille nimi on Narva sõit. Narva sõit tähistab Lääne- ja Põhja-Euroopa kaupmeeste ühenduse pidamist Narvaga Tallinnast mööda rootsi keeles Narva sõidu ära, et mitte Moskva viite tugevamaks muuta. Taani talitas vastupidi ja Narva saabus uus seltskond inimesi, sedakorda inglased. Professor Jüri Kivimäe räägib, kuidas inglaste käsi Narvas käis. Kui vaadata sisse majandusajalooliselt on välja noppinud, et inglased peavad sõitma läbi Taani väinade nad muidu Läänemerre ei saa. Ja kui selles sundi Väinast võõresundist, kuidas keegi soovib. 1563. aastal on maksnud tolli ainult üks inglise laev, mis on tulnud Narvast ja läinud siis koju. Ainult üks järgmisel aastal juba kuus. Ja jätkuvalt rohkem ja rohkem ja rohkem. Nüüd 1564. aastal on juba üks paras seltskond inglasi Narvas kauplemas. Nende nimed on väga moodsad ja popid. Williambond. Ei, mitte Chain, William ilmselt tema poeg, George, vanud John Foxav. Need ei olnud lihtsalt inglise kaupmehed. Nad kuulusid ja esindasid kompaniid, mis oli tegelikult rajatud 1553. aastal ja mida mõnikord nimetatakse kampaniiks inglise keeles ehk vene kompaniiks. Või enim on levinud Moscow ja kompanii. See on siis inglise kaubakompanii Nis soovis pidada kaubavahetust ja kaubelda Venemaal. 1555. aastal anti neile monopol ja laske käia, mehed. Selle algatus on tegelikult hoopis teine, sellepärast et kuna inglasi lastud Läänemerre siis So what, nagu nad ütlesid, siis nad sõitsid ümber Skandinaavia ja läbi valge mere jõudis võlobaachalori juhitud ekspeditsioon 1553. aastal, siis nõnda põhjavene rannikule ja viidi sealt Moskvasse. Nii saab alguse siis Moscow ja kompanii ja tema oma tegevusega. Neid 1500 kuuekümnendatel aastate algul on pilt muutunud. Ei pea ilmtingimata sõitma ümber skandinaavia valge mere, seda marsruuti pidi ja on võimalus tulla hoopis läbi Taani väinade otse sisse ja, ja karta muidugi kõike seda, mis Läänemere möllab, vastastikku sõjalised konfliktid, vabandust, Liivimaa sõda ju käib. Ja kaaper laevad, mereröövlid riikide poolt ja kuningate poolt välja saadetud kaaper laevastikud. Lisaks sellele oli ju puhkenud veel üks sõda, mis on Liivimaa sõjas sees Sand 1563 Taani ja Rootsi vaheline Põhjamaade seitsmeaastane sõda. Seesama Lübecki laevade kaaperdamine, mida tehti korduvalt ja korduvalt ja kuid see kõik ei häirinud inglasi. Minu meelest nende mentaliteet, kui ma mõtlen ainuüksi selle peale, et see on Elizabeth esimesel aegsel Inglismaal, kus mehi saadeti välja maailma meredel rokeanidele. Milles siis küsimus oli murda läbi niisugusest ohtlikest vetest Läänemerre? Loomulikult mitte. 1564. aastal oleks kõrge inglise ametnik esitas oma nii-öelda ekspertiisi, ma ei tea, või kuidas jah, ekspertiis, ütleme ta oli siis nõunik raporti raporti ütleme jaa. Jaa, ta kirjutas selle kohta, et Venemaa kaubandus on Inglismaale kõige parem. Tema sõnad olid pest traffic, forwe commodity, parim liiklus, parim kaubaliiklus, et selleks, et äri pidada. 566. aastal saab Moskva kom, Moškov ja kompanii inglise parlamendilt ametliku monopoliõiguse kauplemiseks Venemaaga sinna naela nimetada, et seda on garanteerinud lood Joan tassilevitš kes ei ole siis midagi keegi muu sellel inglise suurel dokumendil, kui Ivan, neljas eks ole. John Vassiljevitsh? 1500 kuuekümnendad aastad on huvitavad ja see on, see on Narva on nagu must kast, me ei tea sellest palju. Meil on laiali pillatud teated kirjavahetusse erinevate maade arhiividesse erinevates kohtades, Inglismaalt alates üle Taani, üle Rootsi, Venemaale välja. Siin Eestis mitmel pool mujalgi koguneb Prantsusmaal, Hollandis ja püüda seda kokku panna, kõike luua. Üks täiuslik pilt Narva sõidust või Narvast vene võimu all ei ole osutanud ühelegi ajaloolasele seni teel. Suhteliseks ülesandeks on küll kirjutatud kaks uurimust. Kaks uurimust Narva sõidust saksa keeles. Aga täit pilti ja detaile me siiski paraku ei tunne. 1500 kuuekümnendatel aastatel elab Narvas ridamisi inglasi. Me teame, et seal on niisugused kaubalennud nagu halb või jook. Keskaegne kuulus linn, Gregory Watson ja Ralf Hässabi on pikka aega Narvas ja neil on oma pajatus, kohad nad elavad oma majades. 1567. aastal saadeti Moscow kompanii poolt kaks väga olulist saadikut Narva. Mitte selleks, et nad harva jääksid, vaid Narvast läheksid edasi ja vestleksid Ivan neljanda ka Moskvas. Need on Lorenz mällu George Medolton. Algul mällu on, tuleb neli kuud hiljem. Ja nad peatuvad Narvas, aga neid peetakse nagu kinni, seal päris täpselt ei tea, mis nendega seal juhtus. Igal juhul on Elizabeth esimene ja seesama Elizabeth. Esimene kirjutab Narva rae-le kirja ja on, on väga viisakas ja, ja küsib, et aga miks nad siiski kinni peetakse, neid, et nad võiksid ju sealt edasi liikuda, tegelikult liiguvad ka nad Moskvasse ja 1569. aastal on teada üks killukene fakt. Ivan, neljas on andnud Narvale õiguse inglastele oma krundi, et nad võiksid oma suure maja või noh, ütleme siis lihtsas keeles kaubamaja sinna ehitada. Ega me palju rohkem ei tea. Kas üheksa tõenäoliselt midagi seal oli? 1570, aga on järgmine peatüki pööre Narva ajaloos vene võimu all. See on traagiline aasta ja seda on järjekordselt, me ei tea, palju rohkem kui Russo sellest kirjutab Narva kohta mitte eriti. Sest et russo alustab oma vastavat jutustust kroonikas lausega anno 1570. Talvel hakkas Moskva suurusest säärast jõledat ja kohutavat türannia omaenda maal ja iseäranis Novgorodis ja Pihkvas ajama. Missugust ei leidu üheski kroonini, kas see on see kuulus operitsmikute veretööd, Moskva tähendab eriti Novgorodis millele oli oma järg. Ja seda teatakse palju, palju vähem. Sest et samal ajal, kui, kui Novgorodis oli see see ja Pihkvas olid need veretööd ära tehtud, saatis Moscoviit. Nii kirjutab Russo mõni 1000 Oprisnikud Liivimaale Narva kes esialgselt ei lasknud märgata muudkui, et nad tahaksid teha sõjakäigul rootslaste vastu, Liivimaa, aga kui nad Narva sisse lasti, siis hakkasid nad ajama, jäledastitab Ma märatsema ja mässama. Sellest ei päästnud ka ükski sealsetest venelastest, olgu kõrgest või madalast seisusest ka naised ja lapsed, mitte kui saksa kaupmeestele ja Liivimaa talupoegadele. Narvas ei juhtunud mitte midagi. See on huvitav, operitsnikud isegi isegi hoiatanud neid, et neid karistatakse siis, kui nad varjavad kuskil venelast, noori või vanu. Vähe sellest, kui see tapmine Narvas läbi oli, siis riisuti nagu kirjutab russo, kõik majad, laod ja poe tühjaks tasti, kõik linavaha rasvnahad, kanepit ja igasugused kallid kasukad ja karusnahad mitme tündri kullaväärtuses tänavatele ja põllule ning põletati ära. Vähe sellest, mida ei suudetud kõiki vara ära põletada, need veeti Narva jõe sillale ja on nad raiunud jää sisse suure augu hakkasid üle järelejäänud vara tükkideks ja viskasid jooksosse vette ning klassid seda nõndaviisi vette vajuda ja mere poole vaadata ning ükski ei tohtinud surma ähvardusel mitte midagi sellest varast päästa enda kasuks võtta. Jõle kirjeldus iseenesest, mis juhtus Narvas 1570. aastal? Üldse lähevad olud väga keeruliseks, tantsige, mereröövlid ilmuvad Läänemerele ja see on nüüd Poola kuninga ülesandel sellel samal 1570. aasta suvel, sest et me täpset kuupäeva ei tea Narva operetsnikud rüüsteretkest Narva, aga see on, see on kuskil talvisel ajal, 1570. aastal olnud. Aga 1570. aasta suvel ründavad tantsigi mereröövlid, inglise laevastiku, kes tulevad parasjagu Narvast laevadega. Ja inglased muidugi on osavad ja nende relvastus on, on piisav selleks, et võtta Ta üks tantsigi kaaprite mereröövlite laev vangi. See viiakse Narva ja väidetavalt nagu ka Russo kirjutab 70 Piraati olevat Narvas üles poodud avalikult Liivimaa sõjamerelahing. Merelahinguid on muidugi rohkem kui üks aga, aga, aga sellest ei jõua seekord põhjalikult rääkida. Nüüd järgmine aspekt, tähendab, mida võiks öelda, et mida siiski lõppkokkuvõttes enne, kui jõuda järgmise peatüki, nii kuidas siis rootslaste katsed Narvat vallutada siis kestavad ja lõpuks õnneliku lõpuni jõuavad. Alex siiski, et mida see kaubandus endast siis tähendas? Ma kasutan Artur Ratmani Rootsi majandusajaloolise kokkuvõtteid ja ta on 1565. ja 67. aasta kohta saanud statistilisi andmeid kokku lugeda ja kui ta vaatab, siis et näiteks Narvast või ühesõnaga siis Narva kaudu Lääne-Euroopas läbi Taani väinade veetud kaupadest. Esiteks lina ja kanepist. Sellel 1567. aastal tuli 42,7 protsenti Narvast. Teised on palju, palju väiksemad. Need, mis tollal arvesse tulevad, on Tallinn-Riia Königsberg tantsiks ja mõned väiksemad rasvast 94,6 protsenti tuleb Narvast mul loomulikult, see pole mitte Narvast, vaid see on, see on Venemaa, mille kaudu Narva kaudu veetakse välja. Vaha on nüüd natuke suurem, tähendab, 1566. aastal on 23,2 protsenti on läbi Narva, otse Narvast ja 68 ligi 69 protsenti tantsigist. Karusnahad ja nahad 81 protsenti Narvast, teised on olematut. Nüüd, miks see vaha puhul on see statistika nagu tänapäevalgi on üks väga kahtlane teadus? Tähendab, statistilised andmed siin vajavad kommentaare ja atman on muidugi hoolikalt jälginud, et kõik ei ole tõsi, mis sundi tolliraamatutes on kirja pandud. Sest et seal küsitakse, et kust sa tuled. Taani kuningad muidugi panevad inglastele erilise tollimaksu peale, kui nad ütlevad, et ma tulen Narvast aha, kui sa Narvast tuled, siis maksad kõrgemat tolli. Järelikult leiti mingi võimalus, et kui Narvas tuli peatus tantsigis ja siis pärast ütlesid Taani väinadest tolliametnikule ame tulema tantsigist. Neid petmisi tuli ette mitmel pool ja, ja tegelikult oli nii, et kodus ootas pelgalt tollimaksmine kaupade pealt, mis sisse toodi, kus ka inglased tahtsid ka veel oma tollimaksud sisse võtta oma kaupmeestelt. Nii et see näitab, et tegelikult me väga 100 protsenti ei oska kõiki neid, seda vene kaupade väljavedu, mis ainult läbi Narva tuli usaldada, võib juhtuda, et nendel aastatel oli kauba väljavedu Narva kaudu veel mõnegi artikli puhul palju, palju suurem. Me ainult ei tea seda. Aga sellele erakordsele niisugusele buumile, kaubanduslikku buumile, millest oli huvitatud praktiliselt terve Lääne-Euroopa, Hispaania kaasa arvatud seal, kus Hispaania kaupmehed on, on huvitatud Narva tulemisest. Šotlased ja hollandlased ja Narva on, on mõiste Lääne-Euroopa kaubanduslikud kirjavahetuses poliitilises kirjavahetuses mitmel pool. Aga sellele tuleb siiski omamoodi poliitiline lahendus ja poliitiline lahendus tuleb nüüd Liivimaasõja käigus. Nüüd juba kuskil 1500 seitsmekümnendatel aastatel on rootslased järjepanu panevad nii-öelda suurendavad survet Narva vallutamiseks. 1574. aasta sügisel on üks katse Narvat piirata ja selle kohta on jällegi väga hea allikas meile russo, kes ütlevad, kirjutas, et aastal 1574 sügisel sõitsid Rootsi kuninga sõjalaevad Narva Moscoviiti kimbutama aga see ei õnnestunud siin sel ajal paremini kui teistel käikudel ettevõtmistel. Kui nad nimelt narval reidil asusid, tõusis tohutu torm, mis laevad laiali ajas ja admirali laeva randa paiskas. Selle laeva meeskond sai pea täielikult hukka ja nii edasi, nii et see oli nüüd esimene katsetus. 1577. aasta augustis on järgmine katse, kus Rootsi kuninga sõjalaevad põrutavad Narva alla ja augusti lõpus põletavad venelaste kolm tugevad ja määratu suurt plokk Hausima maha. Blokaus on niisugune. No ma ei tea, selline puust kindlus. Umbes nii nagu kuulsas filmis Trooja olid need puust plokk, Hausid, millega siis Trooja müüride alla veeretati. Nii et ka see ebaõnnestub, kuni lõpuks siis 1579. aastal jälle kaks aastat hiljem suvel Rootsi admiral üritab Bengtsewerinson, üritab uuesti. Russow kirjutab oma kroonikas, et jah, tal õnnestus suur alev Ivangorodi nimelt nad on siis maha põletada mille täpsuses ma siiski natuke kahtlen, sest Ivangorodi maha põletama neil pole niisama lihtne ja suur Narva eeslinn just nimelt Aies linn, tähendab Narva linna nad ei jõudnud, siis oli ka maha põletatud. Rootslaste poolt. 1579. aasta sügisel aga on sellest eelmisest rüüsteretkest ja põletusretkest rootslased niivõrd sisse võetud, et nad otsustavad, et nüüd tuleb hakata Narvat tagasi vallutama. Nad piirasid septembrist 1579 Narvat ja see piiramine aga osutus õnnet. Üks. See kestis kaks nädalat ja krussow kirjutab, et siis, kui sel ajal olen juhtunud mitut laadi vastikuid asju. Esiteks tüütav vihmane ilm, sõjamisi niivõrd tabas, et nendel riided ihul ära mädanesid. Teiseks viibis admiral Suurtüki või, ja moonalaevadega liiga kaua, millest niisugune nälg ja hädaleeris maad võttis, et üle 1000 500 mehe nälga surnud. Seega järelikult see halvasti ette valmistatud Narva piiramine läks nurja, kuni siis lõpuks 1581. aastal on siis viimane ja oluline. Kaks aastat hiljem, kui Rootsi väed tulevad oma kuulsa juhi Pontus de la Gardie juhtimisel Narva alla piiravad seda ja vallutavad Narva tormijooksuga kuuendal septembril 1581. See oli suur saavutus. Kroonika andmetel olevat sõjameestel lastud terve ööpäev linna rüüstata. Nii palju kui nad, kuidas nende hing ihaldab. Ja rootsi ühes lendlehes, mis täitis tollal ajalehefunktsiooni olid rootslased isegi kiidelnud, et 7000 linnaelaniku olevat maha tapetud pärast seda, kui, kui linn vallutati. Kui palju see kõik tõele vastas, seda me ei tea, me ei tea isegi seda, kui palju võis olla sel momendil Narva rahvastik. Aga fakt on see. Ivan neljas on kaotanud 1581. aastal linna, mille ta esimesena oma võimu alla sai 1558. aastal. Ja põhimõtteliselt me võime vaadata nüüd tollele hetkele tagasi ja ka edasi seitsmeteistkümnendal sajandil. Narvas saab Rootsi võimukeskus Vene piiril. Sellele on täiesti omalaadne niisugune tähendus läbi Rootsi aja ka. Nii et me ei saa midagi, võiks öelda, et see oleks nagu kuidagi, et sinuni ükstapuha mis segame ära Eesti ja Liivimaa linnad, et need on kõik ühesugused, jaganud ühesugust saadust. See ei vasta tõele. Narva ajalugu on, on teistsugused, koloratuuriga Narvas on olnud väga oluline tema eksistentsi üks ja, ja Narva mõistmiseks endiselt sellel vene komponendil niisamuti kui ka Rootsi ja üldse natuke teistsuguse maal rahvaste segunemise puhul. Kui me, Me me tahaksime seda näha, võib olla väga ühe rahvuse linnana, siis Narva puhul kindlasti ei õnnestu. Niisugune on Narva hiilgus ja Narva Narva tõusja Narva langus ja ikkagi, et Liivimaasõja ajal elas Narva läbi sellise kaubandusliku kõrgseisu, mida praktiliselt ükski teine Eesti ja Liivimaalinn pole läbi ajaloo kunagi omanud. Kuidas Narva elanikkonna koosseis muutus sel ajal, kui ta käis, kui ta venelaste kätte sattus ja siis jälle venelaste käest pääses? Narva elanikkonna kohta sellest ajast on väga vähe teada, sellepärast Meil ei ole ju Narva raepabereid õieti säilinud sellest vene ajast. Siit ja sealt on üksikuid allikaid hakanud välja tulema, mis vajavad veel töötlemist, aga mis näitavad ennekõike ikkagi seda, et seal on, on, on tugev komponent olnud sakslasi. Me teame näiteks ka nendest vanadest olijatest vanadest perekondadest, kes, kes Narvas olid, kasutas seda võimalust, mis Ivan neljanda armukirjaga oli lubatud ja hoopis lahkusid ära Saksamaale. Osa liikus ära Tallinna ega siis sõda ei tähendanud seda, et kuskil eksisteeris range rindejoon ja sellest läbi minemine oli võimatu või see ei ole esimene maailmasõda ega teine maailmasõda, kus sellised ranged rindejooned eksisteerisid. Ja sellepärast tuleb arvata kindlasti, et seal on olnud, et noh, 1603. aastal hakkavad jätkuvad. Ta on Narva raeprotokollid, mille analüüsist ja Parist elanike loendist eeslinnades ilmneb siiski et nii nagu ka orduaegses, tähendab enne Liivimaa sõjaeelses Narvas on küllaltki tähtis roll olnud voorimeestel, kes ei olnud sakslased, vaid kes olid kohalikud kas siis eestlased või ka osalt ilmselt vadjalasi või mõned, võib-olla ka venelased kindlasti on, on see Narva elanikkonnas oli venelaste protsent kõrgem Liivimaasõja ajal juba ainuüksi kasvõi sellepärast, et etno Vene võim tähendas ka vene usku ja, ja vähemalt ühe kiriku ehitamist vene õigeusu kiriku ehitamist Narva. Kuigi arvad või lubada tee või ei, tahetakse kaks ehitada, aga nähtavasti Hermanni kindlusesse siiski vene kirikut vististi ei ehitatud. Ja noh, küsimus on ka selles, et, et Narvas nii kindluses kui ka linnas oli ju oma oma roll täita Vene vägedel sõjaväge, mingisugune osa pidi olema. Missugune aga olid rahvastikupilt täielikult, ütleme linnas nendel aastatel, kui me räägime kaubanduslikult buumist, seda on väga raske, raske ja kujutada, jah. Me võime fantaseerida, et seal oli üks omamoodi keelte paabel. Kui liikus, Holland lasi ja rootslasi ja sakslasi ja inglasi ja venelasi ja kõike muud. Väidetakse ka, et armeenlasi on seal olnud ja, ja kõike muud seepärast, et meil on tegemist ju teiselt poolt, ütleme, Narva on avatud Vene riigile ja selle piiritutele tagamaadele kaasa arvatud nendele faktidele, et osa mõned kaubad võisid tulla ikkagi pärsijast otse Venemaale ja jõuda Narva, mitte vastupidi, näiteks toorsiidi puhul on, on vihjatud sellele ja nii edasi. Ja lisaks muidugi peab eeldama seda, et kui on meil tegemist tohutu arvu laevade suhteliselt nii kehvades oludes kui see Narva sadam sai ka olla laevade teenindamisega, siis pidi olema see, need ametid pidid ju ka õitsema, kes olid kõik laadijad ja kaupade pakkijad ja, ja kõike muud. Need on ainult küsimused, mida võib püstitada. Et Ta nõudis vastava vastavaid ameteid ja vastavaid inimesi, kes on lihtsamad, saad, ütleme, lihtsalt töölised, missugune mõiste 16. sajandil juba eksisteeris. Aga mis rahvusest nad kõik olid, seda ma päris täpselt ei tea. Ma püstitan veel ühe küsimuse, mis oleks, kui küsimuse, mis oleks, kui Liivi ordu oleks võtnud rootsi pakkumise vastu ja Ivangorodi Endale võtnud ei tea, ma ei arva, et seda siis 1400 tähendab 15. sajandi lõpuaastatel oleks õnnestunud pidada. Liivi ordu ei olnud lihtsalt võimu nii palju, tal ei olnud mitte ainult jõudu või jõudu, vaid tal ei olnud sõjalist võimu nii palju. Juba 1480.-te aastate pistitatsioonid, mis on ordule innustas tehtud Liivimaal näitavad suhteliselt tagasihoidlikku vägede arvu, sest kõik oli üles ehitatud mobilisatsiooni põhimõttel, mitte see, et on kuskil püsival statsioneeruvad üksused, mis asuvad ordulinnuses, olgu siis Viljandis või, või Karksis või Tallinnas Toompeal või võin või Narvas Hermanni kindluses seda olnud. Ja kõik muu oli ikkagi nii-öelda värvati mobilisatsiooni korras, aga nagu öeldud, Liivimaasõja algul see ei õnnestunud jaa jaa, 1501. 1503. aasta sõda, mis praktiliselt mille märgid olid juba õhus, sel ajal, kui rootslased Ivangorodi enda kätte võtsid. Ma arvan, et ordumeistri otsus Ivangorodi mitte võtta oli tark sest see oleks võib-olla nihutanud selle sõja puhkemise varasemaks, kui ta tegelikult puhkes. Peale selle eelmine sõda või noh, niinimetatud esimene Liivimaa sõda venega 1400 kaheksakümnendatel aastatel ei olnud veel täielikult unustatud, need olid rüüsteretked ja kannatasid mõned teised kohad, aga, aga, aga ka Narva tõenäoliselt me väga palju sellest ei tea. Allikaid on liiga napilt, aga igal juhul kõiki pakkumisi ei saa elus vastu võtta. Aga Narva oleks langenud ka siis, kui Tallinnas poleks pulmapidu peetud. Sel ajal, kui Narva tungib Jah, tähendab Liivimaa strateegilise kaitseplaan, kui selline ei olnud sidus see tähendab seda, et tegelikult esimesed rüüsteretked või niuksed, need kiired välkkiired kallaletungid 1558. aasta algul tõestavad, et seda tegid, need tekitasid paanika segaduse. Üks ordu käsnik ei teadnud, mida teine teeb ja, ja ordu keskjuhatusel või ei, ei õnnestunud midagi ette valmistada. Lisaks sellele olid need teised võimukandjad kui ordu kõrval nimetada linnad, kellel olid mingid väikesed kaitseväes ja kaitseüksused ei olnud alati samal meelel minema tulla. Või teiseks näiteks ütleme ka Riia peapiiskopkonna käesolevat väeüksused või palgasõdurid ja värvatud aadlimeeste üksused need kokku ei moodustanud. Sellist. Väekoondist, mis oleks olnud tõhus sõjavägi minema vastu, ütleme üksikule rünnakule, võib olla see, et siin on sõjalises mõttes tegemist täiesti niisuguse pöördepunktiga, et oli, oli põhimõtteliselt kaks sõjapidamise moodust, üks oli siis piirata linnuseid või linna siin vahet põhimõtteliselt ei ole, mis juhtus läbi kogu selle Liivimaasõja, kuidas võeti Narva, kuidas langes pärast Vasknarva, kuidas võtsid väiksemad linnused miks ei suudetud Tallinnat vallutada ja, ja nii edasi või teine asi on üles ehitatud nii-öelda üksikutele rüüsteretkedele. Ootamatult ja kiirelt rats, ratsaväerüüsteretk on, on võib-olla kõige efektiivsem ja kiirem. Ja pöördepunkt on ta sellest, et kui vanasti oli niimoodi Liivimaa ordumeister kogus väe kokku ja läks Novgorodi alla, siis tema väes oli väga erinevad, et see vägi koosnes väga erinevatest üksustest, kaasa arvatud kuni sinna nii-öelda värvatud talumehed kes oskasid relva käsitleda, Vähk, keda vähemalt õpetati relva käsitlema. Nii et siin enam sellist pilti ei olnud, et nüüd kuskil toimus Liivimaa koondväe ühendamine, et anda efektiivne löök kallale tunginud vaenlasele. Pealegi ei olnud võimalik, isegi kui see koondagi oleks olnud Nad ei oleksid suutnud, ütleme, kiireta, tatarlaste ratsasalka tabama, sest see oli niivõrd kiire, ta lihtsalt tuli ja läks. Nii et siin on sõjalises puhtsõjalises mõtlemises võiks leida mingisuguseid uusi nägemisnurki, et mõista, mis tegelikult Liivima sõjas Ülikooli professor Jüri Kivimäe rääkis Narvast ja Narva elanikest Liivimaasõja algusaastail tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Mis on aga tõusnud tulu ühest baltisaksa mehest, kes 16. sajandi keskpaigas oli ilmselt Narva mõjukaim tegelane ja oli mõjukas tegelikult kogu Liivimaal. Hermen Thor Möölen oli tema nimi. Ta oli Narvaga mees ja bürgermeister. 1500 kolmekümnendatel aastatel Tallinnast Narva elama kolinud. Hermen tormöölen oli Narva kaupmehe Krumm Huuseni äripartner, kes väidetavasti ise keeldus Moskvasse läbirääkimistele minemast, sest ei uskunud selle tegevuse mõttekusse. Tema oli Moskvas käinud juba 1527. aastal Taani kuninga saatkonnas tõlgina. Hermen torm Mööleni kaubanduspartnereid võis leida nii Põhja-Saksamaa kui ka Madalmaade linnadest. Liivimaalt lahkus ta ise sõja algusaastatel Lüübekisse. Tema järeltulijaid jagus nii Saksamaale kui ka Eestisse. Nüüd jõuamegi otsapidi 20.-sse sajandisse ja 20.-tesse aastatesse, kui asutati Tallinnas firma nimega tormolen. Asutajad olid Eesti kodanikest baltisakslased, Nikolai Stackelberg, Wilhelm rangel ja Moritz müülen. Firma nimi tuletati 16. sajandil Narvas tegutsenud suurkaupmehe Hermen tor Mööleni siis müülenite suguvõsa esiisa nimest. Algselt müüdi peamiselt jalgrattaid, lapsevankreid ja grammofon. Et juba 1923. aastal asutati raadiosakond. Hiljem lisandusid foto ja mootorrattaosakond ja ka autoosakond. 1934. aastal kaubeldi raadioosakonnas ka raadioaparaatidega. Tokko nimi on lühend Dormelonist ja koost ehk Dormelonist ja kompaniist. Tõenäoliselt olid need vähemasti osaliselt tormoleni äris kokku pandud. Kas just Tokko aparaadist on raadiokuulajad kuulnud laulu Narvast, aga hilisematest raadioaparaatidest kindlasti. Legendaarne Raimond Valgre kirjutas 1944. aastal laulu Narva valss. Omaaegne staar Artur Rinne laulis selle salve 1961. aastal. Laadur on küll Tallina tornides järvest Tartust ja. Ka linnast. Meil Eestis Hoolega laaduvad on küll Tallina tornides Viljandi Tartust ja ma ja ka linnas, mis Narva jõe ka mööda veel palju sillamaasaale. Manna ja näonaha müüdi ka keetma ja kas ei ole, see on nagu mida iialgi südamest saadan noorud, nende mõttelaad ja ka lava. Artur Rinne laulis Raimond Valgre laulu Narva valss. Saate kodu on aadressil vikerraadioee kaldkriips, eesti lugu. Kuulmiseni.