Kõrgharidusreformi lähtealused esitas haridusminister Jaak Aaviksoo juba juunikuus reformikava on põhjustanud hulga vastukajasid ja nüüd läbi valitsuse jõudnud parlamenti. Minister alustas oma sõnavõttu täna sellest, miks reformi vajan. Kehtivas süsteemis on vastuolud, mis puudutavad nii õiglast ligipääsu kõrghariduse kvaliteeti kui ka kõrgharidussüsteemi efektiivsust. Missugused on põhilised ettepanekud? Meelega vabariigi valitsus riigikogu ette tuleb ülikooliõpingutele ligidalt. Lääs peab põhinema ühtsetele standarditele kõikide üliõpilaskandidaatide jaoks. Erinevad kliendid. Tasulise ja tasuta õppesse saamiseks tuleks kaotada seaduse eelnõu üheks eesmärgiks on tagada õppemaksuvaba tasuta õpingute võimalus kõigile neile noortele kes ületavad ülikooli sisseastumisel rendi ja suudavad täita õppekava sajaprotsendiliselt semestri lõikes. See viimane ongi üks põhiline vaidlusküsimus. Oponendid kinnitavad, et tudengid ei suuda tööl käies täies mahus õppida. Tööl peavad aga käima nad seetõttu, et paigas pole õppetoetuste süsteemi ja seda ka mitte täna esitatud uues seaduses. Muidugi räägiti ka muudest probleemidest ülikoolidega, vastamisest, võõrkeelsest haridusest, mis peaks samuti tasuta olema õppekohtade arvust. Üldiselt kõik justkui toetavad seda, et kõrghariduse kvaliteet peaks olema parem ja hariduse andmine efektiivsem kuid konkreetsetes punktides lähevad arvamused lahku. Kultuurikomisjonipoolses ettekandes tutvustas komisjoni esimees Urmas Klaas mitmete osapoolte seisukohti ka ülikoolide omi. Kokkuvõtvalt ülikoolid ootavad, et reformiga muutuks üliõpilase suhtumine õppimisse tõsisemaks ja püütakse enam õpinguid lõpetada nominaalajaga puid. Kompromissid võiksid soodustada erainvesteeringute tulekud ülikooli. Oma kirjaga teevad rektorid ettepaneku kavandatav kõrgharidusreform Vegase rahastamise reform aasta võrra edasi lükata.