10 kuud Euroopa kultuuripealinna staatust on täitnud Tallinna väga eriilmeliste sündmustega, kokku on neist osa saanud ligi poolteist miljonit inimest. Mahukaima ettevõtmised olid põhuteater, kumu öölaulu ja tantsupidu, Vabaduse laul teatetants. Viis ja pool tundi kestis Richard Wagneri ooper Parcifal Noblessneri kvartalis. 62. Kunstiateljeed avas oma uksed linlastele. Samuti merepäevad ja lennusadama rekonstrueerimine. Kultuuri aasta mõte oligi kesklinnas asuva endise mereäärse tühermaa elavdamine. Kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi juht Jaanus Rohumaa ütles, et kõik, mis plaanitud sai, sai ka tehtud. Mõte oli selles, et luua ikkagi olemasolevale kultuurielule mingi lisand edasi anda, võimalus uutele tulijatele seda kahtlemata teinud on ja olulisem on isegi see, et kultuuri enda prestiiž tõusis ja tegijad said innustust. Kultuuril ei ole praegu lihtne, kui palju nendest projektidest on jätkusuutlikud? Ma arvan, mõned, mis on sündinud selle kultuuri aasta vältel nagu Tallinn Music Week või sisenejat päevad või tsirkusepuu või noh, ega ma usun üks 40 last mis on need uued ja mis jätkavad enda elu küsimusega mentaalsuses, mida me kultuuriks peame. Tegemist pole ainult klassikalise balleti klassikalise maalikunstiga, vaid et me hakkame harjutama ennast mõttega, et see pole rahvakultuur, see võib olla ka uus meedia. Sihtasutuse juhil Jaanus Mutli on hea meel, et kultuur on liikunud kontserdisaalidest galeriides diaateljeedes linnaruumi hoo on sisse saanud mitmed kogukonnad, uue maailma ja Telliskivi selts. Mutli rääkis numbritest. Ristides küsitleti 22 protsenti need, kes oma plaane seaksid just selle sel aastal. Raamatu juurde. Euroopa kultuuripealinna aasta lõpeb 22. detsembril tiheda programmiga ääres ja linnasüdames. Sadamas ainulinastub projekt 60 sekundit üksindust. Aastal null Vabaduse väljakul kuuleb Margo Kõlar uudisteost tornikellade laulja näeb sellest inspireeritud kolmdee videoprojektsiooni. Jaani kiriku fassaadil. Õhtul antakse kultuuripealinna tiitel ülem kima režile ja Mariborile meile kaasa öelda Jaanus Rohumaa. See on, pea püsti, on selle nimi, sellepärast et kõik kultuuripealinnad võitlevad täpselt samasuguste probleemidega, et ühelt poolt neil on võib-olla poliitiliselt raske olukord, siis on neil vähem raha. Tallinn muidugi läheb ajalukku sellega, et me oleme tõenäoliselt ajaloo kõige väiksema eelarvega kultuuripealinn, aga õlisid tuleb ise uskuda sellesse, mis sa teed.