101,603 koma kuus. Kõikjal üle Eesti. Ansambel plain raadio 200 saates vaeva kord. Tere tulemast. Tervist. Meil on väga hea meel, et lõpuks ometi on blind saanud ka elusast peast siinsamas stuudios mängitud. Alustuseks kuidas 10. sünnipäeva turnee kliendi jaoks alanud on, pool selle, sellest peaks selja taga olema jah, jah, ta algas väga hästi ja alustasime siit Tallinnast, kus oli vägame megapidu, mida me vaatasimegi, aga sünnipäeva tuulaga väsitaal. Kaks sõna nendele inimestele, Urmas kelle käest praegu mikrofon on, milline välja näed täpselt teie sünnipäeva turnee kontsert, on see selline pigem viimasele albumile keskenduv või on seal kõik plandi paremad asjad läbi ajakirjast, mismoodi ma nüüd siis kaks sõna, et ta rohkem ei tegelikult on ikka niimoodi, et kuna on 10. sünnipäev, siis kontsert on niisugune ühepajatoit, et me esitame pigem vanu lugusi kui uusi lugusid, sest et noh, neid pole ammu mänginud. Neid lugusid on vaja spetsiaalselt meelde tuletada. Jah, sellepärast et näiteks homme õhtul Ida-Virumaal Sondas on meil selline lugu, et me mängime praktiliselt terve õhtu nii pikalt, et me mängime kõik luud ära. Kui palju plaaniline, kui palju plandil lugusid kokku on, mida te oskate? Mingi 100 ei tähendanud, aga mida me oskame? Kuskil mingi ütleme, kaks plaaditäit, et me peame neid vanu lugusid pidandliku meelde tuletama, sest see ei ole lihtne. Et kui, kui keskeltläbi on, ütleme 40 minutit on niisugune kontsert, see aeg, siis on jube raske sinna lugusi valida. 100 lugu kapis, siis peab ta aeg-ajalt. Rääkige natukene ansambli Blind sündmuste kronoloogias. Praegu on teid siin stuudios viis lisaks mallarle Urmasele, kes häält on teinud veel, Joel, Tarmo ja Andres. Milline Blind nägi välja 10 aastat tagasi, vahepeal ei ole näiteks ansamblis olnud ja kuidas asjad liikunud on plännegi 10 aastat tagasi väljapoole ilusaid, nooremaid vähem närime kolmekesi mina, Andres ja Joel siis lihtsalt hakkas puudu jääma, muudest instrumentidest kaasasime endale Malleri, aga muuseas, ennes, muuseas enne seda olite Arvo ja ma annan kohe tema kätte, tal on siin muljetamisi. Varuge 10 minutit kohe. Et ja siis ma hakkasin nagu esiteks ei ole niimoodi, et nad kutsusid stuudiosse mind nagu sünti mängima baaris õlut. Ja siis siis nagu jäigi niimoodi, et klappis ja siis nagu tulid mingid kontserdid ja kui neil oli nagu võimalus nagu teha, nagu suurema kollektiiviga Livesid, siis me nagu tegime kõik koos, et meil oli veel Simuvasaroliga trump trompeti peale, siis siis ma vahepeal läksin nagu ära ja siis tuligi. Ja siis hakkas täpselt sama asi kohe pihta, et Urmas tuli juurde, pakkus õlut, siis kutsu stuudiosse ja siis. Nii ta läks. Juhatasid sisse, nii, tahad rääkida, midagi ehmatasite sisse oma esinemise siin saates paeva kord looga geim. Minu andmetel on see kirjutatud kuradi hüvanguks või spetsiaalselt siis jalgpallitarbeks Urmas, kes peaks olema, sest enamuse lasa kõikide bändi lugude autor kas jalgpalliloo või või spordi jaoks mõeldud loo kirjutamiseks tulin spetsiaalselt kokku võtta. Ei ütleks niimoodi, sest et Need eesti jalgpallurid annavad ise piisavalt põhjust, et neist nagu väga häid lugusi kirjutada, millal sünnib laul näiteks kabetajate tervituseks siis võib-olla. Ma hakkan ennast rohkem nendega kurssi viima, praegu nad on. Minu suhtes on kuidagi tahaplaanile jäänud, aga see ei ole. See ei ole välistatud, et kui näiteks järgmine lugu, mis me esitame astronaut. Et, et kui ma seal ütlesin mingist Vene kosmonaudid, siis ei ole välistatud, et ma järgmise loo kirjutan sinust näiteks o kellest on kirjutatud lugu millest plandi kuulsusrikast Eesti popmuusika rokkmuusika areenil alguse sai, see on passi mehed. See oli nali. Seda ma tõesti ei mäleta, ma arvan, et see oli mingist väljamõeldud tegelasest mingist tüdrukust blondi peale. Kuidas teil ülejäänud ansambli liikmed aga on, valitseb selline sisemine rahulolu, et Urmas on see mees, kes kirjutab põhilise osa loomingust, ma ei saanud siiani vastust, Urmas, kas kõik lood on kliendi omad, sinu kirjutatud põhimõtteliselt ütleme nimede jäetit, muusika, minu oma, aga mõned sõnad on kirjutanud meie hea sõber, maid pildiks, keda siinkohal siis täna on? See on, see on muidugi, aga see, see muidugi on niimoodi, et et ma kirjutan, kirjutan, aga ma mõtlen selle meloodia välja, aga, aga siis me koos ikkagi teeme selle, mis sättungi, et ma üksi ei suudaks kunagi mõelda, mis, mis seal lõpus saama hakkab, et kõik kannavad oma käpaline loosse sisse. Teie koduleheküljel on olemas või vähemalt mõnda aega tagasi olid, kui ma seda uurisin. Erinevad reageeringud mujalt maailmast, tervitused Flindile, kes on teid kuulnud Ameerika ühendriikidesse ja nii edasi, et Urmas või keegi teine, kellel on meelde jäänud mõni eriti tere, selline kompliment, mis on tehtud kliendi kohta kusagilt mujalt kui Eestist. Ja neid. Läti omasid vaadanud, aga need on, need on lihtsalt, neid ei saa nagu öelda, need on kirjapildis nagu vigases inglise keeles, nii model ajatatud. Mul ei tulegi praegu ühtegi meelde. Aga vahe on jah, Lätis tehakse ka lätikeelset komplimente, kontserdiga juurde tullakse Canonistes arunud. Te käite päris sageli Lätis mängimas, te olete mänginud üsna sageli Ameerika Ühendriikides, muusika on teil inglisekeelne, kas selles mõttes on vahet esineda eesti publik? Kuule, kui Eesti mänd või võtavad lätlased, tõid tänu inglise keelega näiteks sama hästi vastu kui Eesti inimesed? Eino tuttavad ikka sama hästi, millegipärast vastu? Ma ei tea. Meie puhul on vist niimoodi, et muusika räägib enda eest, ega siin Eestis ja Lätis kontserdile eriti inimesed ju neid sõnu ei kuula, kõrvad kikkis. Et see koht, kus ma panen tähele, et kuulatakse sõnu ja saadakse loo sisust aru, on, on mujal maailmas, ütleme Ameerikas seal on niimoodi, et seal ei tohi endale lubada niisuguseid asju, mida mulle Eesti suhtes väga tihti, et laulan näiteks kaks üksteise otsa ja kui näiteks koos mingi imelik koht sõnasemates sisu mõttes mõni humoorikas koht, et siis näiteks Ameerika publik hakkab irvitama ja see on niisugune, päris hirmuäratav on näha, et nad saavad kõigest aru millele, millisele oluline on kõige raskem olnud sõnu välja mõelda, oletan mõne lüürikaga eriliselt hädas olnud. Laul on, millega ma olen eriti hädas on niisugune, mis on meil stuudios juba valmis nagu jah, kaks aastat tagasi juba lindis ja kõik põhjad on sees, aga ma pole siiamaani suutnud sõnu kirjutada. Võib-olla see on hea näide. Raske on kirjutada, ütleme niimoodi, et raske on kirjutada sõnu siis, kui on mingi tähtaega ja ma ükskord viisiliselt küsisin su käest ka ja võtan endale sellise häbematuse küsida ka nüüd eetris. Millal teeb Blind eestikeelse oma loo? No ma ei mäleta, mis ma sulle ütlesin, mina mäletan, muide ma arvan, et ilma väga tugeva põhjuseta vist ideegile. Ühe tegime. Jah kontserdil jah, koos veaga või siis meie laulnud, ütleme nii, et see ei ole meie lugu. Teil on 10 vaid 10 aastat turja peal, mis on kõige rock n rolli masi, millega blind on hakkama saanud, mul on tunne, et väljaspool Eestit oleks need rock n roll, asju vist lihtsam teha või vähem piinlik või kui üldse piinata? On on isegi selle tuuri jooksul seostanud, need käivad asjaga kaasas. Et hotelliomanikud tõstavad, tõid välja näiteks selle eest, et te olete koridoris lõket teinud või midagi niisugust, kas nüüd välja, aga nüüd tõstavad oma kaks kätt oma meeltekohtade peale ja edasi-tagasi liigutades. Millises arengufaasis on ansambli Blind värske värske värske looming? Praegu ei olegi eriti aega olnud sellega tegeleda. Mingi pool aastat, mõelnud selle sünnipäevatuuri peale? Jah, tegelikult endal kibeleb see, et tahaks uusi teha, rahastatud proovida neid selles mõttes, et neil on olemas küll, ideid on, aga me ei ole lihtsalt. Praegu jaksan. Keskendume. Vaat kus võid veel sel nädalavahetusel homme-ülehomme kui ma ei eksi, näha saab, on. Need kohad on Sonda on Sonda kõrtsis, on Põlvast ja ülehomme siis Tartus. Püssirohukeldris. Lõpetuseks, Urmas, miks? Miks te tegite uue versiooni just loost, astronaut, teil on sellest ajast veel lugusid. Ma julgen öelda, et noh Mina vähemalt isiklikult olen küll kuulnud. Niisuguse inimese jutt tähendab niisugust juttu, et Playndy nagu ei tea küsida, et kas sa tead, mis bling meedia ja nagu ja siis öeldakse astronaute muidugi sümplindi lugu. Seda juhtub jube palju. Et see on nagu mõnes mõttes, see on meie sihukeseks visiitkaardiks.