Tere päevast, lugupeetud raadiokuulajad. Stuudios on Jüri Raudsepp ja stuudiokülalisena Priit Kelder. Täna teeme juttu ühest inimesest. Raske üle hinnata Mahatma kandist. Adma kandi on mees, kes on nüüd juba surnud mitukümmend aastat. Ta tapeti 1948. aastal. Kuid tema kuulsus ja tema ideed on edasi elanud läbi kõigi nende aastakümnete ja on leidnud palju järgijaid. Maa atmokandist on kirjutatud väga palju raamatuid, tema isiklik sekretär ainuüksi on kirjutanud 20 kaheköitelise raamatu, mitmed köited tema elust, tema võitlusteest ja tänases saates me püüamegi siis Priit keldri abil lahti mõtestada. Kas võib öelda Mahatma kandi fenomeni, milles oli selle mehe jõud ja nagu ikka, alustame peale siis lapsepõlvest? Ma Eesti kinnitaksin neid sõnu, mis siin sai öeldud, et et fenomenaalne ütlesid ja disti Mahad makandi on fenomen, on ikkagi ainulaadne. Möödunud sajandi ja selle sajandi maailma kultuuri vaimuelus jaga poliitikas. Ma olen ammu mõelnud selle üle, et kõikides sajanditest, mida inimkond on ära elanud siin oma ajaloo vältel võib-olla ainult kuues, viies sajand enne Kristuse sündi oli vast kõige tugevam suurmeeste disti geeniuste gigantide sünnitamise poolest. Konfutsius siis budismi rajaja Siddhartha Gautama saratrustra, Hera kleitus Pythagoras ja ainukene sajand, mis sellele vastu seista. Suurmeeste sünnitamise poolest ongi 19. sajand. Kust tulid sellised kaljud nagu Candy, Albert, Sweetser, taolisidki nimetati, ükski teine sajandist ei ole selliseid välja andnud ja ka tema ju nimi siin Mahatma kandi juba see austusavaldus, mida India rahvas on temale andnud, suur hing maha on suuri atmoon, hing, see näitab araatori tõeliselt rahvusisa ja selleks teda peetakse ka rahvuse isaks ja just India taassünni ja uuestisünni ja iseseisvumise lisaks ka tänapäeva poliitilises situatsioonis kogu maailmas ja miks mitte ka meil siin Eestis. Kandi on see eeskuju, millest saab ühtteist võtta. Paljud ei tea ju tema tõelist nimegi, on kõik, on harjunud niivõrd Machatma kandiga suure hingega või suur hingega ja teadmata, et see mees sündis nime all ikkagi Mohandas garamat Chanud kandi ja 1869. aastal juba, nii et märgatavalt rohkem kui 100 aastat tagasi. Aga tema vaim ja tema ideed on võib-olla tänapäeval elavamad kui kunagi varem ja ka siin eestist. Ja üle 100 aastat Eesti teisel oktoobril sünnipäev. Ta sündis Porbandari linnas Omaani mere ääres ja vanemate poolest India, nagu teada seisuslik maa pikka aega olnud väga pikki sajandeid ja tema isa oli Vaissadi varnasse kuuluv panja kasti siine kesknagu ametnik, väga tugevat hinduismi jaga Chanismi pooldajad, isa nimi oli kaba, ema oli but libay ja võib-olla ka vanematelt vanemate kodud sai ta selle väga tugeva aluspõhja in India klassikalise Touri näol eriti pagavad kiitamist teda elu läbi saatnud. Ja ka need üldprintsiibid, milledest hiljem rohkem rääkida. See vägivallatus ahimsa samuti noh, mingi saatuse tunnetamine ja taolised asjad. Need on tal ilmselt perest pärit. Kuid märkab seda, too aeg, ütleme seitsmekümnendad aastad möödunud sajandil Indias oli ka rahvusliku ärkamisajaks, nii nagu meil Eestiski ja progressiivsemad võib öelda inimesed Indias vaatamata, et nad olid kasti keeldudega vägagi niimoodi rangelt reglementeeritud, nende õppimine, käitumine, reisid. Nii mõtlejad, edumeelsemad inimesed pöörasid pilgu Euroopa teaduse hariduse, tehnika poole. Ja seetõttu ei ole ka imestada kandi noor kandi pärast seda, kui ta oli algkooli lõpetanud Porbandaaril linnas, kus ta sündis ja üldkooli Ratškottis ja hiljem ka teatud esimese astme kõrgkooli Katia paaris 19 aastaselt. Ta siirduski Londonisse euroopalikku haridust saama ja tolleaegsete India teisele varna süsteemi seaduste järgi oli see surmapatt või no ütleme väga range üleastumine, sest keelatud oli üle mere sõita. Kuid ometigi tema vanemad ilmselt olid niivõrd siiski edumeelsed, et mõistsid, et on vaja ka euroopalikku haridust saada. Saatsite sinna? Iseloomulik on tema ema, kellel kelle mõju, kelle headuse ja armastuse mõju saatis hiljem kandid kogu elu. Ema saatis poja kaugele maale nõudis temalt ainult kolme sellist tõotuste vannet. Ei lihatoidule ei seksuaalsuhetele selliste emalike soovitustega kandi läkski Londonisse. See, kuidas kulges tema õppimise ajal ja see on omaette huvitav peatükk ja vist ei hakka selle peale siin küll aega raiskama, aga ta naases tagasi. Siis 1891. Võib-olla siinkohal vahemärkusena niipalju, et kuigi siin kõlasid need kolm eid, sõitis ta Londonisse õppima siiski juba isana. Jah, tema abielulugu muidugi on kah puht hinge paraneda, kihlus kaheksa aastaselt ja abiellus 12 aastaselt ja tema naise nimi kasturbay. See oli tal ustavaks kaaslaseks väga pikkade aastakümnete jooksul. Hiljem on ta alati tauninud seda Indias väga sügavalt levinud laste paaripanekut, et kuigi ka seda sa nii mõista, et lapsed pandi paaria, alustasid kohe mingit noh, meie mõistes sugulast kooselu vaid see hakkas ikka siis, kui, kui ta hakkas. Aga pole naisega, tal ilmselt testi vedas. Sest see oli tal mitte ainult naiseks, vaid väga heaks hinnaliseks sõbraks kogu elu jooksul ette rutates, diamelu käigus kasturbay kaasa suhtes võibki öelda, et kui kandi olles pikka aega ligi 20 aastat Lõuna-Aafrika Vabariigis möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel ja selle sajandi alul siis umbes vanuses jah, 33 34. Ta ütles ükskord oma naisele, et nüüdsest peale annan täielikult Brahma tšaria vande. See on täielik kasinus vooruslikus ja selline askeetlik, kus mis eeldas väga palju kuid sealhulgas ka näiteks selgete reallust ja luksusest hoidumist ja sealhulgas ka täielikult seksuaalsuhetest hoidumist. Vähe sellest, lihtsalt ka mõtlemist selle peale. Ja biograafid kirjutavad selle peale, et kas turba püüdis natukene küll vastu öelda, kuid teades kandi sellist seesmist, vaikset, vaoshoitud kaljukindlust soostus sellega nii, et sellest ajast alates kandina öelda oma naist naisena enam ei saanud võtta vähe sellest. Ta on tuntud enda piitsutaja olnud läbi kogu oma elu paastate näol ja ta kirjutab ka oma autobiograafias, mis on ju laialt levinud üle maailma tarastada bramotšaria kasinus, vooruslikkuse vandetõotuse andmist. Ta ütleb, et kui mõnikord no tänaval kusagil mu pilke hetkeks peatuma mingile kauni figuuri või tütarlaps täitsa nii mõtlemata lihtsalt hetkeks peatus. Ja kui ma selle teadvustasin, tabasin ära, siis ma pärast karistan ennast kümnepäevase 20 päevase taastumisega, nii et ääretult oli ta sinna ongi jäänud. Nõudlik, aga tõsi ta on? Jah, Londonis läks ta juba abielumehena ja tal tõesti sündis. Ma ausalt ei mäletagi, mitu poeg. Nonii, aga läheme. Edasi tema Lõuna-Aafrika perioodi juurde, millega kandi seal tegeles. Periood langeb põhiliselt tema nooruse aeg. Noorusaeg ja maad Eesti KUI filosoofia kui mõtleja kui ka poliitilise tegelase küpsetamise küpsusaeg. Ma ei saa siin. Ma ei tea, kas see kuulub nüüd raadiosaate juurde, mitte mönvate jätad. Too kandi poliitiline tegevus Lõuna-Aafrikas on isiklikult mind väga mõjutanud. Sellepärast et tema mõju maailmale, nagu me rääkisime, meeletult suur, tõesti on üks meie ajastu kõige suuremaid. Aga minule isiklikult tähendas see seda, et läbi kandima üldse astusin nii-öelda idama otsingutega hommikul Maran rännaku teele sest kusagil 18 aastat tagasi kursus töölt hiljem diplomi töölt meist, tollest perioodist kandi tegevusest Lõuna-Aafrika Vabariigis kirjutas diplomitöö ja mul on Osama raamat, mis mul praegu siin on. Mul on siia kirjutatud sisse Aadeesel eksemplari lad, et kingituseks see endale jaga kandile tänutäheks, et suunas mind sellist läbi hinge hiljem hiina otsingute juurde, aga noh, see on sulgudes tarvitusele. Huvitav, ma arvan, et see on küllalt tähelepanu vale fakt, kuidas kandi siis niimoodi tuhandete kilomeetrite taga ja ajas samuti mõjutab ühte meest, kes elab siin Läänemere kaldal Ja küllap on taolisi mõjusid, ma usun, maailmas on ikkagi tuhandeid ja tuhandeid, sest nii nagu kandi sai mõjutusi omaga noorusajal, kui me räägime tema tegevus Lõuna-Aafrika vabariigis. See oli intensiivsete vaimsete otsingute periood tema jaoks, mees, kes oli Klaskes hinduismi nagu omandanud, oli saanud euroopaliku hariduse juristina lõpetanud Londoni ülikooli. Ta oli juba tollal aktiivne otsima kõikvõimalikke selliseid mõjusi maailmast, eriti religioonide vallast ja juba sellest perioodist, Lõuna-Aafrika vabariigis on temalt pärit siiski mööndused. Kõik religioonid on siiski võrdsed ühtsed ja nad on, nagu ta ütleb, et nad on erinevad teed, mis kõikivad ühele sihile Nato kõikidel samadel moraalsetel põhimõttel nagu paika pandud. Selle aja mõjudest kõrvalmõjudest, mis kujundasid kandimaailmavaadet, võib nimetada sellist rida. Uus testament, mis ta avastas enda jaoks Inglismaal olles ja millest oli elu lõpuni väga kõrgel arvamusel. Aga senised tähelepanuväärsed kirjamehed ja mõtlejad, nagu raskin Foro Ameerikas, Imerson minevikust Platon ja muidugi väga tugev oli Tolstoi mõju kandi vaadete kujunemisele. Mäletatavasti olid nad ise ka pikka aega kirjavahetuses. Kandi lõi ju Lõuna-Aafrika vabariigis midagi väga sellist, ütleksin kommuuni või kolhoosi moodi asustusi. Ja just sellist kollektiivfarmide rajamise idee saida Tolstoilt. Tolstoi, kes oli ka patriarhaalse vene kogukonna, nagu ka eesseisev mõtleja ja kandil, õnnestus see tunduvalt rohkem realiseerida kui Tolstoi Tolstoi siiski jäi kusagilt aristokraadid, kes küll käis lihtsalt riides ja oli oma Jastme paljana, jah, just nagu Lianase, aga, aga kandi realiseeris need mõningas mõttes ühiselamise põhimõtted ja tase suure kogukonna seal oma kaasmaalastest Lõuna-Aafrika Vabariigis, Natali provintsis, kus oli tootmine, on ühine ja ühine oli ka siis ütleme, tarbimine ja laste kasvatamine, kõik selline, midagi väga lähedast sellistele Nõukogude Liidu kahekümnete aastate kommuunide ideaalile. No seda küll ei olnud magavat suures küünis tõmmatakse sihukese üüritectrakteriga peale, aga selliseid jooni oli tal väga palju. Nüüd veel Lõuna-Aafrika vabariigi periood kandi elus tähtis seetõttu, et seal kujunes välja ja täielikult võib-olla kristalliseerus, see kõigevägevam relvasid tema hilisemas poliitilises tegevuses. Need on need kuulsad printsiibid, ahimsa ja satiaga, raha, mõlemad Kaksaid läbi vaevalise ja raske ja võitluse Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ta sai kätte need vahendid endale ja peab ütlema, et kuigi ta mõneti kaotas, kuid lõppkokkuvõttes, kui ta sõitis ära Lõuna-Aafrika Vabariigist lõplikult 1914 oli ta suutnud, et seal ikkagi oma selle vägivallatu vastupanu taga organiseerida massid, nooli loodud India rahvuskongressi, Lõuna-Aafrika selline filiaal või osakond. Ja nad suutsid vastu seista inglise koloniaalvõimudele, seal juba. Tollal ja siis tuli kandi Indiasse, kus oli täies hoos käimas India rahvuslik vabadusvõitlus. Jah, see oli võib-olla rahvusliku vabadusvõitluse üks paljudest lainetest kandinaalsetes sinnakanti tulid üks 14 Indiasse. Aktivist oli see vabadusvõitlus hakanud pihta juba 19. sajandi esimese veerandi lõpul kui sellised suurkujud nagu Rammuhan, rai või Vaino Rootsi hiljemgi lakk ja samuti ütleme siiski üle kanda olid need, kes kujunesid väga palju seda rahvuslikku ärkamist, vabadusliikumist. Ja uus laine tuligi seoses ka esimese maailmasõjamõjudega ja muidugi eriti teravalt kahekümnendatel aastatel, kus indi olukord oli kandiseda, tajusid, aga nägi valusalt, elas üle ta testi vaesust ja viletsust ja ta, nii nagu teisedki India suurimad esindajad selle sajandi nii nagu neeru, nii nagu Viacanandagi ta kümneid kordi esitasid endale küsimuse, miks on see nii, nii iidsete kultuuridega, rikkas maa ja miks ta nii viletsalt elab, miks käputäis eurooplasi suudavad valitseda meedia ja hoida meid vaos. Vaat need küsimused aga põletasid ja juba siis ka endal aastatel kandi tõuseb India rahvuskongressi liidrite hulka. Üsna varsti saabki ta juba kaheksandal aastatel saata kogu India seis rahvusliikumise tunnustatud juhiks ja hiljem kuni tema elu lõpuni oli ta niivõrd võimas eesti mõjukas india, sadadele miljonitele mõju avaldav inimene kelle sõna otseses mõttes ühest pilgust tööst käeliigutuste ühest sõnast sõltus väga ja väga palju. Siin mõni aeg tagasi võis televisiooni vahendusel jälgida filmi. Hiipik film kestis üle nelja tunni, aga andis kandist ja tema elustama võitlustest üsna hea pildi. Mida sa tahaksid selle filmi kohta öelda ma enne, kui hakkad filmist rääkima, ütleksin, vastu oli nii palju, et ega eesti keeles ei ole ju eriti palju kirjandust kätte saada. Aga kandi kohta ja tema enda, see lee asi, maailm on väsinud, vihkamast on 1969 vist lund raamat koos olnud ja see on, seda võib võtta, et Eesti nagu mingi pühatekstina võib aeg-ajalt lugeda, see on olemas. Vist. Ja siis on olemas veel Tartus 1939. aastal välja antud minu elu ja õigus ja see vist on kõik. See on kõik, mulle tundub ka ja ja selles mõttes dub ilm teenis minu arust küll väga tänuväärset ülesannet ja siin me näeme, kuivõrd Ta suudab hästi asetatud kinokunsti ikkagi vahendada ideesid ja anda maailmale visuaalselt ja kunstiliste vahenditega kätetaolise mehe eluloo, tema oleku. Ja Ma võin olla subjektiivne, kuid minul seal ilm väga just meeldis. Meeldis mitmes plaanis, esiteks seda üldse. Taoliste juhtide elulugu on vaja tunda ja kasutada ja rakendada neid kogemusi, mida need Rahvas sellelegi omandanud ka hiljem aastakümneid see on üks pool, aga teine pool ka muidugi kunstilist mulle tundub, film oli siiski hästi tehtud, sest ka see peanäitleja, kes esines kandja rollis, Ben Kingsley ja tema on ju? No ma ütleksin, see on kõik kummardused ja austusavaldused. Ta suutis mees nii avada ja isegi kuidagi väliselt, sest mul on meeles väga palju kandi portreesid ja me oleme kõik piltides palju näinud, niisugune nagu ta oli kõhetu ja jaa, jaa. Kiilaspäine prillidega ja malbe naeratusega. See näitleja suutis seda küll väga ilusasti edasi anda. Ja siin võib võrrelda kusagil kõrvutada todasama filmi kamine hiljuti jooksnud kinodes filmiga ma ütleksin kunstiliselt tasemelt oma mõjult muidugi Jeesus ilmunud arme. Noh, selle kõrval armetu kandideerimine kõrval kui nüüd rääkida kultuuritaustast ja sellest olukorrast, milles kerkis esile selline vaimuhiiglane nagu Mahadma kandi ja püüda seda võrrelda selle poliitilise kultuurisituatsiooniga, mis meil on siin praegu Eestis, mida sa tahaksid selle kohta öelda, sest et on ju teada, et ajaloos suurvaimud kerkivad esile ikkagi väga erakordsetes olukordades, kui selleks on küpsenud mitmesugused tingimused ja seda sünnib üpris harva kassad näiteks Eestis oleks midagi taolist võimalik, et kerkiks esile selliste omadustega mees, kes siis noh, ütleme välja võtaks Eesti asja hakkaks seda aja. Mingi ajaloolise tõenäosuse järgi on see võimalus kahjuks paraku väävlilaike väga väikesest, mis oli kandi nagu selle pinnaseks, kus sai välja tõusta. Esiteks India kultuur, mis on ainulaadne kõrvuti hinnaga kaks ainulaadsed kaasatud kultuurimaailmas kes on arenenud juba üle 6000 aasta võib-olla enamgi, ühtlaselt järjepidevalt ilma langusteta kokku kollapsita, ilma katastroofi deta. Kõik teised suured maailma kultuurid on tõusnud ja õitsenud ja hävinud, India erand ja Hiina on erand. See on üks, tal on, toodi järjepidevust, aga esiteks teiseks muidugi teistpidi tõenäosuse järgi 300-st miljonist tollal ütleme elanikust on tõenäoliselt kasvab üles ningi siine tippmees on suurem kui miljon hulgast. Ja seoses selle kultuuritraditsiooniga muidugi need sajanditepikkused India mõttemaailmas käibinud traditsioonilised mallid. Vot need aitasid kujundada seda kandi fenomeni, ma mõtlen just selliseid asju nagu saatuse tunnetus, karma, teatud mõttes india, selline Te nagu sissepoole pööratud india mõtte, psühholoogiline, nagu tugev külg, sellised arusaamad nagu vastutus oma tegude eest, karma ütleme seadus kõik, mis sa teed siiski iseendale, sellest oleneb suga võimalikud järgnevad ümbersünnid ja nii edasi ja muidugi üks tugevamaid jooni, mis on paljudel india filosoofiatel omane. See on sedagi vallatu Sachinsa ahimsa printsiip, mis ei ole mitte mõeldav pelgalt nii, et ära tappa mingit teist looma, vaid vaid kui ta on ikkagi ortodoks saalne printsiip, siis ta kehtib, nytioos sõnas kui mõttes, vot see on asi, mida me siin patust või mingist kuriteost rääkides tihtipeale uneta määrama, ütleme, et pahategu on paha. Ent India ja kandiseda rõhutab väga mitmel pool ka oma autobiograafias mujal ütleb ka, et kas mõttes või sõnas või teos on ütleme, vägivald on igal juhul on taunitav ja kandi tundus olevat lausa äärmuslik nõukogude, nii nagu ta vaatamata oma seise pehmusele leebusele valgusele võis olla väga jäik mõi juhtudel. Ja mulle tundub BC Vägivallatus laine Pindiaska Ta on omane nii budismi litsianismile kui ta teistele koolkondade ahimsa printsiip. Ja need, kes on väga ortodoks saaled, näiteks stalinistid, ega nad absoluutselt püüavad vähematki kahju, mitte team, alates putukatest kõnnib piip mingi luuakese agenda ees, teed puhtaks, mitte juhuslik pealastude hingad läbi marli, et mitte sisse hingata, mingid kihulast. Loomulikult künnavad põlduri pussidest tappa ka mingit taolist äärmuslikust oli ka kandisele vägivallatus juures. Näiteks meenub episood tema pojaga Lõuna-Aafrika Vabariigis, jällegi kui too oli raskesti haige ja palavik juba üle 40 kriisiolukord juba kutsuti, arst ja arst mõõdab ja vaatab, ütleb, et ta võib päästa ainult kuuma piimaga, et muidu võib ära surra. Kandja ütleb, et ei mingit kuuma piima. Tähendab, no kuivõrd lom, loomne toit taanlast ütleb, et ei mingit kuuma piima arstkisime, no kas sa siis paned oma poja elu kaalutes? Ja printsiip on tähtsam? See on natukene kummaline suhtumine ja ta kogu elu hoidis selles mõttes, kes sellist nii taimetoitlus muidugi, ja mitte paha tegemist väga, väga selgelt, kuid ma rõhutan just sööta võrdsustas sama hästi. Tegusõna ja mõte on, mõlemad peavad alluma imsa printsiibile, see on totaalne printsiip, mis läbib. Ja võib-olla teiselt poolt see, mida nüüd kandi poolt hästi kilbile tõstetud, sama saatja, Graha, passiivne vastupanuvägivallatu vastupanu. Ega see ei olnudki nii, kuidas öelda, aga nii passiivne ta oli suhteliselt aktiivne, kuid ta ei ole selline asi, et ma nüüd. Pursoad mitte sellele ta ei kutsunud, vaid just filmis oli ka hästi näha, et et teatud aktsioonid on teatud toimingud, teatud massid liiguvad, osalevad mingites suurtes manifitatsioonides, aktsioonides. Aga see on selline Gingelik, Enda löögi alla panemine ja see tuleb välja ka eest. Teises teegist, nii kandifilosoofias kui ka kogu Indiasse on kannatuse ja mõtleksin mingi müstika või masohhistlik kannatuse iha. Kandis ütles ka, et, et kannatus on inimhõimul üldse iseloomulik värk, inimene peab kannatama seal seesmine seadus, seesmise seadus endal oli kaks seadust, mida ta rõhutas, inimese sees peab olema armastuse seaduse kannatuse seadus. Aga ma ei jõudnud ikkagi veel testi selle eesti paralleeli juurde, ma möönan, et Meil ei ole selliseid võimsaid traditsioone, kuigi see ei tähenda sa üldse küsimus nii panna eesti kultuur ja india kultuur, et üks on parem, teine halvem, nii ühtegi kultuuri võrrelda. Aga meil puuduvad sellised traditsioonid, me oleme väga hädas. Meie demokraatia traditsioonid on Eestis väikesed. Kui me räägime näiteks, et Venemaal olnud vaikset, siis Nad Eestis on pisut võib-olla enamat, aga mitte rohkem. Ja õigupoolest kogu me ärkame hakkas ka möödunud sajandil pihta. Aga mingil moel siiski see Eesti vabaks saamine pärast esimest maailmasõda ja ja iseseisvumine tugines ka ikkagi taolistele aatilistele meeste-le, nende mõteteline tegevusele, nagu see oli, ütleme kandingis selliste oli meil ka ikkagi alates Tõnisson ja jaa, muut, Laidoner ja Päts või oli meil need vaimuinimesele küll. Aga Eesti jaoks nad võisid olla ka muidugi, ilmselt ei olnud nad selliseks eeskujuks nagu kandjuli Indias. India mõtte seisukoha pealt on mõisteid olemas nagu pakti või pakti jooga või guru, ütleme jooga ütleme, filosoofias on üheksa põhilist nii täiusele või siis ühinemisele mineku teeb meetodid ja üks nendest on pakti joogas on läbi armastuse läbi andumuse saavutada pühendusse Labsoluudiga kõiksusega jumalaga, nii edasi. Peab olema mingi objekt, keda meeletult usaldatakse ja austatakse ja armastatakse, teenitakse. Nad on tavaliselt mingi jumalus, mingi õpetaja, guru ja kandi oli kogu rahva jaoks oli selleks. Ja nüüd ma küsingi vat sinu küsimusele vastu kaat, et võtamegi Eesti viimase 100 aasta ajaloo meil on olnud Eesti palju ja tänujumala Sist tugevaid inimesi, aga on ükski selline, kes oleks võinud olla kogu rahvused Eestis, eks noh, õpetajaks suure tähega või guruks. Ei ole. Kahjuks tuleb sinuga nõus olla ja kandist edasi rääkides jõuame tema surma juurde ja see surm oli vägivaldne. Sõit läheb ja mõtle sellele, et tal oli tema populaarsusest hoolimata küllalt palju vaenlasi, kes soovisid tema hukkumist. India poliitiline elu neljakümnendatel aastatel kulmineerus väga tugevalt usulist vaenu. Ja ilma siit ei ole see muidugi inglased ka, kes väga osavasti. Mäletatavasti kui jaotati ära Pakistan, Indiast üks tervislik riik lõhuti ära nimelt religioosse printsiibil ja see on alati viitsütikuga pomm, sihukene asi. Kandi, kes oli elu läbi võidelnud tolerantsi eest, et kõik usundid on võrdsed ja kõik nad viivad ühele sihile, nagu sai öeldud ja pühakirjad on kõik ka sama hästi, ta ütleb, et ma aktsepteerin nii koraani kui ka uut testamenti ja asenda vestati selliseid tekste. Ja temal oli see iseäranis mõru tajuda, et kogu elutöö selles vallas tal läks luhta. Inimene, kes kutsus nüüd India vabastamisele ja indi iseseisvusele ja sellistele aadetele ja siin ta saavutas rohkem nii-öelda harmooniat kogu indi elanikkonnaga kui rahvusliku ja usulise eristatuse pinnal. Ja tema viimaste aastate kirjelda ajad ja tema enda tollest ajast. Kirjapandu ja esinemised räägivad, et oli kibestunud elu lõpus sellest nagu mõningas mõttes juba täielikult saatsoldi ennast jätnud, et ei saa sellest kummalist vaenust muhameedlaste ind ristide vahel jagu. Ja ta tajus väga selgelt ette, teadis oma surma, et ta saab sellise akti läbi teoks. Oli see ettenägemine, oli see mingi muu taju või oli ta lihtsalt hoiatu töötud, aga, aga ta mõningas mõttes no lasi ennast tapalavale minna. Jah, sellest on kirjutatud ja räägitud ju palju, et samal päeval 30. jaanuaril 1948 kui ta püstolilaskudega tapeti hommikul vesteldes lapselapsega, ütles ka, et ei tea, kas ma homset päeva näen ja selline taju oli tal kahtlemata Ta olemas. Ma tahaksin selle saate lõpetada ühe maailma suurvaimu sõnadega. Albert Einstein on öelnud mu kandi kohta nii. Oma rahva juht, kellel pole maist võimu. Poliitik, kelle edu saladus ei peitu mittevastava taktika osava sea oskuslikus kasutamises, vaid eranditult tema isiksuse allutavas, mõjus. Tal on heldelt jagatud tarkust ja alandlikkust ning olles otsustav ja vääramatult järjekindel, on ta pühendanud kogu oma jõu selleks, et ühendada oma rahvast ja kergendada tema rasket saatust Euroopa toorusele, vastandas ta lihtsa inimliku väärikustunde ning seon teda igavesti kuulsaks teinud. Võib-olla on tulevastel põlvedel raske uskudagi, et selline lihast ja verest inimene on kunagi meie maa peal kõndinud. Stuudios olid Priit Kelder ja Jüri Raudsepp, juttu oli suur.