Tere, head muusikasõbrad, mina olen Jaan elule ja on alanud saade originaal ja koopia ja täna ei ole ma teps mitte üksi siin vaide, minuga on üks selle ala fänn selle originaalide ja koopiate fänn Tartust. Margo tõesti on tema nimi ja ta tuli siia saatesse rongiga juba hakkas varahommikul sõitma, et olla platsis, et teile see tore saade teha ja Markol on väga palju huvitavaid originaale, leia koopiad ja kuskohast on tulnud see huvi ja tegelikult kust sa pärit oled? Noh, tegelikult nagu Jaan juba siin ära mainis, et olengi Tartust ja ja olen sealtsamast kandist, kust jaan ka omal ajal veeriku linnaosast Nii et täitsa veeriku inimene ja kohe sünnist saadik. Ei olin natuke varem, olin nagu rohkem Tiigi tänavapoiss. Ahah, aga tartlane, elu ära elu just. No räägi oma hobist, siis sa ütlesid, et sul on mingi 5000 kaverit originaali, et kuskohast see nüüd on siis haigus peale tulnud, ütleme jutumärkides haigus. Vaata, see ongi kõige huvitavam, et, et see haigus on ütleme nagu kuus-seitse aastat, Ants ja Vanavarasemalt ei tundnud ma siukse muusika ütleme, salvestamise ja, ja, ja, ja ajaloo vastu midagi, aga, aga korraga ma mäletan seda, sõitsin doga ja, ja kuulasin San Franciscos ja siis siis nagu öeldakse, prüksatas peas fotod, kust see on ikka tulnud. Ja sellest ajast peale ongi tekkinud see huvi välja selgitada, kust on eesti laulud pärit või kust on nende algupärandit. Ja ma ütlen, et Margo materjal, mis tal siis on tegelikult väga tänuväärne pärast, et tihtilugu meie lugudel, mis meil on Eesti rahvusringhäälingu fonoteeki ides ei ole öid autoreid, sellepärast omal ajal pandi kolminovskija traditsionaalne rahvalik saaks nad lihtsalt ära salvestada need ilusad lood, aga nüüd me lõpuks leiame õiged autorid nendele lauludele ja see on ülimalt tänuväärne asi. Tänu siis sulle, argument. Me saame selle vea, need vead siis ära parandada. Ja kas sa oled ise ka muusikamees? Kui võtta kaugest minevikust, siis veidikene jah, aga viimase teinud ja paarisbändis nagu mänginud, aga viimased 30 aastat ei ole otseselt kokku. Margariin püüdis ühte laulu mulle laulda, viis tuli väga kenast välja, ma sain aru, kohe, endine pillimees, mis enam hakkama siis vaikselt pihta, sa oled teinud ka sellised temaatilised saated ja tänane saade võiks kanda pealkirja kuulama neid vanu laule jälle sellepärast et on olemas ju ütleme varemgi, traditsioon on olemas, noorem generatsioon, vanem generatsioon teab neid laule kõik, aga vaata, on vaja nüüd noorematele tutvustada. On ju nii ja üks laul, mida? Ma olen siin tõesti verekoerana ja mitte ainult mina ütlen, oleme jälge ajanud, on siis see laul, mille ma isegi mingis intervjuus minu meelest hõikasin ka välja, et kui inimesed teaksid, et siis annaksid teada on see meie legendaarne postipoisi laul. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, eks ju, kõik keskmist laulu tehakse, et et see ei saa olla rahvalikke, seisa olla traditsionaalse, sellel peab olema autor ja see peab olema konkreetne lauljamat. Margo on nüüd see mees, kes tõmbab siis nii-öelda teki pealt sellelt laulult. Räägi siis sellel aukohta. Mis selle laulu kohta võiks ütelda, kus sa selle said, kõik see on päris põnev lugu, ma pean ütlema, et see nii huvitavalt, et ma kuulasin Mulgimaa autoreid, õigemini otsisin ja vaatasin, et seal, sellesama Mulgimaalaule lugude kõrval nende autorid on veel üks lugu, kantud, et Ma korraks kuulan, nagu internetis saab kuulata sedaviisi Gadget umbes 25 30 sekundit, kuidas keegi viletsa kvaliteediga ja, ja, ja aga kõrb kohe kikitas, et see ongi see laul, mida Eesti rahvas on taga otsinud, otsinud või. Väga armastanud. Ja, ja laul, ma võin siis öelda, siin loen siit. Sa tegid suure skripti saate jaoks ja Tallonson Troil, ent lõõmsam enimoor on siis selle laulu originaalpealkiri. Ja see pärineb aastast 1938 ja autoriteks on siis kliiv Erart ja Frank Stafford. Ja need on siis samad mehed, kes on teinud ka siis selle Mulgimaalgi ma ainult, et Mulgimaa on aastast 1937. Et see on aasta aega noorem laul, siis nii, et siis on saladuskate on tõstetud laulu postipoiss originaalid Tallounson, trein, Eind, lonson, enimoor on siis loo nimi ja ja räägi mulle siis nüüd räägi inimestele, kuidas sa selle loo siis. Kätte said selle looga ongi nii, et kui ma peale seda, kui ma ta leidsin, tahtsin ka endale salvestada, aga salvestamise juures tekkis niukene väikene probleem, et kodanikele see ei ole võimalik Euroopa kodanikel seda salvestada ainult Ameerika Ühendriikide inimestele ja siis selle juures ma tahakski selle laulu hankimisel tänada Ameerikasse elavat eestlannat varju lutseenot, kes saatis mulle selle loo nii, et tema sai osta, ema ostis välja ja saatis siis mulle siia, nii nagu ma olen ka internetiavarusi tas otsinud. Ühtegi rohkem esitajate ei ole võimalik salvestada selles mõttes, et ei ole digitaliseeritud, on küll kakskolm, esitad veel maailmas selle laulu esitajat, kuid digitaliseeritud. Nii et see on küllaltki haruldane versioon, mis meie raadioaparaatidest kohe kuuluma hakkama, väga vahva ja siis sa oled võtnud siis nii-öelda kaveri ka siia palunud, et keegi peaks laulma. No mis, mis, mis variandi sa oled lihtsalt sellepärast, et seda laul on tõesti väga paljud salvestanud ja laulnud seda laulu. Ma arvan, et, et võtaks selle laulu esitajaks täna valiksime hoopis Ivo Linna untsakad, sest olles ka selle omal ajal, eks ju, ja tema on 39. aastal laulis aga, aga Ivo Linna untsakad tõi siis 1998. Et see on nagu natuke tänapäevasem ja, ja äkki ta nagu paremat valikut Parima kvaliteediga jah, et ei krõbise nii hirmsasti sellepärast et hoiatame ette, et tänased laulud, mis siia saatesse on valitud, võivad olla väga sellised, ütleme mitte puhta kõlaga, kuna nad on väga vanad ja väga vanad salvestused, tihtilugu ei ole jääkõlaga, aga nüüd siis kuulame, kumba pidi. Me kuulame, kas kuulame, kuulame kõigepealt, tuletan meelde, kuidas eesti keeles kõlas jah, kõigepealt kuulame untsakad, Ivo Linnat, eksju ja siis kuulame ka originaali laul nimega Tallounson. Äng, lonson eni mool ja esitab seda Sidney Lipton, ansis krosfenorhous Dance Orchestra ja vokaal Albowli, kes siis seda laulu laulab ja lugu on salvestatud 13. jaanuaril 1938. aastal. Tehtud tekivad laeval kõikjal had a. Ülal külla linnalaviinile vee kõikjal uudiseid tõi posti. Nüüd vaid möödund ajast. Soojas kambris oli tuju triiti. Jalgu puhkas hobukülma roostu ja siis läks jälle lahti täies hoos. Mälestused lüüa palli postipoiss. Ei, vaid ka möödunud ajast mälestus. Uhke kardaan külast külla, linnast. Kõike uudiseid tõi postipoiss. Nüüd vaid möödund ajast. No lõpuks ometi on siis postipoisi originaal ära kuulatud ja ma arvan, et sellest Viljandist võiks teha tegelikult mingisuguse uue orkestratsiooni, näiteks Ivo Linna võiks laulda seda laulu just täpselt sellises seades, nii nagu tegi seda Sydney Liptoni orkester ja uuesti ära salvestada näiteks politsei big bändiga, miks mitte politseiorkestriga ja läheme nüüd edasi kuulama veel vanu laule ja mis laulud sul nüüd siis meile varuks on, siin Marko? Järgmisena võiks võtta kuulamiseks teise 30.-te aastate omalajal Artur Rinne poolt kuulsaks lauldud laulumäe peretalgud. Olen seda lugu kuulnud küll see nüüd enam mulle üllatus ei ole ka väga, aga iseenesest siia saatesse sobib täiesti ideaalselt ja seda on laulnud siis laulnud Artur Rinne, siis ta on salvestanud seda ju kolmekümnendatel, eks ju. Ja hiljem ka, eks ju. Hiljem jah, aga need on ka vinüüli peale jäänud, et ega nende kvaliteet pole ka vist kõige parem, sest et sellel uuel Artur Rinne kauamängivate kolmikul ei ole seda laulu. Nojah, Artur Rinne on tegelikult niivõrd palju salvesed lugusid, et temast oleks võinud teha 10 plaadilise sellise poksi, aga noh, see on siis lihtsalt üks valik toimetada kätevalik, see, mis sina selle kolmikplaadi peale sai, Artur Rinne on siis sündinud 1910. aastal Narvas ja ta oli ülipopulaarne laulu. Ja teda siis saadeti ka nii-öelda represseeritud vangilaagrisse ja ta töötas Estonias, hiljem ka oli hoopistükkis kaupluses müüa, ta müüs raadioaparaate ja plaate, need ise laulis, salvestas ja, ja, ja siis mis neid samu plaate ja hiljem siis võeti ta tööle televisiooni režissööriks, kus praegusedki teleinimesed. Vanemad töötajad mäletavad seda, kuidas Artur Rinne oli tere, muusikasaadete režissöör ja ja ta oli küllaltki karmi käega režissöör, ta ei olnud midagi nii sõbralik, nii nagu paistab tema lauludest välja, noh niipalju siis rinnest. Aga räägime siis sellest originaalist. Noh, originaal on siis soomekeelse pealkirjaga Viola turbynen, tantsidki. Pille Viola, Turpeinen, tantsid kiibile, just selline, selline soomekeelne laulu pealkiri. Väga põnev. Nii, aga kesse lauda? Torluse kohta, ühesõnaga pole võimalik Kont välja otsida otsest autorit, ühed väidavad, et tegemist on soome traditsionaaliga, teised andmed, et on autoriks pakkunud Anti Sürje, nii kindel on see, et laulusõnad on temalt pärit. Access esimesena esitas, kas vioola Turpeinen või antiandmed puuduvad. Kuigi mõlemate salvestamise aastaks on 1929 aga Soome-poolse laulu esitaks, oleme valinud siis kaustinemist, jah, pärit. Kaustik on selline koht, kus väga palju folkfestivale peetakse, ilmselt on siis tallari, kes siis seda laulu meile esitab ka seal just tänu sellele festivalil alguse saanud ja salvestused, mis aastast. 1999 on see salvestus, aga muidugi, dollarid on Soomes ikka hästi tuntud, sest nende kontsertreisid on viinud 18-sse riiki ja antud selle ajaga 1600 kontserti salvestatud kaheksa albumit ja nii tuntud nii Euroopas kui USAs. Ja seda on ka siis muidugi seda laul on nagu vist olen Toivo Nikopensius salvestanud kunagi ansambliga suveniir ja 1999. aastal, aga me kuulame ikka Artur Rinnet seda head versiooni. Ja selle laulu nimi on siis mäeperetalgud ja soome keeles siis on laulu pealkirja Viola turbõnendantsid kiibile ja kuidas sa siis ütlesid, et et autorit, see on raske leida? Ühed ütlevad, et see on traditsionaal, aga ilmselgelt on tal olemas autor. Kuna ta on niivõrd keeruline lugu oma meloodiakäigud ja harmooniat on ju? Ilmselt siis on tema autor, pakume välja, anti sürjaniemi, kuna sõnad on jah, nagunii tema omad, nii et kõigepealt kuulama siis Arturit ja laulu nimi on mäeperetalgud ja siis nii-öelda soomekeelset originaalkeelset versiooni sellest laulust, see on siis ansambel tallari ja laulu nimi on Viola turbinendantsid kiibil. Need mehed aga käisin Peremehega ära. Tarvete vennad, keda vaadatakse nöörina Kui juba Koeru kandis kangeremeerida võitnud algul Peedu Enne kui me läheme järgmise laululoo juurde, üks küsimus sulle, kas arvad ära, kes on see 1936. aastal kuulus meie laulja, kellest ajalehed kirjutasid, et nimede eestindamine komisjonis oli keeldunud talle andmast Eduard Johannes Karlssoni uueks nimeks Erik Karusoo. Liiga otsene vihje Eriku karusule. Enrico kruusa ja see kuulus itaalia laulumees. Ja uue nime sai ta Eeva varri saaja. Ahah, see on see 1009 seitsmendal sel aastal Luunja vallas sündinud mees, kes 1982 USA portlandis suris. Mida võiks muidugi veel tema kohta öelda, et kolmekümnendatel aastatel laulis ta helikandjatele mitmeid tuntud laule, mida meilgi on lauldud roosiaias kannikesed tule ääres, istun, mina, raha paneb rattad käima. 1937. aastal laulis ta Viini rahvusvahelisel lauluvõistlusel ennast muide hõbemedalile. Seejärel angaseeriti ta Viini rahvusooperi kui Stockholmi kuningliku ooperiteatri koosseisu. Nii et tegemist oli tollaaegse väga hea lauljaga, kelle häält muide siiski võrreldigi Endrikuga Rusoga aga edaspidine karrisoo Mu elu viis ta rootsi õigemini põgenes, kui venelased hakkasid Eestisse jõudma hiljem ta emigreerus USAsse ja tegeles seal edasi aktiivselt muusikaga. Tänasesse saatesse oleme valinud siis tema repertuaarist roosiaias. Laul nimega roosiaias ja ja selle laulu jäljed viivad meid. See, et tegemist on saksa vana traditsionaaliga, aga kah täpsemad andmed ei ole suutnud ühesõnaga tuvastada või leida. Jah, ja see originaali nimi on siis treenendasindoft homsonskevandi ja seda on siis laulud ka väga paljud saksa artistid, kaasa arvatud ka selline kuulus südametemurdja nagu Heino ja see Heino, no temal on selline niukene tümakas versioon. Me seda tümakat küll ei, ei, ei, täna ei kuulad, me kuuleksime sellel lool lätikeelset versiooni ja, ja läti keeles, nüüd kui andke andeks läti keele oskust, ühesõnaga mina püüan siis seda läti keelt teile siit lehe pealt maha lugeda. Ja läti keeles loo nimi Sky seda tarvis, nii et see ja maris Vetra laulab, siis selle laulab meile nii, et kuulame kõigepealt Eduard karrisood või siis õigemini Eedo karrisood. Ja pärast siis kuulama lätikeelset versiooni, minu meelest ka päris põnev kuulata seda Meie lõunanaabrite keelt, sellepärast et seda nii harva ju Eesti raadiojaamades kuulda saab, on. Ja kindlasti on noh, see laul meile kandunud ka lätlaste kaudu, sest mõlemad versioonid on lindistatud Bellakurd orkestriga. Nii-öelda tehtigi Eesti versioone läti versioon samal ajal enam-vähem siis mõlemad on bella kord orkestriga ja Eedo karri salalapsis eesti keeles ja ja maris, Svetra laulab siis läti keeles laule, kuulame kõigepealt siis kuidas kuulame. No kuulame seekord siis lätlaste esituses ja kuulame siis teisena Edagaris arrisot teemani. Oo. Mu poodi. Nüüd järgmine laul on väga populaarne, selline sünnipäeva laulda on lauldud sünnipäevadel ja tema järgi seatud rahvatantsu ma tean väga hästi ja mina isegi olen seda laulu laulnud. Kuna meie orkestri lugupeetud orkestri esimene välisreis viis meid Poolasse, siis mõtlesime, et võtaks kaaslasena külakostiks mõne laulu ka. Kuigi jah, meil laulsime seal poola keeles ka, aga mitte seda laulu. Ja seda laulu laulsime seal siis eesti keeles, muide poolakad said aru sellest ja äratundmisrõõm oli suur. Kuigi me eesti keeles laulsime, aga ilmselt ongi päris põnev, kui näiteks sulle lauldakse, noh, ma ei tea. Kaerajaani lauldakse näiteks norra keeles, seda on ka päris põnev kuulata, nii et see järgmine laul eesti keeles on poolakatele väga, väga põnev kuulata selle laulu originaali pealkiri on siis Laatjevjoška siis läks tütarlaps, kõndis tütarlaps, see on ju täiesti selge. Ja mis laul, meel eesti keeles selle asjaga nii-öelda katusesüte. Eesti keeles on noh, kuna jaan juba ütles, et tema on seda ka laulnud, aga võib-olla meie valiksime selle 50.-te aastate tuntud naislauluduo Leida Sibul ja Hilda Koni jaamast. Aga. Pole veel laulu pealkirja Me oleme poola keeles, aga kuidas. Igatahes on eesti keeles on, kõndis neiu, just kõndis neiu mööda metsa, aga me peaksime vist kuulajatele räägime ka natukene, võib-olla seda ajalugu. No teadupärast on see selle loo originaal, eks ju, Poola treisõnal jah jaa, pärineb Me teame seda. Aga, ja pärineb ta Poola andmete järgi, 19. sajandi esimesest poolest on see meloodia pärit ja Ülem-Sileesia st kinnitatud andmetel laulis teda esmakordselt Julius Rogers 1863, aga nagu siin ennem sai öeldud, tihti on autorluse osale viitavaid niukesi andmeid teisigi. Ja Vene väljaanded vihjavad, et meloodia kattub nende laulude kurutizza vertit Sa, Shar, kauboi või šargalu Boy, kuidas keegi seda laulu laulnud ja nemad arvavad, et see on nagu meloodia pärit. Juudid käijana järele jah, ja juulis laskja seee, nemad ütlevad, et see nende laul, sellise pealkirjaga laul. Üldiselt ega venelased ka väga seda väidet ümber ei lükka, siiski, et ta on poola laul, sest et Poola ja Venemaa võib-olla omaaegsed suhted olid nii lähedased, et keegi laulis sellest meloodias teise laulu ja nyyd hakkaski kanduma ühele poole või teisele poole. Ta ise käib ringi, jah, maailmasõjas on ennegi olnud selliseid juhuseid, laatuse viska, on siis poolakeelne loo pealkiri. Aga ma arvan, et kui kuulaks äkki jaapanikeelset laulu pealkiri ei oska keegi jaapanikeelset täpselt ütelda, aga pikkade tõlkimiste kaudu on internetis tema pealkirjaks saanud Davidson. Ehk siis neiuke neiuke jah, ja laulab seda laulu siis jaapanlanna nimega Juku Oishi. Meie inimesed seal jaapanis teevad suuri tegusid, miks mitte siis kuulata jaapanikeelset muusikat siia? Ja teisena siis kuuleksime, siis meie lauluduo Leida Sibul ja Hilda Koni esitusest sobib. Jaapanikeelne oli päris huvitav versioon, noh, see oleks nagu selline BM-i jaapani rühm lõkke ääres kitarriga lahvalvad seda toredat Poola laululaade viska, nii nagu poolakad seda laulu nimetavad, päris vahva. Aga Jaapanist jõuame ilm Nonii äärde, järgmise lauluga või laulupaariga, õigemini. No see laul vist eelmise riigikorra ajal polnud eriti soositud, selle tõttu teda laiemalt publikule esitatud lauldi vist ainult rohkem nagu kodustes seltskondlikke kui üritustel ja kui uksele kinni kardinad ette tõmmatud ilmeni sääre saades, selle loo nimi aga võiks ütelda, et üks laulja siiski meil oli omal ajal, kes seal julges ja ära laulda ja see oli Tarmo, piisab, tema tegi aga asjapulkadele väikse ninanipsu sellega, et pani laulule teise pealkiri, panin teise pealkiri oli meremees ja suutis ametnikele ühesõnaga klaverit ja kes need kõik tsensorid seal olid vahepeal, aga need ei pannud vist tähelegi. Siukese süütu pealkirjaga laulukene oli tegelikult nii-öelda vastaline laul ja ta vastaline, aga, aga no niukene mitte soovitav just. Aga meie vast kuulaksime ilmeni ääres pealkirjaga tahad ja ma arvan, et me valiksime täna ühe niukse ansambli nagu Nipernaadi. No see on väga-väga tore ansambel, ma olin ise selle ansambli sünni juures, kui ma võitsin kokku Juhan sütti ja Edvin vendi ja Kait Tamra, et nad saaksid oma nii-öelda mõnusat rahvalikku triot moodustada seal Võrumaal. Ja alustasid nad juba aastal 1993 ja sellest aastast on ka see laul ise pärit kuulatav laul ilmeni ääres. Nagu me näeme aasta numbrist, siis juba õis seda laulu seda ilusat laulu laulda. Kui me hakkame siis algversiooni juurde minna, mis, kuskohast see algversioon pärit on, selle laulu? Allversioon algversioon on pärit Rootsist ja 1938 ja, ja nüüd ongi jälle järjekordselt käärid selle peale, et ta kõlas esmakordselt 1938 filmis Stern hööver parem selles filmis Torre laulis siis Harri plandeelius, autorluse kand, segased lood. Allikad annavad autoriteks villant ja Rikstanud ja Ragnar vestring, kuid filmi juures olevat tiitrid annavad autoriks hoopis ameeriklase Felix Merle Lennoni. Lennu näha nii, et mõni autor väidab, et koguni tegu on traditsionaaliga, kus tõde jääb selgusetuks kõigil võib õigus olla aga kuulamiseks, siis oleme valinud Harry Randeeliuse ja tema versioon pärineb aastast 1937, kuigi film oli 38 ja eestikeelse kaveri, siis esitab meile Nipernaadi. Nii et kuulame õievalt Nipernaadit, tuletame eestikeelsena selle laulu meelde ja siis laulu nii-öelda originaal, ehk siis sealt, kus ta vähemalt pärit on rootsima filmist Storm värs Kääran ehk siis torms kääride kohal ja laulab seda laulu siis Harry Brandeelius. Ilme nii. Ukrainas pidas ka sõitnud meil järel veehaare. Ei ole meil karu väga paika partei mardi hääl. Koidiga algul neiukesed väiksed vastu võtvad Metsla. Ei ole liiga aeglane ja ma ei ole ka. Ta järele väikene. Saage liigu, ela jo päike. See oli vast kui väikelaevu näeb, ta ei abielupaar taevanägemisest. Tuleb jaanipäev, siis saan siin. Saan siin harus kaaluma. Timo. Anade seegi lapsemeelsust ning Lila võitu. Annale Seeg lapsele Pramps, Mobrit hooned, homson, Tom. Lõhnabsonuusiidillamsklit Remmeroom siiani toorproovisiid uuenda v sai Henn Veevaid hiina vääre kom. Hansen somb MB sõnami. Ammlierly hommisin närifetud seal öö. Pohlak Jansons ööl orelil plaadi soomlane Ella Antoundendasten Laasvar ööbin obleegaa globiigere naastuõõne, laagra ligi küll soni hel. Kaarel nagu. Soomes välvam Glenn Hamm ZIM Killi, kuivõrd ta on jälle poollen panev, in it? Need selle all on kindlasti ON röövlid. Ja Konstanzi kui väärvöö laagree staap, Marbüüd, ülaindividuaal, nämbee, Anvari plik, kirav Ei promi. ON VEEL VEEL Hamm kra VEEL. Siis, kui on õige Kuulasime siis laulu ilmeni ääres laulis ansambel Nipernaadi ja siis rootsi keeles laulis seda lauluhari Frandeelus. Lugu oli salvestatud 1937. aastal ja hänhaade Seeglaps amm maastan oli siis selle loo nimi andeks rootsi keele oskajad, minu rootsi keel on küllaltki kehv, aga vähemalt sellised nimed on siia laulu juurde kirjutatud. No selle koha peal hakkab lihtsalt meie aeg otsa saama ja Margo tõesti Tartust. Suur aitäh. Kas sulle meeldis siin olla, kas sul on veel materjale siia tulla? No materjali jätkub, nii palju saatedki ei oleks, aga alati on tore ja, ja mõnus istuda Jaaniga siin vastakuti ja ja vestelda muusikast ja klaveritest ja lauludest. Ja veel kord suur tänu nagu teistele ja kuulajatele siis nii palju, et. Me kuulasime praegu saadet originaali ja ja see oli sarjas 47. saade, 40 kaheksandas kohtume taas ja saadet jääb lõpetama selle laulu, kus neiu kõndis mööda metsa ja otsis vaarikaid. Poolakeelne versioon, ehk siis õiges originaalkeeles laulja, seda laulab loomulikult kõige kaunim Poola lauljatar, minu meelest mar õlarodovitš Slade veskandoolassetska on selline poolakeelne on olemas ja ma arvan, et see on täitsa tore versioon. Niisiis kohtumiseni kunagi tulevikus. Saate tegi ja Nelbula ja külaliseks oli Margo tõiste.