Tere hommikust, head kuulajad ja kena pühapäeva hommikut. Tänane külaline on noor ja edukas moekunstnik esimene Eestis, kellel on olnud võimalus koos oma kollektsiooniga osaleda Berliini moenädalal 2012. Tere hommikust, lilli. Jahilo. Tere hommikust. Lilli. Mida tähendab tegelikult üldse selline kutse Berliini moenädalale ühe moekunstniku jaoks? Minule tähendas ta väga-väga palju, et ma ausalt öeldes ei oleks arvanud, et nüüd sel kuul saab firma või ateljee alles kahe aastaseks et juba nii vara ja, või nii peatselt tuleb nagu selline kutse täiesti suurele Euroopa moelavale ja moenädalale. Et see on, ma arvan, et suur tunnustus ja, ja ma loodan, et see tähendab seda, et ma olen oma tegemistega õigel teel. Et kahtlemata ei peaks arvama, ei saa veel arvata, et see üks esinemine Berliini moenädalal nüüd avad mulle ei tea, mis uksed. Aga ma arvan, et on oluline samm edasi ja ja, ja ma arvan, et on veel kõige suure algustähega. Seda kindlasti, aga, aga mille eest või kuidas selline kutse tuleb, et moekunstnikke on ju sadu ja sadu ja igal maal on umbes neid sadu. Ehk siis mille poolest sind välja valiti, olete teada saanud? See see sugu, mina olin kutsutud sinna ligi valitud, kandis nime Baltic Fashion Kädwok sinna ligi kutsutud siis neli disainerit Läänemere piirkonna riikidest ja oli siis välja valitud üks disainer Lätist, Rootsist, Poolast ja Eestist ja Eestis siis langes valik ilmselt just siis minu kasuks. Ja ma tegelikult seda inimest, seda kunstilist juhti, kes seda, seda show'd nii-öelda seal korraldas. Tunnen teda juba paar aastat, aga me oleme olnud seotud hoopis muudel teemadel ja üldsegi mitte väga loomingulistel teemadel. Ja ta täitsa juhuslikult sattus mulle ateljeesse, nüüd sel sügisel tuli minu ateljee asub Tallinna loomeinkubaatoris. Ja ma tegin seal just mingit tööd, astud uksest sisse ja seal oli loomulikult väga suur üllatus, sest oli seal tegede ringkäigul, vaatas seal kõik need ateljees ja stuudiot, kes seal loomeinkubaatoris asuvad. Ja talle väga meeldis see, mis ta nägi ta reaalselt nagu sai see minu loomingut nagu väga lähedalt, et näha ja katsuda ja minuga juttu rääkida, noh, minu loomingut loomingu teemadel. Ja siis oligi nii, et umbes siis mingi neli kuud hiljem tuli mulle kiri postkasti, kas ma oleksin huvitatud üles astuma oma kollektsiooniga Berliini moelaval, siis? Loomulikult, ma mõtlen, et kas see saab olla tõsi, on ikka nagu õigele adressaadile jõudnud. Ja loomulikult ma vastasin, hea. Nii et põhimõtteliselt oligi niimoodi, et pime juhus astus kõpsti uksest sisse ja. Võib ka nii öelda jah, et võib-olla kui ta poleks modell eestlase jõudnud, siis, siis võib-olla ma poleks teda kutset saanud. Aga lõpuks on elus nii, et kõik on nagu väga palju juhusest. Berliini moenädalal esitlesid sügistalvist naisterõivaste kollektsiooni talvised mantlid ja pidulikud kleidid. Et kui sa mõne sõnaga nendest mõlemast räägid, siis siis kuidas neid kokku võtta? Kollektsioon on tegelikult inspireeritud möödunud talvest üldse ilmselt eesti keskmisest talvest, mis on umbes selline, nagu me praegu, mis ta väljas on ja seega ma tahtsin talve tuua midagi, mis oleks soe, värviline, mugav, mõnus, aga samas elegantne, naiselik ja, ja siis ma lähengi selleks või nüüd selleks talveks kollektsiooni, mis vastab kõigile nendele tingmärkidele. Ja, ja koloriit on võetud hoopis sügisesest peenras lillad, roosakad, rohekad, toonid. Ja tõesti, ma arvan, et mugavus ja, ja värvilisus ja soojus on kindlasti hästi oluline olulised märksõnad selle kollektsiooni puhul. Et et minu arust mood, mis ei ole praktiline ja kus inimene tunneb ennast moeohvrina, ei, ei pruugi ka alati kõik olla. Praktilisus on, on tähtis, tähtis on see, et seda, mida sa lood, võib inimene omale selga. Ja minu jaoks minu kui disaineri jaoks on see väga oluline, et mina, mina ei ole selline disainer, kes loob moodi, kui kunsti või kindlasti need projekti tuleb ette ja on tehtud, aga jah, kollektsioonides on mulle see kandmismoment nagu hästi oluline, et ma arvan, et sa paned disaineri palju suurema väljakutse ette. On teha midagi, mida inimesed reaalselt kanda tahavad ja mida neil on vaja kanda ja ma arvan, et õigustab ka minu kui disaineri nagu loomingut. Et, et siis on, ma tunnen, et tal on Tallinn nagu väärtus ja funktsioon. Mismoodi see kollektsioon Berliinis vastu võeti, me ju tegelikult keegi ei tea moekaugete inimestena, mida see reaalselt tähendab, et et seal kätwoogil käib lilli, Jahilo looming läbi, mis edasi saab? No võib-olla sellest üritusest laiemalt, et see moenädal, kui selline kestis, siis tegelikult kolm-neli päeva igal päeval oli siis esimene, so kell 10 hommikul ja viimane kaugel 10 õhtul ja iga täistund toimus disainer iso ja, ja ühesõnaga see koht, kui selline see telk, et noh, ega ma ju täpselt ei teadnud ka, mida selle telgi real oodata, mis seal brandenburgi väravate all oli püstitatud. Et tegu oli põhimõtteliselt sellise pigem kerghoonega, kus väga mitu seda taks teedi osa ja mis mahutas endasse 30 meetri pikkust lava ja, ja suurt publiku istumisala, mis mahutas siis 700 inimest, nagu mulle öeldi, et oli noh, tõsiselt mastaabis täpne üritus, et mina pole isegi mitte käinud vaatamas nii suurt sõud rääkimata mu mu kollektsioon seal laval ja tagasisidet puudutab, siis ega disaineri ju ige on lava taga seal ametis nende rõivastega terve. Et ma publiku hulgas nagu sel hetkel olla ei saanud. Aga mul olid jälle Sõprusringkond toetusgrupp, kohalikud eestlased, keda ma olin saanud sinna kutsuda muudki tuttavad ja nemad ütlesid igal juhul, et mulle tuli väga-väga suur aplaus ja, ja garderoobijärjekorras oli, siis pakkusid need sifoonkleidid ja mantlid väga seal kõneainet oli uuritud, et kus neid küll osta saad ja tahaks kohe minna ja neid umbes selga proovida. Ja tegelikult mul õnnestus ka kaks, kaks ehet selles kollektsioonis ka Saksamaale uutele omanikele jätta, nii et et alguse ots on lahti tehtud. Kas need modellid, kes seal sinu loomingut kandsid, kas need olid eestlased või need olid kohalikud modellid ja ma panin tähele mingisuguse pildi pealt, et neil olid kulmud väga mustad. Vajalik. Kuna modellid olid kohalikud, kohalikud korraldajate poolt valitud kuna tegu oli ühisjõuga, siis ikka mina küll tegin omastilistika ettepanekud, mis puudutasid meiki ja soengut, aga lõpuks oli ikkagi see kohalik suursponsor Meybel linn, kes seda meiki tegi nende loovjuht, kes elemendi otsustes. Ja naljakas oligi see, et, et justkui meiki alustati, meigi tegemist, alustati, meiki alustati, siis mul on eesti keel täiesti alustasimegi tegemist, siis pidid olema väga naturaalne, õnnelik ploomikarva huultega ja, ja siis, kui ma lõpuks läksin need riided selga panema, modellidele nägin, et silmad olid tehtud täiesti mustaks ja polnud absoluutselt see, millest jutt oli. Ühesõnaga, ilmselt kuskil keegi arvas, et nii on kõige toredam ja parem ja sel hetkel sul ei ole enam midagi muud teha kui, nagu Koovutas loo, nagu öeldakse. No eks see oli ka mingisuguse niimoodi öeldes võib-olla suurema kontseptsiooni osa, et et kellegi nägemuses Iseenesest minu kui disaineri jaoks oli väga hea, ma arvan, nagu vaheldusrikas näha oma kleit hoopis teistsuguse statistikas või, või teises võtmes. Ma nüüd ei tea, kas ta just oli hea, aga igal juhul oli see, ma arvan, jälle uus uus kogemus. Nii, aga kui teha praegu nüüd kokkuvõte sellest Berliini moenädalast, siis küsida selline küsimus sinult lilli, et mida andis Berliini moenädal sulle lisaks sellele, et sa nägid oma kleite suurel laval lisaks sellele, et sa sinna üldse pääsesid. Mis nüüd selle järelmid on? No esiteks oli see kindlasti tohutu too õppimiskogemus minu jaoks, et tegelikult ma ju pole varem oma loominguga nii suurel laval käinud ja see ei tähendanud labavaid kogu seda süsteemi, neid inimesi, kes seal selle sinna haaratud on. Et kuskilt nagu peab alustama, et ma arvan, et kui ma nüüd järgmisel korral juba lähen. Ma loodan kuskile järgmisele moenädalale, siis ma olen juba väga-väga palju targem, ma tean täpselt, mis lükkeid tuleks hoopis teisiti teha või paremini teha. Et et minu jaoks oli see nagu esimene samm suurde maailma. Ja ma arvan, et omandatud kogemused ja need mõtted ja inimeste tagasiside on just kõige olulisem aspekt minu jaoks selle juures. Kas keegi, ma ei tea, väga kuulus moelooja lähenes kasule, patsutas õlale ja ütles, et Ungaris. No tegelikult ega disainereid seal omavahel väga suhelda ei saa, sest kõigil on iga tuim so ja kõik on tohutult ametise rakkes ja seal on isegi paks täis on jaotatud eri tsoonideks, et disainer, kes on enne sind pärast siin, neil on need omavahel tegelikult kokku, et nagu ei puutugi aga küll, aga ma puutusin seal järelpeol kokku väga markantset isiksusega millest päris mahlakaid lugusid rääkida, ka väiksemate. Et jah, paraku paraku teiste disaineritega kokku ei puutunud, aga positiivseid emotsioon oli sellegipoolest. Kas moemaailmas on Eesti väiksus riigina pigem eelis magusniku jaoks või pigem miinus? Ma arvan, et tegelikult mõlemat, et kui ma ütlen ikkagi, et ma olen Eestist, siis väga vähestel sa üldse nagu lambi põlema just et aga teisalt on ka väga suur jäldi, tekitab see väga suurt nagu huvi, et ohoo, Waterloo, okei, me Eestist nagu midagi eriti ei tea, aga vaatame, mis, mida nad siis teevad või mis sealt tuleb. Ja ma sain aru, et selle loovjuhi üks mõtteid, miks ta valis sinna noorte disainerite soo, kes just neli disainerit erinevatest Balti riikides või Läänemere regiooni riikidest oligi see näidata selle regiooni mitmekülgsust, et nii palju, kui mina olen ringi käinud, on alati tunne, et igas, et, et iga riigi nagu disaini või loomingut ikkagi seal on mingid märksõnad kuidagi millega saab seda üldistada. Et, et ma arvan, et ka Eestil on need märksõnad olemas ja me lihtsalt peame ise nagu rohkem vaeva nägema ja selle nimel tööd tegema, et jõuaks suurde maailma. Siis kahtlemata, kui sa ütled, et sa oled Eestis, siis esimene assotsiatsioon on see, et on Ida-Euroopa riik ja ja väga kellelegi sellist suurt fanatismi või noh, ei tekita, olgem ausad, et seega tuleb seda ise, seda rohkem ise nagu tublim olla. Mis ma ütlesin, siis tööd tegema, kas moemaailmas liikumine, moekunstnikuks olemine ei olegi puhas glamuur? Ei ole absoluutselt mitte kaugel. Glamuur on praktiliselt veel hetkel, kummardan seal lava lava. Sama kollektsiooni juures ja seal on ka see on ka see kõik teie ta on ränkraske töö tegemine ja ma arvan, kõik inimesed, kes sellel üldse loovaladel töötavad, on tegelikult oma eriala suured fanatid fännid ja nad esid seda ka siis ma arvan, kui nad. Ühesõnaga, kui neil ei oleks kui muud valikuid, et te saate olles ainus nagu mõtteelus või mitte, mõte, aga suurim kirg Möödunud aastal said sega Swedish business voodi, mis on siis aasta parima noore ettevõtja tiitel. Kas sellega kaasneb ka midagi meeldivat ärilises plaanis ja loomingulises plaanis? Ma usun, et kuna see uudis jõudis päris palju meediasse, siis ta kahtlemata nagu aitas, aitas mu nime võib-olla viiega nende inimesteni, kes minust varem polnud kuulnud ja tekitas huvi, et võib öelda, et kliendinumbrid on küll nagu tõusnud aga isiklikus plaanis. Ma arvan, et ma loodan, vähemalt kaaslast selle auhinnaga see, et ma saan minna inspiratsiooni koguma rootsi jäähotelli et kohtuda sealse jäähotelliloojaga, kes video samamoodi oleme oma oma ala fanaatik kõik, nii et ma usun, et võib-olla need kunstnikuna sellised impulsid isegi nagu olulisemad, mis aitavad mul uusi ideid genereerida ja maailmavaadet laiendada. Aga muidugi, eks iga iga preemia tunnustus on positiivne. Isegi kui praegusel aastaajal Eestis eladesse jäähotelli minek ei tundu võib-olla erilise privileeg kõigile, siis uskuge, head kuulajad, tegelikult on tegemist huvitava kohaga, mille järgi kaeda ka lilli. Räägime moe juurde jõudmisest ka, sest et võib-olla kõik ei tea, et sina ei ole sugugi esimene lilli, kes teie perestor moe juurde jõudnud. Ja mul on vanavanatädi või oli, kes, kes seal Eesti, mis 31. aastal tema nimi oli Lilly Silberg ja siis väidetavalt siis oli inspiratsiooniks minulegi nimeks Illi panna. Ja, ja siis tädi lilli Läks, kuna tol ajal olid piirides, nägi vabad, läks oma õnne otsima Prantsusmaale ja, ja leidis seal nüüd modellina. Ja ma umbes kuus aastat tagasi avastasin vanaisa ja vanaema kappidest garaazist terve suure hunniku moe fotosi. Ja mõtlesin, et, et kuidas on võimalik sellised fotod sellise kvaliteediga, et ja sealt, ühesõnaga hakkas mul tekkima ideed, mis toimus Eestis hoopis sel ajal, et miks Läsi kaunis naise Pariisijaid loomulikult, et ega tema ei läinud selle eesmärgiga, et moemaailmas läbi lüüa, vaidlete talised pandi tähele seal. Ja tegelikult see oli alus aluseks minu magistritööl, kus ma siis uurisingi Eesti 40.-te aastate moekunsti. Et meil pole Eestis välja antud mitte ühtegi moedisainiala ajaloost rääkivat raamatut ja, ja sealt sai mul see alguse huvi uurida, mis meil varem tehtud on. Tegelikult keegi sellest ju väga midagi ei tea. Võib-olla mõnele tundub, et kolmekümnendatel oli heal juhul meestel üks ülikond ja naistel kaks kleiti ja midagi rohkem ei olnudki, siis tundub, et tegelikult just nii olnud. Vaevalt jah, aga ma arvan, et riietel oli kindlasti palju suurem väärtus, seda osati rohkem hinnata. Et seda tegelikult ma natuke igatsen ka tänases päevas ja mida ma ikka katsun kommunikeerida, et riietel on väärtus ja paljud ütlevad, et hoia, disainerite looming on toodud kallis ja me ei saa seda endale lubada, et kunagi vanasti oli ta ka ju väga hinnaline, enne kui tuli, eks ole, massmood nii-öelda loodi. Et ta oligi, ma lugesin raamatust, et ikka prouad ostsid endale või naiste rähvat ühe kleidi jaanipäevaks ja jõuludeks. Et oligi, riided on väga kvaliteetsest materjalist, need olid hästi tehtud, Nad olid sinu jaoks tehtud ja selle, see loob hoopis noh, teise teise suhte selle riidega. Et nii et ma katsun sedasama joont ajada, et luua vaid väga kvaliteetsed ja häid ja vajalikke riideid. Nii aga tulles ma eelmise küsimuse teise poole juurde tagasi, siis moe juurde jõudmisest. Kindlasti oli tädi Lillil väike mõju sulle, aga, aga mis veel mõjutas? Vot, ma ei tea, kas see mõjutas, sest ma käin ju tegelikult sellest loost teada suhteliselt hilja, kui mina olin oma valikud teinud, need pigem oli see selline tore nagu kokkusattumus. Aga sellest, kuidas mina jõudsin moe juurde, ma arvan, et selles võib süüdistada kooli moeshow, Siimide hakkasid korraldama Urmas Väljaots Maret saama kunagi 90.-te aastate keskel 30 teises keskkoolis. Ja mina mõtlesin, et oh, jube tore, ma käisin siis kaheksandas klassis, see konkurss oli avatud keskkoolile. Ja siis ma käisin küsimas, et vabandust, et kas ma võin osaleda. Ma tean küll, et ma ei kvalifitseeru vanuse poolest, et ma tahaks seda teha. Ja kuidagi seal võtsin ühel aastal osa järgmisel aastal ja alati ma seal midagi ka võitsin ja siis mulle tundus, et see on nagu tegevus, mida ma õudselt tegelikult naudin. Nii et keskkooliks oli sisuliselt juba selge Jaa, absoluutselt, mul ei olnud mitte mingit muud valikut, mul oli ainult üks plana. Ja kui see poleks toiminud, siis ma mõtlesin, et no siis ma ei tea, siis ma vaatan edasi. Sa oled omandanud bakalaureusekraadi moe ja kostüümi erialal Oslo S magistrikraadi kunstiakadeemias. Kui sa võrdled nüüd Norra ja eesti koolkondi või moeõpetuse erinevust siis mida esile tooksid? No Eestis on see õpetus kindlasti väga palju rohkem suunatud tehnoloogiale ja sellisele tööstusmoele. Aga mis on väga positiivne, et iga iga moedisainer, kes meil erinevad olete, te ikkagi on võimeline ise konstrueerima ja õmblema oma oma ideid samas kui, kui norras osas pandi sellele palju vähem väiksemat tähelepanu, et seal oli väga oluline sinu enda idee, mida sa tahad oma riietega maailmale öelda või mida sa tahad kommunikeerida ja kogu selle, selle nii-öelda disainimisele, võib-olla eelnevad protsessile bändid nagu palju suuremat rõhku. Ja tal oli väga suur iseseisvus, et seal paljudes loengutes või üldse kursustel oli meil niimoodi, et kus õppejõud oli kohal, võib olla kahel päeval nädalas kaks tundi ja selle Aja jooksul täitsa läinud küsida, mis seal oli küsida muu aja pidid töötama iseseisvalt. Samas Eestis on see, et meil on palju väiksemad kursuse, et meil on kõik on väga palju individuaal vaesem, kõik tudengid saavad praktiliselt individuaalset õpetust. Et seda tihti, ma arvan, ei osata hinnata, et sellepärast ma alati julgustan Eesti tudengeid ka, et minge raudselt kõige välismaal ära, et see avab teie silmi ja silmaringi väga palju, et ta saab käia ringi. Muuhulgas oled sa täiendanud end kõrgmoes tikandite erialal, Chaneli moemaa ja ma ei teagi, kuidas seda hääldatakse saastlessaaži ateljees ja Nikos takise moemajas Kreekas. Mis kreeka vanim moemaja, et mis need kogemused nüüd siis on andnud? Vabariigi ma läksin sellepärast, et tegelikult ma läksin, kõigepealt küsin härra Kreekas ja siis siis Pariisis Kreekas ja ma läksin pärast magistriõpinguid ja ma tundsin, et ma olin omadega natukene ummikus, mul oli vaja saada vaheldust, et ma olin kaks aastat järjest koolis käinud saanud hakkama, päris, ma arvan, korraliku lõputööga ja ma tundsin, et mul seal on mingid muud impulssi ja siis ma läksingi. Mul oli võimalus seal kakskolm kuud olla, Teinas saatsin hunniku igasuguseid motivatsioonikirju kohalikesse moemajadesse ja, ja mul õnnestus Nikos takisesse löögile saada ja see oli muidugi üks äärmiselt huvitav kollektsioon ühendab kogemus. Et minna täiesti Euroopa teise otsa. Et mina muidugi nende jaoks olin ikka põhjamaalt pärit ja kui mul näitasin oma portfooliot ja Eesti mõistes on võib-olla mu loomingus selline lopsakas värvikirev ja külluslik, siis nende jaoks oli siis no ja ikka põhjamaine esteetika ja väga tagasihoidlikult. Sest kui ma nägin videol, teevad nemad seal, noh siis seali, noh nemad panevad kokku absoluutselt kõiki maailmavärve, kristallkivikesi sitsi, sifooni neil on meie mõistes suhteliselt ikka Slavilik maitse. Kas see kreeka kogemus, no ilmselt see mõjutab sind ka täna. Minu arust oli see väga oluline kogemus selles mõttes, et see andis mulle, jõudis kohale, kui oluline on sinu enda päritolu ja see, mida sa teed ja see teebki su looming unikaalseks, et ma sain aru, et mul, et see, ma olen Eestist ja see minul on see esteetika, mis mul on, ongi, ongi nagu mõnes mõttes ka konkurentsieelis teiste ees, et võib-olla see vastab ka sellele küsimusele, sa küsisid, kas Eestis tulek on plusse-miinuseid, siis ma arvan, et seal on ikkagi loomingulises mõttes suur pluss, sest ta on kordumatu. Kreeka keele õppisid ära või eye tervitussõnad, kallis perega Veera. Kuigi. Tol hetkel ka nad ei rääkinud inglise keelt, aga siis ma ikka õppisin niukse niukene nagu nööpnõelad ja käärid ja aga kahjuks on mul nüüd praeguseks hetkeks meelest läinud. Head kuulajad, meie tänase jutusaate külaline on moekunstnik lilli Jahilo. Me kuulame ühe loo muusikat ja siis oleme juba Lilliga tagasi. Jätkame juttu lilli jahilooga, kes on Eesti üks andekamaid noori moekunstnikke, sest kas või äsja lõppenud Berliini moenädal, kus lilli oli kutsutud osalema, on selle suurepäraseks tunnistuseks. Me mängisime siia praegu lilli, lemmikmuusikat, mis on Vaiko Epliku sulest. Kui palju selline muusika inspireerib moekunstnikku? Väga palju, mina alati, kui ma loon uut koalitsiooni või üldse tegeleda loominguga plaati, muusika mängib ja Vaiko looming mulle eriliselt meeldib juba aegade algusest peale, et ma isegi viimasel Kaberliiniga viimasele moenädalale kasutasin Vaiko loomingut lahkel loal, nii et absoluutselt. Nii, aga väga hea. Me jõudsime Pariisi juurde, sest enne muusikat me jutt sinna pooleli, me rääkisime sellest takise moemajast Kreekas aga me ei jõudnud eriti rääkida Pariisist ja lessaaži ateljeest. No Pariisis on üldse väga meeldiv olla, isegi kui ei tee kunsti. Aga kui sa saad moe alal ennast ikkagi gaasiateljees nii-öelda veel täiendada, siis see peaks olema selline noh, mingis mõttes Jackpot. See on jah üks põnevamaid, ma arvan, minu Pariigi käike, ma käin seal päris tihedasti, aga ikkagi kui sa saad seal ikka seal kohalikega teha erialast tööd, no mida veel elult tahta, et sillale, klaasi ma jõudsin niimoodi, et ma just oma magistritöös, kus ma katsusin ka päris palju neid tikandeid saime aru, et me tegelikult ikkagi pole isegi võimalik raamatute abil väga paljusid tehnikaid omandada. Ja kuna ma olin sellesse asja nii väga palju läinud, siis ma jõudsingi otsapidi esile Saasi moemajja, mille ostis siis, kui ma ei eksi, 2006 2006 2007 ära siis sa Rälli moemaja ja Nemad siis tegelevadki ainult käsi tikanditega ja see on selline tehnika, naguline pill, mida nad põhiliselt kasutavad. Mis on siis Sealne tehnika, mida, millega tikitakse siis pärleid ja litreid ja kõikvõimalikke helmeid. Ta võimaldab teha seda tikandit viidil, noh, mida sa tavalise õmblusnõelaga siin käe käe otsas või põlve otsas nii-öelda eales ei saavutaks. Ja nemad siis teostavadki töid, mitte ainult kaasanellilemaid, vanen, tiinolejad Joorile ja muudele kõrgmoemaailmas tegijatele. Ja sinna ma läksingi, ma sain, kursused on tegelikult avatud kõigile, mõned on tasulised, aga nad on väga kallid ja, ja mul õnnestus saada kultuurkapitalilt stipendiumi härrastmuses noore õpetlase stipendiumi. Ja ma siis selle kahenädalase kursuse olin, tegin ära siis nädalaga, kuna mulle tundus, et see kauem pikemaks järgmine on juba nii kulukas, et ma ei jõua seda enam kinni maksta. Aga mina olen seal hommikust õhtuni tikkimist nendesamade meistrite all, kes, kes neid tõelisi kleite tikivad, oli noh, super super kogemus. Et, et mitte ainult et ma omandasin need õiged võtted ja need tehnikad. Ma ei teagi, kas Eestis keegi neid on, on õppinud seda vilja kui sellist aga just ja seda nende suhtumist moodi ja, ja ühesõnaga, seal on ta mingi hõng ja ajalugu, mida nagu mujal väga ei tunne. Et suurepärane, suurepärane kogemus ja tegelikult ka nemad kurtsid seda, et ei ole tulemas väga palju peale noorte põlvkonda, keda just nimelt huvitaks selliste traditsiooniliste käsitöövõtete õppimine, et seal enamus enamus meistritest olid sellised viiekümnendates aastates prouad. Ma kujutan ette, et see on selline väga suur ametiuhkus, mida need inimesed ka tunnevad oma tööle. Ühest küljest nad kohutaval kombel armastavad seda, mis nad teevad, aga teisest küljest nad väga hästi uhked selle üle. Olnud ja seda uhkustada, seda suhtumist oli isegi seal nagu tunda. Aga mis see, mis see sinu jaoks tähendas, see seal, kui sa seal olid, et sa hommikust õhtuni siis üritasid ise neid väikeseid tikandeid ka luua, nendega koos kasvat täitsid seda, mida nad ütlesid sulle või sa võisid ka oma ideid. Seal pigem oli see, et kuna eesmärk oli kõigi nende tehnikate omandamisest, siis oli ette antud kindlad mustrid, mida siis nemad kõigepealt näitasid. Ja noh, seal on tõesti, me räägime seal väga väikestest nüanssidest. Kui peenike on üks, üks mingisugune nõel ja niit, olime täiesti nina ninapidi seal koostele tikkimislaua taga. Aga nüüd mul juba läks küsimuse alguses Nestor. Nojah, et, et mis, mis nad sulle öelda teha käskisid? Ja see oligi tema ja mina järgi ja mind ikkagi hämmastas see nende perfektsionism, et kui litreid vahet olema kaks millimeetrit, siis tagaks millimeetrit, et kui on juba kolm või on üks, siis tuli üles võtta, tegid kõik uuesti. Ja teisalt on see, et sinna lähebki meeletu pühendumus ja need väga spetsiifilised oskused selle resultaadid, see ongi töö, mis on niivõrd hea välja ja läinud väga suur töötundide laht. Ja siis polegi imestada, et seesama üleni tikitud kleit, maksabki võib-olla ma ei tea, 10 või 20 või 50000 euri, et see ongi asja reaalsus. No lilli, Jahilo võib-olla selle hooaja või viimase aja selleks tikkimiskaubamärgiks on pihlakad. Kuidas sa nende pihlakateni jõudsid ja mis need sind inspireerima? Jah, et kuna ma enne seda oli novelli ja kõikvõimalikke tehnikaid, mida ma oskan, kasutan ka võimalikult palju oma loomingus siis sel sügisel mulle tundus, et ta hoopiski mitte vill, võib-olla ei ole see suund, mida ma tahaks teha, kuna mul alles eelmine talv oli mul väga palju seda pärltikandit. Siis ma seekord jah, läksin, lähen juurte juurde tagasi ja võib-olla nii-öelda eesti tikandi tikandi kultuuri juurde tagasi. Et kuna ma selle viimase sügiskollektsiooni tegelikult lõin hoopis Saaremaal ma olin seal kolmepäevasel kolmepäevasel sugulaste kokkutulekul, istusin seal suurepärast, kuna väljas on neid 30 kraadi sooja ja, ja, ja lein selle uue kollektsiooni ja mulle tunduski, et vaadates seda ümbritsevat loodust ja ime ja imedes nagu seda Saaremaahõngu endasse. Et jah, ma kuidagi jõudsin selle pihlakani, maks, noorematega, pihlaka motiivi, kuigi ta on meil väga Eestis väga nagu kultuuriloos sees kõigi oma kaitseomaduste tähendustega, ehk siis seda tikandit pole väga palju kasutatud. Sugulaste kokkutulek oli siis suhteliselt kokkutulek oli suhteliselt igaveses jah. Et tegelikult oli väga lõbus, sest kõigile pakas väga suurt nalja, et mina istun oma seal blokkide paberitega, joonistan ja siis ma sain ka väga palju nende mõtteid kuulata, mis on ikkagi põnev ja mida võib teha. Nii et see oli eile oli väga lõbus, ma arvan, et ma kordan sulle järgmine. Väiksed nipid. See on võimalik suurepäraseid tikandeid välja mõelda. Aga läheme edasi. Edu juures me saime juba sinu käest teada, et on väga palju tööd, et töö on oluline ja oluline roll on ka juhusel. Aga kui sa lood neid tikandeid, siis see on alati istuda Saaremaal või ei loe lood oma kunsti. Mismoodi see loomise protsess käib, kas sa ootad inspiratsiooni või, või sa teed tööd selleks, et, et lubada inspiratsiooni uksest sisse tulla? No tegelikult on see nii, et Mulle tundub, et ma töötan ju olema suhteliselt igal hetkel valmis nagu uute lahendustega lagedale tulemiseks, et ega see Saaremaal ja joonistamine oli ka see, et ma olin nagu olude sunnil seal, et ma ei läinud sinna ainult selleks, et inspiratsiooni koguda, vaid, vaid see oligi see keskkond, kus ma olin ja sel hetkel ma selle lõin. Ja ma tegelikult ei astronoom ateljees ka individuaaltellimusi. Et see on ju selline jooksev tööinimene, tuleb, astub uksest sisse ja räägin taga ja katsun nagu ära tabada, mis, mis võiks temale sobida või meeldida või, või, või mis on see parim lahendus. Ja ma pean tegelikult kohe olema suuteline selle, selle kavandi või selle disainiga lagedale tulema. Et pigem on see, et loomulikult kui ma kollektsioone laama ju hakkan selle peale juba väga palju varem pool aastat või aastat või vahel isegi varem nagu mõtlema. Ja, ja ma arvan, et väga oluline on käia ja kogu aeg lahti lahtist või ringi lahtiste silmade ja kõrvadega ja koguda endasse neid ümbritsevaid emotsioone ja olukordi. Et mood ei ole ju midagi iseenesest või, või iseseisvat selles suhtes, et ta on niisugune osa meie elust, osa sellest kultuuriruumist, majanduslangus, siis ta kahtlemata mõjutab näiteks disainerina ka minu valikuid loomingus. Et jah, et igal hetkel ma ei tea, inspiratsiooni tuleb igalt poolt, ka see hetk siin on inspireeriv ja võib-olla kuidagi mingi väljundi kuskil tulevikus leiab et kogu elu ongi väga inspireeriv. Kui sa alustasid oma moemajaga, siis asust alustasid kohe terve tiimiga, mitte partneriga, mitte ühe õmblejaga, terve tiimiga seal mingis mõttes hästi julge selline lähenemine. No tegelikult see tiim on ikkagi väga väike, et mina alustasin jah, sel hetkel, kui mul oli juba koostöö konstruktariga, et teisiti, ma arvan, poleks üldse võimalik, konstruktor muidu konstruktor on nagu juure lõikes, ühesõnaga, kui mina teen valmis kavandi, siis konstruktor on see käestele lõikena, konstrueerib paberi peal ja seejärel läheb, eks ole, õmblemisse et ilma ilma sellise tehnilise disainerite siis teisiti nimetada, mina oma tööd nagu ette ei kujutaks. Et jah, ja siis, kui ma olin oma firmale toonud, siis ma teisest teadaolevalt võtab see umbes 15 minutit internetis oma firma loomisel väga lihtne. Aga siis, kui möödas oli umbes kolm kood, siis ma sain aru, et pagan, et pole üldse lõbus. Et on tohutult palju paberitööd ja, ja ühesõnaga seda büroo poolt, mida ma, mille tegemist, ma nagu väga ei naudi. Ja teiseks võtab seda väga palju energiat, aega, selles loomingulised tegevused, mis tegelikult disaineri ju põhitööülesanne. Nii et siis ma võtsingi endale juurde ateljee juhataja, kelle, kelle pädevuses on kõik võimalik paberimajandus ja meilidele vastamine ja arvepidamine. Ja mul on konstruktor ja siis õmblejad, kes ja kes käivad projektipõhiselt ja praktikandid. Ja ja ühesõnaga, sellises tiimis on, ma arvan, on jah, see sünergia nagu hoopis teine ja tootlikkus produktiivsus palju suurem ja samamoodi ma olen väga avatud ka kõikvõimalikele koostöödele. Et enne koostööd väga paljude erinevate inimestega, et et ma arvan, et mõeldakse, oluline, et räägi inimestega väga huvitavate mõteteni. Millest moekunstnik unistab? Oi, ma olen niisugune inimene unistanud palju kogu aeg, ma unistan ja ma arvan, et see ongi võib-olla see, mis mind kannustab, hästi, palju edasi, kunagi unistasin sellest, et ma saaksin minna kuskil akadeemiasse moodi. Mulle tundus nagu täielik utoopia. Ja siis, kui see juhtus, siis ma mõtlesin, et happed võivadki täituda, need asjad, mida sa soovid. Muidugi olen eelnevalt tallitööd. Ma arvan, et lõppeesmärk on ikkagi see, et ma tahaks saada nagu õudsalt jaks disaineriks. Tead, ise selle asja sees oled, olles seal kogu aeg nagu tunnen, et arengu ruumine konn ja, ja ma arvan, et ma tegelen selle valdkonnaga ikkagi senikaua, kuni mul on endal, see pakub Endale pakub pinget ja huvi. Et kui mul ühel hetkel ma juba teen seda niimoodi, et ah, teeme siis ära või siis siis ma arvan, et ma pean küll juba eriala vahetama, et see, ma arvan, see kirg ja see pühendumus, see ongi. See ongi selle asja nagu tuumik, mis viib seda nagu kõik edasi. Tavaliselt on nii, et et suured saavutused Eeldavad seda, et kusagilt mujalt tuleb mingit lõivu maksta. Jah, ma arvan, et see nii on ka maksnud. Ma ei tea, mulle juba päris ammu päris mitmeid aastaid enam sõbrad väga ei helista, et mind välja kutsuda, sest ma kunagi ei saa. Ja. Kallid lilli, Jahilo, sõbrad, kes praegu vikerraadiost jutusaadet kuulate, olge nii kallid ja helistage Lillile ja kutsuge ta jälle välja, sest et tal on lihtsalt väga kiire. Ta tegelikult ei ole üldse teie peale pahane või kui ta ei ole ka uhkeks läinud. Aga elu on selline? Jah. Sel ajal oli veel nii, et mina pean inimestele helistama ja siis keegi mind jälitada. Et tegelikult jah, ma arvan, et see seltskondlik elu on nagu esimene asi, mis hakkab kannatama ja ma arvan, seda võivad kinnitada kõik kas või kultuuriinimesed, võimalusel sportlased või kes iganes teevad oma tööd väga pühendunult, et jah, jah, ma arvan, et see seltsielu on nagu esimene, mis nagu kannatama hakanud Pühapäeva hommikuti, kui meie saade eetris on, käid tavaliselt ratsutamas. Mismoodi see sõprus hobustega on alguse saanud? See on tegelikult selline taasleitud sõprus, võib-olla et ma kunagi väiksena sellega väga põgusalt kokku puutusin ja mul on. Praegusel hetkel on mul Õed kaksikud, kes on minust 15 aastat nooremat ja nemad juba paar aastat käivad ratsutamas. Ja siis kuna vot just spordi tegemine, teine asi, millele ma olen pidanud üleval, peame kõrvale heitma tänu tihedale töögraafikule. Et ühesõnaga mulle tundus, et ma nagu ei liiguta ennast piisavalt ja ma kindlasti ei ole roobika ja siukse massi massispordiinimene ja metsarajale, nagu õhtul kell 10 koma lõpetan, ma ka ei julge minna. Et siis mulle tundus, et, et võib-olla on ratsutamine, see, mis mind suudab pidevalt motiveerida ja samas ka aktiivsena hoida ei jääks, siis ongi pühapäeva hommik on ainus aeg, kus mul ühtegi proovi, kuulge, ega nõupidamistega koosolekut ei ole. Et siis ma lähen teen ühe terro tiiru tallis ja ja hoian hoian vaimu värskena. Aga lisaks ratsutamisele, kuidas sa ennast kuidas sa ennast laadid või noh, selleks, et iga päev hommikust kella 10-ni õhtul tööd teha peab inimene. Ta võtab üsna üsna kiiresti, võtab seeläbi, et minu jaoks on loodusel väga oluline koht jama kohal, et paljud käivad välisreisidel, siis minu jaoks on alati välisreis, seostub tööga ja see lennujaamast see ootamine on kohutavalt väsitav. Mina võtan ette palju väiksema või lühema reisija, lähen maale. Mul on Raplamaal vanaisa maja ja aed ja mets ja täielik totaalne rahu ja linnulaul ja seal ma katsungi võimalikult tihti. Ja ma arvan, selline ühepäevane juba eemalolek sellest linnamürast laadid päris hästi. Nii et vaat mis välja tuleb, selline suur ilma moelavade vallutaja läheb tegelikult vaikselt Raplamaale ja istub metsas. Täiesti täiesti vaikus ja rahu on see, mida ma kõige rohkem taga igatsen oma jah. Sul on sul on tänaseks juba kaheksa kollektsioone. Kui sa nii ütled, ma võin eksida, ma kõiki tõesti ei ole neid lugenud väga võimalike. No ütleme, sul on üle seitsmekollektsiooni aeg on teha, võib juba teha kokkuvõtteid, et kuidas sa oled moekunstnikuna arenenud, mida kuidas on esimesed kollektsioonid olnud ja kuidas on iga järgmine kollektsioon muutunud või kuhu seal liikunud? Ma arvan, et disainerina ma olen kindlasti leidunud väga konkreetselt juba oma oma kindlad nagu stiili ja käekirja, et kui see alguses oma oma kunstnikule alguses ikkagi otsid ennast rohkem ja mõtled, et mis on see, mis, mis tindiga paremini võiks nagu iseloomustada, siis nüüdseks hetkeks ma olen selle kindlasti leidnud. Kahtlemata alguses oli see, et kuna Eestis on ju on ju meedia huvi moel väga nagu suur siis oma nii-öelda oma otsingutega võib-olla see meedias tihti lähtudes väga sihukse karmi kriitikuna, mida sa noorena kui disainerina väga hinge võtad, aga ma arvan, et sellest tuleb ikkagi lõpuks nagu üle olla ja nii mitte seda väga hinge võtta. Pigem jääda oma liistusele kindlaks. Ja, ja ei, Ma kogu aeg ma õpin ja arenen kogu kogu aeg iga päev ja ma juba väga-väga ootan järgmise suvekollektsiooni tegemist, et rakendada juba uusi mõtteid, mis mul on vahepeal tekkinud, mida võiks edasi arendada. Et jah, kogu aeg on põnev ja areng toimub pidevalt, et ma arvan, kokkuvõtete aeg oleks ilmselt kuskil 20 aasta pärast uuesti. Aga aga sa mainisid kriitikat, et milline on see kriitika moemaailmas? Noh, sageli me, me räägime siin sellest, et eestlased on üksteise suhtes ülikriitilised ja eriti hea on ju anonüümselt sõbrale kuldne kindralil selga lüüa. Kuidas moemaailmas on ja räägime siis võib-olla globaalsemalt. No ega moemaailm ja muust ühiskonnast nagu erine näiteks on kõik sama et ja muidugi Eestis ollakse nagu eriti eriti kriitilised ja seda väljendatakse ka väga julgelt, et võib-olla muus maailmas ollakse rohkem nagu diplomaatilised ja kriitika on kuidagi konstruktiivsem. Ja loomulikult mina ise olen endaga iga suurem kriitik, et, et ma tean, et on asjad, mida ma võib-olla mille tegemiseks pole enam ei jätkunud aega või ei olnud seda ressurssi enam, et need on ka need just alati asjad, millega olen nagu võetakse. Sel juhul ma saan nagu sellest täiesti aru. Aga ega tihti eestlased lähevad väga personaalseks ja, ja tõesti, siin on mõningad Eesti meediaväljaanded, mille internetiruumi maitse julge oma nina pista, sest minu arust see, mis seal kommentaarides vastu vaatab, on on ja see meedia rahastamine on absoluutselt alla igasuguse taseme, et ma isegi ei tea, ma, ma nagu nord Norras olles näiteks seda absoluutselt, noh, ma elasin Norras viis aastat, et ma ei täheldanud absoluutselt seda, et jah, rohkem õhkem tolerantsi soovitaks kindlasti eestlastele. Rohkem sõbralikkust. Aga selle mõttega on võib-olla kena meie saade täna hommikul kokku tõmmata. Suur-suur aitäh lilli selle ülimalt meeldiva sooja usutluse eest sel kargel pühapäeva hommikul. Saadet jääb lõpetama lilli Jahilo lemmikmuusika. Vaiko Eplik kult, mis kannab pealkirja, miks Mona lisa naeratab?