Tere Eesti kohanimedest ja selleteemalisest valmivast raamatust räägime täna ja sellest ka, missugust informatsiooni annavad kohanimed eesti keele kohta? Perekohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll. Tere päevast. Minu nimi on Piret Kriivan ja me kõik teame, et esimesed kohanimed olid kirjas Taani hindamisraamatus, 500 eestikeelsed kohanime oli seal. Praegu on ka võimalik öelda, kui palju on Eestis kohanimesid. Jah, see on hea küsimus, selle kohta tuleb öelda, et. Sõltub kõik sellest ka, mida me koha nimeks loeme. Kui me räägime näiteks asulanimedest külanimedest, et siis me neid teame umbes umbes ametlikke külanimesid on meil üle 4000. Aga kui me võtame ajaloolised ja mitteametlikud külanimed paiga nimede juurde, siis saame neid juba seitse, kaheksa kuni 10000, kõik sõltub sellest, mida me nime klassi arvame. Aga kui me võtame talunimed ja võtame loodusnimede, siis me muidugi ei oska kokku arvata neid, meil on. Üks näitaja on see, et Eesti keele Instituudi kohanime kartoteek sisaldab üle 500000 nimesedeli. Ja see kajutle arvu kohta sellepärast et seal on ühel sedelil mitu nime ja mõne nime kohta mitu sedelit kirjutatud. Aga umbkaudse suurusjärgud annab. Ma ise pakun, et see arv võiks olla vähemasti miljoni. Ligi. Siis alates kohanimest Eesti kuni lõpetades tänavanimedega kivide nimedeni. Nonii. Kivinimesid on meil ka päris päris mitmeid. Kuule aga see Tallinnast võtame siis tuntud on meil mustakivi joon, mis on nime saanud mustakivi järgi, mis on Tallinna piiritähis olnud vähemalt aastast 1265 peale. Kas see kivi on alles? See kivi on alles ja see on mustakivi tee lähedal ja see on ilusti ära tähistatud. Aga sellesse raamatusse, mida te koostate suurema seltskonnaga, sellesse päris kindlasti aru, need nimed kõik ei mahu. Jah, sinna me oleme lootnud koguda umbes 6000 nime, artiklit ja seetõttu muidugi peab tegema valiku ja valik on tehtud küllalt alguses küllalt lihtsalt, et me oleme pannud sisse kõik praegu olevad ametlikud külanimed, neid on siis nagu ma ütlesin, üle 4000. Aga siis oleme lisaks teinud valikuga nendest muudest külanimedest, mis on ju tegelikult ka paljud väga ajaloolised ja elujõulised tänini rahvasuus kasutusel lihtsalt eri põhjustel vallad ei ole neid tahtnud ametlikuks teha. Ja siis oleme lisanud ka valiku loodusnimesid saared, et jõed, järved, et kokkuvõttes niisugune valik nimesid, mis kõige rohkem inimesi võiks huvitada. Kui ma saan aru, et töökohanimedega käib kogu aeg pidevalt edasi, et tegelikult need kohad on ju kogu aeg olemas olnud kas nimed siis muutuvad? Jah, nimed ka muutuvad, sellepärast et kui me mõtleme, kas endale pikkadele sajanditel on olnud teada kirjalikust ajaloost, siis me näeme pidevalt seda, et et asustas pilti, muutud, meil olud muutuvad. Ja meil on olnud ajaloo jooksul päris mitu niisugust otsustavat käänet kohanimedes ka muuhulgas, mis kajastavad ühiskondlikke olusid. Kui meenutada kas või seda, et 19. sajandil hakati talusid kruntima ja päriseks müüma ja siis sellega koosse tegelikult esimest korda ametlikult fikseeriti talunimed, et seni olid nad olnud hingekirjades pere nimedena ehk hajataludele olid ka oma nimed, aga üldiselt see küsimus, et kas tegemist oli varem talunimedega või perenimedega, see on siiamaani lõpuni vaidlemata ja ilmselt jääbki segaseks. Ja siis tekkisid esimest korda talunimed meil ametlikus mõttes. Nad kirjutati tookord ka vanas kirjaviisis ja kahjuks seda pärandit. Me peame tänini klaarima, sellepärast et kui nüüd maareform toimus ja neid vanu talumaid tagastati, siis sageli võeti üle nende vana kirjapilt, mis tänapäeva tegelikult ei sobi. Siis meenutagem seda, et kahekümnendatel aastatel oli Eestis asundustalude rajamise aeg, kus tekkisid täiesti uued talunimed. Nõukogude aeg, kus talunimed kadusid ametlikus käibes peaaegu üldse. No ja nüüd tulevad nad gaasi, aga tulevad hoopis teistsugusel kujul tagasi kui, kui kahekümnendatel aastatel, nii et et see pilt meil muutub, külanimed muidugi jäävad põhiliselt samaks, seal ei ole nii suuri muutusi omadega külasidki, tuleb juurde meil. Näiteks kaks kõige uuemat, suhteliselt uut küla on meil siin Viimsi poolsaarel Kelvingi küla mida ei ole ajaloolises allikas kuskilt leida, see on viimase. Ma võin eksida 20 aasta jooksul tekkinud küla või siis Rootsis on tellise küla ka tekkinud poolsaarele ja selle järgi nime saanud aga ka üsna uus asustuspaik. Kas kohanimenõukogul tuleb siis tänapäeval tegeleda ka uutele paikadele kohtadele objektidele nime panemisega ja nende nimede arutamisega ja ma tahan küsida seda, et kui aeg-ajalt ikka meedias ilmub artikleid selle kohta, missuguseid nimesid eesti lastele pannakse kas kohanimenõukogu tegeleb, on tulnud ette ka selliseid probleeme, et te näete, et see nimi, mis tahetakse ühele paigale tänavale või, või, või mis iganes objektile panna, et see kohe ei lähe mitte kuidagi. Noh, meil on Eestis olemas kohanimeseadus, mille järgi nimede ametlik määramine käib. Ja seal on ka öeldud, kes neid nimesid määravad. Kõige lihtsamalt öeldes on meil kõige suurem õigus, on omavalitsustel. Ehk siis omavalitsused panevad tänavatele nimed. Kui vaja, siis maaüksustele nimed, asulat, tõsi, käivad natukene kõrgemas kategooriasse, nende nimed küll algatab omavalitsus, aga kinnitab siis praegu regionaalminister. Ja seal on enamasti ei ole mingeid vaidlus, ei olnud väga üksikud nimekujude või üle andma natuke vaieldud kas turbaneeme või turbu neeme turbuneme. Aga selliseid vaidlusi otseselt ei meenunud, küll on olnud võib-olla probleeme omavalitsustel katastriüksust ehk maaüksuste nimedega, et sinna on pandud nimesid, mis teinekord ei tundu väga-väga loogilised ja seal siis on pidanud rakendama ka seda kohanimeseaduse punkti, mis ütleb, et et halvustava tähendusega nimesid ei tohiks panna ja, ja neid, mis seisab Eesti maa ja rahvakultuurilooga ajalooga. Aga neidki on üksikuid ja nendega praegu rohkem tegeleb maa-amet, kes kes teatavasti korrastab Eestit aadressisüsteemi ja ja registreerib kõik need maksude nimed ühtlasi aadressi tarbeks. See on ka üks põhiline põhjus, miks neid on vaja korrastada, sest senikaua, kui need olid lihtsalt paberites, nad ei häirinud tõenäoliselt paljusid inimesi, aga kui nad hakkavad nüüd figureerib ametlik aadress, et siis neid tuleb üle vaadata. Tuleme nüüd selle raamatu juurde tagasi, mille kallal te töötate, kas see raamat on kohanimede register, kas ta annab meile õpetust, kuidas kohanime kasutada, käänata, hääldada, kas ta räägib meile kohanimede loo ära, mis raamat seeriast tuleb? Ta püüab natuke kõike teha, sellepärast ta võib-olla ei olegi kõige stiilipuhtam sõnaraamat, aga meil oli eeskujuks Soomes ilmunud vastav sõnaraamat ja ka Rootsis on ilmunud natuke eriilmelised, aga aga põhiliselt on nad mõeldud selleks, et anda inimestele ülevaadet, kuidas need kohanimed on tekkinud. Mida nad võivad olla tähendanud, seda, seda me sageli ei teegi kindlaks. Ja me oleme lisaks siis mõelnud ka avaldada seda, et et kuidas need kohanemised kasutada, näiteks küsimus, et kas on sisekohakäänded või on väliskohakäänded. Kas me läheme Türile või tülisse Türile, Türile muidugi, ja, ja paljud muud sellised käände kasutamise näited siis ka seda, et meie kirjapilt ei ole kahjuks Eesti sajaprotsendiliselt foneetiline, et me märgime ka väldet nimedes ja siis palatalisatsiooni. Et kas Albu põhi all kindlasti hilbu, sest nii öeldakse seda kohapeal ja see ütleb ka tõenäoliselt meile midagi selle nime ajaloo kohta. Ja meil oli ainult, ainult, kuidas märkida teist väldet, sest et seda eesti kirja vis ja ka sõnaraamatut tavaliselt märgi, aga me tahaks öelda näiteks, et nii nagu tõrva elanikud ise hästi teavad, et see linna nimi hääldub teises vältes või siis ka Kehra peaks olema teises vältes Kehra nii-öelda põlispõlisKehralased öelnud. Et seda me üritame siia juurde anda, nii et ja nime päritolu kohta veel lisaks, et mis kaudu see nimi on tekkinud? Väga sageli on olnud ju nii, et küla nimi on tekkinud talu nimest. Et siis ütleme, et see on talu nimi ja kui vana see talu nime meie andmetel võib-olla. Või siis, kui mõtleme linnadest linna linnade kohani, ma sõidan sinna ka sisse võetud Tallinna asumid on selles sõnastikus sees. Et paljud linnaosad on tegelikult vabandust, linnajaod, kasumid nimetatud tegelikult kõrtside järgi. Linnades on need väga tähtsad kohad olnud, ilmselt päeval on seal nii tegelikult olnud, et võib-olla on paljudele huvitav teada saada, et kui siin käis kunagi vaidlus selle üle, et kas Karksi vald või Karksi-Nuia Valded, siis eks ole Karksion kiriku niminuia, kõrtsi nimi, et kumba me siis eelistame. Linnades, kui me räägime Tallinnast, siis siin on neid terve hulk alates torupillist, mis annavad kõrtsi nimi ja ja lõpetades kompassiga, mis on ka tõenäoliselt olnud kunagi kõrt silmi härja peal jõe ääres. Kompass, kompassi jah, no see on praegu, kuna vana kadunud, aga ta on seal raua ja maneeži ja, ja Reimanni tänava kandis. Ehk siis seal oli suur keske väike kompassi täna kunagi ja ja härjapea jõe kallas, kus oli päris palju kõrtse ja üks nendest tõenäolisust oli kompassiga. Meremeeste kõrts. Või kas või kui me ka uue moemaailma nime ajalugu hakkame tagurpidi korjamas, näeme, et tegelikult see on nime saanud Ameerika tänavat ees kool, Suur keske Väike-Ameerika praegugi. Ameerika omakorda on olnud kõrtsi nimi või siis ka külalistemaja nimi, seda nad mõlemad, et üheskoos ilmselt. Et elukeskus ikkagi elu keskus, just nii nagu tänapäeval on need kaubanduskeskused, mis oma nimedega meie seda orientatsiooni muudavad ja laienevad sinna, kus neid ajalooliselt pole olnud. Näiteks Rocca al Mare mis on täiesti hõivanud Haabersti mõisasüdamekoha. Nii et seda Haabersti nime viste inimestena praktiliselt ei teagi. Et Saku Suurhall asub Haaberstis tegelikult sellise kitsama jaotuse järgi. Siis varsti on Solarise asumil. No ehk ei lähe nii kaugele, sest et me teame, et ärinimed ei ole siiski nii püsivad õnneks ja nad muutuvad. Nad muudetakse ka mõnikord meelevaldselt, sellepärast et inimeste tähelepanu äratada ja see on lihtsalt üks kaubandusvõtteid. Aga tõsi on, et ka siis ja ka Eesti kohanimedest. Me leiame, leiame neid näiteid, kus asutuste nimed on läinud üle ülekohanimedeks omanike nimed. Omanike nimedest, mul tuleb kõige esimesena meelde puhu risti, mis on seal Põltsamaa lähedal Tartu-Tallinna maanteel. Puhk ja pojad, selle jahuveski on ilmselt seal olnud. Ja neid isikunimedes saadud näitajad on rohkem. Ka vaheküsimus Eesti kohanimed on algkäändes on kõik omastavalised. Puhu risti, torupilli. Jah, see käib asulanimede kohta, tõsi, tegelikult setega Võrtsjärve ei ole omastavas käändes ja ja Tallinn ei ole ka omastavas käändes. Ei ole jah. Aga asulanimede puhul on see seletus selline, tegelikult sinna nimesse kuulub ka sõna küla või siis alevik või alev või mis mu mistahes muu liigisõna, nii nagu talunimedes kuulub talu ja kuna eesti keele süntaks näeb täitsa täiend, on siis sellisel juhul omastavas käändes, et siis on loogiline, et kui nüüd see küla sõnaselt ära jääb, et siis siis nimi jääb ikkagi omastavasse käändesse. Aga ta on selle võrra edasi arenenud, et me kasutame seda nime juba praktiliselt ilma liigisõnata. Me anname nii, nagu ta olekski uus nimetav kääne, et me ei ütle mitte. Me kääna Nõmme linna nime endise Nõmme linna nime mitte Nõmme Nõmme vaid Nõmmet, mis on hoopis teisel alusel käänatud. Mul oli selline näide, et meil on sellised kohanimed nagu oru ja jäneste. Aga kui me peaksime seda nime kuidagi käänama, nii et mitte siis kohakäändeid kasutada, et ma eelistan elamiseks ütlemisi, sorut jäneste, mitte Orgumite jäneseid. Et seal on see nihe tõesti, eesti kohanime tarvituses toimunut. Kui pika aja jooksul see on toimunud, kas see on võrdlemisi hiline nähtus või mitte? Ei, me leiame juba selles Taani hindamisraamatust kohanimesid, mis on selgelt omastavas käändes, aga seal on ka selgelt nimetavas käändes nimesid, nii et seal pikalt Aja jooksul toimunud näiteks soome keeles seda nähtust ei ole. Seal on, ütleme, terva joogi on nii küla nimi kui ka jõe nimi, aga meil oleks siis üks tõrvajõe ja teine oleks Tõrva jõgi. Valdek Pall on pakkunud, et see kohakäändelise omastava käände üldistumine on toimunut võib-olla kõige rohkem talunimede kinnistumise ajal ja nendes sunnil. Talu nimetus on hästi tüüpiline, et on omastavas käändes need nimed. Nii aga raamatus, kas, kas ma arvan õigesti, et Eesti märksõna on kõige mahukam? Üsnagi ja sest et Eesti puhul üldse me peame seda ütlema, ma pean seda ütlema, et et me püüame Selart artikli koostada, nii et me räägime ühes artiklis ühe paiga kõigist nimedest, nii palju kui me teame et kui näiteks me teame, et Tallinnal on ajaloos olnud mitu nimed, siis selles Tallinna artiklis on ka need teised nimed hästi lühidalt võib-olla küll ära seletatud. Ja seetõttu ka Eestimaa puhul. Kuna Eesti puhul ei pääse sellest mööda, et me räägime nii Eestist kui ka eestlastest, et siis me peame mainima ka seda, kuidas eestlasi teistes keeltes on nimetatud või kuidas Eestimaad on teistes keeltes nimetatud ja üldse Eesti ja Eestimaa vahekordki tuleb siin jutuks, sest et seegi on niisugune aja ajas muutuv nähtus. Et Eesti puhul nagu paljud hästi teavad, et et see nimi on vähemasti mainitud juba roomlastel Eesti kujul, aga ka paljudel teistel tolleaegsetel ajaloolastel. Jaa, jaa, jaa, dokumenteerijatel, aga aga me enamasti arvame ka seda, et see algne tähistus ei käinud mitte ainult eestlaste kohta või siis käis pigem pigem meist lõuna poole olevate rahvaste kohta. Üsna kindlalt on eestlasi selle sõnaga nimetatud alles vahest 12.-st või 10.-st 12.-st sajandist alates. Et varasemad mainingud ei ole ühemõttelised ehk. Ja muidugi nagu paljud kindlasti teavad, et eestlased ise on selle nimetuse õppinud ja alles suhteliselt hiljaaegu. Tõsi, eesti keeles tuleb see Eestimaa nimetus välja juba seitsmeteistkümnendal sajandil, siis kui Eesti oli Rootsi vürstkond ja siis oli ta ameti haldusüksus saksa ja rootsi keeles Estland. Ja see siis tõlgiti eesti keelde eestimaaks. Et esimestes rootsiaegsetes eestikeelsetes kirjalikes mälestustes on see nimi juba olemas. Aga eestlasi hakkas tähistama alles 19. sajandi keskel eesti keeles tähendab siis, et senikaua me olime maarahvas ja maakeel ja ja tõsi sellegi üle muidugi vahetatakse mõtteid, et mida see Maaravas õieti tähendab. Kas ei ole mitte saksa saksa Landes, folk, Landes praafia tõlge, aga see võib olla tõenäoliselt nii ja naa mõlemat moodi. Aga Eesti riigi nimi kui Eesti riik, kui eestlased said iseseisvaks, Me saime oma riigi, kes ja millal siis ütles, kuidas seda riiki nimetada teistes keeltes, näiteks. No need teisekeelse teiste keelte nimetused on enamasti ajaloos juba väljakujunenud, et seda küsimust arutati küll kahekümnendatel aastatel, sest et nagu me teame, germaani keeltes, on meie nimetus üldiselt Estland aga näiteks inglise keeles, prantsuse keeles ja paljudes tegelikult enamikus teistes keeltes on see nimi võetud ladinakeelsest Estonia tüvest ehk siis Estonia, Estoni ja, ja muud niisugused teisendused selle kohta tegelikult ja Eesti valitsus kahekümnendatel aastatel või isegi petise protokollis otsused, me nimetame ennast siis teistes keeltes just vastavalt, kas siis Estlanding Estonia, eks et siis oleks selgus majas. Seal oli ka küsimus, et kas Estonia kirjutada inglise keeles teegaabeedeehaaga mõlemad variandid olid kasutusel ja valiti see lihtsam variant. Aga kui me räägime eesti nimedest teistes keeltes, siis muidugi paljud teavad hästi. Soome keeles oleme me Viro ja ja läti keeles oleme Igaunija ehk siis mõlemad nimed on eeldatavasti saadud ühe eesti maakonna järgi, et üks on Virumaa ja teine on siis meie Ugandi. Ja eestlasi tähistatakse ka veel muude sõnadega, Vene ajaloolistes allikates oleme Metsuudid ka selle nime või sõna päritolu hästi lühidalt, siis püüame selgitada. Aga meie pealinnast mis on põnevate raamatus Tallinnast Ega midagi väga põnevat sidendist ilmselt ei peagi teada, tegelikult juba jah, kokku Tallinna Tallinna nime üle vaieldakse siiamaani nii et kas ta on Taani linn või on ta talilinn või on ta tald linn või tallalinn. Aga mulle siiski tundub, et üsna ülekaalukalt. Ta on neid argumente selle kasuks, et ta on Taani linn oma kujunemisloolt olnud. Aga mis talla linn võiks, kust see võiks tulla, seda on pakutud siis seletusena umbes nii, et, et taldwe tallermaa on siis tähistanud eeskätt alllinna ja ta on, kas ta on tallakujuline või on ta siis alumine linna pool atest ütelda seda seletust hästi ei usu, aga nii on välja pakutud. Või siis saksakeelsest Revalist on siin juttu, et kust ta tuleb. Et tõenäoliselt on ta ikkagi mitte tõenäoliselt vaid kindlasti sama nimi, mis Revala maakonnal. Rebala Rävala on seda eesti keeles nimetatud. Ja algupära on eeldatavasti sama, mis Rebala külal meil siin Tallinna külje all. Ehk siis on omal ajal olnud ilmselt nii tähtis külad, maa järgi on saanud nime maakond ja hiljem ka selle maakonna keskne linnus Toompeal. Eesti keeles seda on jah, linna nime ei ole kasutatud. Aga Tallinna nimi eesti keeles esineb juba 1535 või natuke hiljem on eestikeelne nimi ka kirja pandud, nii et ka ka meie omakeelsete nimede vanus on tegelikult hästi-hästi suur. Ka linnade puhul. Aga Tallinna linnas näiteks võtame niisuguse kõikidele eestlastele tuntud koha või, või järve Ülemiste järv. Kuidas tema oma nime näiteks on saanud. Jah, siin on võib-olla hea ja ka selgitada seda, et selles artiklis me püüame näidata mitte ainult seda et millest see nimi on saadud, mis sõnadest Ülemiste puhul on see suhteliselt selge, et see on sõnaülem ja selle tuletis. Aga kui võimalik, siis näitame ka seda arengukäiku, mille kaudu see nimi on tekkinud, et siis tekib see arusaam sellest nime, arenemisloo loogikast ja Ülemiste puhul on see ka suhteliselt selge, siiski tundub nimelt Ülemiste järve lähedal oli härjapea jõel, mis voolas läbi Tallinna, mis praegugi kanalites peaks voolama maal oli Ülemiste veski ehk siis see veski oli nimetatud härjapea jõe asukoha järgi tal siiski üle jõe kõige ülemine veski tõenäoliselt. Ja see nimi, kuna see Ülemiste Veskel hästi tuntud suur objekt tasus umbes praeguse hilisema paberi- ja tselluloosikombinaadi kohal siis selle järgi tekkis järve nimi tõenäoliselt, kas tal oli eesti keeles mõni muu nimi varem seda me kahjuks ei tea. Me teame, et saksa keeles ja teistes keeltes on seda järve nimetatud ka, kui ma nüüd tõlgin tagasi järvekülajärveks ja ja paberijärveks ja kuningajärveks, aga need nimed on kõik tõlkelised, et mis eestikeelne nimi varem võis olla, seda me ei tea. Need vanaaja vanast ajast pärit nimed, need on ikka ikka palju põnevamad uuemal ajal Akadeemia tee ja Mustamäe tee ja pole üldse sellist põnevust nimel. Ja muidugi need tänavanimed, selles kohanemine raamatusse ei ju, ei käsitleta tänavanimede ajalugu, siiski võib teinekord olla väga põnev, sellepärast et. Eriti kui me mõtleme, et Tallinna vanalinna tänavatele, siis nende ajalugu läheb ka sajanditesse tagasi. Juba 14.-st sajandist on kõige vanemad tänava nimed meil kirjas. Aga, aga kui me, kui ikka küsimus on uutes nimedes, siis Ta mainis, siin tekib ka külasid uusi. Aga ma pean tunnistama jah, tõsi, et nimevalik ei ole seal enam eriti originaalne, minu teada. Türi lähedale kümmekond või 20 aastat tagasi tekkis uusküla, mille nimeks pandi lihtsalt metsaääred. Et seal on küll üks Kiiuleina talu, mis oleks olnud ajalooline talu nimi, millest oleks saanud ilusa kohanime. Aga valiti niisugune, mitte midagi, ütlev nimi. Terve Eestimaa metsaääri täis. Ja meil on metsakülasid, on Eestis kõige rohkem on mitukümmend metsaküla ja Mõisaküla. Mõlemad on kõige sagedamad kohanimed. Kohanimedes on väga sageli teine osa tagumine pool vere. See on üks hästi vana nimi ja, ja see üks üks selgitus on, et see tähendab alet veeretama. Kas see, kas see teooria peab endiselt paika? Kas ta on neist kõige tõenäolisem? Jah, ega ma ei saa kindlasti kunagi öelda, et seletus on meil põhjalik ja ammendav. Aga perenimesid on tõepoolest onu. Juba mainitud Taani hindamisraamatus on verelõpulised nimed olemas koos la lõpulistega, nii et ta peab olema üsna vana kohanime liide või kohaneme lõpp. Ja seda on püütud seletada ka nii sõnaga veri, näiteks siis sugulased nii sõnaga, et siis on pakutud mitmeid germaani keelte sõnu lahenduseks aga juba alates Hurdast, Jakob Hurda hästi. Ja õieti Mihkel Veske, kui ma nüüd õigesti mäletan, on, on üks variant olnud siin sõnaveer ja sellel on võib-olla siis olnud ka mitmeid nüansse. On väidetud, et see on siis seotud ja nagu soome keeles Vierda on siis alet tegema. Ja, ja, ja siis vere oleks siis vastavalt selline Ale Ale põllundusega seotud termin. Paul Ariste pakkus ka seda, et vere on olnud tegelikult üks sõna, mis on tähendanud metsa. Ja mordva keeltes on see sõna säilinud enam-vähem lähedasel kujul ja ka Lätis on viiris tähendanud metsasalu. Nad 11 täiendavad ja ega ma seda täituda ei saagi teada, aga tõenäoliselt on seotud metsaalaga kindlasti see termin, sest et kui me vaatame ka seda, kus nad paiknevad Kesk-Eestis niisuguse vööna läbi läbi Eesti kuidagi edelast kirdesse siis on just see kõige metsasem vöönd Eestis tänapäevalgi veel. Kui me vaatamegi nüüd Tallinnast välja, siis, et mitte Tallinna-keskne olla, et võib-olla teil on mõni huvitav, põnev näide märksõna mujalt Eestist kas saartelt või Lõuna-Eestist või Kagu-Eestist. Ida-Eestist. No ma saan rääkida natukene ikkagi Tallinna lähematest kohtadest, sest ma ise olen kirjutamata Harjumaakohanime artikleid ja ja sellega koos mõne avastuse iseendalegi teinud, et nagu ma juba mainisin, kõrtside nimed on meil väga olulised. Ja nii on ka maakohtades ja kui ma hakkasin uurima muusika, küla ajalugu, siis kõige esimene seletus turgatas, et tõepoolest kaardid näitavad, et seal on olnud muusika kõrts. Kõige loogilisem oletus on, et, et ju ta siis ikkagi muusika järgi on nimetatud. Aga siis selgus, et see muusika nimi on ikkagi natuke varasem ja on ka tasuv talupoegi, kelle nimed on muusika olnud enne seda, kui kõrts tekkis sinna. Ja päris üllatav seletus kub hoopiski Wiedemanni sõnaraamat, kui see lahti lüüa. Nimelt seal on olemas sõna muusikas mis tähendab nagu maasikas, muusikas muusika ja see tähendab teeröövlit võsa, väävlit ehk siis tegelikult ei ole seal muusikaga mitte mingit pistmist. Ja, ja see ongi usutav seletus, nimelt seal on ka muusaka, talu on seal natuke kaugemal Hageri kihelkonnas. Ja kui sellega see jutt tõsis, on rohkem naljajutt, aga mingi tõetera seal on, et pääsküla nimi on sellest saadud muuhulgas, et seal pääsesid inimesed lõpuks röövlite küüsist, kui nad Tallinna poole jõge tulid. Ehk siis võib-olla tõesti on see olnudki pigem selline ohtlik kant, kus on kus on ka nimed vastavad olnud. Aga muusika, külaelanikud, selle seletuse üle rõõmu. Aga muusikalise muusakas oleksid praegugi ilusate sõnade eesti keeles. Kusjuures see muusikas tõenäoliselt on laensõna vene keelest sõnast muslik. Võib-olla see siis kajastab näiteks Liivi sõja aegseid röövinud röövimisi? Väga põnev, muidugi, koostajale on see ka väga huvitav ja avastab selliseid sõnu, mille olemasolust võib-olla varem ei ole aimugi olnud, aga näiteks üks huvitav mis täiesti tavaline eesti keele sõna nagu linnapea. Kui avada Anton Thor Ella eesti keeles eesti grammatika ja selle juurde paigutatud sõnastik, seal on muide väga palju Tallinna kohanimesid siis sealt tuleb välja selline huvitav jaotus Toompea, mida me tänapäeval tunneme toopiana ja oli omal ajal kahes osas oli Toompea ja linnapea ja linnapea tegelikult tähendab seal siis hoopiski seda Toompea linnust. Ja siis kuskilt lugesin ma ka Kuressaare innustan nimetatud linnapeaks, nii et sellel linnapea sõnale on olnud vana varasemas eesti keeles kahjust linnuse tähendus. Aga noh, niisuguseid leida seal on. Ja neid saab raamatusse palju. No ma loodan, kui aeg saab otsa, millal raamat valmis saab? Me oleme lubanud, 2013. aasta lõpuks on see projekt valmis, aga kardan, et ilmub ta ilmselt ehk hiljem, järgmisel aastal. Aga siis ühes suures paksus raamatus ma loodan küll. Aga kui päris alguse juurde tagasi tulla, miks te üldse seda tegema hakkasite, miks te otsustasite hakata niisugust suurt raamatut välja andma? No peab ütlema, et üks põhjus oli kindlasti selles, et sellist raamatut ei ole eesti keeles varem ilmunud, et kui inimesed, huvitav, et kohanimed ajaloost ja ja kohanemine Moldovas, siis nad peavad sageli pöörduma väga mitme eriallika poole ja seni eesti keeles. Niisugust kõikehõlmavat Eesti kohanimede käsitlust ei ole ilmunud, küll on olnud saksa keeles mõningaid selliseid. Ja miks meie mõte oli ka see, et, et see varasema uurimise kokkuvõte ehk siis püüame refereerida seda, mis on siis Eesti kohanimede kohta varem kirjutatud, eriti saksa keeles. Kuna see tänapäeval inimestel paljudele arusaadav et sime tuginema meie omaaegsete suurte asustusajaloo ja kohanimede uurijate selgitusel nagu Paul Johansen ja, või Lauri getonen. Loomulikult me kasutame ka kõiki neid uurimusi, mis eesti keeles on ilmunud ja ja piirkondlik monograafiaid, Valdek Palli, Põhja-Tartumaa kohanimed, marja, kallasmaa, Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed. Nii et, et põhiliselt on see mõeldud varasema uurimise kokkuvõtteks, aga kahjuks peab tunnistama, et palju on ka lünki, mistõttu neid peab siis kuidagi Aitäh Peeter Päll ja mul on veel üks küsimus, kuna me veebruarikuus ootame kuulajatelt kodulehele kommentaare või arvamusi mitte seekord vigade ja probleemide kohta, vaid selle kohta, mida on tähele panna meie keelekasutajate tähendab meie endi kohta, mida me oleme hästi teinud midagi positiivset kohanimede vallas, kas teil tuleb kohe hetkega meelde tänasest päevast? Ei, ühe nime mõtlesime, mõtlesime välja küll, aga see on juba ammu aega tagasi, et siis kui soometsale, kuna metsamaastikukaitseala tahtis omale sellist lihtsamat nime saada Pärnu ja Heinaste vahel siis Valdek Pall pakkus välja mingi pika arutelu peale, et võiks olla Luitama. Ehk siis noh, see luidete maastik on seal vägagi tüüpiline ja noh, nii nagu meil on kõrvema Lahemaa, Soomaa ja nii selle malli järgi seal uitama, see läks käiku. Et see on minu arust küll ilus nimi, Luitama. Aitäh kohanimede raamatu eestvedaja Peeter Päll. Minu nimi on Piret Kriivan ja tuletan siis meelde, et kogume kodulehele ja ümbrikukirju. Ootame ka. Kogume näiteid selle kohta, mida keelekasutajad on hästi teinud. Mida olete ilusat tähele pannud õigekirjast ja õigest hääldusest lihtsa ja selge lauseni välja näiteks iseseisvuspäeva järeltulevas saates tahame nendest rääkida ja neid esile tõsta. Keelesaate lõpus kordame iga esmaspäeva hommikust, Egle Pulleritsu keelesäutsu. Head päeva. Keele. Keeles on terve hulk kinnisväljendeid, tsitaate, tabavaid, ütlusi on lust, kui neid kasutatakse, nii et kõik saab selgeks. Tabatakse naelapea pihta nagu rusikas silmaauku. Selleks et neid kinnis Neljandaid ühiskonnas kasutada, peab meil kui ühiskonna liikmetele olema koolis ja kodus samu asju õpetatud. Need peavad tõesti olema kinnistatud. Näiteks võiks tuua antiikaja mõtlejate, kõnemeeste ja valitsejate ütlesi, millega hakatakse tutvust tegema juba põhikooli ajaloo tunnis. Osa neist retoorilistes ütlustest kuulub kõne käändude sekka. Tuletan meelde kõnekäänd on piltlik. Pisi ütles mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks. Ütles, millest tahan lähemalt kõnelda, on jaga ja valitse. Aastapäevad tagasi ilmus Eesti Päevalehes artikkel koolijuhid taunivad haridusameti ka ja valitsuse tööstiili. Kõik on korras. Tõepoolest mõeldakse seda antiikajast tuntud autoritelt haarset juhtimisstiili, ladina keeli tiivide, ET impera, kus sõna jaga tähendab killustamist eraldi lepingute sõlmimist iga halva piirkonnaga. Mida on siis lihtne valitseda, kuna üksikud piirkonnad ei saa omavahel liituda ega valitsejale vastu hakata kulmupanijaks ka kergitama üks hiljutine artikkel, kus arutluskäik toetus neile sõnadele. Iidne põhimõte jagaja, valitseja enam ei kehti. Nüüd lähtutakse tihtipeale hoopis arusaamast ära jaga valitseja niisama. Siin on võetud arutluse aluseks miski, mis peaks peegeldama tark autoritaarsed valitsemist kuid tähendab hoopis kavandavad ja autoritaarsed. Niisiis valitse, kõlavad sõnad igale poole ei sobi. Muide, Eestis leidub üks mõisakompleks, mis end selle motoga reklaamib. Kas tahate sinna minna?