Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, seitsmendast veebruarist minale Mall Mälberg. Riigikogu moodustas erikomisjoni elamislubade äri asjaolude uurimiseks. Töötuskindlustuse seaduse muutmine jäi pooleli ja jätkub homme. Võrreldes detsembriga tõusid hinnad jaanuaris 0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga neli ja pool protsenti. Eesti Panga prognoosi järgi inflatsioon aeglustub jätkuvalt. Eesti kunstiakadeemia nõukogu otsustas, et kunstiakadeemia esitab vaide sihtasutuse Archimedes otsusele, mille kohaselt ei pea Archimedes võimalikuks kunstiakadeemia uue õppehoone projekteerimist ja ehitust rahastada. Mullu jaanuaris kavatses Archimedes seda teha 12 miljoni euroga. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kinnitas täna ajakirjanikele, et Kreeka euroalasse komisjoni asepresident Niilik röövs ütles aga, et Ateena tagasipöördumine drahmi juurde ei tähendaks euro võlakriisi. Ateenas toimus täna taas kärbete vastane üldstreik. Jõustunud Tartu ringkonnakohtu otsus kinnitab, et teise vanema nõusolekuta ei tohi lapsega välismaale elama asuda. Otsus on ajendatud Eesti ja Itaalia kodanike vaidlusest lapse hooldusõiguse üle, kus eestlannast ema kolis koos lapsega Itaaliast Eestisse. Kohtuotsus tähendab, et laps tuleb viia tagasi Itaaliasse ja vaidlused lahendada sealses kohtus. Aadu Luukase missioonipreemia pälvinud teoloog Toomas Paul annetas 32000 eurose preemiasumma Tallinna diakooniahaigla hospiitsosakonnale. Diakooniahaigla kasutab hospiitsi solijate olmetingimuste parandamiseks. Enamik mahetooteid on üle 20 protsendi tavatoodetest kallimad ja see on üks põhjus, miks, mis takistab mahetoodete läbilööki jätab soovida mahetoodete valik, näitavad mahetoidualased uuringud. Täna vanglasse ilmuma pidanud Anna-Maria Galojan seda ei teinud ning justiitsministeeriumi teatel teeb vangla homme politseile taotluse tema sundtoomiseks. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm kohati vähest lund. Külma on öösel üheksa kuni 15, Lõuna-Eestis öö hakul kuni 22 kraadi homme päeval kaheksa kuni 14 ja saartel mõnel pool kuus kraadi. Riigikogu ette jõudis täna töötuskindlustuse seaduse muutmise kava. Uku Toom räägib lähemalt. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles, et eelnõu esitamise tingis olukord, kus töötukassa nõukogu on sisuliselt otsustusvõimetu, kuna puudub kvoorum. Samas on vaja kinnitada eelarve ja peatselt ka juhatuse liikmete volitused. See nõuab riigikogu seadusandlikku sekkumist. Selle eelnõuga tagatakse Eesti töötukassa tegevuse nõuetekohane jätkumine olukorras, kus kassa kõrgeim organ nõukogu on muutunud otsustusvõimetuks. Selleks mõõdetakse eelnõuga töötukassa nõukogu pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise korda pannes vabariigi valitsusele õiguse kohustuse võtta lõppjärgus vastu töötukassa tegevuse jätkumiseks hädavajalikud otsused kassa eelarve kinnitamise ja kassa juhatuse liikmete ametis olekuga seonduvalt. Ja ma rõhutan, et valitsuse sekundaar Harlan otsustas õigest tekib üksnes olukorras, kus kassa nõukogu ei ole otseselt ise õigeaegselt teinud. Vaidlussaalis käis suurel määral selle üle, kes on süüdi kolmepoolse koostöö katkemises. Opositsiooni seisukohad väljendusid suurel määral kohe esimeses küsimuses, mille esitas Kadri Simson. Olukord, kus töötukassa nõukogu ei toimi, on põhjustatud vabariigi valitsuse tegevuse poolt nõukogu kahekolmandikulise häälteenamusega otsustas, et sellest aastast tuleks alandada töötukindlustusmaksed ja vabariigi valitsus siis kasutades oma suva, millist sellest enamus otsesest ülem, mille peale katkes kolmepoolne koostööd ja nüüd olete teie, arvan, et riigikogu sellesse olukorda, et selle asemel et vabariigi valitsus survestada, ta taastuks kolmepoolse koostöö, mäletad, et valitsuse tööriistana lahendama olukorda, kus nõukogu otsuseid vaja polegi? Tsahkna rõhutas mitmel korral, et ta loodab kolmepoolse koostöö taastamist ja seda, et neid seadusemuudatusi tegelikult ei ole vaja rakendada. Aga riigikogul on kohustus tagada töötukassa toimimine. Eelnõu arutamisega ei jõutud täna siiski eriti kaugele, sest kuna opositsioon oli otsustanud eelnõud homme jätkata, pühendati eelnevalt üsna palju tähelepanu arutelule uurimiskomisjoni moodustamisest elamislubade skandaali asjus. Ja võiks öelda, et isegi erakordselt palju aega riigimetsa majandamise keskuse nõukogu liikme nimetamisele. Mis puutub uurimiskomisjoni, siis lõpuks sai see 84 riigikogu liikme toetuse ja selle koosseisu kuulub igast fraktsioonist üks esindaja ning tööga peab valmis saama esimeseks juuniks. Ja kui ainuke vastuhääletaja Tarmo Leinatamm väljendas kahtlust, kas komisjonil üldse midagi teha on siis üks komisjoni liige Andres Anvelt leidis, et küsimusi, millele vastust otsida, jätkub. Kuidas ikkagi Käll täitevvõimu mõjutamine tõstmaks ettevõtlusega seotud elamislubade kvooti sellel ajal, kui oli juba üleval küsimus juhtorganite koodi kuritarvitamises 120 pealt 180-le? See on küsimus, mida korruptsioonikomisjon kindlasti selgitada ei saanud, sellepärast et meil on selgelt seadusega pandud kohustused ja see on küsimus, mis vajab. Jaanuarikuu hinnatõusu on täna laialdaselt kommenteeritud. Riina Eentalu palus kommentaari Eesti Panga ökonomisti. Detsembriga võrreldes oli jaanuaris inflatsioon 0,7 protsenti. Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul on jaanuar tavaliselt suuremate hinnamuutustega kuu. Paljud ettevõtted vaatavad oma hindu, üle toimuvad suured soodusmüügid. Jaanuaris muutus ka ostukorvi struktuur. Aga tänavu lisandus veel suur energia hinnatõus, maagaas, elekter, soojusenergia ja ja mootorikütus. Ja see on ka põhjus, miks jaanuari hinnatõus oli märgatavalt suurem, kui viimase poole aasta jooksul näha sai, ütles Martin Lindpere. Kuid jaanuaris paistab silma ka veel üks number, lasteasutuste teenuste hind kasvas 13,7 protsenti. Martin Lindpere. See lasteasutuste teenuste hinnatõus jaanuaris oli oma mastaapsuse tõttu erakordne, see oli 13,7 protsenti viimase 10 aasta jooksul. On on üks kord, kus oli sama suur hinnatõus, oli 2008. Aasta alguses. Selles mõttes on ta erakordne. Selle aasta algusest ei kehti Tallinnas enam müügimaks, kuid niisuguste maksude mõju puhul Martin Lindpere hoiatab. Tegelikult juba 2009 hakkasime nägema seda, et näiteks toiduainete hinnad kasvasid päris kiires tempos ja, ja Eestis oli hinnatõus märksa kiirem kui paljudes teistes riikides. Ühe põhjusena, miks meil hinnad kiiremini kasvasid, tõid kaupmehed näiteks, et, et meil oli müügimaksa müügimaks tõi lisakulusid, aga nüüd see komponent enam täiendavat kulusid ei too, et peale seda oleks oodanud ka seda, et, et toimub mõningane korrektsioone ka hindades. Aga sinna statistikas on seda ausalt öelda küll väga raske leida. Kokkuvõttes ütleks selle kohta küll, et maksuasjadele lähenemisel peaks võib-olla riigil olemast pikemaajalisem strateegiline vaade, et sellised ühekordsed maksutõusud võivad väga sageli tuua kaasa selle, et hinnatase tõuseb, aga enam ei lange. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga oli inflatsioon 4,5 protsenti. Eesti Panga prognoosi järgi inflatsioon jätkuvalt aeglustub. Eesti kunstiakadeemia nõukogu otsustas, et kunstiakadeemia esitab vaide sihtasutuse Archimedes otsusele, mille kohaselt ei pea Archimedes võimalikuks kunstiakadeemia uue õppehoone projekteerimist ja ehitust rahastada, jätkab Janek Salme. Sihtasutus Archimedes teatas 11. jaanuaril, et ei pea võimalikuks rahastada kunstiakadeemia uue õppehoone ehitust. Mullu jaanuaris oli Archimedes otsustanud kunstiakadeemia uue õppehoone projekteerimist ning ehitust rahastada 12 miljoni euroga. Jaanuaris. Oma eitavast otsusest teatades avaldas sihtasutus just selles suhtes, et kunstiakadeemia jõuab struktuuritoetuste kasutamiseks ettenähtud perioodi jooksul ehk 2015. aasta augusti lõpuks projekti ellu viia. Kunstiakadeemia nõukogukaalus vaide esitamist ka oma varasematel koosolekutel. Positiivne otsus langetati täna. Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. Oli meil siis tõepoolest juba eelmisest nõukogust ülesse jäänud punkt. Et kas nõukogu toetab Eesti kunstiakadeemia vaide esitamist sihtasutusele Archimedes ja, ja me otsustasime tõepoolest, et me selle siis hiljemalt 10.-ks veebruariks, nii nagu on sätestatud ka meile võimalus seda teeme. Archimedese rakendusüksus tõi oma eitava otsuse peamise põhjusena välja ehitusloa puudumise projekti elluviimiseks vajalike ehitustööde alustamiseks. Rektor Signe Kivi sõnul on praeguseks aga olukord oluliselt muutunud, kuna haridus ja teadusministeerium on saatnud kooskõlastusringile kunsti keemianaaberkinnistule sundvalduse seadmise eelnõu. See on äärmiselt oluline samm selleks, et Tallinna linn saaks väljastada meile ehitus. Ja ausalt öeldes oli see just nimelt viimane takistus sellel teel Tallinna linnaplaneerimise ameti poolt korduvalt meile kinnitatud tingimus, et juhul, kui ministeerium selle sammu astub, siis ta meile ka ehitusloa enne kümnendat veebruari väljastab, et see tingimus on täidetud. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein ütles tänasel Eesti Päevalehele, et amet saab väljastada tingimusliku ehitusloa, mis tähendab, et ehitama võib hakata siis, kui vaidlusküsimused naabritega on lahendatud. Edasi välisuudiseid Liisu Lass Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas täna ajakirjanikele, et Kreeka jääb euroalasse. Komisjoni asepresident Nely Kruus aga ütles usutluses Hollandi ajalehele, et Ateena tagasipöördumine drahmi juurde ei tähendaks euroala kriisi. Samas rõhutas ta, et ei soovi Kreeka lahkumist euroalast. Kruus süüdistas Kreeka võime väheses tahtes võlakriisi lahendada ja tõdes, et pole mingit tagatist, et Kreeka liigub õiges suunas. Euroala riikide rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker ütles täna, et toetab Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut luua Kreeka uue abipaketi jaoks erikonto. Suurriikide hinnangul tagaks loodav erikonto kreeditoride nõuete täitmise ja oleks mõeldud eeskätt Kreeka võlaintresside teenindamiseks. Kreeka valitsus kardab aga, et iga selline idee kahandab valitsuse suveräänsust. Kuigi Euroopa liidu, IMF-i ja Euroopa keskpangapoolne surve Kreeka valitsusele uue laenumaksja saamiseks kasvab, toimus Ateenas täna taas kärpimise vastane üldstreik. Kahe suurema ametiühingu korraldatud streigi Ta seisis, ühistransport ning sadamad ei töötanud. Venemaa välisminister Sergei Lavrovi ja välisluureameti juht Mihhail Fradkov alustasid läbirääkimisi Süüria presidendi Bashar al-Assadiga. Lavrovi Fratkov saabusite oskuses tülitada leida väljapääs ummiksituatsioonist, mis seal Süürias välja kujunenud. Pooled arutasid Araabia liiga riikide missiooni tegevuse taastama. Lavrovi sõnul on Süüria valmis, et liiga suurendaks riigis vaatlejate arvu. Lavrov ütles läbirääkimisavades, et kõigi huvides on, et Araabia rahvad elaksid rahus ja üksmeeles. Ta pöördus Bashar al-Assadi poole ja toonitas, et iga juht igas riigis peab tajuma enda osa vastutust ning al-Assadi seda Lavrovi sõnul ka tajub. Damaskuse tänavatele olid Lavrovi ja Fradkovi tervitama tulnud sajad tuhanded elanikud, kes skandeerisid aitäh Venemaale. Ja miljonid süürlased tänavad Venemaad ja Hiinat. Pealinnast eemal jätkas Süüria armee aga ümber piiratud Homsi linna sissetungimist ja pommitamist. Hukkus vähemalt 15 tsiviilisikut. Mitmed lääne jaga. Araabia riigid on teatanud, et kutsuvad oma suursaadikud Süüriast tagasi. Eilse hulgas Damaskuses oma saatkonna, USA. Rahvusvaheliste paaride laste hooldusõiguse üle tekkinud vaidluste lahendamisel lähtuvad Eesti kohtud niinimetatud Haagi lasteröövi konventsioonist. See ütleb, et teise vanema nõusolekuta ei tohi lapsega välisriiki elama asuda. Äsja sai Tartu ringkonnakohtus lahenduse üks taoline juhtum. Riigikohus asja arutamiseks ei võtnud. Toomas Kelt jätkab. Teise riigi kodanikuga lapse saanud eestlased peavad arvestama, et kui omavahelised suhted ei klapi ja lapse hooldusõiguse üle tekib vaidlus, ei tohi lapsega iseseisvalt kodumaale tulla. Sellega rikutakse Haagi konventsiooni, millega on ühinenud pea sadakond riiki. Vaidlused tuleb lahendada riigis, kus paar peamiselt elas, selgitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik Liis Arrak. Tüüpiline on see, et lapse elukohariigi kohtul on ka õigus otsustada siis vanemate hooldusõiguse üle, et see on selline tüüpiline näide, aga see pea igas riigis tingimata nii olema. Kui nüüd võtta seesama näide, et lapsel on vanemad, kes on erinevatest riikidest pärit, ütleme, et üks on eestlane, teine on sakslane ja elavad hoopis Prantsusmaal, siis tegelikult see lapse elukohariigiks on Prantsusmaa ja tegelikult tuleks pöörduda Prantsusmaa kohtusse sõltumata sellest, kus siis vanemad ise pärit on. Et kui siis vanemate kooselu peaks purunema vanemad enam koos ei taha elada, siis nende puhul olekski esimene selline korrektne samm, kui me tahaksime, et nad käituksid õiguspäraselt, et nad läheksid kõigepealt võib-olla kokkuleppel lahendaksid omavahel ära küsimuse kõigepealt, et kes, kuidas lapsega edaspidi hakkab suhtlema, kus laps hakkab elama ja, ja kui on vajalik sinna see kohtulahend juurde, siis selle riigikohtus käiksid ära ja seejärel on võimalik siis kolida ühte või teise või kolmandasse riiki. Vanematel. No tänapäeval liiguvad inimesed palju ringi, lapsed koos nendega, kuidas see elu kohari Määratakse palju erinevaid termineid on, et ma isegi võib-olla ei tahaks siin elukohariik öelda, et on hariliku viibimiskohariik, on selline tüüpiline, mis on nüüd nagu Euroopa dokumentides kirjas, aga tavaliselt see ongi sellele, et see ei pea olema mingisugune registreeritud elukoht. Et need registrid ei ole olulised, vaid oluline on tegelikult see, millise riigiga aktsia konkreetne laps või muu konkreetne isik kõige rohkem seotud on, et kus ta nagu kohanenud, kõige rohkem. Lapsega teise riiki minek on õigusrikkumine, hoiatab Arrak. Üks vanem järsku otsustab, et mina võtan nii-öelda selle lapse kaenlasse ja lähen oma päritoluriiki tagasi, siis see ei ole õiguspärane käitumine tema poolt ja seda ei saa riigid tolereerida, nii ka Eesti riik ei saa seda tolereerida, et tuleb keegi eesti rahvusest kodanik, võtab enda lapsed kaasa ja ütleb, et andke mulle siin Eesti riigis kaitsed, et tegelikult ta ei ole ise õiguspäraselt käitunud. Kõik asjad tuleb ikkagi lahendada asukohariigis, lisab arrak. Küll aga muutuvad asjad siis, kui vaidlused tekivad tükk aega hiljem. Kui tõesti kujutad ette see olukord, et üks vanem võtabki selle lapse õigusvastaselt, viib teise riiki ära, teine vanem tolereerib seda, tolereerib seda üle aasta Haagi lapseröövi konventsiooni mõttes ikkagi aasta on see, millel on prioriteet antud, millele antakse kaitset, et ta tolereerib seda, et laps pidi teise riiki, ta ei nõua last tagasi ja ühel hetkel mõtlen, et aga ma ikkagi nüüd tahaks, et laps minu juures oleks, siis peab lahendama selle vaidluse tõesti juba selle riigikohus, kus laps on nüüd elukoha saanud, ehk siis tõenäoliselt seeri kuulata, see õigusvastaselt viidi, et siis ei tuleks last tagastada enam. Ka viimatise juhtumi puhul, kui eestlannast ema kolis koos lapsega Itaaliast Eestisse, tuleb laps tagasi viia ja vaidlused lahendada. Itaalia kohtus lapse ema esindanud vandeadvokaat Tarmo Pilve sõnul on aga väga üllatav, et riigikohus ei võtnud asja arutamiseks. Pill viitab Euroopa Inimõiguste kohtu 2010. aasta lahendile, kus käsitleti sama teemat. Tookord otsustas kohus, et väikelapse puhul tuleb lähtuda eelkõige vanemast, kellega laps on enamus aega koos olnud. Üllatav on aga pilve sõnul just see, et viimane Euroopa inimõiguste kohtulahendile tuginev samateemaline asi oli riigikohtus arutlusel aastal 2007 ning nüüd oleks aeg teemat uuesti ka kõige kõrgemal kohtu tasandil arutada. Riigikohus aga asjade arutamisest keeldumist ei põhjenda. Toomas Kelt. Tartu. Täna enne kella kümmet Tallinna vanglasse ilmuma pidanud Anna-Maria Galojan sinna ei tulnud. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et kui Galojan täna ei ilmugi sihte vangla homme politseile taotluse sundtoomiseks. Põllumajandusministeeriumis tutvustati kaht mahetoiduteemalist uuringut, mis käsitlesid mahetoodete turuosa Eestis. Jama toodete tarbimist. Ülevaate teeb Riina Eentalu. EMORi uuringust selgus, et nagu on mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaast kasvamas nii on kasvamas ka maheloomade osakaal. Küll aga on mahetoodetest suure jao tootegruppide osakaal jaekaubanduses vähenemas. Kasvamas on kõige rohkem maheteraviljatooted, aga ka pisut puuviljad ja marjad ja maitsetaimed. Ka näitas uuring, et enamus mahetooteid on üle 20 protsendi tavatoodetest kallimad. Piimatooted 25 kartulit 35, teraviljatooted 48 protsenti kallimad. Ja siin on üks põhjus, mis takistab mahetoodete läbilööki uuringuekspert. Aivar Voog. 53 protsenti on siis neid on ja kes ei ole üldse nõus maksma rohkem mahetoodete eest, neid inimesi on siis ainult kaks protsenti kõikides küsitlustes, kes on nõus maksma mahetoote eest üle 20 protsendini, enamus tooteid on 20 protsendi kallimad. Kui kui tavatooted onju aga kokku, siis on Eestis toodetud mahetoodete osakaal käibes siis alla ühe protsendi, et 0,36 protsenti. Maaülikooli mahekeskuse tarbijauuringust, mis tehti Tallinna ja Tartu kauplustes, selgus, et inimesed on hakanud poes mahetooteid rohkem märkama. 82 protsenti oli märganud ja ära tuntakse ikka märgistuse järgi. Pille Vahtramäe. Jällegi tootjatel tasub oma pakendite kujundamisel selle peale mõelda, et kui hästi see see toote pakendit vaadates on kohe aru saada, et see mahetoode, kas seal on mahemärgid ja vastavad jutud peale või ei ole. Aga ostnud on mahetoitu vaid 60 protsenti küsitletutest peetakse kalliks, näitab seegi uuring. Kes ostavad, neil on esimene põhjus tervislikkus. Nii leiab 79 protsenti. Keskkonnasõbralikkus, mis paljudes riikides on väga tähtis, on Eestis veel tagaplaanil. Kõigest 16 protsenti toob selle välja. Mahetoodete kvaliteediga ollakse rahul, kuid valikuga mitte nii väga. Nii et siin on arenguruumi. Aadu Luukase missioonipreemia pälvinud teoloog Toomas Paul annetas 32000 eurose preemiasumma Tallinna diakooniahaigla hospiitsosakonnale jätkab Janek Salme. Tallinnas hiiul asuva diakooniahaigla hospiitsosakonnas on kohti 12-le inimesele. Hospiitsosakond on mõeldud haigetele, kelle tervendav ravi ei ole enam võimalik ning kes on oma haiguse tõttu jõudnud elu lõpusirgele. Koos Marju Lauristiniga mullu Aadu Luukas missioonipreemia pälvinud teoloog Toomas Paul ütles, et seda preemiat võib pidada ka elutöö preemiaks ning talle tundus, et see tuleks missiooni kohaselt ka ära kasutada. Ja miks hospiitsi osakonnale on põhjendus selles mu enda jaoks, et need on inimesed, kes teavad, et surm tuleb mõne nädala või mõne kuu pärast, kes on täie teadvuse juures, mitte Zeniilsed või dementsed vaid just sellised inimesed, kes vajavad ööpäevaringset hooldamist. Ta siin aidatakse tõesti professionaalsel tasemel. Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur ütles, et haiglal on suur au vastu võtta just Toomas Pauli annetust. Tema sõnul kasutatakse seda hospiitsis vajalike muudatuste jaoks. Otsustasime, et mis saaks olla veel õigem, kui parandada nende inimeste, kes seal hospitsis oma viimaseid elupäevi veedavad, nende tingimusi me tahaks kõik neile teha hästi käepäraseks. Lisaks kavandatakse leipuri sõnul uut lahendust, mis teeks hospitsis olijate jaoks hõlpsaks televiisori, raadio ja arvuti kasutamise. Selle väljatöötamiseks on alustatud koostööd IT kolledži ja Eesti kunstiakadeemia tudengitega. Nad lubasid meile välja töötada sellise lausa kohe programmi, mis kõike seda võimaldaks sellistele rasketele haigetele. Ja see mõte on selles, et siis saavad seda Toomas Pauli annetust kasutada ka järgmised järgmised ja miks mitte ka meie majavälised ja üldse teistes haiglates haiged ja see mitme koordistaks selle annetuse väärtust. Tallinna diakooniahaiglas on üldse 60 voodikohta ning haigla aastaeelarve on umbes 830000 eurot. Diakooniahaigla kuulub Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm, kohati sajab vähest lund. Külma on öösel üheksa kuni 15, Lõuna-Eestis öö hakul kuni 22 kraadi. Homme päeval kaheksa kuni 14, saartel mõnel pool kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18545. Stuudios oli toimet ja Mall Mälberg kena õhtut.