No alustame sellest, et ütleme tere hommikust ühele kahest diplomeeritud muusikaterapeudile Eestist, Taali Kask, tere. No alustame sellest, millist tööd õigupoolest muusikaterapeut teeb? Muusikaterapeut on see inimene, kes esiteks omab teadmisi muusika valdkonnast, teiseks omab teadmisi psühholoogia ja psühhoteraapia valdkonnast ja kombineerib neid kahte valdkonda oma töös väga edukalt. Selleks et vaata inimestel kas oma tervist säilitada või mingisugust aspekti oma tervisest parandada. Ja suhteliselt lihtne teha muusika abil on siis võimalik suhteliselt, et lihtsalt nagu diagnoosida inimesel, et näed, inimene on ületöötanud inimene stressis. Määrame sulle nüüd sihukesele muusikalise dieedi, et hommikul ärkad üles, kuulad neid niisugust muusikat või kuidas üldse see asi nagu käib, et kuivõrd arvestatakse inimese muusikalist maitset või kas nii-öelda see muusikaline külg jääb suhteliselt võib-olla kõrvale või mingisugune tonaalsus või tämber või mis seal oluline on? Noh, siin on väga palju erinevaid teooriaid, erinevaid meetodeid ja nii lihtsalt see ei käi, nagu arvatakse, et terapeut valib mingisuguse muusika ja siis see kohe kindlasti mõjub kõikidele inimestele täpselt samamoodi, kellel on diagnoosiks näiteks depressioon, eks ju. Et muusikateraapias väga palju lähtutakse just nimelt selle konkreetse inimese muusikalisest keelest, milline on tema suhe muusikaga, millise, milline muusika temast tekitab mingisuguseid vibratsioone, kas positiivseid emotsioone või kurbi emotsioone või teda agressiivseks ja vihaseks ja nii edasi. Nii et ma ise olen vahel mõelnud, et see muusikaterapeudi töö on mõnes mõttes nagu selline detektiivitöö, et sa pead oma kliendi endale vägagi selgeks tegema kaardistama, kust algavad tema probleemid, mis on nende probleemide olemus, millised on nende probleemide väljendusvormid ja sümptomid ja milline on selle inimese nii-öelda muusikaline maastik, eksju. No kui palju on neid inimesi, kes oskavad oma murega muusikaterapeudi poole pöörduda Eestimaal? Ma pean silmas? No ausalt öeldes, ma ei tea, kui palju neid on, kes oskavad. Ma tean, et muusikateraapiat praktiseeritakse Eestis üsna agaralt, näiteks psühhiaatria valdkonnas, kus muusikat töötabki käes üle vaid käsikäes ülejäänud ravipersonaliga. Ja siis ma kujutan ette, et inimestele, kes sinna satuvad, neile soovitud muusikateraapiat ühe vahendina selleks, et oma nii-öelda probleeme lahendada, eks. Aga eraviisiliselt, et oleks nagu väga selliseid erapraksise näiteid, seda ma nagu Eestist ausalt öeldes ei teagi. Aga ma olen kuulnud mingisugused legende, kuidas see siis nagu täpselt käib, et ma olen nagu mul on kusagilt nagu meelde jäänud, et on olemas mingisugune esimene prantsuse voodisse pikal ümber kõlarid voodi sees on mingid kõlarid, mis edastavad mingit vibratsiooni, kuidas see asi käib ja mis on selle nagu mõte, kas on mingi niisugune ravi, et kui inimene on juba täiesti omadega nii-öelda noh, ummikus ja, ja hullusääres pannakse ta kuidagi ahelatega voolikuga kinni, pannakse mängima ja siis ta seal pikutada. Mõnus valgus. Ilmselt nii see käibki, et kõik see jatakse kinni ja lastakse mingit jubedat? Ei tegelikult see nii ei ole, see, millest sellest eelpool rääkisid, see on üks meetod, mida nimetatakse vibro akustikaks ja tegelikult see on võib-olla pisikene nii-öelda haru muusikateraapias, eksju, kus tegeletakse siis konkreetselt helivibratsiooniga selle niisuguse füüsilise mõjuga inimkehale, eks. Aga kuivõrd muusikateraapia on tegelikult või seda muusikaterapeudi ameti rolli võrreldakse väga tihti psühhoterapeudi ameti rolliga ja neid tegevusi, mida muusikat kuidas saab teha, on väga mitmeid. Ja seda näiteks väga paljud inimesed ei tea, et ise musitseerimine ja improvisatsioon, eneseväljendamine läbi muusika vaata, kui sul on näiteks lõõdina kliendiks inimene, kellel kõne on pärsitud, võib-olla ta on puudega inimene või mina ise töötasin ajutraumadega inimestega, kes olid autoavariid läbi teinud, su keelekeskus on võib-olla kahjustatud ja sa ei saa rääkida. Siis muusika ja läbiinstrumentide nii-öelda rääkimine annab sulle võimaluse suhtlemiseks nii iseenda, sisemaailmaga kui Enda ümbritsevate inimestega, kommunikatsioon ja dialoogi suhtlemine, see on meile kõigile nii oluline, eks ju. Et neid tegevusi tegelikult, mida seal tehakse, neid palju, et tihtipeale või tavainimese arusaam ongi just täpselt nii nagu Sa ütlesid, et keegi pannakse pikali ja lastakse mingit muusikat ja siis läheb kohe kas paremaks või, või, või üleüldse ei juhtu enam midagi. Et nii see päris ei ole, et seal ikkagi need tegevused, mida takse, on kohandatud väga selle spetsiifilise kliendi vanusega, tema diagnoosiga, tema võimetega, kui paljud on üleüldse võimeline, eks ju muusikat vastu võtma või muusikaga ise tegelema seal kohapeal nii-öelda musitseerima. Mõtlesin, et kas inimesed suudavad siis erinevalt muusikat vast, kas on inimesi, kes ei talu näiteks muusikat alates mingid teatud kogustes, et ma võin mingi kolm minti kuulata, aga siis umbes aitab. On inimesi, näiteks inimesed, kellel on diagnoosiks Dism, kes on ülitundlikud kõikvõimalike väikeste helide peale või mingisuguste spetsiifiliste helide peale, kelles mingisuguse nihukese konkreetse heli kuulamine tekitab ärevust ja ängistust ja agressiooni, puhanguid ja nii edasi, et seal sa pead väga hästi teadma, seal sa ei lähe plaadiga nii-öelda kohale ja ei pane seda mängima, eks ju. Et seal sa pead valdama neid võtteid, kuidas selle inimese tähelepanu tõmmata, milline on see saund võib-olla, mis Talle rahustavalt pigem mõjuks, eks ju. Et selles mõttes sellist ühest lähenemist, et kõigile üks ja sama, seda, seda ei ole olemas. Eestimaal on asjalood niimoodi, et kui sa lähed mõnesse kaubanduskeskusesse, kui sa oled kasvõi sunnitud sellest kaubanduskeskusest läbi minema, et jõuda ühest punktist teise, siis erinevatest boksidest, mis seal on, tuleb täiesti erinevad tsunami erinevat muusikat, tugevust, täiesti erinevaid muusikažanre, nii et sa oled ühel hetkel täiesti noh, sa oled vabatahtlikult astunud mingisuguse tohutu müra keskele. Kuivõrd-kuivõrd, selline pikaajaline, täiesti erinevate helikeelte seas viibimine inimesele mingit mõju avaldab kas positiivset või negatiivset, tõenäoliselt vist ikka näidata. Ilmselt ma arvan ka, kui sa väga pikalt müra sees viibida, eks ju, muusikal on oma kindel selline neurofüsioloogiline mõjusest muusik on vibratsioon. Need on helilained, mis tulevad meile kõrvast sisse, muutuvad sisekõrvas elektrilistel impulssideks ja siis liiguvad ajus nii-öelda kuulmiskeskusesse. Ja mida tugevam see vibratsioone on, mida tugevamad need helid on, seda nii-öelda suuremas mõjusfääris on meie aju, eks ju, ja see väsib, et meid, see tekitab meis nii igasuguseid neurofüsioloogilisi reaktsioone kui füsioloogilisi reaktsioone, näiteks meie südamerütm muutub teatavate rütmide juurde. Meie süda on väga aldis erinevatele vibratsioonidele, kui me laseme näiteks inimese organismi võimaldab või nii-öelda paneme inimese väga madalsageduslikke helide mõju välja, siis inimene läheb hulluks seal, eks ju. Sest meil on teatav kuulmislävi ja selline teatav taluvuspiir, mis on 20 hertsi ja 20000 hertsi vahel, eks ju, kõik helid, mis jäävad 20-st allapoole, neid nimetatakse infrahelid, eks need on madalsageduslikku tellid ja neil on ikkagi negatiivne mõju. Ja nüüd, mis puudutab suuri kaubanduskeskusi lisaks, et seal on müra seal nüüd kindlasti infrahelisid, nii palju ei ole, eks ju, sellepärast et muusika on ikkagi kusagil seal 20 20000 vahel, eks. Aga need külmutusseadmed ja ventilatsiooniseadmed tekitavad natukene selliseid madalsageduslikke helisid, mis on 20-st pisut allapoole ja kui sa nüüd oled kogu päeva selle keskel, eks lisaks kogu see muusikast tekkiv kakofoonia ja nii kõva helitugevus, eks ju, ja see meeletu müra ja vibratsioon stressor ja stressi tulemusena me jääme ju füüsiliselt haigeks. Kas ma saan, on hakanud suured kaubanduskeskused selle peale praegusel hetkel mõtlema, et hakanud hakatud kasutama muusikaterapeutide abi on hakatud mõtlema selle peale, milliseid meloodiaid nendes poodides Võetakse see ongi üks osa minu igapäevatööst antud hetkel, et olla nõustajaks mõningatele Eesti kaubanduskeskustele ja aidata neil teha paremaid valikuid lihtsalt selleks, et see keskkond oleks natuke harmoonilisem ja see võib olla nii kaootiline, eks see on nagu ühest küljest selline muusika mõju aspekte vägagi arvestav töö. Teisest küljest olen ma oma töös ikkagi vägagi hakanud lähtuma sellest, et milline selle ettevõttena praegu on ja, ja millised on kliendi teeninduslikud turunduslikult eesmärgid, eks ju, et et luua võimalikult sellist homogeenset pilti, et täpselt nii nagu sa ütlesid, et igast oksist tuleb omaette muusikat, minu nagu selline eesmärk või suund on see, et, et luua nagu ikkagi suhteliselt sellist ühtset ja homogeenset pilt, et kui sa helistad ettevõtte telefonile, siis sealt telefoni ooterežiimil tuleb ka, võib olla samas stiilis muusika nagu seda kasutatakse näiteks teenindus sinna läks ju. Nii et see on ka üks võimalus, et oma selliseid turunduslikel eesmärke klientideni viia paremini. Me teame, et muusika võib olla lausa tervisele ohtlik, paljudes riikides on reidid keelatud, kuna teatud helitugevusele lihtsalt reivi kiirenev tempo, inimese süda läheb sellega kaasa ja inimesed, eriti, kui nad on tarvitanud narkootikume, võivad, eks ole surra. Aga kas on võimalik inimesi kuidagi sagedussagedusi kasutades ära kasutada või kuidagi neid panendega alluva, me teame, et mingi rütm, korduva rütmi abil on võimalik inimest transsi viia ja teha temast zombi, nagu Aafrikas tehakse. Aga kas on võimalik niimoodi näiteks Kirkega siin sätime mingisuguseid ülem või mingisuguse alamheli kuidagimoodi eetrisse inimesed hakkavad näiteks kulda tassima? Ja kui sa tahad, et ma selle võtme ütleks Kunagi ühe inimese käest üritasin uurida, tema ütles, et on olemas siuksed, reeglid umbes paneb Mozarti peale, inimesel läheb tuju heaks, aga tema väitis mulle, et sagedustega ei ole võimalik manipuleerida inimeste ja kuidas sellega tegelikult on, kas on mingi lootus? No ma ei tea, ma isiklikult nagu oma töös ei manipuleerinud Et pigem on nagu suund ikkagi see, et, et luua nagu sellist positiivset ja mõnusat olemist, aga ma tean seda juhust, rääkides nendest hertsidest, eks ju, ehk siis sellest võnkesagedusest väidetavalt on niimoodi, sellega tegeleb üks Prantsusmaa professor, kelle nimi on Alfred tomatist, kes on väga palju uurinud just vibratsiooni mõju inimesele kirjutab üles. Ja tomatis väidab seda, et kõrgematel sagedustel olevad helid, eks mõjutavad inimese mõttetegevust rohkem ja keskmised sagedused mõjutavad rohkem, ütleme seda osa kehast, mis on meil keskel nagu süda ja kopsud ja hingamise rütm ja südamerütmi ja nii edasi. Ja sellised madalsageduslikku modellid mõjutavad ja meie füüsilist aktiivsust, ehk siis see, et kui me kuuleme trummirütmi või bassi rütmi, näiteks bassihelisid, eks ju, et see paneb meid, tekitab meis sellise motoorilise aktiivsusena, hakkame selles rütmis liikuma, eks. Nii et, et neid erinevaid teooriaid ja lähtekohti on tegelikult väga palju. Meil on niisugune küsimus, meil on sel nädalal juttu Charles mänzonist, kes teadupärast läks hulluks, kuna ta kuulas liiga palju biitleid ja hakkas endale igasuguseid asju ette kujutama. Kuidas ravida inimest, kes on muusika kuulamisega oma vaimsele tervisele viga teinud ennast nii-öelda muusikaga hulluks, ainult nagu tema, vaeseke, tegid. Noh, eks see on üks pikaajaline protsess, kui ta hulluks läinud on, siis ma ei tea, kuidas teda sellest seisundist välja tuua, see on kindlasti väga mitmete erinevate komponentide mõju tulemusena, kuidas õnnestuks, aga kui ikka muusika väga nii-öelda ajudele käib natuke vaikuses olla võib-olla. No see on kõik see, mis on seotud muusika ja siis selle selle koha pealt, millest me siin rääkisime, on Eestis veel suhteliselt lapsekingades, aga asi toimub või toimib ikka sinna suunas, et et asjad muutuksid Eestimaal paremaks, eks ole. Jah, ja tegelikult mul on hea meel, et kuna ma ise olen nüüd ütleme, selle kaubanduskeskuste nõustamisega tegelenud viimased kaks aastat ja päris palju ka sellest kirjutanud ja siin ja seal sõna võtnud et ma olen täheldanud väga tugevalt seda tendentsid, sellele pööratakse tähele, et see ei ole enam niimoodi, et ükskõik kes toob kodunt oma plaadi ja paneb selle peale ja iga müüja kuulab oma muusikat, eks ju. Et et sellest on hakatud rääkima, sellele pööratakse tähelepanu, inimesed saadavad kirju, näiteks Viru keskus, kes on üheks konkreetselt minu kliendiks, saadab mulle pidevalt inimeste poolt tulnud meile ja tagasisidet, nii positiivset, aktiivsed, sest ega siis selles mõttes on nagu sellist valikut ei saa teha, mis absoluutselt kõikidele ühesugust toimet avaldatakse, kõikidele samamoodi meeldiks. Aga enamalt jaolt ma julgen öelda, et need reaktsioonid on positiivsed, ehk siis tegelikult inimene, ükskõik kui talle olla, konkreetselt see lugu ei meeldi, aga kui seal on rahulikum tempo ja seal on võib-olla mahedamat helikõrgused, eks ju, ja ta ei ärrita sinu aju nii väga, siis sul on sellest parem olla, eks ju. No lõpetuseks, milline võiks olla sellise tõeliselt hea hommikuprogrammi muusikamärksõnadeks, et inimesed tunneksid ennast meie seltsis tõeliselt? Hästi üks lugu, mida ma ise tihtipeale hommikul nii-öelda käimatõmbamiseks kasutan või mis minus tekitab alati positiivse tunde, on, eks Barrybaiti lugu, mille nimi on Lavdhim. Et ma ei tea, kui teil on, siis me võime seda kuulata, igal juhul on see olemas. Kallid sõbrad, spetsialist soovitab teile mõnusat hommiku vibratsiooni, pakub isand vait, isiklikult. Armastuse teema.