See on vist esimene kord mul ajaloost intervjuud tehes. Ma vaatan maailmakaarti ja mõtlen, et kas ma oskan kusagilt peale hakata või ma ei oska. Te olete poolteist aastat mööda maailma ringi reisinud? Alustame ette valmistades teed see ettevalmistusaeg tegelikult kujunes sama pikaks kui reis ise. Jah, täpselt nii, et, et aktiivselt ettevalmistusaega oli kuskil poolteist aastat, tegelikult oli, oli see Meil juba kuklas tiksunud varem ja, ja niisugust väikest ettevalmistust enne enne juba tehtud, kui kui mina jahtlaev lennukiga reisile läksin. Raido jäi siia autode üle mõtlema ja mina, mina tolle reisi peal, mõtlesin, mõtlesin võimaliku marsruudi üle, aga siis pärast tagasitulekut siis hakkasime. Hakkasime selle nimel nagu noh, kas just igav päevaselt, aga ülepäevaselt küll tööle, et, et me, et me oma autode reisijate jaoks valmistatud. Kuidas sa tagantjärele hindad ettevalmistusperioodi, kas te saite tehtud kõik, mis vaja oli ja kui paljude reisi jooksul avastasite, mis tegemata jäi või mis valesti sai tehtud? Ikkagi vaatamata sellele, et et, et me võtsime seda kodutööd väga tõsiselt, kõigil kõigil, kes, kes kas midagi taolist või, või umbes taolist planeeringud planeerivad, soovitan ma enne, enne kui hästi põhjalikult läbi mõelda. Esiteks, selle, miks nad lähevad, mida nad tahavad sellelt reisilt saada. Teiseks, kuidas nad lähevad, kolmandaks, millise eelarvega nad lähevad, et et mida rohkem seda kodutööd tehtud tehtud on, seda lihtsam on sul pärast reisi peale seda rohkem sa näed seda vähem kulutad aega, energiat ja närvi kõikvõimalike takistuste ületa ületamiseks. Loomulikult oli asju ka, mida me, mida me avastasime tee peal, mis mis oleks võinud olla tehtud teist muu näiteks. Autode ümberehituse juures, mõned mõned pisikesed-pisikesed detailid me olime, olime kartuses, et, et me, et me ei mahu kõige oma kyllaboriga masinatesse ära. Ehitasime, ehitasime sinna juurde veel lisapanipaikasid tagumise ukse külge kapid. Katuse rasket katusele, daamid, kõik see tegi masinad liiga raskeks. Hiljem hiljem pidime lihtsalt poole tee peal nendest loobuma ja avastasime, et tegelikult saab reisil hakkama hämmastavalt väheste asjadega. Sa mainisid, et enne reisi tuleb läbi mõelda ja millega minna eelarve osa ja miks, mis sihiga. Me teame, millega ta käsitleb eelarve eelarveks, aga, aga miks te tegelikult läksite sellele reisile tõestama, mida, kellele kui, siis ikka ainult ise ise iseendale. Ja neid mina ei, Raido olime kaasas algusest lõpuni ja meiega meiega matkas koos kokku 110 inimest, enamus enamus nendest muidugi Eestist, aga ka kümmekond inimest väljastpoolt väljastpoolt Eestit. Ja kõigil neil kindlasti olid väga erinevad erinevad motiivid, miks nad seda tegid? Lihtsalt seiklusjanu, kurja, naise või ämma eest nädalaks ära põgeneda? Näha mingit konkreetset paika, neid põhjuseid võis olla väga palju ja, ja kõik nad on võrdselt head põhjust. See aeg on üsna pikad koos veetmiseks, poolteist aastat ma võtan sina, Raido käest terve reisi kaasa tegite, kas üksteisest väsimust ei tekkinud? See taoliste harjutuste puhul kindlasti on ja me, me, me arvestasime selle selle võimalusega, me enne isegi konsulteerisime, psühholoogidega tegime, tegime, mängisime läbi selliseid Need mudeleid, mis, mis võivad nagu juhtuda. Aga no kõikes Raidot teavad, teavad, et, et nii, nii nii rahuliku ja sõbraliku ja pika meelega inimest teiste teist vist ei ole, temaga temaga on võimatu vaata tülli minna ja ka minu mõnikord eksalteeritud hoolekut oskas, ta oskas ta hästi õigesse rööpasse sättida, nii et et ma võin küll öelda, et vist ühtegi ühtegi asja, mida võiks tüliks nimetada, meil meil omavahel küll ei olnud. Psühholoogid ei andnud sellist soovitust kasutanud ka võimalust, et 11 lausa vältida. Ei, seda mitte. Loomulikult kui sa elad nii pisikesed, isakese pinna peal, koos. Päeval sõidad samades autodes, öösel magad samas telgis, et eks väike väsimus muidugi tekib, aga ütleme erinevalt sellest meie purjetamise reisist oli siin ju ikkagi võimalus korraks välja astuda. Auto peatab, seal lähed jalutad metsa all või mägedes üksi või, või teed ühe linna linnatiiru ilma teiseta, et niisugust privaatsuse võimalus oli siin palju rohkem, kui kui melisele purjetamise harjutuse juures oli. Kuidas tagantjärgi seda marsruuti hindade, mille te välja valisite, kas ta nägite ära need kohata seal, kus ta tahtsite, võtsite nii-öelda sellest poolteisest aastast maksimumi või jäi midagi hinge kripeldama? Poolteist aastat taolise reisi jaoks tegelikult on, on liiga lühikene aeg, see oligi meie suurim häda, et me kogu aeg tundsime, et tempo on nagu liiga kõrgelt, et ei olnud seda aega, et saaks rahulikult rahulikult istuda, mõelda, mida sa oled näinud ja, ja, ja palju kohti, kus oleks tahtnud olla, olla, olla hulka pikemalt ja külameestega vähe, vähe rohkem juttu ajada. Loogiline alus oligi meil nõnda, et, et me püüdsime vältida vältida nii-öelda peamagistraale nii otseses kui kaudses mõttes. Et mitte sõita mööda auto Paanevaid mööda väikeseid teid ja kultuuriliselt mitte mitte käia ainult nendes kohtades, kuhu, kuhu bussidega turiste viiakse, vaid kuna meil olid oma autot kasutada ja võimalus võimalus vaadata ka ka külaelu ja tagahoov ja siis ka ka seda võimalikult palju kasutada. Aga ikkagi muidugi jäi ja ei käi võrratult palju paiku, kuhu, kuhu kunagi kunagi tahaks tagasi minna. Kuidas ris tervisele mõjub? Ma võtan. Vaimsest poolest natukene, sai juba räägitud, aga, aga puht füüsiliselt erinevad mandrid, erinevad võtmed ja nii edasi. Jah, kliima kliima mõttes. Meil oli Raido just nagu vastupidi, et et Raidole meeldis rohkem rohkem jahedam kliima ja minule, mina, mina, mina olin parema meelega kuumas kuumas kliimas loomulikult troopika niiske kuumus lõpuks väsitab, väsitab kõik ja, ja ja lisaks kõikvõimalikud troopikahaigused, mille vastu tuleb valmis olla, malaaria tablette muidugi võtsime neile teinud endale kümneid vaktsiin vaktsiinisüst enne enne minekut. Et Ühtegi tõsisemat häda, kuigi me selleks ka pisut valmis olime, käisime läbi enne parameditsiinikursused ja meil olid kaasas küllalt kopsakat meditsiini, meditsiini kotid. Aga ühtegi tõsisemat tervisehäda ei, ei olnud peale tavalise rännumehe, väsimuse ja tavalise rännumehe ajutiste kõhuprobleemide. Tegelikult teeb kogemusi selliseks tõsisemaks ravitsemiseks üldse tarvis ei läinud. Ja mõne teise puhul seal õnneks ei, ei midagi midagi tõsisemat loomulikult jah, väiksemaid elasid aga, aga, aga midagi tõsisemat ei traumasid, ei, ei troopika, haige. Suudad sa meenutada hoobilt koha, need ilma ja kliima ekstreempunkte teil Aasia oli, oli just selles mõttes väga ränk, hästi palav ja hästi-hästi niiske. Noh, mina ise olin seal seal ka hädas. Täiesti kummaliselt naha nahalöövet, kui sa, kui sa pikemat aega sellises kliimas oled, eks ole tolmavas autos kogu aeg istudes niukseid, pisikesi-pisikesi asju, asju, asju tekitas, tekitas see Kagu-Aasia, Aasia palavus, külma me nüüd üleliia palju ei saanud Kanadas ja Põhja-Ameerikas aasta tagasi, kui me olime, siis, siis seal olid, olid mitmed nii-öelda lumes lumes või esimesed tuli telk, telk lumme lumme püstitada, aga, aga, aga seda oli, oli üsna vähe. Niisket ja jahedat kliimat saime veel Lõuna-Ameerika lõunatipus Patagoonias aga muidu olime ikka ja noh, jah, loomulikult Himaalajas, kui me tulime üle üle Himaalaja mäestiku, siis juba sel nelja poole 5000 meetri kõrgusel. Lisaks sellele, et oli raske hingata, Ta on ikka väga raske hingata. Minagi põdesin selle kõrgmäestikuhaiguse üsna korralikult läbi, oli, oli seal ka üsna jahe. Selliseid maailmarändureid on peale teie veel siin Eestiski on kõikvõimalike liiklusvahenditega ja igal moel neid läbi liikunud, trehvasime oma pika reisi jooksul teistsuguste seltskondadega ka kokku, on veel inimesi maailmas ringi liikumas nii. On ikka, ega need nüüd jah, kes, kes päris ütleme nõnda mastaapset sõitu teevad, neid üleliia palju ei ole ja, ja ma usun, et et, et see on niisugune seltskond, et, et enam-vähem ehk kõiki ka ka juba teame nende veebilehekülgede ja pärimuste järgi päris mitmele jõudsime jälile, kas kuskilt teeninduses, kus meile öeldi, et näed, kaks kuud tagasi läksid selline karavan läbi. Et, et neid on, jah, ma arvan, võib-olla üks, kümmekond kümmekond taolist seltskond autodega kiirutab tiirutab praegu praegu ringi mööda maailma, enamik neist teevad seda palju pikemalt kui meie. Kolm aastat isegi kohtasime siin viimati ühte Hollandi abielupaar paari Pakistanis, kes kes tegi viie aastast ringi autoga autoga, jah, aga, aga samamoodi jalgrattureid, jalgsimatkajaid, see on üks väga-väga vahva seltskond. Keda, keda sa ei kohta kallistus hotellides, vaid, vaid just tagasihoidlik, kes noorte hostelites või, või kämpingupaikades ja niisugune kokkuhoidev ja, ja sõbralik seltskond, kes kes, kes nii lapseliku rõõmuga seda maailma avastab. Ees on siin kaart panna oma täiesti subjektiivne soovitus, ma mõtlen just neid noh, nii-öelda metsikuid või päris naturaalseid tingimusi, mitte mingisuguseid turismimarsruute. Kui vähegi inimestel nagu majanduslikult võimalik on, siis kus võiks nad ennast ankrusse panna, mida näha? Noh, eks see praegu tuleb nii väga suvaliselt, aga aga, aga võtame, võtame kaks erinevat kohta, kuhu, kuhu mina heal meelel tagasi läheks, esiteks sellepärast, et seal on väga palju vaadata. Teiseks sellepärast, et see on ka suhteliselt suhteliselt odav. Üks on, on põhja Tai, Birma vaos see kolmnurk, kus on palju palju ehedat, ehedat elu, veel alles mitmed mägihõimud mongid, haid ja, ja paljud teised, kes, kes elavad oma igapäevast elu veel traditsioon sellisel viisil ja see ei ole kuidagi kuidagi nihuke Mare taoline muuseum vaid, vaid, vaid ongi igapäevane eheehe elu. Et see on üks punkt, kuhu soovitaks minna näiteks lennata bangkoki, kuhu aeg-ajalt saab odavaid reise ja siis mitte mingil juhul minna Pattayasse ja, ja kogu sinna lõunapoolsesse pordumajja, vaid just üles üles mägedesse. Teine koht, kuhu soovitan minna, on, on lõunale rikka Peruu, Boliivia, ütleme olukord seal ei ole ka võib-olla poliitilises mõttes praegu kõige, kõige olen, aga, aga see tähendab ka seda, et ei ole turist. Sest ju lääne inimene kardab, kui, kui mõni paha paha, paha uudis, milline, millised võiks ka Eesti või Läti kohta iga päev toota, eks ole. Hulgaliselt siis siis kui mõni selline uudismaailmapressist läbi jookseb, siis inimene hakkab kartma. Tegelikult ei hullu midagi. Boliivia, Peruu äärmiselt huvitavat kultuuridega inkade ja Kolumbuse-eelsete kultuuridega paigad, kuhu kindlasti kindlasti soovitaksin, soovitaksin minna muidugi veel on üks koht, kus, kus on täna jälle tuleb, tuleb olla pisut üle sellest tavapärasest hirmust, aga, aga selles mõttes väga väga huvitav, et, et inimesi ei ole, on Iraan ja Süüria. Wadi, Rum, Petra, kõik kõik need maailmakuulsad kohad, kus sa võid üksi jalutada. Rooma-aegsete Rooma-eelsete varemete vahel, ilmad, ükski fotoaparaat, filmikaamera kuskil sääriks. Viimane küsimus, palju vajad sina või koos aeg-ajalt midagi taolist uuesti ette võtta. Läheb ikka päris palju, palju aega ja üks asi on et täna oleme ilmselt üsna väsinud ja ei taha isegi mõelda selle peale, siis ju need mõtted hakkavad mõne aja pärast tulema, aga aga noh, teine pool on, on lihtsalt võimalused ja, ja, ja kohustused, mis, mis, mis Eestis on, nii et mina, mina, mina oma suur suuri reisija küll nüüd tükil ajal ei plaani või täpsemalt plaanin küll. Järgmine suur reis on, on, on järgmisel suvel koos oma kahe tütrega mööda Eestimaad. Olla veel Tiit Pruuli, et leidsid aega ja tahtmist raadio kahte tulla ja aitäh siis kõigi nende poolt ka, kes teie reisile kaasa elasid. Suur tänu kõigile.