Ole tervitatud, Ave, alavainu meie saatesarjas, skandaalne legendaarne. Muide, ega sa ei pahanda, et me sind just sellesse saatesse kutsusime, niisuguse pealkirja all. Otse vastupidi, ma tundsin ennast kõrvust tõstetuna ja ka tundsin ma täiesti siirast professionaalset kadedust et ma ise seda pealkirja välja mõelnud ei ole. See on ikka tõesti üks väga hea sõnapaar. Aga mis sa arvad sobitsasi alla? No aga kui ma nagunii mitte kuhugi ei kuulu, siis ma lõpuks ometi kuhugi kuulun. Sinoscandaarsus sai alguse Tartu päevilt 60.-te aastate lõpul. Nendest aegadest ma olen palju kuulnud. Näinud ma neid ise ei ole, kuidas siis Tartu linn ja Ave alavainu kokku puutusid, kui pikk see vastastikune armastus oli? Mina olin Tartus 64 kuni 70. Isegi 71, vist tulin ma ära. Tartust, see on ikka päris. Hea hulk aastaid ja kui mõelda veel seda, et ma olen Tartus sündinud ja et mul oli ees seal legendaarne isa, skandaalne legendaarne lastearst Viktor alavainu siis mina nagu läksin Tartusse ja olingi kohe tartlane mis teistel võttis nagu sisseelamine aega. Ja ma sattusin otsekohe ka niisugusse vanemate härrade ringi, see tähendab õppejõudude ringi. Need olid minu isa ja kaaslased. Ja vot see skandaalne. Mul on lihtsalt niisugune halb komme olenemata riigikorrast rääkida tõtt. Ja öelda oma arvamus. Ja seda peeti skandaalseks tol ajal võib-olla või noh, ega ma jah muidugi taktitundega ka eriti ei ole hiilanud. Aga no ei tule mul ühtegi skandaali nagu pähe mida ma oleks nüüd korraldanud tahtlikult või teadlikult, aga näiteks üks skandaalsuse asi võib ju see olla, et kui tehti see õuenumber üks siis ma käisin veel vedas, see oli 64. Ja sealt tulid siis need Indrek Toomet ja kõik see nii-öelda see kuldsete 60.-te ja komsomolimalevlaste noorus või malevlaste põlvkond praegu öeldakse. Mina tahtsin ka muidugi olla see esimeste hulgas ja aga sinna võeti karmilt õppeedukuse ja käitumisega maalin juba peda skandaalne, legendaarne. Ja siis ma olin pedaja üliõpilane ja öeldi, et ei mingil juhul ei me ei saa alavainu, sinna tal on kolmedia. Ei käi loengutel korralikult ja need olid kõige suuremad patud. E kohvikus käisin palju ja suhtlesin. Nii kaua kui mina ennast mäletan, olen mina, kirjanike kunstnikega suhend. Ja üldse noh, nende loomingu inimestega. Et nagu muus ringkonnas pole suurt liikunudki ja noh, mõned leidsid, et liiga vara ja plika Tatjana, mis ta seal tilgub ja isegi komsomolikoosolek tehti Pedasi ja koosoleku päevakorras oli üks punkt, habemik, sa ei ole nagu meie. Ja mina hakkasin siiralt nutma, ütlesin, mina ei tea, mina tahan olla nagu teie, aga mul ei tule välja. Ma ei ole midagi muud tahtnud elus tegelikult siiramalt, kui olla nagu kõik. Aga kui sa oled teatud aastaid juba vana, siis loobud. Ega mina kui mina hakkan ühte joru ajama, mina ei jäta ju. Ja mina läksin komsomoli keskkomiteesse, kus oli Karl Adamson. Läksin otse selle terve Eesti rühma peakomandöri juurde ja tema ütlesid ka, mida ei saa, seda ei saa ja siis arvake, kuhu mina kõndisin, mina käin siin Eesti raadiosse. Ja mina monsterdasin ennast korrespondendi koha peale. Ahaa, ja nii palju skandaalist olin, ma oskasin selgeks teha, et ma oskan kõnelda ja kirjutada. Ja mul olid tol aastal 64, iga pühapäev, viis minutit oli uudismaaminutid, oli Eesti raadios muide mullegi näidiseid hoite rääkisid sellest kõik, mis nädala jooksul juhtus ja mis tehti ja pikad kirjad tulid Kasahstanist ja Eestis loeti need ette. Man raadiotööd ka teinud ja, ja noh, see oli piisavalt skandaalne, et niimoodi kaasa trügida jõuga. Karl Adamson oli lõpuks niukses seisus, kuna minu järjekindlus oli ikkagi tappev, tema võttis minu oma riski peal kaasa. Siis ma läksin neil Kasahstanis kaduma. Hääletamine kategooriliselt keelatud, mina muidugi hääletasin. Sest seal oli viljavi aeg, mis seal midagi hullu ei juhtunud, aga võisid autod üksteisel lihtsalt mehed jäid roolis magama ja oli õnnetusi ja ja seda ma küll ei ole kuulnud, et seal kedagi ära vägistatud oleks. Aga noh, igaks juhuks oli meil kategoorilise keelatud, aga ta minul ei olnud bussiraha ja mina ei julgenud nii kõrgele ülemusele ütelda, et mu raha jõle. Ja kukkusin siis hääletama ja öö tuli peale. Ükski auto Chambulski ei läinud, kõik läksid sinna, Cutter kullija, hoopis teise Leningradi laagrisse, mina mõtlesin, kõik autod sinna lähevad, lähen siis sinna ja sealt helistan või helistada ei saanud, aga telegrammis ei saata. Sirget mööda võttes oli kahe laagri vahe 140 kilomeetrit. Nii ühest laagrist teise ja Telegram jõudis siis, kui kolm päeva olnud oma laagris. Ja nad olid tões ja vaimus kolm päeva otsinud laipa mööda steppi taga. Sest Karl tuli noh, järgmine päev meie laagrisse ja ma pole kohale jõudnud. Ja tema saatis minu ära. Ja need on skandaale küll olnud ja täitsa teistele südamevalu teinud. Kas kõndinud oma pead ikka jah. Kui me nendest Tartu aegadest natuke veel räägiksime, siiski sinu tutvusringkonda kuulus ja millest kõik need pikad õhtutunnid kõnelesite nagu legendid räägivad. Et suitsunurgas olid pikad jututunnid. Oh suitsunurgas mitte ainult Ameli meie põhiliselt ikka seal. Jonni pi juures kodus, selles pisikeses kuueruutmeetrises toas. Johnny oli siis parasjagu vangist tulnud Isotamm. Ja siis sinna me kogunesime. Seal räägiti absoluutselt kõigest ja loeti uusi luuletusi ja. Kes, millega tegeles jäime hirmus kanget teed, midagi on tänapäevani joob. Ma olen oma hariduse saanud kahest kohast, Werneri kohvikust ja jonni bee sellest väiksest toast. Kõige suurem vahe Ave alavainu kahekümneselt Ave alavainu kolmekümneselt Ave alavainu neljakümneselt ja. Aga me ei tea veel. Seda viimast veel ei tea. Kas su vahe või oskad seltsi neid etappe endas näha, tähendab. Ei mõelnud kunagi, aga kui ma nüüd mõtlema hakkan, hakkan mõtlema. Mu muidugi kõigepealt kahekümneselt oli must, oli mustvalge, valge. Kõik oli selge. Anna jumal kõigile nii tark olla. Kolmekümneselt sai minust lapsevanemana, siis pidi tekkima juba mingi tasakaalukus ahhaa ja, ja sealt kolmekümneselt. See on nagu keskpaika elu v. Laias laastus. Vahetus mu eluviis. Kui ma enne olin niukene õhtune ja öine inimene, siis need minust sai hommikune inimene. Ja hommikune inimene olema suure rõõmuga praeguseni. Aga seda tegelikult panid paika lapsed ka ikka osaliselt muide osaliselt peamiselt väikse lapsega sa pead vara tõusma, hakkasin, hakkasin hommikuid armastama. Ja siis muidugi tekkisid vahepealsed värvitoonid hakkasid musta ja valge vahele tekkima. Neljakümneselt Ta oli maailm täitsa värvikirev juba. Ja need enne viiekümnendat ma hakkan niisuguseid tõdesid avastama, näiteks niukse salatõe avastasime ja täna hommikul, et elu pole mitte midagi muud kui ajastamise kunst. See on nagu näitlejaaval, noh, lavastajatöö lavastan ju ka, nagu sa võib-olla oled kuulnud, mis hetkel mingi näitleja lavale tuleb. Ja sa oma eluga samamoodi lavastama kogu aeg, et sa õigel ajahetkel satud õigesse kohta ja võib-olla muskandaalsus seal tuleb kandlased valesse koht. Õigel hetkel küll või vastupidi, mulle kui teda asjad kuidagi ei ole läinud sünkroonselt ilmselt nooruses. Lavastaja nõrk olnud mingiks lavastus. Ma ei tea ju, kes lavastas. Nüüd ma hakkan lavastama. Ülejäänud viitekümmet, mis mul elada natud. A veel üks asi. Mustlane ütles mulle Tallinn-Tartu rongis. Mis asi see on, vaatan su kätt ja kogu aeg mingi vesi vahel. Millal see oli? Oi-oi-oi, sinna on ikka aastat 10 tagasi. Tema ei teadnud, et jumaldan rongis inimene, eks ole, mina, ta leiab veel mitte midagi. Aga temal kogu vesi vahel. Ja tema ütles mulle niimoodi, ma vaatan, et elu esimene pool on sul olnud igavesti tormiline ja sa oled ikka vägevat elu elanud, siin tõmmelnud ja Heedelnud ja aga elu teine pool on sul nii rahulik. Et noh, lihtsalt annab otsida nii rahulikku elu. Ja. Nüüd mina olen juba 10 aastat oodanud, millal see teine pool peale hakkab ja kui vanaks mina pean elama. Ja nad ei ole tulnud, luureandmed näitavad nii peagi veel ei tule mul rahu oliivipuude alla. Ometi võiks ju arvata, et Hiiumaal Ei, see on ikka sordi asi. Eks nad ole seal Hiiumaal ka minust juba üksjagu niimoodi väsinud ja tüdinud, näiteks, nagu me maavanem kibestunult naeratades ütleb, oled sina ikka järjekindel Nahkuva mõnda asja hakkan ajama, jälle, ma enne ei jäta, kui see asi on aetud. Kui see asi saab tehtud, noh ükskõik mis siis on? Ühe ainsa teejupi pärast, kus lapsed kooli käivad. Kaks ja pool aastat, ma helistasin iga nädal. No peab ikka idioodi idioodi järjekindlust olemas. Ja iga inimene peaks tegelikult kulutama kivi, niikaua kui auk on sees enne meie elu ei parane. Kas sa midagi kahetsenud ka oled? Elus? Kes ei ole siis, aga ära küsi, mida suured augu kohad sees. Aga kui on võimalus, mida sa endale juurde paluksid ja millest sa silmagi pilgutamata kohe loobuksid, tahaksid vabaneda? Suitsetamisest lahti saada silmagi pilgutamata. Aga mida juurde paluksid? Aega vaata, võib-olla see käib ka sinna 20 30 40 50 sinna Sinusele skaala peale. Et ma olen täitsa täitsa julmalt ütelnud, et ajapuudus on ebaintelligentsuse märk. Alati on midagi, mida saab olulise ebaolulise vahel vahe tegemine. Eks ole, aga need inimesed kogu aeg räägivad, et mida vanemaks läätsed kiiremaks läheb? Ei usu küll, aga kuidagi pudenevad ära pudeneb. Võib-olla see on meie elu korraldamatus, mis üks mingi mingite tühiste lollide jamade peale lähevad päevadel. On päevi, mis on mul telefonipäevad, ma istun hommikul, kukkun ketast keerama. Ajan üks, teine, kolmas, neljas, viies asi. Aga ma saan inimesed kätte alles kolmanda, neljanda kõne peale. Et mitte üks ei püsi selle paiga peale, kus ta peaks olema. Ja nüüd, kui ma tegelesin selle humanitaarabiga, siis ma nägin, kuidas ükski ametkond ei tee seda tööd, milleks ta nelja kutsutud. Ja kuidas inimest muutumine ei tea kuidas teadvustada inimesele seda, et ta peab tegema oma tööd hommikust, õhtu. Sa oled olnud üldse väga erkreageerija igasugustele ühiskondlikele ilmingutele, mis kuuluvad kas mõttetute või rumalate või Pariiserlikke hulka. Ütle, mis asi sul praegu südamel kripeldab, sa tahaks kohe haarata pliiatsi hakata kohe kirjutama, kuidas selle või teise asjaga Ave alavainu rahul ei ole. Sellega, millega ma ei ole rahul, seda ma võin kohe ütelda päris kõva häälega ja ma olen seda väga palju mõtelnud. See on. Noorsootöö last, et nende vaba aeg nende suved tähendab, mis nüüd püha uutmise Eesti vabariigi käigus on lihtsalt ära pudenenud. Suurte majade lapsed. Oi oi, oi, oi oi, need on nii valusad asjad. Siis on noored ja õlu. See on ka üks hirmus karm asi. Kui ka noortelaagris peetakse normaalseks, et on laagriõlu toiduraha arvelt. Ja keskmine vanus on 16. Ja kui mina olen ainukene lobjakas siis ausalt öelda ma pooleldi simuleerisin radiku liiti. Sest ma üksi isasel hakkama seal. Aga see hakkab kodunt, ta jõudis minuni, aga ta ei alanud minust. Ja kolmas asi on muidugi see lasteaia just noorsoonoorsootöö juurest tuleks ära ajada need kolme-neljakümne vahel komsomoli jurad. See on ka üks kohutav rahvas. Need, kes funktsioneerivad nürilt. Mul õnnestus olla niisuguses noorsootöötajatele rahvusvahelises laagris. No lihtsalt väga halvasti korraldatud laagris, mida tegi haridusministeeriumi noorsooteenistus, selle taga ongi see isiksused, evalvatsioon. Meie saime kuritaanliku kasvatuse, see oli liig. Aga siis tuli see nõukogude kord ja praegused lapsevanemad on ju. Need, kes läksid, kohe sõime sõimest aeda, aiast kooli paneme praktiliselt ei näinud. Ja nüüd on nad ise vanemad ja nad mõtlevad nii, ongi elu. Aga ei saa ju sundida, võta oma lapsi, kasvata ise ja. Kuidas teil Hiiumaal edeneb oma kooliteatri tegemine? Tänavu sügisel ei olegi üldse hakanud veel tegelema, sellepärast et ma kandideerisin sinna riigikogusse, siis mul oli väga palju vaja ringi sõita, et kõik ilusasti mu poolt hääletaksid. Aga kui sind oleks valitud, mis siis oleks, mis siis oleks? Kohutav elu muutus olnud? Ma arvan, sedasama laste ja noorte jura ajanud kogu aeg iga seaduse juures oleks vaadanud seda, kas on nende ühtpidi nende huvid kaitstud, teistpidi nendega kohustused fikseeritud. Sest see ei ole sugugi nii, et on lastekaitse ainult. Ja teine on see meie armas emakeel. Kõigepealt oleks palunud terve selle Parlamendi keele eesti keele kursusele. Kõigepealt tuleb kokku leppida sõnade tähendustes ja siis hakata kõnelema. Sest ma arvan, et väga paljud need meie tülid on tingitud sellest, et on olemas niisugune asi nagu sõnade evalvatsioon. Et üks ja sama sõna tähendab põlvkonniti erinevaid asju. Tähendab inimisiksus, et inimesed on erinevad tähendused samadel sõnadel ja sellest tekib nii palju möödarääkimist. Et enne kui inimesed jõuavad omavahel asja selgeks rääkida karvupidi kokku, noh umbes niimoodi Aga kooliteater ikkagi. Mitu aastat sa teinud oled, seda üldse? Tänavu sai 10, meil oli suur juubeldamine maikuus, mina olen mitu korda tahtnud maha panna, aga siis nad tulevad jälle ja ütlevad, et teeme ikka ja teeme ikka ja kas me teeme millal hakkab, ja siis ma ikka olen ütelda, noh, olgu seekord veel, aga see nüüd on viimane ja ükskord ma tõesti juba loobusin ja nad hakkasid oma käe peal õppima, ütlesin, tehke ise ja siis nad ei kimpu ja tulid ikka kõik kodunt välja, et meil on osad selged ja vot ei ole kedagi, kes alist vaatab. Ütle ka seda juhtub sageli, et sinu ukse peale koputatakse. Ja abi palutakse. Ja noh, mina võiks öelda iga päev nagu poeg ütleb, vahel moodi ema, mis asja sa ajad, kogu aeg teiste inimeste asju oleneb minuga. Aga, aga ilmselt on see ikkagi see, et on. Miks abiga ei tulda, vaid lihtsalt tullakse teistsugust õhku hingama, näiteks mul on palju pilte. Niukene, poeemlikum elamine ei ole mul spektsioone ja vaat jälle lastest. Eks, lapsed on ju ühiskonna peegel ja emadepäeva puhul kutsuti ellu suurte majade vahel emadepäevapood. No küll oli müüjaid ja mitte ühtegi ostjat. Ja nüüd, kui ma Tallinnas ringi käima vaatan, kõik müüvad. Ma mõtlen, kes siis ostab ometi. Siis olid need kaupmehed keset ka kõikjal minu ukse taga Peetri jama ole ja helista, Emadleb viia, tulge ostma. Nemad teevad poe, keegi ei tule ja Peetri ema helistas, noh, loomulikult me saime siis mul oli oma tingimus ka, et noh, et, et kui see raha läheb nagu aktsiaseltsile või noh, et kui me siis teeme selle nagu laidudele minemise raha. Esimene saime 64 rubla, kui me läksime Kaevatsi laiule, ostsime selle eest Ko. Mis sa arvad, kas Hiiumaa jääbki sinu pesapaigaks? Ma arvan küll, sellepärast et ma Ma olen seal nagu öeldakse, ümber rahvastunud inimene, tema on. Ma olen rohkem hiidlane kui ta ise. Ka inimene on küllalt vana selleks, et aru endale ausalt tunnistada, et ta elada ei oska, siis ta otsib ühe koha, mis talle meeldib, ei oska seda seal. Minule meeldis see Hiiumaa ja mul on nagu teistmoodi maas on teistsugused inimesed. Ja ma ise ka teistsugune. Eks ma siis arvasin, et ma siis satun omasuguste hulka või kui kõik on teistsugused, siis ma ei paista nii välja. Pidas paika? Tähendab välja paistad küll, aga. Ei, aga nad vähemalt ei imesta, ei näita mu peale. Puuga ja ei räägi must taga ja ei ütle, et skandaalne ja see have leplikud kuuleme sellest skaalast, nüüd lähtume nii, nagu sa ytlesid. Et 30 40 ja kaks. Millal tuli luuletamine? Nullist? Suuline luule sündis koos kõnelema hakkamisega. See on ilmselt minul ikka hingamise elamise viis. Minu lasteaiakasvataja ütles, ma panin kõik riimi, mis ma nägin ja, ja nii kui kirjutama õppisin, nii hakkasin oma vastset oskus ka kohe ekspluateerima. Nii et siin ei ole ja kaheksa-üheksa-aastaselt ma ikkagi kirjutasin, mida ma kirjutan, siis on muidugi iseasi. Aga meeldib sulle olla niimoodi alasti lugeja ees, see on ju tegelikult hinge pahupidi pööramine. Enn meeldib olla. Vaat, siin on nüüd jälle, kas ma ikka olen? Tegelikult on see ju kattumise kunst. Mul on väga-väga palju ette heidetud, näiteks kirjanduskriitikas jaa, jaa. Öeldud, et enesegi enda keskne ja minakeskne ja liiga isiklik kitsalt isiklike, aga, aga mina leian, et kui minu isiklik lugedes on sinu isiklik, siis ta ei ole enam minu isiklik. Vot seda, ma nimetaksin seda kattumiseks. Tähendab, see ei ole alastiolek, vaid ma mõtlen, et sul on needsamad olukorrad, sul on ju täpselt samamoodi ja see, et ma kirjutan, mina, sina loed siis kui sina loed minu, mina, siis oled sina. Sõidu. Zayn, sa oled ükskord ise öelnud vist 10 12 aastat tagasi ühes intervjuus, et sa oled naiste luuletaja ja kui sind üldse keegi loeb peale naiste, siis hästi targad mehed Ei, ma olen öelnud jah, seda mulle meeldib naistele ja väga tarkadele meestele aegs need ongi väga targad mehed, kes mõistavad naise hinge. Vaatame tagasi kirjandusloos või kultuuriloos. Aga et selle peale tagasi tulla, minul? Tuleb nüüd raamat välja kohe. Ja minul on väga armas sponsor. Aktsiaselts Hiiukoda, ain tähiste Jants vahtras kes on ja kunstnik on liia Lüldik. Ja nemad on lubanud isegi neli raamatut mul neli käsikiri raamatuks teha. Nii et nobedad, nobedad ostjad, ma saan tasuta reklaamiraadiot teha, praegu võivad raamatupoodidest küsima hakata juba Ave alavainu luulekogu kaheksa illustratsiooniga ja selle pealkiri on Ave alavainu Hiiumaal siis teise, ma tahan teha alavainu Eestis. Kolmas on alavainu proosa ja neljas on alavainu vanemate lasteraamat. Kas sul on praegu ka midagi peas peas või paberil peas väga vana ja skandaalset sel ajal? Ma kirjutan alati teistmoodi kui teised. Tähendab, ma ei ole ka seda moesammu kunagi käinud ja ja siis oli ju niisugune asi nagu kõrtsilaulud oli täiesti taunitav. Ja minul ma kirjutasin ühe tsükli kõrtsilaule. Ja Walton kunagi neid luges, ütlesin, sinu kõrtsilaulud tuleks eraldi raamatuna välja anda. Müüdi vahvalt illustreerituna ja. Aga ei olnud olud meil ju kahjuks need nagu tehtama kolmekrossi ooperi. Ja kuna neid avaldada ei saanud, siis ma käia start õllesaalis. Palusin viisakalt luba. Kas ma tohin tindipliiatsiga kirjutada seina peale järgmise salmi. Tema pealkiri on ood. Suur demokraatia on õllekelder. Siin iidne ihnur suudab olla heldem vend, venna tapjat embab kõigest väest, nuhk nuru Põlut jälgitava käest. O õllekelder osuta mul au ja kannu õlle eest mult Gustagi, see laul. Ja kelner oli nii kena mees, lubas kirjutada seina peale ja tõi kaks õlut. Ja kaua see salm seal seinal oli, isegi ühe remondi elas üle, nad olid isegi välja jätnud. Nii et kehtiv, küll see vanasõna küsija suu peale ei lööda. Sinu puhul vist eriti, ega minu meelest iga inimene peaks julgem olen elus üldse küsima pöörduma otsima ka kui midagi viga on kurtma. Inimene, kellel on näiteks vaja korterit, räägi igaühele, kes vastu tuleb. Mida rohkematele räägid, seda rutem tuleb lahendus. Julgemalt peab jagama kõik. Ütle Ave, kuidas on sinu suhted teispoolsusega? Naljakaid asju juhtub, muidugi. Ma ei julge neid rääkida. Mida sa kardad? Mida sa kardad? Napakaks peavad? Ma nüüd räägin niisugusest asjast, noh, mis seal ikka lausa fakt ja kus on ikka tunnistajatega tegu. Tähendab, see oli siis, kas ülemöödunud aastal märtsikuus ühel hommikul tõusen mina üles nahk lahkunud rinna pealt, vasakult poolt. Lihtsalt nahk on ära läinud, kandilised ja kolmnurksed. Märgid mehaaniliselt, täiesti ja niimoodi mitte nagu põletatud, vaid nagu imatud, noh, nii et veri on naha all veel natuke, veri jookseb ja nahka ei ole. Ja mitte midagi selga panna ei saa. Külmad ilmad jahedad, küllaltki, panin siis selle toorsiidist pluusi palja ihu peale ja selle kohta on näiteks Kärdla haiglas on sissekanne. Vaatab meie tohter paroll, neid ütleb tema, pole elus midagi niisugust näinud, ma ei tea, mis. Ja see oli üks kolm nädalat olid, nad hakkasid taanduma, nad ei läinud niimoodi nagu sinikad lähevad, eks ole, vikerkaare värviliseks kollaseks, siniseks ja siis kaovad vaid, ja täiesti korrapärased ruudud ja kolmnurgad. Ja nüüd enne õnne, ma nüüd julgen rääkida, ma ei salli neid igasuguseid inimeste päid segi ajavaid, ajakirju tuli paradoks B. Ja seal on artikkel kus on inimesed pöördunud arsti juurde. Geomeetriliste kujutistega kehal. Seal oli veel lehti ja puuoksi ja ja Hirossimasena kassackis oli seda täheldatud pärast aatomiplahvatust ja ja, ja noh, mul ka niisugused mina ei tea, mis oli, ei teadnud seda tohter ja seda ei saagi teada. Mis lilledest sinu juubelikleidikimp tuleb? Miks te seda küsite? Kavala näoga? Ei tulegi kimpu maid. Witte kingid ei tulegi kimpu, mis te kingite? Aga sinu lemmiklill? Ei ole nihukest karmilt lemmikut võilill, ütleme kui need esimesed võllile päikesed tulevad ja ka viimaseid armastan, siis, kui võilill on ammu ära õitsenud ja kuskil mõni õitsev, siis ma olen niimoodi väga rõõmsaks. Päike, päike. Veel meenutavat segist resontreemid. Kui aeda tekib esimene hang ja lõppenud viimne lehe lang, siis meenatavad sügist krüsanteem id. Võililli meil jah ei ole, aga olgu siis seekord krõsanteimid ja pühendusega on.