Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tulemast kuulama rock n roll ja ridamaja järjekordset saadet. Kui möödunud nädala saates rääkisime tublidest isadest, kes laste kasvatamisega ka üksi hakkama saavad, siis tänase saate külalistele on laste kasvatamiseks vaja lisaks toetavale abikaasale ka abiväge. Tänase saatekülalistel kasvab peres neli last, kusjuures kolm neist on sündinud samal kuupäeval. Jah, me räägime sellest, kuidas elavad pered, kus sirguvad kolmikud. Meil on külas Kadri, kelle peres sirguvad lisaks suurele vennale neljakuused poisid ja Haide ning Margus, kelle kolmikutest poisid on juba 16 aastased. Lisaks meesteväele kasvab peres ka väike tüdrukutirts. Rock n roll ja ridamaja saatele saab kaasa elada nii raadio kahe kodulehel olevas foorumis kui Facebookis. Sahtleid saab hiljem raadio kahe kodulehelt ka järele kuulata. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Meil on külas kaks naist, haide ja kadri ja kolmikute isa Margus Haide Margus kasvatavad juba 16 aastaseid kolmikuid poisse. Kadril on aga kodus päris pisikesed beebid, kes on alles neljakuused. Tere, Kadri. Tere. Haydaja Margus. Tere. Tere. Kõigepealt kolmikuid saab sündida päris mitmes erinevas kombinatsioonis, et saab olla kolm erimunakolmikut, siis võivad nad sündida kaks üks kombinatsioonis ja siis kolm ühemunakolmikut. Millised kombinatsioonid Teil kodus esindatud on? Kadriminu kodus on esindatud kaks ühemunakolmikut ja kolmas poiss oli eraldi munas. See tähendabki seda, et kaks poissi on ühesugused ja üks on siis neist erinev, täpselt nii kui erinev see üksik poiss on. No see on jällegi niimoodi, et kuidas ja kes vaatab, et, et nagu öeldakse, et siis ema jaoks, kes ilmselt lapsi kõige rohkem on need lapsed ikka erinevad, kaasa arvatud need nii-öelda ühe muna kolmikud. Et aga, aga see poiskis eraldi munas kasvas siis tema läheb iga päevaga järjest rohkem iseenda nägu, et järjest rohkem, mida, mida rohkem kasvab, seda erinevamaks ta muutub, võrreldes teistega. Et ma arvan, ta erinev ja haide ja Marguse, millised poisid teil kodus on, meil? Siis kõik kolm nii-öelda ühemunarakutoodang aga sellest erinevusest või, või sarnasusest sellega on täpselt nii, et ega meie käest on ka küsitud, et kas nad siis on ühesugused või ei ole, et nakuid selja tagant vaadata, siis justkui nagu on. Aga kui nagu eestpoolt näkku vaadata, siis noh, tegelikult sõltumata sellest, et nad on ühemunarakukolmikut, on nad ikkagi täitsa erinevad. Aga jällegi, see on eksam, kes kuidas vaatab, et tänasel päeval aga paljud siiski ka need inimesed, kes nendega on kokku puutunud, ei suuda neid eristada mingil põhjusel. Teile tundub see imelik, aga ilmselt võõraste inimeste jaoks ei ole need erinevused nii märkimisväärsed. Jah, tegelikult ega see põnevus on ju selles, et, et sageli vaadatakse seda välist, et kas ta on sarnane või erinev. Aga tegelikult me ju noh, inimesed on, on ju kogu oma mõttemaailma oma olekuma kehakeele, oma kõigega koos ja selles mõttes on nad küll õudselt erinevad, et või kasvõi minu arust on hääl täiesti erinev. Et, et noh, kes neid rohkem tunnevad, siis minu arust on ikka suht võimatu nagu segamini ajada. See, mis sellesse hääle erinevus puutub, siis kui ma enne mainisin, et selja tagant loomulikult ei tee vahet, et kes on kes, kuid piisab sellest, kui keegi oma noka lahti teeb, nii on, tegelikult ütleme nii, et praktiliselt sajaprotsendiliselt võimalik ikkagi öelda, et see on see mees. Aga alustame nüüd algusest. Ma rääkisin siin enne saate tegemist päris paljude inimestega, et mul on plaanis teha kolmikutest saade ja inimeste reaktsioon oli eranditult selline. Appi, ma ei kujuta ette, milline see elu võib-olla, kui sul on kolm last korraga. Et milline oli see teie emotsioon, kui te teada saite, et sündimas on kolm last korraga. Haide mäletate seda? Seda ma mäletan päris hästi, sellepärast et see meie eellugu oli, see, nad on meie esimesed lapsed. Et tegelikult me õudselt ootasin kaksikuid või Margus oli eelkõige see, kes juba mitu aastat enne rääkis, et meil sünnivad ikka kaksikud. Ja kui ma siis seal ultrahelis nii-öelda esimest korda olin ja seda öeldi kohe, et on kaks siis ma tegelikult esimene emotsioon oli täitsa lõpp, sest ma ei uskunud seda. Ei saa, lihtsalt tahame kaksikuid, meil ei ole neid suguvõsas kuskilt pidi ja saame, kaksikud on ju. Et see oli pigem nagu selline hästi suur, selline emotsionaalne, issand kui tore. Aga no siis vähehaaval hakkas asi kahtlasemaks minema, et midagi nad seal ju pikemalt hakkasite omavahel rääkima, siis ma ei saanud üldse aru, mis toimub tegelikult. Ja, ja ma mäletan järgmist emotsioon oli see, et kui siis öeldi, et et siin on ikkagi kolm siis ma ei tea, minu jaoks kadus nagu igasugused piirid selle hetkega, sest ma mäletan, kui ma järgmine mõte oli, see, et nüüd nad leiavad neljandaga kusagil. Et noh, justkui see tunne, et, et need ei tule enam lõppu või mis mõttes, et see ei ole võimalik, nii et eks ma sealt ruumist välja siin, ma arvan, et mul oli suu kõrvuni ja pisarad jooksid, et selline kood hästi vastakad. Emotsioonid. Margus, kuidas sa siis ette teadsid, et nii läheb? No ega ma ikka ei teadnud ka, et või noh, teisipidi on, eks sa siis saad seda, mida sa tahad, et kui kaks oli nagu planeeritud, siis. Mulle on meeldinud see, et Margus tookord vähemalt sõprade hulgas viskas nalja Juusa jutuga pisut ülepingutatud liiga palju soovitud. Kadri, kuidas sinul see esimene emotsioon oli? No meie emotsioon, meie teadsime kuskil pool rasedust et tulemus ongi kaks ja et sellel nad suutsid identifitseerida suhteliselt raseduse alguses, minu arust üheksandal nädalal, kuna kuna näha oli kaks erimuna nii-öelda ultrahelis, siis ja minu jaoks ei olnud nagu väga suur üllatus, sellepärast et meie suguvõsa seal eksisteerib just nagu minu poolt mitmikuid ja kõige lähemalt minu isal on kaksikvend. Ja nemad on ka nii-öelda erimunaraku kaksikud oma vennaga. Ja, ja kui öeldi, et, et siin on kaks, et siis noh, ma olin ka seda mõtet peast läbi lasknud, et vahva oleks, kui ma saaksin selle pärandi ja justkui olekski pidanud nii olema. Ja, ja siis ma läksin, noh, kuna mitmikud jälgitakse, raseduse mitmikraseduse jälgitakse nagu nii-öelda põhjalikumalt seda nii-öelda ultraheliuuringud tehakse mõnevõrra sagemini kui ühe lapse puhul. Siis ma läksin jälle oma iga kuisesse korralisse ultrahelisse saatekiri oli näpus ja ulatasin siis sellele ultraheliarstile, kes seda uuringut läbi viis sõnadega, et nii palju nädalaid ja, ja kaksikrasedus, nii et siis ta alustas seda uurimist täpselt samamoodi. Väga pikalt seal vaatas ja ta küsis kuskil kolm korda mult üle, et te ütlesite kaksikrasedus ja ise veel mõtlesin, et ütled. Ma ütlesin jah, kaksiket jõuda siis kontrollis, et ega mina ei eksinud selle infoga, et ja, ja siis ta ikka uuris ikka üsna pikalt ja siis teatas, et teate, et mina ei oska siin midagi teha või öelda, et ma lähen, kutsun osakonna juhataja Nende sõnadega, ta läheks sealt ruumist välja, jättiski sinna pikali, mida sa tundsid. No need olid ikka täiesti kohutavad minutit, mis ma seal veetsin, sellepärast ma olin surmkindel, et ta ei öelnud sulle mitte midagi. Ma olin nagu täiesti noh, esimene hetk, loomulikult sa mõtled, et nüüd on midagi väga valesti, tuleb osakonna juhataja kutsuda ja ja nutt oli kurgus. Pikutasin seal ja, ja siis ühel hetkel ikkagi see osakonna juhataja saabus ja temal diagnoosida peale sinna pilgu heita. Ultrahelipildile oli küll väga kiire. Ta ütles, et nii kõik kolm on ilusti olemas ja, ja nendega on kõik korras ja, ja ju ma siis veel ei olnud valmis seda aktsepteerima, sest ma ütlesin talle, et, et ei, et ma siin ennist juba ütlesin, et meil on kaks. Ja, ja siis ta hakkas ka naerma ja ütles, et ei, et teil on nüüd kolm, et ja, ja see ei olnud veel kõik selle minuti sisse, et me ei teadnud veel ka laste sugu siis. Ja, ja siis ta ütles, et ja kui te veel sugu ei tea, siis kõik kolm on poisid. Et noh, seda oli ilmselgelt ühe minuti sisse natuke liiga palju, et et kuna meil koduzipiks poiss kasvab, et siis noh emana ma ikka lootsin, et mulle printsess ikka tuleb taga, et korraga kolm poissi, seda seda oli ka palju ja, ja siis nad lubasid mul pikutada ja selle mõttega seal harjuda, kuna nendel võttis nii-öelda diagnoosi fikseerimine vähekene aega seal. Kuidas oma abikaasale seda teatavaks tegid, tema ei olnud sinuga kaasas, tema ei olnud minuga kaasas ja, ja erinevalt haidest no ei täituseta väljast, suu oli kõrvuni ja pisarad jooksid, et Molga pisarad jooksid, aga, aga mitte nagu hirmust. Kuna nendel täiesti segased emotsioonid, sellepärast et sellel samal hetkel, kui teatati, et on kolm rääkis lugupeetud arst mulle ära pikka monoloogi sellest, kuidas ma veel ei peaks ennast pidama kolmikute emaks. Kuna mitmik, rasedused on sedavõrd riskantsed ja väga paljud nendest ka raseduse esindaja trimestri katkevad, et siis neid hirme oli ühe hetkega mul väga palju, et et ja noh, loomulikult siis kaotas ka nii-öelda see laste sugu igasuguse tähtsuse, et ainus mõte oli, et jumala eest kõik läheks nende kasti. Ja mehele ma helistasin, selle info talle kohe, ütlesin ma ei hakanud seal pikalt üldse venitama ja samamoodi väga vaikseks võttis, et Ta ütles, et õhtul kodus arutame. Niimoodi see teadmine tuli. Mõneti ka praegu kõrvalt kuulates ma mõtlen, et see on nagu emotsionaalselt nii võimas olukord, et ausalt öeldes niisugust psühholoogilist tuge vaja, sest et noh, see šokk ja igal juhul, eks ju, et oma Kadrikka kuul on praegu, et siis samamoodi, et me, ma arvan, seal oli kokku kolme, neli arsti lõpuks enne kui ma ikkagi lõpuks aru saanud, mis toimub. Fakt on, ma, ma juba läksin ultrahelisse, aga et midagi on lahti, sest ma olin nii suur. Me saime teada täpselt poole peal oligi esimene korraline ultraheli natuke vist läksin varem, sest ma ei saanud magada, ma olin nii suur, et see täitsa uskumatu, mõtlesin raudselt midagi totaalselt lahti ja siis, kui neid arste tuleb ja tuleb, eks ole, noh, loomulikult see on nagu päris õudus kuubis. Haide, sina oled ametilt psühholoog, et kuidas sulle tundub, kas arstid peaksid, kui nad ongi, nagu Kadri rääkis, kolm sellist hoopi korraga, et kõigepealt kolm siis poisid ja siis kõik need riskid sinna otsa, et kas arstid peaksid nagunii otse ja nii karmilt naisele need asjad laduma, et rasedatel teatavasti hormoonid möllavad ja nad on märksa emotsionaalsemad, kui võib-olla tavaolukorras oleksid. Ta ju anda, eks ole, iseküsimus, kas riskidest peaks siis kohe sealsamas ja palju see emasel siis vastuvatekelds on, eks ju, sest et ja ma, ma mõtlen ka, et kui palju üldse arstidel me oleme selle läbi kogenud ega ennem ei oskaks ise ka mõelda, et seal ongi meie jaoks sõidab samamoodi see minu jaoks isiklikult oli see suurem Shakat poisid ka me saime teada, et kõik poisid samal korral kui tuli infot kolmikut, ma kolmikutega harjusin palju rutem ära, kui ma ütlen, et kõik poisid, mida ma täna naudin täiega, aga aga seda küll, et võib-olla noh, et, et nüüd on kogu see info antud ja lihtsalt saatana uksest välja, et ma arvan, et tegelikult oleks lihtsalt inimlik. Muidugi, eks üldjuhul ju inimesed saavad hakkama ja pärast eks me saime kokku ja, ja 11 toetada, eks ju. Aga noh, eks see maailmapilt on ikka totaalselt sassi löödud sellel hetkel, et et lihtsalt inimlikku toetust selles hetkes ja võib-olla natuke vot seesama arsteks küsida sealjuures, aga noh, eks neil ka palju aega on, eks ühe patsiendi või selle külastaja peale, et kuidas on või noh, natukenegi kuidagi olla selles ma arvan, see inimlikum, kui see oleks võimalik. Nüüd aga natuke statistikat mitmikute kohta. Kui kaksikute sünniks on tõenäosus üks, 80-le, siis kolmikute sünd on loomulikul teel palju vähem tõenäolisem vaid üks võimalus. 6400-st. Kolmikute kandmine on kõrge riskiga ning statistika näitab, et mitmikute sünni tõenäosus kasvab ema vanusega. Kui tavaliselt kestab rasedus 40 nädalat, siis 91 protsenti kolmikutest sünnib enneaegsena. Keskmiselt sünnivad kolmikud 33. rasedusnädalal. Peaaegu 32 protsenti kolmikutes sünnib väga madala sünnikaaluga. Kadri, sinul oli enne laps olemas ja sa tead, mis tunne on kanda ühte last, kui erinev on see sellest, kui sul on kõhus kolm tegelast tegutsemas? Ta ongi eriline, erilisem ehk sellepärast, et see teadmine on, et seal on neid kolm, et mina pean küll tunnistama, et minu sagedused on olnud suhteliselt sarnased selle erinevusega, et kolmikute kandmine lõppes kiiremini nii-öelda rasedusnädalate poolest. Nad sündisid 30. rasedusnädalal sammas oma sünnikaalult olid nad kolmekesi kokku täpselt nii suured kui mu esimene laps süksi sündides oli, et selles mõttes ei juhtunud midagi erilisemat nii-öelda minu kehaga, et või noh, sageli küsitakse, et no kui suureks ta siis läksid, mina tegelikult ei läinud suuremaks kui esimese lapsega. Ja võib-olla jah, see teadmine tegi selle erilisemaks pigem selle rasedused, muid erinevusi, vaevusi minul raseduse ajal ei olnud, et kõik kõik tegelikult kulges väga hästi kolmik raseduse puhul kolmikud vist kipuvadki varakult ära sündima, et valgustage mind, kas on üldse võimalik 40 nädalat kolmikuid välja kanda? Ka vist pole kuulda küll olnud, nii palju, kui mina olen uurinud Mina mäletan seda, aga see on 16 aastat tagasi, eks ju, et võimalik, et tänasel päeval arstid räägivad võib-olla mingit teist juttu, aga sel ajal oli arsti poolt välja öeldud, et kaksikute puhul on täiesti norm kaheksa nädalat kolmikutega parajasti 36 nädalat, et nad on nagu küpsed enam-vähem selleks ajaks. Kui korrektne see nüüd on. Arstiteaduse vaatas täna, ma ei tea seda. Ka minule arst ütles seda, et 34 nädalat loetakse isegi juba täiskantud raseduse, eks, ja 36 oleks nagu lausa ideaalne, aga noh, selline statistika on selline, et nad ikkagi kuskil seal 32. kuni 34. kipuvad, et juba juba tulema, millal teie kolmikud ära sündisid? Haide? Argus meil sündisid, õigemini neil sekkuti 32. nädalal. Ehk siis tegelikult põhjuseks oli väga äge rasedus, toksik koos mis oli, noh, väga ägeda kuluga, ma tegelikult olin haiglas juba kaks kuud enne nende sündi, aga ma olin nagu natuke sihuke, olen naernud vabakäigu vang, ma mingi aeg oli, nii et ma päeval olin väljas ööseks tagasi, tead kuidagi ka arstid vahetusid sellesuvine aeg ja selline tähelepanu natuke võib-olla oli ka hajunud. Et kuigi ma just kolin jälgimise all. Aga mingist hetkest ja ma hakkasin ise küsima seal, et et kuidas te vahetate, et vererõhk on kas pärilikkusest või äkki hoopis toksikoosiga seotud ja ja siis, kui juba seal toksikusi kahtlusega võeti analüüsid ja noh, siis läks väga kiireks, täielikult meil ei olnud valikut. Minu enda olukord läks nii hulluks, et ma sisuliselt selle keisripäeva hommikuks ei töötanud enam neerud üldse, selline üsna üsna raske. Ohtlik, raske olukord, nii et tegelikult, et ma, ma arvan, et ma nautisin rasedust täiega, kuigi mina olin väga suur. Aga jah, kuigi nad olid ka väikesed vead olid ka seal kilo ümber. Aga samas kuidagi seda on, ma arvan, vedelik oli lõpus minu sees lihtsalt nii palju, et enam-vähem kilo päevas vedeliku arvelt vist juba võtsin. Kuigi see oli päris. Lihtne väide, aga enam-vähem nii ta läks. Margus, kas siis sel ajal said isad juba kõrval olla haiglas või pidid endiselt akna taga? Tema ei akna tagant päriselt pidanud, kuigi ma ei mäleta, kas ma jahi sain ikka, muidugi ma olin. Ma olin seal ikka nagu oma oma inimene, nende kuidas iganes. Osakond. Sa mõtled nagu selle sünnituse juures? Ei, ma mõtlen seda eelnevat perioodi, kui see kaks kuud, kui kui sina olid haiglas. Külastada, aga see, et sa sünnituse juures viibisid, oli ikka Tartu kliiniku pretsedent esmakordne täijastelt. Ega jah, naljalt operatsioonisaali nagu ei, ei lastud. Erandiks tegi tegelikult veel see seal keiser ja üldjuhul nagu keisri juurde, mõni jällegi ei tea, kuidas praegu on, ei lasta. Aga, aga kuna ta oli planeeritud algselt seljaajusüstiga sisse, et ma siseteadvusel olnud siis oli ikka Margus juures ka kahjuks see selleks nii palju kriitiliseks, et mind ikkagi pandi narkoosi, nii et et Margus Mägi lapsi kohe sel hetkel mina nägin kaks nädalat hiljem olles esimest korda. Meid eraldati selles mõttes, et minu enda seisund oli lihtsalt nii kriitiline, et ma enne näinud Margus kaks esimest nädalat olid siis sina kolmikute üksikisa. Noh, jah, ma olin pigem mind hellitavalt kutsuti piimameheks, et kuna Haide oli selles mõttes haigla, kui niisugune oli, oli glüks väikse distantsiga, et lapsed olid lastehaiglas või lastekliinikus intensiivravis ja Toomemäel ikkagi väikse lühikese perioodi ka Maarjamõisa intensiivravi osakonnas. Aga siis ma jah, käisin niimoodi, et kuna nagu piimatootes hakkas kohe pihta ja seda oli vaja kätte saada ja noh, tegelikult ka eks ole ju lastele toimetada, siis mul oli selline austav roll mitu korda taevasse, siis jooksid edasi-tagasi, kes seda enam mäletab, aga no eks ma osta ühe korra päevas käisin või, või sai üle päeva? Kas sa margus, mäletad ka, kui sa oma lapsi esimest korda nägid, millised nad sulle tundusid nad ainult pooleteistkilose, ta on ikka väga väikesed. Beebipeo no eks need olid muidugi väiksed, sest, et noh, mõtlen kuigi mul see mälujälg sellest operatsiooni situatsioonist, sest ma ju nägin ka, kui neid välja sealt nii-öelda koogiti sellest august ja siis see mass neid õdesid, arste ja uudistajaid oli, noh, see oli hästi suur. Ja siis olid need väiksed lapsed seal kanad olid vaiksed küll või kumanud, tagantjärgi mõtlen mõned nädalad hiljem, kui nad olid seal nii-öelda intensiivis lastehaiglas juba siis ka siis vaadates, et noh, tegelikult nad olid nagu natuke juba edasi kasvanud, aga nad olid ikka imeväiksed, said sa neid katsuda ja sülle võtta? Ei alguses mitte katsumist ma ei mäleta, võib-olla isegi katsuda sain, aga ei sülle, sest seal käis ikka see väga selline sellise hirmsa hooga see noh, eks ta natuke konveiermeetodil olijaid, et üks võeti välja, tehti need vajalikud protseduurid ära ja sisuliselt ootas ukse taga reanimobiil, mis siis lapsed toimetas lastekliinikusse. Kuna nii naljakas lugu, kui sa ei ole, siis tol samal suvel, kui meie poisid sündisid, otsustas siis sünnitusmaja intensiiv osakond olla ja täpselt samal hetkel, kui meie poisid tahtsid ilmale tulla kollektiivpuhkusel See oli küll rohkem, võib-olla minu traagika või see nagu ei saanud jälgimise alla panna, mistõttu mind pärast eks ole seda sünnitust mul läks olukord üsna keeruliseks, siis mind viidi Maarjamõisa animatsiooni hoopis vahepeal mõneks päevaks, aga aga see, et noh, ma arvan, et laste puhul nad olid ju selleni ootamatu neid jõutud kuidagi ette valmistada, kopsusid seal mitte midagi, et selles mõttes teine tuba oli lasteaia reanimatsiooni täis nii-öelda, et seal siis neid juba pandi valmis, selleks, et viia nad siis lastehaiglasse. Kadri, sinu kolmikud olid ka natuke üle kilo, kui nad sündisid, kui kaua olete haiglas oma lastega, meie viibisime haiglas täpselt poolteist kuud, kaks nädalat sellest siis sünnitusmaja vastsündinute intensiivravis ja kuu aega Tallinna lastehaiglas kosumise režiimil, et täpselt poolteist kuud ja kui suureks nad olid juba siis kosunud, kui ta lõpuks koju sõita saime koju, siis kõige pisem oli kaks kilo ja, ja kõige suurem poiss oli umbes kaks kilo 400. Et nendel on sellised orienteeruvalt 200 grammised, vahed sünnist, et ei olnud, et mis tänaseks on küll kulmineerunud sellega, et see nii-öelda ühe muna ühes munas üksi laiutanud poiss on teistest kilo võrra suuremaks kasvanud, et meil nagu selliseid väga tõsiseid kriitilisi tervisehädasid viie enneaegsus aga kaasnevaid probleeme nendele ei olnud, et noh, mõned pisemad probleemid, mis, mis nagu üsna kiiresti, millest nad ise välja kasvasid, küll peamiselt ikkagi nagu sellise kasvamise pärast, kuna noh, kolmekilose ka sind keegi koju ei saada ja noh, seal sinna Endal kiiret, enne kui nad on tõesti stabiilsed ja sa iseennast kindlalt tunned. Teeme nüüd väikese pausi ja pärast pausi räägime edasi sellest milline on elu koos väikeste beebidega, kui sul on neid kolm tükki. Räägime nüüd Kadri ja Haide Margusega edasi sellest milliseks kujunes nende elu siis, kui nad oma kolmikutega koju said. Ma mõtlen kõigepealt juba sellele, et materiaalne ettevalmistus peab olema ilmselt nagu päris korralik, et kolmikute kärusid ma ei ole küll näinud poodides müügil. Et kust kohast sellist kraami üldse saab tõesti kolmikute kärusse Eesti kaubanduses minu teada ei, poest ei ole võimalik neid minna ja lihtsalt osta, küll aga on võimalik soetada nii-öelda eritellimusel endale kolmikute vanker mida meie puhtalt sellistel praktilistel kaalutlustel otsustasime mitte teha. Meie valikuks oli siis üks kaksikute vanker ja üks-ühene vanker. Et kuna kuna me elaga päris linnas ja tegu on talvel lastega, et siis puhtalt lihtsalt oleks ennast ette kujutanud selle 300 vankriga lumevallide vahel nii-öelda jalutamas ja valik oli vankri osas selline jah. Mis puudutab muud, sellist materiaalset ettevalmistust, siis noh, mina tegin üsna palju sellist uurimust. Meil on võimalik küsida arvamust juba kogenud kolmikut vanematelt kõikvõimalikke Facebooki, nii foorumite ja perefoorumite vahendusel, et kuidas siis keegi on ja mida endale soetanud ja mis on otstarbekas ja mis mitte ja täpselt noh, natukene enda tunnetuse nende selliste kogemuste põhjal neid osta tegime, et noh, mis on, vajalikud, on loomulikult kõik turvahällid juba koju saada, haiglate lapsi autoga transportida ja koht, kus lapsed magada saaksid, tundus minu jaoks ilmselt kõige olulisem, mis tänaseks päevaks tegelikult on kulmineerunud sellega, et meie lapsed ei maga täna voodites, vaid magavad käru korvi, kas, mis on osutunud väga praktiliseks meie pere jaoks, et Nad tõesti tunnevad ennast käru korvides magades, praegune, nii pisikesed ilmselgelt nagu väga mõnusad, need on nagu oma pesakese seal. Kuna meil on väga suur maja, siis on hea neid korvis angadest transportida alumisele korrusele, kus meil päeval elu käib. Just nimelt siis sellised lamamistoolid või, või mängutoolid, et kuhu neid saab siis asetada nagu päevasel ajal, kui nad parasjagu ei maga, et see on ka suures osas kõik loomulikult lutipudelid ja, ja teatud riided tuli muretseda, aga nii et väga hulluks sellega selle selle ostlemise kätte. Eks need vajadused ju iga päevaga nagu arenevad ja siis on ka võimalik jooksvalt asju soetada, et kõike korraga ei pidanud otstarbekaks. Haide Margus, kuidas teil selle ettevalmistusega oli? 16 aastat tagasi vist ei olnud päris sellised võimalused ka, nagu praegu. Päris põnev aeg oli, jah. Ma isegi mõtlesin, et ma ei teadnud mitte midagi sellest kolmikute maailmast, et üldse on olemas kolmikut. Ma pole selle peale varem mõelnudki. Rääkimata, et oleks kuskil internetis omasugustega suhelda saanud. Internetiga oli, siis juba oli. Aga no see materiaalne ettevalmistus, naermegi issand, me olime 20 rahastada. Ehk siis noored, mina olin veel Tartu Ülikooli magistrant ja me elasime raseduse hetkel tegelikult ühes üürikorteris, meil oli veel ühikatuba 12 ruutu ka olemas. Aga me olime ka juba üürikorteris ringi natuke tuttavate inimeste korter oli, aga sealt tõsteti meid vahetult enne seda, kui ma haiglasse sattusin, välja, ehk siis meil ei olnud üldse mingit elamispinna. Ja ütleme, et eks selle olukorra aga oli üsna palju emotsionaalselt ka tegemist, seda enam, et mina olin ju haiglas. Margus käis tööl. Et ja siis noh, oma olukorra tõttu me siis hoopis, ma ei tea küll, kust üldse mõte tuli, aga igatahes me küsisime tegelikult nii ülikoolist kui linnast, et kas oleks võimalik ka saada korterit. Ülikooli puhul oli veel pere ühikas, eks ole, ja noh, eriti meil kolmikud sündimus, et äkki saaks pere ühikasse, elamispinnad. No see käis, ma arvan nagu kuum kartul linna ja ülikooli vahel pikka aega, nii et me olime suhteliselt õhus teadmatuses, kas me saame mingit tuge, 12, ruudu peale ühikasse kolimine kindlasti ei oleks olnud pärnatiiv ja samas nagu suhteliselt selline ma mäletan, suhteliselt abitud ka mingeid asju ajama, sest noh, mida sa ajad, kui sul on oma tervisega, on nagu tegemist või kogu selle olemisega. Ja ma ei mäleta, millal ma selle otsuse teada saime. Poisid olid juba sündinud selleks hetkeks vist. Et me saime siis ülikooli pere ühikasse pinna, kolmetoalise korteri. Nad olid vist sündinud. Sest minu arust seal oli ka see suhtumine, kas üldse kõik elama jäävad suhteliselt emotsionaalselt, väga ebameeldiv oli thats olukord, et võib-olla vahel on ka kergem, kui sulle öeldakse kohe ei, kui see, et sa ootad ja loodad ja, ja siis noh see oli ebameeldiv. Aga lõpuks me selle pinna saime ja, ja see vajas remonti vajas sisustamist. Nii et tegelikult ma mäletan ühte episoodi, tollase tart, Tartu lastehaigla psühholoog, kes oli ühtlasi ka minu nii-öelda ülikoolikaaslane hoidis ühe pikapäevalapsi. Ja siis me käisime koos siis seal korteris midagigi toimetamas, et meil oleks võimalik koju minna. Ja tegelikult ma arvan, et lapsed olid varem valmis, neid oleks varem koju lastud, meil ei olnud minna kuskile, ikka oma kaks kuud männitasime seal välja ja kui me siis koju saime, siis ühesõnaga ma ei mäleta nagu seda, et oleks materjaalselt olnud nii väga rasked, mida osta, või ma arvan, milleks aur palju baasilisemat asjade peale, et oleks üks tuba, kus saaks üldse elama hakata vaata või et oleks köök või kus süüa teha või taas selles olukorras seda raskust oli niigi palju ja väljakutset, aga et siis oli veel nagu elamispinna suhtes ka kõik see üsna keeruline, et iga vaba hetk mitte ainult see, et sa oleks visanud korraks pikali ja maganud siis pakkisid mingeid kaste kuskilt lahti või tegelasi, tolme, korraldaisk, lapsevanker ja voodid olid nipet-näpet, lapsevanker oli omaette saaga. Ja meil oli tegelikult, Me käisime kaubanduses, uurisime, kust saaks tellida kolmikute kärul, mingid kontaktid olid isegi olemas, aga kuna ma olin jätkuvalt ju magistrant ülikoolis ja tegelikult oli hästi armas teiselt poolt ülikooli poolt, et nad tahtsid midagi justkui meile kinkida. Ja kuna nad kuulsid, et meil ei ole veel käru sest see oli tellimata alles paksidki välja selle, et aga nemad kingivad omalt poolt kolmikute kärul võttis palju päris pikalt aega, et millal me saime, kas sina mäletad selle kätte, tellime Saksamaalt märtsis? Nii, lapsed sündisid juuli lõpus. Ahah, et siis nad olid juba päris suured ja sinnamaani meil oli, ma ei tea, kust see tekkis, mingisugune kaksikute. Päris alguses oli, käisime nendega niimoodi õues, et nad olid siis kaks tükki kõrvuti ja üks oli siis risti seal. Ja nad olid nii väikesed, mahtusid kolmekesi kuidagi ära sinna vankrisse, need kõik kolm olid ja õigus selles kaksikute vankris Tajalt käruks ei saanud teda teha, tuli posvanker. Ja siis nad üks hetk enam ei mahtunud, siis ma mäletan, et oli veel see, sest kuna kohe-kohe pidi jõudmise kolmikute käru, mis oli tõel teine limusiini, tõeline suund, autod jäid kõik seisma, kui ma sellega tänava peal liikusin. Et siis vahepeal oli see tegelikult päris hull olukord, et et mul oli ka abiline, tädi, kes käis siis näiteks selle kahega kaksikute vankriga väljas jalutamas ja siis üks magas selles, kuidas need toolid lamamistoolis magas rõdu peal. Sest nad magasid jube hästi õues aga mitte üldse toas ja, ja siis oli vot selline periood, et noh, see kestis kõik päris pikalt. Kaheksas märts oli jah selline tähtis päev, kui me saime siis selle vankri kätte sellises kihvt ehkki nii vankrina kui ka käruna hiljem, et tegelikult sai teda igatepidi ümber tõsta, ta oli hästi suurte ratastega, nii et selles mõttes oli praktiline ikka ka lume sees sai nagu liikuda. Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tere tulemast tagasi kuulama saadet rock n roll ja ridamaja. Meie tänane saade on pühendatud tõeliselt vapratele lapsevanematele, kelle kodus kasvavad kolmikud. Eelmises saatetunnis saime teada, et kolmikute tuvastamine kõhus polegi nii kerge töö. Ning vanemad võivad alles poole raseduse peal saada üllatuse beebisid on tulemas hulgi. Meil on külas Kadri, kelle kodus kasvavad neljakuused, kolmikud poisid ja Hayden ning Margus, kelle kolmikud poisid on juba kuued. Teist aastased. Oma mõtteid saate jagada raadio kahe kodulehel olevas foorumis või siis rock n roll ja ridamaja Facebooki lehel. Saadet saab hiljem loomulikult ka järele kuulata. Minale Laura Kõrvits. Paljusid kindlasti huvitab selline asi, et kuidas toimub kolmikute söötmine mähkimine ja kuidas nad magavad. Et seda vist oodata, et nad kõik kolm korraga söövad, kõik kolm saavad mähitud ja kõik kolm korraga magavad, seda on vist palju nagu. Noh, eks see, eks see ongi selline üks üks lõputu ring, et kui väike laps titt tahab, eks ole, tsirka kolme tunni tagant süüa saada, siis kogu see protsess võtab ka aega per nägu natuke alla tunnike. Ehk siis siit on ju kerge rehkendada, et enam-vähem kolmandaga lõpetad, kui esimesega tuleb jälle alustada, nii et. Selle protsessi pikkus meie jaoks oli veel see, et nemad ei õppinudki rinnast sööma, aga nad said viis ja pool kuud rinnapiima. Ehk siis kuhugi vahele tuli ka see aeg ju mahutada, et seda piima kätte saada rinnast, eks ju. Et ja siis olid seal möirgas gaasiprobleemid ja spetsprotseduurid ja ravimid ja mida kõike, et ühesõnaga et tegelikult oligi tõesti nii, et ühega lõpetasite järgmisega alustasid sellise päris nagu esimene periood, et ega seal polnudki vahet. Kui kaua sina magada järjest said hoideaal? Kusjuures ma pean tunnistama, et ma tean, et ei mäleta väga palju, et. Mis täpsemalt mäletame seda, mis hetkest me saime hakata magama. Ja see oli kahe pooleaastaselt. Aga meil olid vahetus korraks, et selles mõttes ma arvan, et üks inimene ei oleks vastu pidanud sellele, et et meil ikka olid nii-öelda öövalved, kes on seal üleval ja lisaks minule Margusele oli veel minu ema, kes koliski täiesti meie juurde. Kes ka, ma arvan, ka ei mäleta, peaks ema käest küsima, aga ma arvan, Kadatima tegite kaeki valveid. Sest neoon magasid, mingi periood oli küll selline, kus me neid hästi suured gaasiprobleemid. Võib-olla kell kolm öösel saabus vaikus, sest kell 12-st kolmeni hullemaid aegu said nagu kõik kuskil süles, põlvede peal patsutasid neid, et neid natukenegi rahustada. Sest kõikvõimalikud gaasi leevendamis, vahendid meil ei toiminud muud. Ja siis kell kolm saabus vaikus ja aga hommik algas mingi noh, jaoliku hiljemalt kell kuus. Nii et sinna jäid mingilt emaksime. Kadri, sina elad praegu selle keskel, milline sinu päevarežiim välja näeb? Režiim on selles mõttes täiesti nagu õige sõna. Meil on tõesti režiim väga täpselt paigas, et režiimi all ma pean silmas siis just nimelt neid toitmisaegu ja enam-vähem ka magamise aega. Et Ma ei tea, võib-olla meil on veel seni väga hästi läinud, et lapsed on tõesti veel pisikesed ka ja võib-olla veel nii-öelda mingid klassikalised probleemid kindlasti tulevad. Mis puudutab siis selliseid. Ma ei tea, gaasiprobleeme või, või, või muid selliseid und häirivaid faktoreid, et aga, aga meil on toitmine kolme tunni tagant. Mullen abiline igapäevaselt, ongi üks tore tädi. Me nimetame teda maja haldjaks, kuna ta ei ole mitte ainult laste juures abiks, vaid tegelikult me oleme selline mõnas tiim kahekesi koos, et me teeme kõike, mis vaja. Et noh, teadupärast majapidamistööd ja, ja kõik muud asjad tahavad ka laste kõrvalt ärategemist, et siis me niimoodi koos eksisteerime. Ja kuna meil on siis reaalselt kaks paari kätepaare nii-öelda toitmiseks, siis meel saame korraga toita kahte last. Ja kuna üks laps saab väga hästi ja kaks last mitte eriti hästi, et siis ütleme, et see, kes seda väga hästi söövat last toidab, siis tema jõuab kaks last ära teha selle ajaga ja töötab väga hästi tegelikult ja, ja mina olen tegelikult väga õnnelik just selle režiimi üle. Me saime selle režiimi juba kaasa lastehaiglast tegelikult, sest seal toimub kõik väga kella pealt. Meil on õnnestunud seda hoida ja väga suureks õnneks on see, et meie lapsed on väga head magajad ja tõesti gaasi probleeme meil seni olnud ei ole. Nad on tõesti nii, et nad lähevad kell 11 õhtul. Öö on kella neljast, nad söövad tund aega, kui me kahekesi toidame ja sisse jäävad hommikul seitsme-kaheksa paiku ja tegelikult päevaseid toimetusi alustama kuskil kell 11, nii et me niimoodi selliste pausidega tuleb mul küll kuskil seitse tundi ööund ikka kokku, siis on sul ilmselt väga hästi vedanud. No ma olengi natuke sellisel äraootaval seisukohal, et kas lähebki nii või ikkagi midagi hakkab muutuma, sellepärast et noh et mulle ikka laste raviarst ikka ütleb, et noh, et ega need nutuhood seal ikka tulemata jää, et, et küll nad tulevad, et see on nagu lastelaste kasvamisega seotud, et töised ärkamised ja nii edasi, et aga aga praegu on tõesti see, et kui neil on kõhud täis, siis nad on sellised üsna pikalt magajad, et selline neli viis tinginud võinud magada küll, aga noh, ma kordan jälle, nad on väga väikesed. Kusjuures ma arvan, et enneaegsete puhul pigem on tõesti ikka suur õnn, sest et gaasiteemad on ju ka väga seotud närvisüsteemi ebaküpsusega, eks ju. Et pigem paljud enneaegsed lastevanemad on hädas, aga on ka üksikute, kes ei ole üldse enneaegsed. Minu arust ma arvan isegi meie kahe loo peale joonistub nagu jube hästi välja see, et tegelikult ei ole nii, et kolmikuid on alati raskem kasvatada ja no mis, te umbes, mis seal ühe lapsega Viko. Et ma olen kogu aeg mõelnud seda, et tegelikult oleks piisanud meie ühest lapsest ja samamoodi oleks olnud väga raske. Sest et ei ole vahet, kas sa oled ühe lapse pärast täiesti magamata, ega sa seal siis rohkem magada ei saa või sa oled kolme pärast magama? Vaata, no siis on ta veel kolmekordselt võib olla keerulisem, aga aga tegelikult on, et vahel võib-olla ühega ma väga hästi mõistan, et võib väga-väga raske olla. Ja kuidas on selle režiimi kohta öelda võib-olla lihtsalt, et tänasel päeval ju palju ka mõtlen oma neljandat last, siis ootasin või võid temaga kodus olime, et ei olnud ju enam sellist ei ole nii väga, selles režiimist ei võib-olla kinni, aga et enneaegsete puhul on see tõesti ülimalt tähtis, nad peavad oma kaalu saavutama, nad jäävad järgi jõudma. Et ma arvan, et see oli ka üks kindlamaid asju, et kindla kella pealt pidi asjad käima ja juhtuma, et seal pigem andis mingit turvalisust. Sellesse perioodi. Aga kui te tänavale liigute või sina, Kadri, ilmselt on ju, käid jalutamas, ma olen kuulnud, et juba need kaksikute kärud, et nad on nii laiad, et nendega ei pruugigi igale poole sisse mahtuda, et poes käia, ilmselt ei saa üksi vankriga, et kuidas nagu argielu on muutunud sellega, et sul on nüüd kolmikud, jällegi me oleme ikkagi niivõrd vähe aega veel nii-öelda seda kogemust. Et meil ei ole seda baasi veel millestki nagu rääkida, et me oleme kodus, on lapsed, on sündinud siis neli kuud tagasi kodus olema, sellest olnud kaks pool kuud. Mõistagi, lapsed on nii pisikesed ja väljas on paks lumi ja palli viiruste igast haiguste ohtuma, see kipugi nende pisikeste, kusagile väga palju kodust välja oma maja, siis on üsna mugav panna neid aga ka niisama terrassile magama, et see on jälle nii-öelda see maast leitud kolm tundi, et võib-olla alati ei tahagi jalutada või isegi kui tahaks, siis seal on väga palju muid asju, mida selle aja jooksul sa jõuad ära teha, ainult pigem puhkad sel ajal või puhkad või, või noh, samamoodi, et meie peres kasvab pelga vanem laps omamoodi, tahab tähelepanu ja ja tema õppimiste jälgimisi ja, ja kodu tahab korrashoidmist, et süüa on vaja teha, et noh, et seda selle aja kasutab ära väga kenasti, et poodi me tõesti ei ole veel nendega jõudnud ja ma arvan, et me ei kipu ka sinna, et ei saa, saab küll need ostud ise tehtud ja kuna meil, nagu mainisin, on, on igapäevaselt abiline, et siis ka minul õnnestub aeg-ajalt poodi lipsata ja ja käia seal oma asju aeg-ajalt ajamas, et praegune veel nii pisikesed, et nendega saab ka täiesti üksi toime, et noh, nagu ma ütlesin, režiim aitab nagu arvestada, et nüüd on see magamise aeg ja nüüd ma jõuan ära käia, et et praegu töötab väga hästi Haide Margus, kui teie oma uhke vankri kätte saite. Kas tänaval oli selliseid järele vaatavaid pilke palju? Ma ikka vist oli jah, kõik vaatasid järgi, seal vaataks ka imeloom läheb mööda tänavat. Võib-olla selle meie vankri pooleli nagu järelevaatamise põhjus ka selles, et ta ei olnud selline klassikalinevanker, ta oli selline noh, siis eritellimusel kaksikute ja üxonkri kombinatsioone, kliinikut tõld ja kaks tükki istusid taga ja siis üks voorimees oli, oli ees, et, et selle võrra ta nägi nagu naljakas välja, et noh, oleks need olnud kuidagi üksteise järel või, või kõik kolm kõrvuti, siis võib-olla oleksin nagu olnud tavalisem. Kusjuures alguses oli see pigem nagu imelik oli natukene või, aga teiselt poolt oli ka hästi palju positiivseid emotsioone, et inimesed tulid nagu südamest kuidagi noh, hea sõnaga juurde umbes, või selliseid et ma isegi ütleks, et lõppkokkuvõttes poldsest nüüd midagi nii väga hull, onju. Ega ju kolmikute sünniga tuleb ka mitte ainult nagu vanker muretseda ka, ilmselt ka suurema auto, sest et ega ju vist kolm turvahälli ei mahu vist autosse ära, mulle tundub Alguses, arvestades seda, et me olime ju siis kõigest viieliikmeline pere, eks ole küll ühe hetkega suurema auto muretsemise probleem tekkis ikka meil pärast tüdruku sündi, sisuline fakt, et tavalise sõiduautoga nägu enam sõidetud ei saa. Et kui sul on ikka kuus liiget, siis see on nagu hästi suure piirangu pannud, et täna, kui sa autot vahetad, siis ikka on väike pead arvestama lihtsalt nii paljude asjade kohta nagu miinimum, eks ole. Küll oli meil universaalkerega koose kolmikute kärudega ilusti kokku pandama, sisse läks turvahällidega. Mina mäletan, et meil oli nii, et mina istusin taga keskel. Ehk siis noh, see võib-olla ei olnud kõige headvalt sõidu, mõtlesin, et võib-olla kõige mugavam on ja kui oled mugavustega kuidagi harjunud, aga väga mõnus lastega, sest et sa said kõigiga tegeleda vasakule paremale. Et, et selles suhtes sai küll need kõik kolm turvahälli pandud autosse. Kadri, sinul oli varem suurem laps olemas. Kas teie vahetasite auto välja, kui kolmikut saabusid, tegelikult ei vahetanud, et meil on, meil on selline auto, kus ütleme niimoodi, et igapäevaselt me kasutame viiteistet või kasutasime aga seal on ka võimalus kahe lisaistme nii-öelda ülestõstmine pagasiruumi arvelt, siis tänaseks päevaks me oleme saanud oma sõidud selle autoga tehtud, et kui palju me siis sõidame, et me lähme arsti juurde ja selliseid väga pikki nagu pere sõita või väljasõit on veel teinud? Ei ole küll, aga see teema on aktuaalne, et jah, et need kolm hälli mahuvad tänagi väga kenasti kõrvuti, aga ühel hetkel need välja vahetada turvatoolide vastu, mis enam kolmekesi kõrvuti ei mahu siis on jällegi see hetk, pagasiruumist tulevad välja kaks lisaistet. Et ka vanem poiss ära mahuks, siis väljasõiduks on jälle vaja nii-öelda vedada neid kärusse ja kõiki muid asju, et siis ei ole jälle seda kohta, kuhu panna, et tõenäoliselt jah, perebuss tuleb muretseda. Aga see on muidugi huvitav, et sellest perioodist noh, võib olla ka suuremad, juba poisid olid meil poolteist aastat, ei mäleta ja läheb sealt, kus vanuses agana ikka juba siuksed asjalikumad. Siis mina mäletan, ma käisin nendega nendes beibi koolides. Kui ma praegu mõtlen, siis tõenäoliselt see selline toimetamine, kuhu kärud, kuidas kohale saada, see oli nii marginaalne võrreldes selle emotsionaalse laenguga, mille sa sealt said, said ka kodunt välja natuke sellest tavarutiinist, teised vane, teised lapsed, neid oli tore natuke kõrvalt jälgida või seal kaasa teha, et ma arvan, et mul olid need emotsionaalselt väga tähtsad. Muidugi tähendas tohutut korraldamist. Lisaks minule pidi olema veel kaks inimest, et kas oli siis mu ema, meil oli ka üks armas inimene, kes oli kabilisena meil pikka aega abiks tema või siis olid veel seal niukesed toredad sõbrad, kes tegelikult tulid, kellega sain ja see oli suur korraldamine, aga ma ei mäleta, et saaks. Oi jumal, kui raske oli, et lahe oli, tore oli, sai käia ikkagi. Enne rääkisime siin sellest, kuidas hästi oluline on abi kolmikute kasvatamisel, nagu ma aru saan, siis teil mõlemal paaril oli abiks ka keegi kolmas, kes aitas teid? Kadri, jah, meil on abiks üks tore tädi, kes ta sisuliselt elab meil 24, seitse kaks nädalat järjest ja, ja siis on tal puhkenädalal ja sellel puhkenädalal on mulle abiks mehe poolne mehe ema ühesõnaga. Ja noh, kuna meie lapsed on nii pisikesed, et nad öösel veel söövad, et siis see paneb tegelikult ja sellise nagu ekstrakoormuse just sellele ööle. Et siis meile oli äärmiselt oluline, et see inimene saaks ka öösel meie juures olla. Et noh, mingist hetkest ilmselt muutub, kui nad öösel enam ei soovi süüa, et siis siis need abivajaduse üle vaadata. Küsin, et kas riik kuidagi toetab ka sellist abi inimese palkamist, vaat selles küsimuses, kuna ma olin kuulnud lugusi mingist ajast, millal väidetavalt riik sellist abi pakkus siis ma võtsin spetsiaalselt tähendus kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandega, et küsida, et kuidas lood on, et kas on riigile siis selles osas kuidagi võimalik toetada, et siis vastus oli, et see väidet vähemalt on nüüd kuskil 20 aasta tagusest ajast, kui juba sünnitusmaja juurest määrati hooldusõde lapse õde nii-öelda abiks perele pooleks aastaks, sellise vastuse sain mina ja meie oleme Tallinna linna elanikud siis Tallinna linn, täna pakub sellist ühekordset sünnitoetust kolmikute sünni puhul, mis nagu peaks kompenseerima, siis ütleme, et mõneks ajaks need kulud, mis võivad järel tekkida seoses sellega, et on vaja kas abiline palgata või ütleme siis midagi välja mõelda selles osas oskad sa praegu hinnata, kas see summa on piisav selleks, et endale siis abiline palgata. Ma arvan, et kuna mitmikud selle toetuse mõttes tähendab just nimelt alates kolmest lapsest mitte kaksikute sünd? Jah, see summa minu hinnangul peaks nagu mõneks ajaks katma, et need võimaliku abilise palkamise kulud, aga kas see sõltub jälle, et keda palgata ja mis tingimustel, et meie perele sellest kindlasti abi? Haide Margus, teie oskate niimoodi tagasi vaadata, et kui vajalik on see abiline sel ajal? Ma isegi ei kujuta ette, ma arvan, oleks hulluks läinud sõna otseses mõttes mitte kaudses mõttes ilma abilistata, et noh, meie võib-olla just see esimesed eluaastad oli ka nii palju keeruline, et, et ka minu ema ju, kes teab, tuli meile ei, et lisaks temale oli ka palgatud tädi, tädi Helvi, kes oli meile ka pikalt abiks, et oli samamoodi, ta tegi nagu kõiki asju, mis parasjagu oli tarvis käiste lastega jalutamas või siis tubastes toimetustes. No ma olen vahel, ma olen siuke emale seda siin vahel meenutanud, et kas sa mäletad, et mis see nii hull siis oli. Et ma mäletan fakti, et näiteks ei olnud võimalik, et ma käin korraks poes ära ja ma jätan ema üksinda. Kui seda tädit ei olnud, ei olnud võimalik. Miks ei olnud võimalik, ma ei suuda seda meenutada, et kas siis nagu sellist hetke, kus kõik kolmeltsa magasid toas, mis seal siis toimus või et ma, ma mäletan pigem nagu ikka nagu positiivseid emotsioone rohkem kui armsad ja toredad nad aju on halva ära kustutanud, lihtsalt ei mäleta, ma tean aga et fakt, kui selline see nii tõepoolest oli, et, et selles suhtes see oli vältimatult vajalik, et toolis abi. Ja minu emal veel oli see, et poisid olid aastased, kui tore, oli väga raske vähioperatsioon. Ja noh, selles perioodis samamoodi, et, et noh, siis meil oli veel lisaseal komplikatsioone, et see abiline oli väga oluline. Aga noh, toetuseid ei olnud sellel ajal mingeid, et kõik seal ikka oma võimaluste piires. Aga mis ma tahan küll öelda, et on seal nii justkui ammu 16 aastat tagasi, aga ma arvan, et ma tänutundega tänaseni meenutan neid inimesi, kes kuidagi äkki olemas olid, kellele polnud paljuks nagu oma tuge pakkuda. Sellel ajal 95. aastal oli see natuke teised ajad, midagi, pold ju saadagi õieti veel raha oli hoopis teise vääringuga. Küll Marguse töökoht nii-öelda ostis meile köögimööbli näiteks ja siis me saime seal nõrgend nagu erinevaid, selliseid tugesid ka näiteks ma ise meie perre, kes on täiesti uus perekond, keda memm ei tundnud, kes oli Meie sugulaste nii-öelda tuttavad ja nad lihtsalt tundsid huvi, et oi, kolmikud ja nad ühesõnaga ühel hetkel tulid meile lihtsalt külla. Ja nad olid, et see pere oli meie, noh nad olid tõelised toetajad, inimesed meile ei maksnud midagi, nad on meie sõbrad, on tänaseni meie suured sõbrad. Et see teeb tegelikult meele rõõmsaks, et et sa ei ole nagu üksi, et on inimesi, kes nagu tunnevad südames seda võimalust kuidagi ja tahet aidata isenesest. Me oleme rääkinud nüüd siin sellest east, kui lapsed on veel pisikesed, aga teil haide Margus, on poisid juba suured ja võib-olla te oskate kadrile ka natuke nõu anda, et millal. Läheb lihtsamaks selle kohta ja öelda, et eks ole väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured. Meil olnud ka päris nii, tegelikult ei ole meil vist ikka natuke on vastupidi olnud. Nagu sa enne ütlesid, et magada saite siis, kui poisid olid kahe-poolesed. Millal nad kuidagi mängima hakkasid omaette, nii et saite rahulikult süüa teha, võib-olla omavahel juttu rääkida, isegi arvestades seda, et kolm on alati seltskond siis eks nad on kogu aeg üksteise või teineteisega gmaili, kuidas õige öelda, oleks nende puhul mänginud. Kuigi eks eks see kolm on natuke halb kooslus isenesest tegelikult, sest paratamatult päris tihti oli keegi, kes nii-öelda jäi paarist nagu välja, et üks kuidagi nagu üle, et ei ole nagu paaridest. Aga see oli juba hilisema, et ma arvan, see oli sihuke noh, kui nad ongi juba mänguseltsilised, eks ju, juba seal kolm, neli, viis, kuus eelkooliga. Aga mina mäletan seda pisikese perioodi aega veel, kus minust olid nagu nagu kassi või koerapojad selles mõttes, et nad Kärdasidki üksteise otsas, nad olid see taluvus üksteise talus, oli hämmastav, et kui meile meil oli ka ja sõprade hulgas umbes sama vanu lapsi ja kui nad tulid siis meile külla, siis oli seda eriti näha, kuidas see üks laps, ta ollakse hulluks selle peale, et kui nagunii lähedal füüsiliselt tund ja meie omadega otsas üksteisele sellest seal hullu midagi, et see taluvus üks teisend nagu lähedal olla ja kuidagi, et see oli hästi kõrge ja kuidagi ma ei mäleta üldse, võib-olla oli neid ka raskusi, aga noh, et sellest, et kuidas nad omavahel või mismoodi, pigem pigem oli nagu tore neid vaadata, seal jälle võib olla emotsionaalselt, mis toetas ennast ka, et nad olid nii vahvad ja tore oli neid jälgida kas või. Nii et see jutt, et mitmike vahel on mingi eriline side, see peab paika Aastal oleks nende enda käest küsima kana, ma, ma küll arvan jah. Et see nii on, kuigi seda küll nad vahest diskavatena nalja, et noh, telepaatia ja ma tundsin kohe arust seal külas nendele Orgem niuke huumoriprisma läbi, et seda ma päris ei ole täheldanud, et meil oleksid Insitiivselt kuidagi nad tajuks nii tugevalt 19. Aga seal on nii, et kodus ka jällegi tänasel päeval, noh, nad on juba nii suured, et nad ei kakle otseselt, aga noh, eks ikka seda kodus kaklemist oli ikka ikka hullult ikka kõik tõsiselt mingi kaklema. Aga välja pool kodu oli nagu üks mees alati üksteisest väljas, et et selles suhtes võiks olla erinev. Kas koduse näidata? Kui need lasteaeda läksid ja kooli, et kuidas seal reageeriti sellele, et on kolm ühesugust poissi Meil on väga populaarsed endiselt olnud, ma ei tea, meil ei ole olnud mingeid muresid selle koha pealt küll, et nad oleks midagi. Et poisid vahel öeldakse, issand, kolm poiss, et kuidas te jaksate minu arust nädalal igavesti lahedad kujud ja, ja kuidagi positiivset emotsionaalset toredat tänase päevani ma ei saaks öelda, et on nagu mingeid sellest, et nad on, poisid, on midagi hullu. No räägitakse legende sellest, kuidas kaksikud koolis üksteise eest vastamas käivad, et on teil ka mingeid selliseid lugusid, kus poisid on mingid krutskitega hakkama saanud. Noh, ega me lõpuni tegelikult ei tea, ise kohal ei ole, aga siin alles past ehk siis eelmisel õppeaastal nad nende jutu järgi esimest korda katsetasid. Aga paraku katse ebaõnnestus totaalselt. Õpetaja sai aru, seal vist oli see teema, et keegi klassikaaslastest kuidagi reetis ära või selles mõttes, et eks nad kombivad neid piire, et nagu ma ka ennist ütlesin, siis tihtilugu ikkagi õpetaja, kes tegelikult igapäevaselt ju nendega ka koos küll võib-olla mitte kõikides tundides, aga koolimates ikkagi. Et väga paljud õpetajad siiski täna ei tee neil vahet, et noh, meil on nagu see võimalus justkui on, aga nad pole seda kasutanud. Täitsa mõte kasutada tuligi sellest, et kõik küsivad, kas olete proovinud, peaksime varamu prooviks, siis on ja ja siis mingi järelevastamise asi, et üks vend, kes oli enne juba selle asja rada Impide teise vennastes minema. Aga kuna õpetaja kutsus kellegi koridori pealt tule, ütle, kes on. Lavanärv oli nii kõrge tegelikult noh, arendada nii ausad olemuselt et oli nii palju kõrged, ei mänginud nagu ise siis seda ju ka välja, eks ole. Aga minu arust nad rohkem ei ole katsetanud. Muide seal on, kas teie kolmikud on kandnud ka ühesuguseid riideid või, või on nad ikkagi niimoodi erinevad, nii et järgi saavad ka õpetajad aru. Tänasel päeval ikka erinevad, pigem on see mingi stiili võib-olla sarnasus, aga tähtis on olla erinev. Oluline on olla erinev meil endal, et nad ise ei taha olla üks kolmikutest, vaid ikkagi. Ta indiviide enam mitte, aga, aga võib-olla väiksest peast oli pigem nagu see teema, et noh, meie vanematena, muidu mõtlesin, nii äge oleks panna ühtemoodi riidesse, aga tegelikult see taandus palju praktilisemaks. Küsimusele, et tuli minna poodi ja küsida, mida teil on kolm ja seda, mida oli kolm, keda sai osta, et nii lihtne see ei olnud, et lähed poodi ja võtad ajatoitlased. Teistsugune siin kadriga juba ükskord jagasime seda, et saada kolmele asju, et raske on saada kolme, ühe soost, aga veel keerulisem on saada kolme erinevat, aga võrdväärset asja vajaduse mõttes. Samas on veel raskem, et isegi kui sa mõtled välja, et kõigil võiks natuke olla erinev, siis sa lähed lihtsalt hulluks selle peale, et seda nagu leida. Aga tegelikult on see nagu jube tore, nad on ju nii nunnud ja armsad, alguses eks ju. Aga mingi hetk tuleb nagu endale hakata korrale kutsuma, et ikkagi kasvatada neist erinevad isiksused. Kadri, kas isegi praegu on kaubanduskeskuses? Ei ole siis valik nii hea vä? Nii kummaline ja minu üllatuseks täpselt sama olukord, ma võin öelda, mis 16 aastat tagasi, noh, mina otsustasin, et ma ostan ühesugusele, et noh, ikkagi nii, et haiglast kojumineku riided, et noh, võiksid ju olla ja, ja kui on külm aeg sisse kombekad ja ma tõesti ei leidnud ühesuguseid kombekaid, mis oleks ka sama number, sest meil on nii-öelda see numbrivalik, on nii, et et kui on samasugune asi, siis on igat numbrit üks ja mitte lihtsalt väikeses poes, vaid suurtes kaubamajades on, on nii, et sageli ei leiagi samasuguseid asju, mis oleks ka nagu sama numbrit kannaks. Küll aga on nii võimalik, et meil on seda Pärnus on veel üks ja siis on Rakveres on ka, et et kas te lähete ise järgi võime tellime kohale, et et sellised võimalused on küll, et noh, et kaubaketid on nii palju laiali. Väga tore on, kui saab mõne tootja endale niimoodi kodustada või kelle, nagu kelle käest võtta, et neile oli üks lasteriiete müüja tol ajal kuhu me läksime kohale, ma lihtsalt asjad siis ka saime, see tegi asja palju lihtsamaks. Jah, aga täiesti kogenematu inimesena Ma seal nagu ei tea tänapäeval tõenäoliselt ma lähen poodi ja ostan noh, ei ole nii et ikka on siis, kas see on kaks või on üks ja ühel hetkel sa peadki ära unustama selle, mis sulle meeldib, vaid sa võtad selle, mida on parasjagu, et noh, mõnes mõttes sama, mis 16 aastat tagasi. Aga vanuse kasvades kui enne sa küsisid, et mis raskemaks või lihtsamaks, et füüsiliselt läheb kogu aeg kergemaks, majanduslikult aga raskemaks, et tegelikult ju vajadused suurenevad ja sul on ühel päeval tegelikult kolm täis, inimesed on meil koduseks, kes veel ikka kasvavad, palju asju ei saa osta, sellepärast et ei raatsi veel osta, kasvavad jälle sealt välja. Ja meil on üks Eesti riiete tootja. Mulle tundub küll, et meil on vist kõik triiksärgid varsti neist olemas kuidagi lihtsalt sobivad, et või stiil läheb kokku. Ja no mis riietesse puutub, siis eks just nimelt mitmikute puhul on see keeruline, et mitte, kui sul on neli last peres ja nad on kõik nii-öelda sellised orelivilede erinevate vanustega, siis sisseriidekapp, eks ole, muudkui liigub ühest toast teise või sul on nagu kolm tükki ühes vanuses, siis ei ole pärandada mitte midagi, poistel kulub vist ka riideid kõvasti. Ikka eriti kulub jalanõusid. Haide Margus, teil on kindlasti meenutada ka mõni selline lõbus lugu seoses kolmikutega. Ma arvan, et lugusid on tõeliselt väga palju nende aastate jooksul, aga enne, kui me rääkisime siin sellest väikelapseeast või et mul siis tuli meelde see lugu, et kuna meie elasime korteris tol ajal ma unistasin sellest, et issand, kui palju lihtsam oleks meie elu, kui meil oleks oma maja. Sest meil oli see, et millest me küll esimesel korrusel lihtne oli nagu välja saada. Aga liivakast ja nagu see muruplats oli maja taga. Ja selleks, et saada maja eest maja taha kolmega, noh siis, kui neil juba jalatallani ei olnud lihtsalt üksi võimalik, sellepärast et kui sa selle kolmega sealt uksest väljusid, see oli enam-vähem see, et üks nägi kassi, teine nägi lindu, kolmas koer härra panid kõik ise suunas jooksu. Ja katsu sa siis kätte saada, et kahekon veel seal, et võtad ühe kaenlasse, jookseb teisele järgega kolmega tundub nagu vaatad nagu täitsa mõtetult ringi, et vahet pole, kuhu ma lähen, Ühele ma ikka järgi ei saa. Mul tuleb alati see lugu meelde, et oli vaja ainult ümbernuka maja taha saada, aga üksinda oma nendega õue ei pääsenud, et oli vaja kedagi veel. Millised on teie nipid nendele naistele, võib-olla, või perekondadele, kes ootavad mitmike või kellele nad? Sündinud, ma arvan et just selles algusfaasis on, et ärge jääge üksi, et otsida seda kontakti omasugustega, et see tegelikult hästi palju toetab ja saab jagada, saab rääkida noh ja, ja teine mõte, mis, mis mul pähe tuleb, et see on võib-olla oluline lihtsalt perspektiivis kasvatades kolmikuid, et et jälgida seda, et toetada ikkagi kolme isiksuse arengut, mitte kolmikute kasvamist, et see, see on oht, on kiusatusse, võib jube kergelt tekkida, et sa tegelikult ka vanemana vot seda, et nad on üks. Aga noh, kui vaadata kas või muu maailma filme mitmikutest, kui raske on neil suhteid luua, kui raske on neil hiljem abielluda. Et ühelt poolt on see jah jube lahe, nad näevad sarnased välja ja teiselt poolt tegelikult nagu mina tõesti mäletan emotsionaalselt see ei olnud kerge teha see otsus enda sees ja hakata kujundama ühest hetkest, et võib-olla just erinevad trennid võib-olla natukenegi staieri rada pisut suunata. Loomulikult lapsed lõpuks noh, toetada seda, mis neis on erinevat. Minu kogemus jällegi saan öelda, et nii lühike alles veel, et võib-olla sellelt pinnalt, et mis meil on seni aidanud nagu nii hästi eksisteerida, kui me oleme seda suutnud, on, on tõesti see, mitte kõige ilusama kõlaga sõna reziim, et kui seda vähegi võimalik on hoida, et lapsed ühes rütmis elaksid nad siis juba iseenda pärast, et sind ka mujale jaguks emana või isana. Mul on väga nagu soovitan. Ja ma usun tegelikult, et see ei ole nagu mingi mingisugune üllatuslik soovitused, seda ja tõenäoliselt. Vanemad praktiseerivad väga edukalt ka ise, et kes saab, mina saan öelda, et see töötab väga hästi. Ma arvan, et tegelikult see on võib-olla selline hästi üldine mõte, et tegelikult, ega inimene suudab kanda täpselt nii palju, kui talle on antud ja need, kellele on antud rohkem kui üks laps korraga siis kõik saavad hakkama. Ma tahaksin öelda seda, et võib-olla isegi mitte mitmike vanematele, vaid nende lähikondsetele. Et kui on keeruline, jälle sõltub, vahel ei ole üldse nii keeruline nende mitmikega ka, et iga uue lapse sünd perre muudab pereelu ja uut tugevalt, et et nagu pakkuda võib-olla ka oma abi või uurida, kuidas läheb või mitte jätta üksi meie pärast ka mitmed inimesed pigem hakkasid eemale hoidma. Ja ma arvan, et see on õudselt raske, et kuigi seal antakse neid teisi, kes tulevad ja toeks, et see võrgustik ümberalaks. Et pigem siis nagu ka lähedastele, kellel nii palju jaksu kui on, et aga, et tunda huvi ja, ja samas muidugi hoida distantsi, kui tahetakse distantsi, aga et oldaks olemas, aitäh teile, aitäh. Iga rock n roll ja ridamaja saate lõpus vastab viiele tüüp küsimusele üks Eesti tuntud inimene. Sel korral jagab oma mõtteid meiega Indrek Raadik ehk Summer kelle kodus kasvavad oktoobris sündinud kaksikud. Pojad. Tere, Indrek. Räägi mulle, kas head lapsed kasvavad vitsata. See laul on ilus küll, et mis, miks nukitsamehe lemmik oli, aga ma arvan, et võiks ükskord elustus ikkagi litsuda. Me oleme arutanud oma sõprade, käskis seda asja palju ja oleme jõudnud järelduseni et tegelikult peaks nagu võib-olla piisama sellest ühest korrast, aga see peab olema väga täpselt ajastatud. Ehk lihtsalt ähvardada pole nagu mõtet, et see peab olema väga-väga täpselt ajastatud, et kui kõik asjad jooksevad nagu nii-öelda õigesti kokku, siis ma arvan, et see ükskord võiks ära olla ja peale seda teist korda enam ei ole vaja. Mida on täiskasvanutel lastelt õppida? Võib-olla seda, et, et kui midagi väga tahetakse, siis tehakse absoluutselt kõike seda asja saada. On veel midagi öelda, ühtse järjepidevus, et no kõige parem näide, et kui on vaja mingisugust mänguasja või, või tahetakse kuskile minna, siis käiakse sulle ikkagi nii pikalt pinda et oma asi saada, täiskasvanud, pigem mingisugustel ajajatel löövad oma tegemistes nagu asjale. Aga öeldakse, et mees on perekonna pea, aga naine, selle kael, kas sa oled selle ütlusega nõus? Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? Muidugi kas keegi väidab vastupidist. No mõned ei ole sellega väga nõus, ütlevad, et nendel ei ole sellist asja juhtunud. No need ongi, need mõned on, ma arvan, et paljudel on kindlasti raadio kaks jõuab kõikidele inimestele helistada ja kihkleda, aga ma arvan, et neid juhtumeid on, on ja, ja nüüd tuleb tulevikus palju veel. Ja iseasi on lihtsalt see, et kui kaua see armastus esimesest silmapilgust nii-öelda kestab kas on pikk või on see nii-öelda mõne päeva nädala, kuu pärast aasta pärast nagu kadunud. Aga kas igavene armastus on olemas? Kindlasti on ja, ja ausalt öeldes ma sooviks, et võiks nagu toimida kõikidel inimestel. Aga näed, ei ole mul endal välja tulnud, kindlasti paljudel inimestel ka ei ole välja tulnud. Aga, aga mingisuguses mingisugusel ajal kindlasti leitakse enda kõrvale see õige inimene, kellega ollaksegi kooda igavest armastatakse. Igavesti. Aitäh haidele ja Margusele ning kadrile, kes jagasid meiega oma kogemusi kolmikute kasvatamisel. Nagu selgus, siis toob kolme lapse sünd perekonda esialgu päris korraliku segaduse. Lisaks sellele, et pisikesed beebid vajavad erilist hoolt, on päris üksinda kolmikutega valvamine üsna võimatu töö. Rääkimata siis sellest, et kõiki asju tuleb osta kolmekaupa. Suur tänuga Indrek raadikul ehk Summerile, kes jagas oma mõtteid elulistel teemadel. Rock n roll ja ridamaja haukab järgmisest teemast kinni juba järgmisel pühapäeval kell kaks. Senikaua saab pere teemadel arutada ka raadio kahe lehel olevas foorumis või siis rock n roll ja ridamaja Facebooki lehel. Kellel saade mingil põhjusel kuulamata jäi, aga tahaks seda kangesti teha, siis raadio kahelehel on võimalus seda järele kuulata. Aitäh teile kuulamast ja karget talvist pühapäeva. Mina olen Laura kõrvits.