Te kuulate Raadio kahte, see saade on päevakorda ja meil on külas ansambel umbtere tulemast, mehed. Berti Win rääkija. Tõnis on meil see seltskond, kes moodustab ansambli õmm Sissejuhatuseks Berti, kes sa oled bassimees ja laulja. Millest see lugu rääkis? Delikaatne värk, et luure, kes põhimõtteliselt härra põllustest Mida sa pead härra Põlvastest rääkida? Ärblastega on jah selline lugu, et et see juhtus. Käisime mol seenel. Et siis kohtasime mõnda, millised nad välja näevad. Huvitav, kus ma olen olnud? Ma ei tea, võib-olla see on käinud või, või korjasid valesi seeni. Räägime ansamblis trumme ansambel umbon, tegutsenud laias laastus 10 aastat. Kust te, mehed, olete tegelikult olnud? Ma arvan, et, et ma ei tee teile liiga, kui ma ütlen, et te pigem olete siiski laiemale avalikkusele tundmatu ansambel, kui tuntud. Jah, ilmselt küll, muidugi, te olete prooviruumis põhiliselt et nagu, nagu inimestel, nii ka bändil on olemas nagu mingi kogus energiat, mida saab kulutada, et et me oleme nagu jah, kulutanud võimalikult palju energiat selle muusika tegemise peale. Et mitte nagu enda enda promomine peale võib-olla oleme valesti teinud. Mis selle 10 aasta jooksul Umbiga toimunud on? Teie tausta natukene uurides ma sain teada, et, et umbon alustanud sellise raskema muusikabändina, praeguseks see, mida me vähemasti kuulsime, oli ju absoluutselt raadiosse mõeldud lugu. Nojah lihtsalt, et viga teha mingeid sama asja kogu aeg. Siis kui me teeksime siiamaani mingid siuksed nirvaana Rocki, millal me tegime 10 aastat tagasi, sous, vahed tobedad? 10 aastat tagasi tegite nirvaana rake päris aga jah, mingit sellist krungetaja värki, mis oli tollal, kuidas nimetaksid Berti seda muusikat praegu teete? Rock lihtsalt rock lihtsalt rakke. Natukene ajaloost, palju teil nii-öelda professionaalse muusiku olemust sees tegelikult on, ansamblite kohta liigub igasuguseid Tuhkatriinu lugusid. Paljud on iseõppijad ja nii edasi. Milline teie muusikaline taustana? Me oleme ka iseõpped. Ma küll proovisin mingisse kooli astuda, aga kuna mul puudus selline akadeemiline nagu tausta, noodikirja ja solfedžo ja mis asjad nad seal kõik mu käest tahtsid, siis nagu ei lastud mind sinna mitte. Indrek Tõnis. Sama on tegelikult selles mõttes, et kitarr sai kunagi lihtsalt ostetud, kapinurgast võetud ja hakatud ise mängima. Mingisugune akadeemiline haridus puudub. Tõnis ja pillimängu suhtes akadeemiline haridus, puuduga. Hariduselt mina näiteks olen hoopis nagu sepatööga tegelenud ja õppinud kunstiakadeemiast metallikateedris, et võib-olla sealt see trummimäng Toksilise teema, et ma tea, ine, kas sul on, et saad meil majanduse peale, kas kidramänguga, kui lähen, mõtlesin, et liituks panniga, hakkaks nüüd lõpuks promo tegema? Vaatame, mis siis saab, kui palju see bänd teile üldse on, selles mõttes selline? Omavahel nii-öelda tore on tulla kokku ja kitarri mängida, kui palju seal tõesti majandusettevõtmine? Ta on ikka pigem vist minu jaoks on hoopis ikkagi lihtsalt nagu ongi see asi, mida ma teen. Et sõpradega võib ka niisama kokku saada ja raha, ma kujutan ette, võib ka muudmoodi tegelikult teeninud, et meil kõigil on selles mõttes töökohad ja värgid olemas. Et on, nagu ma tean, et kõige tähtsam on minu jaoks olnud. Veider lugu ansambli, kumb te olete 10 aastat tegutsenud ja siis, kui me teiega selle laivi kokku leppisime, siis vaadates ja uurides, aga põhjalikult meie fonoteeki midagi suurt ei leidnud. Miks te enda jaoks kõike hoiate? Mul on see, et tegelikult see lindistamine, noh, ma ei tea, võib-olla kõrvaltvaataja tundub, et see on nii lihtne, et lähed stuudiosse ja muudkui lennistad ja pärast siis saadad raadiosse, aga noh, põhimõtteliselt ikkagi vajab nagu raha. Ja mitte sugugi vähe, et noh, põhimõtteliselt on 350 krooni tund või palju, see on. Et jah, sinna läheb seda kõvasti helistada. Aga kui te ära teeksite, siis ma võin lubada, mängiks küll, super tunne. Kuidas teie laividega on väljaspool nüüd seda raadio kahest stuudiot tead ikka lavalaudadel näha on. Ja laupäeval mängisime Strokaga rock Cafes kus super nahk püksikoht kui paljudel lugusid praeguseks üldse oma. Ma saan hetkel uusi lugusid, selle kollektiiviga on 13 lugu. Aga eelnevalt eksperti ütleb, palju neid lugusid on selle aja jooksul tehtud, on palju, ikka on jooksnud 10 aasta jooksul teha. Kes teil lugude kirjutamisega tegeleb, olete selline ühiselt eksisteeriv kollektiiv või, või? Või on ainuvalitsemine? Ma ei tea, äkki teised räägivad täpsemalt, selle kohta. Ma juba siis aiman vastust. Ideede generaator tegelikult on Berti, et noh, eks ta on ise tagasihoidlik selle koha pealt, et Jaanbertion. Tegelikult on see ikka vast nii, et nagu igasugusel perekonnale, et üks inimene ei otsusta kõike Berti küll loob igasugused lugude nii-öelda põhjad ja siis kokku pannes siis me kõik moodustame selle loo koos ikkagi mingil määral, et Ühest inimesest jääb ikka väheks, et ta võib küll olla meil väga andekas, aga aga ilma veetud. Ma arvan, ta ei paistaks. Põhimõtteliselt on minu arust see, et mis pärast mina pean neid laule tegema, et on nagu ma ütlesin, et me teeme, proovis, proovime ikka mingid juppe teha ja värke. Aga kui me järgmine proovi läheme, siis ma olen ainuke, kellel on nagu meelde jäänud. Et siis jääbki naistele sihuke tunne, et oh, et hästi tuliuue looga all. Püsida. Keda te ise kuulate? Võib-olla natukene, see aitab teie isiksusi uutele kuulajatele avada. Oi-oi, see on väga raske küsimus. Tähendab, mina kuulan väga erinevat muusikat, et ühest äärest teise klassist kuni elektroonilise muusikani välja rock ja kõik, mis sinna vahele jääb, et ilmselt need mõjutused tulevad igalt poolt, et seda enam püüamegi olla nagu mitmekesisemad. Mikrofon hädasid, mina kuulen. Absoluutselt, et selles mõttes, et midagi miski liiga ei tee, et nagu muusikas minu jaoks on nagu tähtis see pigem leida halvast nagu head, et mitte nagu Eestis ja üldse nagu mentaliteet on, et kuulatakse mingit head asja, siis hakatakse kohe otsima, et mis seal nagu halba, võib-olla, et pigem nagu kõik, et sült, isegi kui on hästi tehtud, et midagi seal ikka head jahtisid, ütles, et kõik äratust tuleb nagu hoida ikkagi meelelaval. Seda üritame ka oma muusikadele. Kes on Eestis tegijad ansambli umbliikmete jaoks? See on alati valus teema eesti muusikutele rääkida teistest eesti muusikutest, ma saan aru, et ring on maru väike, enamus vist on üksteisega vähemalt tuttavad, kui mitte just sõbrad. Ma ei tea, tundub nagu mulle nagu meeldivad inimesed, kes rõõmu tunnevad sellest et paljud on nagu teevad ka seda töö või ma ei tea või sel põhjusel olla lahe lihtsalt bändis mängida, nagu. Aga ma ei tea, inimesed, kes näevad rõõmsalt välja laval, ma tea, Genialistid kas või? Ühe näitena. Need on tore vaadata, kindlasti tegu jah, just suurepärane artist. Lõpetuseks, kas mõni konkreetne kuupäev on teil veel paigas mõne esinemise suhtes, millele me saame mõne sooja soovituse anda? Ei, praegu ei ole nii, et uksed on avatud ja kõik, kes huvi tunnevad, siis pange ennast järjekorda. Täpselt aitäh tulemast, raadio kahte ansambel, umbja, paar sõna selle loo kohta, millega te meie tänase esinemise kokku võtate. See lugu sai kirjutatud kevadel siis, kui päike paistis ja siis oli teda nagu palju lahedam laulda praegu nagu, kui väljas on niisugune jama ilm, siis kostab veidi veidralt, aga ma käin. Ja suur aitäh teile, aitäh tulemast.