See on siis üks väike katkend Hanna-Liina võsa täna ilmuvale vähemasti täna ilmselt suures osas Eesti plaadipoodidesse jõudvast debüütplaadist pealkirjaga Premier, tere tulemast vanalinna stuudiosse. Tere. Alustaks siis sellest samast laulust, mis meil taustaks veel kõlab? See muusikalist Eviita viita enda laul siis selles muusikalis sa ei ole tegelikult laval kunagi viited mänginud, ei ole üldse need, need lood, mis seal plaadi peal on, ma ei ole ühtegi nendest lava peal mänginud. Viimane boonust Räkk mustrist hull sinu järele, oli praegust, milline? Üks kas tegemist on, ongi sellise plaadiga, mille põhimõte oli, et laulud, mis on pärit muusikalidest, aga mida ma ei ole veel laulnud? Ei, see ei olnud eriti nagu põhimõte põhimõte oli see, et need karakterid, kelle laule ma esitan, on sellised tugeva iseloomuga naised tavaliselt mustrites nad nii juhtuvad olema, et pööravad asju pea peale ja selles suhtes tugeva selgrooga naised. Et need on minu sellised lemmikud kuidagi hinge läinud ja siis ma tahtsin neid lihtsalt esita eesti rahvale. Üks viita on siis üks muusikaledest, äkki sa teed väikse ülevaate teistest muusikalidest ka, kust sa oled valinud laule ja kestnud karakterit? No tuntumad on jah, võib-olla ei viita Al-Qaeda siis chi ja Ooperifantoom võib-olla, ja siis on ka mitu sellist tundmatumat muusikali esindatud näiteks paraad ja Cheudvena piidin ja fantastiks, mis on tegelikult Ameerikas väga tuntud, aga, aga Eesti rahvas ei pea. Neid ja võib-olla ongi nagu huvitav kuulda asju, mida ma ei tea. Kas sa oled kõiki neid muusikale ise laval näinud? Ei ole? Ei ole, ma olen tegelikult väga väheseid näidis, paljud neist on ainult jooksnud, mingi mingit lühikest Need tundmatumat asjad, suurtemates täidad, ma olen näinud ise ja sai, see oli lihtsalt fantastiline elamite siis eesti PVI varianti, vaid Broadway varianti istusin esimeses reas ja lihtsalt suu oli lahti. Lihtsalt võimas. Kui palju sa üldse Ameerika saladus selles, et Ameerikas siis pea kaks aastat või Nakokkuma üldse viis aastat seal, aga ikka käisin päris palju siin, nii et okei, no aastaid jah, et kui palju sa üldse said võimalust niimoodi esimeses reas istuda ja nautida ja kellegi teise laulmist, et sa olid vist enamus aja kusagil maakohtades ja ega seal väga võimalusi ei olnud siis kui ma ise nagu tegin tuuri, siis ma jah, ei käinud etendusi üldse vaatamas, aga kooli ajal käisin palju ja siis, kui ma New Yorgis koha peal olin, siis käisin ikka nii palju kui võimalik ja tavaliselt ma istusingi kas kas esimeses reas või seitsmemütsi püsti, sest need olid kõige odavamad piletid, 20 dollarit pilet. Niimoodi. Kas see on täiesti erinev maailm? Muusikalid USAs, muusikalid? Eestis? Eestis selline, et kui seal on muusika, siis läheb nagunii suurelt mingi rahul New plahvatus, et kõik kohad on nägu täis ja ja kallis, kuna peab nii palju rahvast olema, siis vaata, mis tehakse nii suures kohas, aga Ameerikas on need kogu aeg tulevad ja seal on hästi palju-palju erinevaid. Seal mängib ja ja nad ei ole isegi nii grandioossed, nagu siin on lavastus täna ja selliste jäätmeid on väiksemad, grupid on väiksemad, jää ja isegi kaatrid on tegelikult ju väiksemad kui meie linnahall. Võib olla nagu selles suhtes lihtsalt, et ei ole ümmargune lava on linnahallis, mis peab iga igas suunas, peab olema nagu rahva näha, et et. Kummal laval sa ennast paremini tunned, kas pisemale või suuremal? Keskmine on kõige parem, aga niimoodi, et, et ma põhimõtteliselt ikkagi rahvaste rahvas ei istu mul meetri kaugusel, mingisugune vahe ikka võiks olla rahvaga ja ja noh, et ma tajun, et nad on seal, aga et ma ei näe nende nägusid miks nägusid ei või näha. Lihtsalt see on natukene võib-olla. Ei tea, hakkasin vaatama, et miks sa sellise näoga on lihtsalt võib-olla kurja näoga, näed, naerab seal ja noh, siis hakkab juba häirima, hakkab natuke häirima, et mulle meeldib, kui ma tajun, et nad on seal ja neil on lõbus ja, või noh, nad naudivad seda etendust ja siis koonus tähendab põhimõtteliselt ära. Miks sa kriisi laule ei pannud plaadile? Kui ei pannud, ei pannud jah, kõrini. Suht ära leierdatud laulud, jah, minu minu arust ja ja ma ei tea, ma tahtsin panna midagi sellist. See ei ole nii, nii inimeste pealuu sees. Mitte asi ei oleks selles, et sa lihtsalt ei suuda, lauljal on peidus lauldes, ma arvan, ma suudan ikka, aga, aga jah, lihtsalt ma tahtsin, tahtsin midagi sellist teistsugust. Räägi, kui kaugele te olete jõudnud, vestled storiga nagu sa ütlesid, kui Eestis mõni muusikal nii-öelda müügil on seal terve linn sinu musta peaga pilti täis Toomegadel embate 19, et kui kaugele see asi tegelikult on, et kas see pildistamine on ka ainuke asi, mis on toimunud või põhimõtteliselt küll jah, ja noodid ja, ja tekst on jaotatud kätte inimestele, mis siis peaks olema nii, et, et see on peaosas ja Nele-Liisiga teeme kahepeale põhimõtteliselt. Ja tekst on jaotatud kätte ja juba ma nägin Aivar mäed, üks päev, kes küsis, et nii kui kaugel sa oled omadega, et siis 400 paraku need proovid, et siis peaks tegelikult olema nagu kõik, et siis on nagu lavastus proovida, aga ma ei kujuta ette, kuidas see niimoodi on, sul väga suur maht relil päris suur ja juba Jüri Nael ka vahepeal rääkis, et dance on sinna sisse pandud ja tegevust on. Kas sul on üldiselt kerge õppida suuri mahte teksti või suuri mahte uut muusikat, te olete selline kergesti haarav nagu ma alguses olen seal teksti kodus, siis ma mõtlen, et issand, mul ei jää see elu sees pähe. Aga kui ma olen juba nagu proovisaalis ja ma saan selle teise inimesega siis vastamisi neid lauseid vahetada, siis on siis jääb kergesti pähe sulle võistluse stoori, muusika meeldib ja väga meeldib, noh, need laulud, mis, mida inimesed muidugi teavad, need on noh, inimestel pealuu sees juba jällegist, aga palju on sellist, sellist muusikat, mis ikkagi noh, nii nii kuulus sellest ka, mis on tegelikult hästi lahe, kõik need poistelaulud ja isegi orkestri orkestrilood seal vahel on hästi sellised huvitavad. Koit Toomega sa vist niimoodi päris kahekesi peaosades oled esimest korda? Hüljatutes olime ka muidugi, aga seal mul oli ikkagi väiksem roll, ma olin ainult teises vaatuses, seal. Me olime seal, räägivad sellest, et Koit on jube pika sammu edasi astunud seoses sellega, et tal on nii palju rolle olnud, et ta Soomes ka mängib, et sina oled ka niimoodi selline proff, mis pilguga sina koitu vaatad, kas ta on astunud edasi? On ikka väga super, minu meelest ma võiks öelda, et ma ei usu, et on mingi roll, millega ta nagu hakkama ei saa. Siis sai, kooli roll on ja palju minu meelest nii kohutavalt raske. Ja ei, ma arvan, et kui ta kätte võtab mingisuguse asjast saab hakkama kindlasti. Ütle lõpetuseks, me kuulame veel plaati ka, kas sa oled nüüd lõplikult otsustanud, et sa oled muusikalilaulja, et kas kõik muu on sinu tulevikust üldse mitte just välistatud, aga vähemasti kuhugi kaugemasse riiulisse panna? Ei, absoluutselt ei ole niimoodi mõelnud, aga lihtsalt see on niimoodi juhtunud, et. Ma olen, ma olen selle ala peale jäänud ja see plaat on ka nagu mingi. Kui on etapp minu elus, et seda ikkagi seostatakse muusikali minuga väga palju ja ja see on, see on minu meelest vajalik, oli. Ütle kaks sõnaga selle kõlama jääva laulu kohta. See on nüüd see lugu, mis kindlasti oli minu soov, et see kuidagi saaks sinna plaadi peale ja alguses, kui orkester hakkas seda lindistama, siis oli, oli väga keeruline seda saada paika, aga, aga mängisid, mängisid ja lõpuks tuli minu meelest väga hästi välja ja see on minu lemmik, aitäh, fanaline. Rokkmuusikalist Chess, mis kahe looga on esindatud, Hanna-Liina võsa täna ilmuvale uuel albumil plaadil pealkirjaga Premier, kus ta esitab muusikali laule inglise keeles ja koos 21. sajandi orkestriga nõudke parematest plaadipoodidest.