Lähme edasi fotokohooliga stuudiosse fotograaf Kaupo Kikkas, ütle mulle, palun sellist asja, ma olen kogu aeg mõelnud, et kui tehakse neid pilte, kus langevarjurid alla hüppavad või keegi kuskilt sooritab mõnda trikki, siis mismoodi need pildid on tehtud, kas tõesti keegi istub kuskil kõrval, teeb seda trikki kaasa või siis on ta eemal ja on väga võimas tehnika, millega on see üles võetud. Tõepoolest, kui me võtame need niuksed trikid kokku sõnaga ekstreemsport siis ekstreemspordifotograafid üldiselt on ise kõik ka vähem või rohkem ekstreemsportlased sest esiteks selleks, et oma pilti teha peatse kõikidesse nendesse kohtadesse pääsema selleks, et saab, pääseksid õhus mõnda langevarjurite trikitavad pildistama, eeldab see seda, et sa lahkud lennukist koos temaga, eks ju, see, et sa pääseksid pildistama näiteks mõnda jääronijad, kes ronib mööda liustiku raku ülesse, eeldab see reeglina seda, et sa oled sealsamas tema kõrval liustikujääpraos ja, ja, ja pildistad teda. Nii et tõesti üks selline täiesti omaette grupp fotograaf on ekstreemspordifotograafid, kes üldiselt reeglina tunnevad väga hästi neid alasid seeläbi, et nad on vähem või rohkem halvemal või paremal tasemel kõiki neid ise harrastanud. Ja noh, olgem ausad ka need asjad ju eeldavad päris tugevad nii tehnilist kui füüsilist ettevalmistust, et sa suudaksid kuskil jäälõhes ronida või et sa suudaksid kuskil kajakiga kosest alla sõita või seda kajaki seal kose all näiteks ise koses istudes oodata, kui ta sealt ülevalt tuleb, et seda pildistada. Et kui me siin oleme rääkinud, siis nii-öelda, kuidas öelda filosofeerinud teemal ekstreemsused või mitte ekstreemsused juba viimase kuu aja vältel siis ekstreemspordifotograafid on kindlasti oma olemuselt ekstreemsed, sest nende sport, mida me teadvustavad, juba kannab seda nime. Aga seal pettust ei saa teha, et ma hoopis helikopteri pealt pildistan, seda, kes ronib kaljule. Aga loomulikult sa võid ka helikopteri pealt pildistada, aga lihtsalt, et siis on näha, et sa oled seda helikopteri pealt pildistanud, et et tegelikult ikkagi selle tunde annab reeglina kätte see Sa oled ise sealsamas pildi vaataja tunneb, jah, ma olen sealsamas kaljulõhes jahma ripun köiega sellesama kalju otsast alla jahma kohe nüüd lahkun kosest sellega jakiga, sõstan sealt alla, et tegelikkuses ka väga paljusid asju pildistatakse eemalt, eks ju. Noh, ongi vaja näiteks mõõdet anda, et, et seda, et näha, kus koha peal, kui ohtlikult kõrge see kosk on, kus nagu jakiga alla sõidab, selleks tehaksegi kaugelt mingi pilt on ja inimesed kindlasti teatud emotsiooni saavad sellest kätte, näevad, et vend kukub sealt kosest alla kümneid, kümneid meetreid, eks ju. Nii et muidugi tehaksegi, helikopterilt tehakse maa pealt, tehakse jumal teab kust. Aga selleks, et ikkagi lähedalt olla, sündmuste keerises, pead sa reeglina olema tõesti täiesti sealsamas. Mul on tunne, et nad on siis paremad sportlased, isegi kui need, keda nad pildistama lähevad, sest too tegeleb ju ainult iseendaga, aga sa pead tegelema iseendaga. Pildistada, eks ju, nii et selles on sul täiesti õigus, et, et seetõttu need ekstreemspordifotograafid neid ongi väga heal tasemel, fotograaf on vähe, sest et seal peavad olema väga kõrgel tasemel täiesti kaks erinevat isikuomadusteks ju sa pead olema suurem, parane sportlane, suurepärane fotograaf. Ilmselt kaks asja kokku panema, sest et selle fotoga graafia juures liitub terve suur rida tehnilisi nüansse, millest me keegi, kes me seda ei tee, üldse aru ei saa, et see on alati see asi, ma toon selle looduspildinäited alati selle koha pealt, et kui inimesed näevad mingit väga ilusat pilti, näiteks hundist või ilvesest või mis iganes, siis hästi tüüpiline vastus on see. Ahjaa, ma nägin ka täna hommikul kitsi, et ühesõnaga, et sellest hetkest, kui sa näed kitse sellest hetkest, selle kitsapildini on tavaliselt valgusaasta pikkune maa. Ehk et inimesed ei saa aru, kui keeruline on tehniliselt jõuda mingist looma silmamisest ühe vinge pildini, kus mängib taustloom ise, seal on tegevust, seal on valgus. Ja nüüd veel minna edasi selleni, et keegi on sedasama asja seda teinud hundi või ilvesega, eks ju. Et täpselt samamoodi ekstreemspordi puhul inimesed saavad aru, et näed, üks hull sõidab kajakiga sealt kosest alla aga selleks tegelikult, et see pilt ära teha, et valgustada seda meest, et need on, need on tegelikult mõnikord kosmilised ettevõtmised, näiteks ma vaatasin ühte videot, kus üks ekstreemspordis tograaf pildistas sedasama kajakisõitjat ja selleks, et saada kätte siin äärmiselt dramaatiline valgus, tõmbas ta üle selle mägijõe trossi, riputasin trossi külge, suured generaator, kõik lambid ja, ja ühesõnaga ka rippus ise veel kuskil maa ja taeva vahel seal ülikiiresti voolavas mägijões, et saada kätte see nii-öelda action shot, nagu inglise keeles öelda, selline pilt, kus vesi kobrutab, vahutab samas oleks selle mehe näo emotsioon sellega jakis. Hea emotsioon, tuleksid välja värvid ja mängiks ka taust, eks ju. Sest hästi tüüpiline on see, et see jõgi on üksinda ilus, aga nüüd, kui seal jões möllab mingi kiivriga märg mees, siis tema näo emotsioon ja kõik ei tule üldse välja, sest see varju lihtsalt hädasti kobrutavas Joe's. Nii et, et selle pildini jõudmine võib mõnikord tähendada tõesti, sul on täiesti õigus tunduvalt suuremat pingutust kui see, mida sa, sportlane teeb oma ekstreemset ala harrastades. Aga seal duubleid ei saa teha, et palun, mitu korda tal alles. No näiteks üks ekstreemspordifotograaf, kelle nimi on Tyler rõõmer, pildistas ühe projektina suusatajaid pilvede peal, ehk siis ta pidi pidi selleks minema kõrgmäestiku ja suusatajad ehitasid sinna nii-öelda siis selle süütu lume peal Talle endale hüppe hüppe, sellise hüppeka või hüppenõlva ja noh, juba ainuüksi see ronimine sinna ma ei tea, nelja poole 5000 meetri kõrgusele tähendab juba mõne inimese jaoks täielikku ekstreemsust, eks ju. Aga nüüd hakkavad alles need ekstreemsused pihta, et keegi peab ehitama sinna selle mäe, keegi peab hakkama seal suuskadega oma, keegi peab hakkama seda pildistama ja pärast igat hüpet tuleb seal 5000 meetri kõrgusel ronida, sul suusad õla peal, eksju mitusada meetrit tagasi mööda üle pea ulatuvat lund, et tehase teine hüpe. Nii et sisuliselt tähendab see, et see võib olla iga selle pildi mööda lastud võimalusega olete pannud kellelegi nii-öelda tunde uuesti otsa ronima, et saada, teha järgmine võte? See on, need on jällegi asjad, mida väga tihti, mille tagamaadest ei pruugita alati aru saada, aga pärast pilti vaadates, kus sa vaatad, et sellised pehmed vatised rünkpilved on ümberringi äkki pilvede kohal on üks vend õhus suusad ristis siis saavad kõik aru, et see on päris päris vahva ja eriline pilt, aga seda selleks, et seletada ära see üüratu töö maht, mis sinna alla läks ja see tohutu pingutus selleks on tihtipeale vaja rääkida juurde, et kuidas sellist pilti on võimalik teha. Need ei sünni sedasi ühe korraga ühe klõpsuga, et ma panen kõik valmis ja siis teen ära. Väga tihti just nimelt sünnivad, see näitabki seda, et väga keeruline olukord, kui on väga ainulaadne pildistamissituatsioon, siis sellele eelneb tohutu eeltöö eelnebki, kõikide asjade, nii täpselt läbimõtlemine kui võimalik ja selliste juhuste likvideerimine just nimelt seetõttu, et sa mingi erilise asja saaksid ühe pildiga kätte. Et noh, seesama seesama 5000 meetri kõrgusel suusatajate pildistamine, kus iga hüpe on, eks ju, päevapäevatöö noh, sa pead selle, see suusataja peab suutma teha oma poosi või oma trikki absoluutselt 100 protsenti õigesti. Et see oleks visuaalselt hea fotograaf tegema omalt poolt kõik 100 protsenti visuaalselt õigesti või täpselt samamoodi, kui, kui harrastatakse mingisuguseid nii-öelda maailmarekordiüritusi, eks ju, siis selle seal on alati kellelegi aastatepikkune töö taga ja kui sa nüüd selle ürituse jäädvustamise ära rikud sellega, et sul on aparaadis mingisugune seade vale, siis ilmselt seda ei taha keegi väga aktsepteerida. Et professionaalsus käib kaasas alati kõikide selliste eriliste fotovaldkondadega, selline otsatu professionaalsus. See, et sa tunned oma valdkonda, tunned oma ala ja oled väga professionaalne, see nagu algvundament, et siia peale saad sa nüüd ehitada oma kunstilise tunnetuse, oma ideed, oma loovuse, oma ainulaadsuse või originaalsuse. Ja nüüd sa pead veel siia ehitama terve hunniku juhuseid, ehk siis milline on ilm tol päeval, eks ju, millele on kellelegi tuju tollel päeval, niiet see püramiid, mida sa kokku ehit, seal on väga palju kilde, mis ei sõltu sinust, aga see peab olema selline püramiid, mis ka kõikide halbade asjade kokkulangemisel ikkagi püsti seisab. Meeletu töö, absoluutselt iga suure saavutuse taga on tegelikult meeletu töö. Miks on nii, et meie ei näe seda ta ka või ma isegi ei oska arvata, et, et nad nägid nii palju vaeva, et see asi tulisse tundub, nagu oleks hästi kergelt tulnud, et võtsingi aparaadi, tegigi klõpsu. Eriliik. Jah, see on, selles mõttes on see ju oleme ausad, see on ju väga tihti ka teistes valdkondades samamoodi, et et noh, ma ei oska sind nüüd siin kohe näiteid tuua, aga, aga noh, võib ju sama hästi öelda, et mis see rallisõitjal siis nagu kiiresti sõita või mis siis seal mingil sportlasel need muskleid suureks ajada on, onju, aga see, me küsime seda teinud ei ole, me ei kujuta keegi ette, millised 12 tunniseid tööpäevi päevad on selle rallisõitjal, et keeraks selle kurvi täpselt õigesti sele arvestaks selle nurgajaama pidurdamise murdosa sekundi ja uuesti kiirendamise. Et need on nagu sellised väiksed detailid, meie naudime kõik meie jaoks on see meelelahutusMe, naudime kõik seda lõpptulemust, eks ju. Aga et selleks, et, et seda lõpptulemust nautida, on keegi teinud tohutult palju tööd, see on, ma arvan, et see on tegelikult alati nii ja ma arvan, et see peabki nii olema, sest vastasel juhul oleks, kaoks ära meie nauding, sest kõik suudaksid seda teha. Seda küll aitäh, Kaupo Kikkas.