Langevarjur on nüüd stuudios inimene, kes teab ilmselt moest. Kõik tere tulemast, Gerly Tinn, tere. Tervist. No vastab tõele, moest on võimalik kõike teada ja teie olete see inimene, kes seda tõepoolest teab? Noh, kindlasti on võimalik moest kõike teada, aga ma ei ole veendunud, kas ma sellest kõike teada tahan, kas ma kogu aeg moodi tahan, et ma ikkagi eelistaks nagu valida, millal me selle moega tegelenud kogu aeg ja kõike ei eita? Ma olen normaalne inimene. Et see peab paika, et ütled nagu ülima mõtlesin, muidugi seisime nagu käigu pealt välja. Sa ütled magunstnikulemoonia, ta läheb kärna. No kas nüüd kärnaga kerge allergia tekib küll näiteks? Noh, mina tean, mis, mis minule alati mõjub nagu härjale punane rätik, on see kusagil seltskonnas täitsa niukesed, toredad reede õhtul keegi isegi noh, et kas see seelik, mis mul seljas on nüüd toppe Woodne hakatakse täielikult vabal ajal mind pommitama selliste mõttetute küsimustega, et see mulle nagu eriti ei meeldi, et minu arust on seda infot moe kohta on igal pool niipalju, et piisab lahti lüüa ükskõik milline naisteajakiri või ma ei tea ju päevalehtedel on ka moerubriigid jumala eest, kui nii, väga huvitav. Lööge lahti, lugege. Aga kust ma tean, et see on adekvaatne informatsioon, Madertsevad adekvaatne inimene, moderantsed, adekvaatne stilist, venelased adekvaatne moeost. Ma tean, et Päevalehe või Postimehe mingis paganama moerubriigis on adekvaatne info. Aga reeglina nad ju tõlgivad ju välismaa ajakirjadest. Tere hommikust. Ma tean, et välismaa ajakirjandus on adekvaatne info. No vaata, paraku pannakse see moeinfo paika seal välismaa ajakirjades, leid ei tõlgita jäitsiteeritega igat asja. Et moetoimetajad, ma eeldan, et nad kõik ikkagi vähemalt teavad, kust ja mida nad tõlgivad. Ja missugust infot nad edastavad. Et te ei saa ju lüüa lahti tõesti nagu suvalist ajakirjade edastada infot, arvates, et piisab ainult sõnast välismaa teada teada on spetsialistide ajakirjad, on, kust võetakse selline info. Ma nüüd ei tea, kuivõrd kvalifitseeritud on päevalehtede moetoimetajad, aga aga erialainimeste jaoks on ikkagi paar-kolm hästi spetsiifilist ajakirja, kust meie oma info kätte saama. Aga kust nad hästi spetsiifilised ajakirjad teavad, mis asi on moodne? Vaadake, see paraku pannakse paika ka mingid targad mehed istuvad kontorilaua taga ja ja see asi, mis ütleme niipalju kui minul on õnnestunud aru saada tegelikult, kes dikteerib sedamoodi trende ja neid asju kangatööstust sellepärast et kangatööstus töötab juba varem välja teatud kangad, värvid, mustrid ja sellepärast, et ütleme, ka moetööstus töötab aasta ette. Ja kui sa töötad aasta ette, siis sa pead ka paratamatult oma kangad ja värvilahendused ja varem kätte saama, et etist tulebki nii välja, et paar inimest on, kes selle paika panevad ja oma suva järgi suhteliselt. See kõlab nagu vandenõuteooria moodi, umbes samamoodi nagu seep täiesti tõsiselt juba aastaid kõlanud väidet aids tegelikult ravimifirmade väljamõeldud haiguslikest haigust tegelikult üleüldse olema, sest vaja on inimestele just erinevaid ravimeid mingisuguseid. Kiirituskoorem ja tegelikult ei ole ju ka iga kevad vaja uusi pükse. Ei ole vaja. Ei, teil on vaja. Teeledelistabki. Et ma võin öelda ka seda, et ma väga armastan, mood, mood mulle meeldib ja kõik ja puha, aga aga samas rabas näiteks tohutu õud, kui ma käisin Pariisis Lafayette'i kaubamajas. Inimesed, kes ei teadnuks viiekordne kaubamaja, kus on viis korrust riideid läksin rõõmsalt sinna sisse ja, ja vaatasin, see oli eelmise aasta jaanuaris ja mingil hetkel ma nagu tabasin ennast tapp b. Mille jaoks kellele, kes need riided kõik ära ostab. Kui palju sul, noh, lõppude lõpuks neid pükse või särke elu jooksul vaja on, ei ole ju. Ja, ja ega siis ainult üks kaabanejad terved, kohanenud, täis neid kohti, kus müüakse, sulle üritatakse pähe määrida asju niisugune ressursside raiskamine tegelikult. Ja kui sa kuuled, et pärast need riided, osad firmad, noh, ma ei tea, kui, kui õiges infonuks põletatakse, ära visatakse prügimäele või tasuda ei anta. Ei, tasuta vist ei anta jah. Et kohati kohati on nagu täitsa piinlik või paha, mõtled, et püha müristus, et kui palju siis on vaja tarbida? Ei ole ju vaja? No mis asi see mood üldse on, öeldakse, et mood on see, mis, mis, mis kohe moest ära lähevad. Mis mõtet on siis üldse moodi luua, kui, kui, kui see kohe nagu ajaloo prügikasti läheb. See mõtteliselt ongi, et on võimalik kangakangatööstuskangaid müüa. Aga inimesed on edevad ja samas noh, käid sa siis ühes riietuses, kes on pädevamad, kas need, kes, kes sedamoodi tarbivad või need, kes loovad? No on vajana, sinna ei ole midagi teha. Et seletada, miks seda vaja, on Raivo kohati aru. Miks seda vaja on, aga senikaua, kuni on edevad inimesed, inimesed, inimestel on vaja raha raisata ja mis vahe on moel ja stiilil. Mis vahe on noh, ütleme Tseedeemingverstiivseks, kui ma lähen poodi ja ostan need kõige mainekamat püksid, iga kevad vaata on nagu trenditeadlikkus. Ja on stiivsus ütleme siis, on erinevad stiilid. Miks, et on klassikaline retro No see ei ole trend, kui inimene käib, käib mingisugust 30.-te aastate riietusega. Suhkrust, stiilne. Mina ja vot see ongi nii Et, et see oleneb stiilsusele ainult riided selga, kõik elustiil, mõttemaailm, kõik see, et keegi ei noh, Kokoosunell käis ju suhteliselt ühte stiili riietega, eks ju. Ja kui sul mõttevahetusest, mil määral sina stilistina saavad inimesed nagu mõttemaailmasse oma küüned taha. Kui sa oled kellelegiga tööd, eks ole seal rivis sulama. NUT sori, küsi lõpuni putukat. Vot see nüüd oleneb, keda või mida ma stiliseerinud Kuimastiliseerin ütleme muusikavideo jaoks siis on, kõigepealt kuulan maralaulu, millest see laul räägib, siis on kokkusaamine režissööriga produtsendiga väga palju, paraku praegu on ikkagi palju töögrupitrupid, on tooted. Ja on välja mõeldud ju ikkagi kindel sihtrühm, sihtgrupp kellele vaja müüa, on ja siis tuleb lähtuda vastavalt nendest reeglitest. Ega ikka ei ole küll niukseid tohutuid tugevaid isiksusi paraku õnnestunud stiliseerida ikkagi toodet tiliseerid, aga kui ma võtan erakliendi, siis kõigepealt ma uurin välja, et mida ta üldse tahab. No kuidas saab eraklient, keegi tuleb sinu, ütleb, et kuule, ma olen lahe mees ja mul on raha, aga ma käin, magedad riided. Aita DVD, midagi, Kerli, ja see käib nii või. Palus oleksid eraClinton. No neid ikka on olnud, aga me oleme, selliste eraklientide nõustamist oleme me teinud. See läheb nüüd küll reklaamis ketega, aga Stockman aeg-ajalt korraldab selliseid kliendipäevi, kus inimesed saavad nimed kirja panna ja siis kõnnid puldist ringi inimesega ringi ja aitad talle riideid oli teha, aga see on niisugune ühekordne inimene, proovib ennast ära ma seda telekast näinud küll ja küll, et ta proovib ükskord need riided ära, talle tehakse soeng ja meik ja, ja nii edasi. Aga, aga kas ta, kas see nagu kuidagi külge hakkab, ka see tema sisemuses ka midagi muudab, et ta järgmine päev tõepoolest läheb ja seda te peaksite selle inimese käest küsima? Aga sa oled nendega kokku puutunud, mulje jäänud, sa mõtled pärast ja pärast ei ole kokku puutunud saksa rajakoguja? Jah, jah. Et see on ikkagi. Üks korduvkliente sulle ei tule nagu ette, selles mõttes töölt korra ära ja. Ma olen teinud inimestele korduvalt, ütleme siis nagu korduvkliente mul on, aga mitte nagu stilistika vallas, vaid just nimelt nagu disaini vallased, kellele ma olen disaininud riideid ja kes on nagu kogu aeg tagasi tulnud paar Niukest variante on ja et kelle selle selles mõttes on hästi põnev nendega alati töötada ja minule teeb ka alati väga palju head meelt see, kui inimene ikkagi tagasi tuleb, kui ta ükskord on juba minuga koostööd teinud. Ja, ja järgmine kord ta taaskord, et tuleb minu juurde, kui teil on mingi mure, on või, või teine, teine juhtum, mis on hästi tore, kui ma teen ka ajakirjadele statistikat, kui sa oled suutnud mõnes inimeses nagu usalduse äratada, et helistajatele teadme, tahaksime sind jälle pildistada, et ja siis küsitakse, et kes helistan mina, okei, siis on kõik korras, siis ma tulen. Et alati on väga, väga hea meel, et oled ära teeninud osade inimeste usalduse, kelle arvamus sulle korda. Et see on nagu tõesti hästi tore tunne. Ja ma olen paraku töötanud kuus väga paljude erinevate huvitavate inimestega ja kindlasti ma olen ka mingeid fopaasid korda saatnud, et keegi ei ole rahule jäänud, aga aga reeglina on rahule jäädud ja, ja suhtutakse kuidagi nagu rahulikumalt, kui jälle minna nende juurde palvega, et kas võiks teistele pilti teha, et et need pildid pilti teeb see ja riidetub, see jäämegi, teeb see soengu, teeb see okei, siis ma tulen, sest iiri muutmine on omamoodi mäng, et pakub võimaluse inimesel põgeneda iseendaks olemise eest. Et kui, kui palju annab ühel või teisel moel inimesi niimoodi maha müüa, noh, ma praegu tegelikult vihjan sellele samale äsja toimunud Eesti Eurovisiooni eelvoorule. Ansambel tüdrukute grupp Santrib, et kas, kas, kas nende võit oli, oli puhtalt laulu pärast või, või olid need teie loodud kostüümid, noomis pugeja kostüümid võitsid, no kuulge, tulge maa peale tagasi. Aga kui neil oleks midagi olnud, midagi, mida on, aga ma arvan, et see oli selline kooslus kui minule, minul paluti seda tööd teha, et ole hea, tule, Läksin kohale, palusin kuulata lugu ja ma vaatasin neid tüdrukuid. Ja kuna lugu on, oli selline, nagu ta oli. Ja kuna tüdrukud olid noored siis hakkasin paigaldama, hakkasin sellises järjekorras mõtlema. 16 kuni 20. Teeme nad saatuslik naiseks, mitte mingil tingimusel. Nad ei ole seda, see mõjuks naeruväärselt pehmenevad kurjedeks tüdrukutega, andke andeks, ei ole keegi kuri tüdruk. Aga mida siis nendega teha? Ja siis ma mõtlesin, et no heakene küll. Disko, noored, ilusad tüdrukud, keerame vindi üle telgi ja teeme kõiki tšiks. Sellepärast et minu minu arust on, oli see variant ainsana õigustatud, nende tüdrukute puhul öeldi, et noh, Ateenat kõiki erinevateks, mõtles poiss Kööls või. Aga minu arust nad on kõik sellised väiksed armsad tüdrukud, kes, et, et nad ei ole veel isiksused. Mille jaoks, mida me teeme, midagi võltsi, teeme siis nihukest, lõbusat ongi, noored tüdrukud, tantsivad, laulavad Miki hiire, kusjuures praegusel hetkel on väga popp on ka veel seitsmekümnendad ja klemm pro ja selline kitsa disko seal hoolega veel miksisin ka igasuguseid erinevaid stiile kokku. Üks eeskuju, kes mul silme ees seisis, oli kunn Stefani. Et kui teha, siis teha nagu, mitte niimoodi poolikult. Kui panna üle, siis panna kõik asjad üle. Kui tihti niimoodi need kliendid või ohvrid või kuidas me neid iganes nimetame, kui tihti nad vihastavad? Ei ole rahul selle kaasiku tihti, mina vihastan. Sügavamast peamine probleem muidugi meelepärase vihaselt. Keeldub patse vanemast endale Anu Saagim keelduv roosasid aluspükse jalga panemas. See oli nüüd teater, eks ju, see oli kõik enam kokku lahad. Aga noo, oot, mis tekitab minus alati hämmingut, on see, kui kui ütleme niimoodi, et vaat, üks asi, mis ma räägin alati olles nüüd teinud koostööd väga paljude erinevate inimestega, mida suurem staar mida tugevam isiksus, mida andekam inimene, seda toredam, rahulik Com ja usaldav on ta, on, ta usaldab nagu professionaalide tööd. Läks, millest räägite, räägime sellest, kuidas on hea andekate suurte staaride Niuke kinos nagu Mihkeni õigesti aru, väga kiire vaimuga. Et ja ka mida noorem, mida enesest? Kindlam, mida ebakindlam, seda rohkem tal probleeme tekib, et et näiteks ma võin enda kohta öelda, et kui mina lähen spetsialisti juurde või kui ma tellin spetsialisti teenuse, siis ma usaldan inimest jäägitult. Sellepärast et ta on oma ala spetsialistidelt, ta teab rohkem, et ma ei hakka kunagi vastu nagu tuulutama või oma õigusi taga ajama. Aga kui hästi-hästi kurb on see, kui, kui sind ei usaldata või sinu valikuid ei usaldata. Et aga, aga miks siis mina, kui ise nii hästi teate jumala eest, miks, mis mina siis siin teen või, või, või noh, ma ei saa lõputult ka öelda, et tead, ma olen sama palju tööd teinud, kui vana sina oled, eks ju. Või kui müstiline on see, et osad inimesed ei saa aru, et ma ei tööta teile vastuma, töötan teiega koos. Mina olen tähele pannud, et igal pool on mu moega väga kursis olevad inimesed julgustavad, et palun kandke järve, ostke ostke mikside asju, tehke, tehke, proovige, aga siis, kui need inimesed need oma oma mõistuse piires siis need asju proovivad, miksivad ja loobivad endale kõikvõimalikke värve selga, siis saavad nad hurjutada. Nüüd on jälle see aasta suursündmus. Vabariigi aastapäeva presidendi Sa pead tulemas, noh ajakirjad jälle pakatavad pärast. Analüüsist jah, muidugi pakatavad, aga selle jaoks ongi kilistid, et kui te iseendas kindlad ei ole, siis ei ole ju ometi häbiasi abi kysida või nõu küsida. No hea küll, võib-olla presidendi vastuvõtu puhul tõesti peaksid nad, no küsime, aga, aga nüüd lihtne inimene nagu näiteks mina, et ma ei kujuta, et ma käiksin iga iga hilbu Osto eel käisin stilistid nõu küsimas? Ei muidugi ei ole vaja hulluks, eksju. No aga mida siis inimene usaldama peab, seda, mida välismaa targad ajakirjad kirjutavad. Tegelikult Ta on ju niimoodi, et poed tellivad, ütleme kui tellitakse sisse uusi riideid, kõik tellivad ju tegelikult pupe moodsaid ja hetkel moes olevaid asju. Kas tellivad mina kuulen kogu aeg naiste käest seda äginud mitte midagi ei ole müügil, no mitte midagi. Tead, aga asi on ka selles, et mitte midagi ei ole müügil. Üks asi veel, millega ma olen kokku puutunud oma töö juures, et kui on pildistamise ajaks fotosessioon ja ma tulen riietega. Ja siis, kui inimene, kus sa said kaubanest, kuule, ma olen iga päev, kus sa leidsid, Ma olen, ma ei tea, seal kuidas sina selliseid asju näed, no aga kuidas? Mu jumal, siis on teatavad eeldused selleks, et leida õiged asjad üles, mida need teised inimesed otsivad siis, kas need fotod on hea, et hinnas? Ei, tegelikult on see asi, et inimesed on, on tegelikult väga kinni mingites kindlates valikutes nii ja kui, kui sa oled harjunud kogu aeg kandma, ütleme, teksad ühe lõikega ühe värvigammas asju sisse, reeglina sa ei näe neid teisi asju, sa lähed konkreetselt, võtad ühe asja ja olgem ausad, et ega kui sa peaksid olema päev otsa kaubamajas endale lihtsalt hakkama selga proovima asju, et kas sobib või ei sobi. No mina küll ei suudaks. See on ju košmaarne tegevus, see on kohutav, tegelikult näiteks kui ma ise käin, mul on muidugi ka meeletu praktika taga poodides käimisel näiteks mina ka näiteks Eestis eriti ei käi poolt, poes käin välismaal. Minul on see variant, et mind, mina tunnen oma asja kohe ära. Ja ma reeglina ei eksi ja isegi ei proovi seda selga. Ja mul on, see on alates aluspesust, noh, ma isegi aluspesu ei, ei proovi kunagi ei kleit, ei mantleid. Sest ma tean, mis asjad nagu mulle sobivad ja mis minu asjad on pruunkingad ja ma olen oma elus teinud, ütleme nüüd ühe möödamineku nende riietega Sa lähed mõtteliselt riidepoodi, hakkad ostma nendes mantlit, inimeste kehad on erinevad maanteede lõikes neli nimetatud laksust ära ilma selga proovimata. Ma võtan selle Monte, panen koti ja kui me selle pärast, kuidas nagu väljavõttena selga panema kõik korras, see on nagu minu puhul kehtib ja ma näengi, et see nii on. Ja me hakkame, tulen mingisugused oma asjad ära, see on hästi müstiline. Ja näiteks ma ei, ma ei armasta üldse käia nagu sekendandusega kumama sõpradega. Käime aeg-ajalt mul sõbranna ärkab ellu, ellu sekendandis, müstiline Raivas tuulab kõik jälestan, nende, mina seisan, näed, sa võid võtta selle. Vao Ma nagu õnnelik käsitööd ei tohi sõna ära. Et kuidagi nagu müstiliselt leian oma sõpradele niimoodi asju. Reeglina ma ise nagu sekendan nendest kunagi midagi ei leia. Mulle ei meeldi ja, ja miks mulle ei meeldi, on ka sellepärast, et minu töö tõttu üleüldiselt on mul kodus vähe selliseid asju alates, ütleme siis. Herr, piinlik tunnistada aluspesust, kingadeni, eheteni, mida olen kandnud ainult mina. See on tegelikult, ma toon, ütleme välismaalt, kui ma tulen, ma tulen alati tohutu aksessuaari kohvriga, kingad, kotid, Tiit. Ma juba ei mäletagi, et nad mul on, aga nad on olnud kuskil moeseerias, nad on olnud minski videos, kellelegil seljas nad olnud kusagil ajakirjas kellelegil seljas, nad on olnud mingil saatejuhil seljas ja kõik need on nagu minu asjad ja mul on väga vähe asju, mida olen kandnud ainult mina. Ja sellepärast ma ei taha minna sekenud. Ma tahan ainult oma asja. Ja nüüd viimati, kui ma käisin Londonis, mul õnnestus tuua paar põnevamat asja, muidugi. Järgmine päev oli mul sõbrannale. Ma nägin, sa tõid väega sepiasja, et ma tahaksin. Mul on täpselt just pildistamisel seda selga panna, vajas, mõtlesin, et esimest korda elus ma ütlesin, ma ei anna seda sulle. Siis oldi minu peale väga solvunud, kuidas, saad aru, see on minu oma. No mingisugust suuremat saadet, et, et see on tegelikult müstiline, kuidas inimestel ei ole riideid. Sa pead panema selga, ütleme kui ma tegin kahte takti või fit superstaari. No nendel ei ole riideid. Nendel ei ole isegi minu arust see on hämmastav, et inimesed tulevad, ütleme võib-olla ma liialdan elu tähtsamale võistlusele, nendel ei ole mitte midagi kaasa võetud. Kuidas kõlakaid kuulnud, et kelle käest ma ei saa, nagu teada on, et keegi ongi, see aitab. Aga mina näiteks ei kujutaks ette, et, et noh ma jätaks nagu selle nii juhuse hooleks. Inimestel oli isegi nagu aluspesu. Siis jooksen mina, ma olen muidugi varunud end selline. Viis kotitäite, kaks kapitäit, niuksed hädaabiasju, mis on alati kaasas õnnet. See, mis seljas seljas on valesti aru saada, on hele särk. Ma küsin, et kas sul on panna alla näiteks heleda Või ja müstiline oli see, kui ma ei viitsi, tegi need poistel oli, garderoob oli, noh, siit seinast sinna seinani. Tüdrukud tulid kõik niimoodi kätt. Taskulampide kõikega. Ja seda võib-olla jah, teadsid, et helistan majas ja ja ei ole vaja põdeda. Ja siis on veel teine kemplemine, on see, et, et kui seal on Läti ja Leedu inimesed ja siis see maitse erinevus on ikka nii fenomenaalselt suur. Et noh, mina võin ju seal nurga taga nutta või, või vabasurma paluda, eks ju, kui ma näen, mis inimene tahab endale selga panna, aga aga tema arust on see ilus ja noh, mis ma siis sinna teha. Muidugi, sinu puhul on jäänud kuidagi niuke mulje, aga ilmselt kõikide nende moeinimeste puhul, et sa käid niisugustel. Homoseksuaalsete üritusel hea meelega oleks seal mingit geiklubide värgid ja, ja, ja seal mingeid ekspeditsiooni, mis tingimata ei ole homoseksuaalsed, aga nii. Aga mis titsioonile ei, seal sai käia, ütleme, mingid geiklubide märgina on veel see hea meelega nagu käidud, et millest see tulemus on meil mingi professionaalne huvi sul või, või mismoodi see geikultuur nagu on käigud turgudega nagu nagu moemaailmaga rohkem ühenduses. Paratamatult on, ütleme kogu siis kratiivses maailmas on paratamatult rohkem omasooihar inimesi, et siin ei ole nagu midagi teha. Linnar Priimägi on öelnud sellise selle asja kohta väga ilusasti, et vaadake, et stabiilsuse igavuse üle loov. Et nagu mingi kerge kiiks. Aga see ei ole ka arvata seda et sa oled Riivne. Ei, ei, ei, see ei tähenda seda, et sa oled andetu haldur või et et ainult. Ta inimene on ainult sellepärast andekas, et ta on gei või lesbi, see on jabur sõbrad, see on jama. Aga paratamatult on selles maailmas ja sellistes valdkondades rohkem rohkem, ütleme siis Key ja Healis pilsi inimesi, aga miks ma käin sellistes klubides, noh, sõbrad on kõik seal, eks ju. Ja, ja seal on, mis siin pattu salata ütleme siis, räägime Insialist konkreetselt praegult. Seal on see kontingenti, see rahvas, kes seal käib, on ma väga vabandan, ülejäänud klubid ees, aga nad ei ole alaealised enam. Ma ei kujuta ette, et ma peaks 16 aastastega Hollywoodi trügima minema, hiphop muusikat kuulama, et noh ja mul mulle meeldib seal käia, mul on muusikavalik, mulle meeldivad need inimesed, kes seal käivad, aga see ei tähenda seda, et ma ei lähe mitte kunagi kusagile mujale. Aga see on paraku minu valik. Aga kui kusagil mujal klubis on mingi tore üritus, kuhu ma tahan minna? Ma lähen sinna. Et see nagu ongi nii, noh minu arust on nagu see kuritegevuse kriminogeen, element on seal ka nagu vähe, väiksem. No ei ole nüüd küll kuulnud, et kuskil geiklubis oleks keegi kellelegi pasunasse sõitnud või ei olekski peksa saanud või noh. Aga teistes klubides paratamatult ju on ju nii. Ja, ja on, on juhtumeid ju küll, kuid kui sulle sõidetakse ainult sellepärast sisse, et sa oled teistsugune, Porta nägin, võtame siin. Noh. Toomas, orkaani juhtumi. Ma ei, ma tahaks, ma tahaks nagu kindel olla ka oma turvalisuses seal klubis. Ja paraku paraku on märg päris palju nagu selliseid juhtumeid, kui on teistsugused inimesed, on siis noh ütleme otse välja nagu mulli saanud. Nap Kerli saab hipo puusikates aru, surma hea meelega ei kuula, aga mingisugust muusikat sa ometi kuulub. Me oleme ikka oma saatekülaliste käest intervjuu lõppu küsinud ühe loo mis, mis talle ühel või teisel põhjusel kuidagi on oluline olnud elu jooksul ja sa oled. Sa oled toonud terve hulga plaate, me päris kõike seal mängida ei saa. Kahjuks. Aga siia, siia, siia jutu lõppu midagi ikka saame. Jah, mulle meeldib väga. Filmimuusika ja mulle meeldib ta hakkab prantsuse keel ja mulle meeldib käega prantsuse filmi, sellepärast ma valisingi Sis Francis lei laulumees filmist mees ja naine polegi kahte sorti filmid, mis mulle meeldib kakaks keelt, mis mulle tohutult meeldivad, on prantsuse filmid ja siis Hiina ja Jaapani filmid. Tohutult ma võin sellest mitte midagi aru saada, lihtsalt vaadata ja nautida seda, sest hästi väga palju mulle meeldib ja üldse filmimuusika. Ja see on ka see tegelikult filmid ja, ja see muusika, kus no väga palju inspiratsiooni ammutanud koole ja see on, ma ütleks, et üks põhiline vana Fododo vanad fotod, vanad filmid, ana muusika, ilusad inimesed, näiteks. Meeletult palju olen ma saanud Pedro inspiratsiooni Pedro Holmandovaari filmi naistegelastest, mis vapustavat vaimustavat naised. Nendele võiks pühendada lõputult kollektsioone, maseerijaid. Laevaga sõitma saad aru? Armastan. Aidake, palun.