Tere hommikust, tänane maailmapilt on väike tagasivaade ühele reisile, mis lõppes ööpäev tagasi. Et muljed on nii värsked, siis on loomulik, et nad on settimata. Aga mõnikord on need esimesed muljed kõige õigemad. Asi on nimelt selles, et üks seltskond käis kultuurireisil Kreekas. Ja seda reisi vedasid sõna otseses mõttes tekstiilikunstnik Ilme Rätsep ja graafik Feliks Sarv. Ja nemad on täna hommikul ka siin stuudios, nii et tere tulemast ette, kohe pärast reisi siia tulite. Mina olin ka üks nendest reisijatest, kes kaasa tegi selle pika matka mööda Kreeka maad ja Kreeta saart. Nii et minagi olen küsijana võib-olla natuke praegu veel elevil ja ärevil, aga ma loodan, et mõned tähelepanekud me suudame juba täna öelda. Ja selle suunitlusega. Et võib-olla midagi soovitada inimestele, kes lähevad Kreekasse midagi soovitada tähele panna, mida võib-olla tavalistes turismi firmade poolt korraldatud reisidel just eriti ei ole. Ateenas Me maandusime. Ja kõige lõunapoolsem punkt, kus me käisime, oli Kreeta saarel aia triaadase on siis kuningas Miinase suveloss. Aga me ei liigu mööda seda geograafilist marsruuti, vaid hoopis natuke ajalisemaid. Piiritähiseid pidi. Marsruudi niisugusel valikul ma lähtusin sellest, et on kolm erinevat ajalist tsooni. Kõigepealt on see Egeuse kultuur, siis on antiikkultuur ja Bütsantsi kultuur. Ja kuna me sinuga leppisime enne saadet kokku, et me täna ei hakka võib-olla kõiki neid muljeid hakkima, vaid püüame püsida mingisugustes ajalistes piirides just aastaarvu mõttes, või sajandite mõttes, et me tuleme ikkagi aega peale Kristust, see tähendab me väga palju ei hakka rääkima antiigist ja Egeuse kultuurist, mis on varasemad ja vaatame seda bütsantsi. Juuni nagu lähemalt siis see oli kindlasti Kreekasse minnes minu jaoks üks ja üks kindel asi, mida ma tahtsin ühelt poolt näha, kodutvustada nendele reisikaaslastele. Ja teiselt poolt oli see kindlasti üks niisugune osa, mille mahukus Kreekas mind hämmastas, sest ma olen harjunud veidi selle suhtumisega, et Bütsants ta on olnud, on olnud 1000 aastane, ta on olnud suur kultuur, tan olnud tol hetkel, kui ta eksisteeris, väga tähtis skulptuur, Euroopa mõistes. Aga et teda Kreekas on nii palju ja ta tegelikult on nii mahukas ja minu jaoks Need esimesed hetked tunduvad ka, et ta on väga erinev regionaalses mõttes. Ja siis see oli nagu teatud mõttes ka vapustus ja esimene bütsantsi. Mälestusmärk oli meie viimases peatuspaigas olides seal Anikis ja see oli viienda sajandi hagioste metslase katedraal kirik ja kuni selle hetkeni selle viimase kirikuni oli mul tunne, et Kreekas ei ole ühtegi suurt kirikut, et nad kõik on suhteliselt väiksed ja foto peal ma olin seda näinud, ma ei osanud nende mastaapide kohta mitte midagi tarka arvata. Ja sinna minnes siis selgus, et ei, see on kõige suurem kirik, mida me vist üldse nägime. Kreekas ja kõige varajasem, kuigi ta on muidugi väga palju restaureeritud, sest ta on aegade jooksul viies sajand, on ikkagi küllalt ammune aeg. Ta on väga palju kannatada saanud ja võib-olla, et kõige tõsiseltvõetavam oligi see alumine osase krüpti osa ja mõned basiilika keskosas olevat sambad. Aga, aga ülejäänud välisseinad mulle tundusid küll, et on ikka mitu korda vist juba üles laotud. Aga miks ma just sellest alustaksin selles mõttes, et kui, kui vaadata Ta Thessaloniki ilmselt Sis konkureeris kunagi Konstantinoopoliga ja sellega on seletatav see, et seal on see üks ja tõeliselt suur kirik. Sest hiljem ilmselt seda konkurentsi mujal Kreekas sellisel moel ei olnud ja vajadust ilmselt ka ei olnud niisuguste suurte kate tralide sest see on nüüd see, minu niisugune esmane nägemus. Piisavalt vähe aega, et süveneda üldse põhjalikult sellesse kirikusse. Mina tabasin sealt enda jaoks võib olla üksikuid selliseid momente. Näiteks need, et seinamaalingud, need väga staatilises poosis olevad pühakud, kes on mulle alati sümpatiseerinud ja ka mõtteainet pakkunud aga igal juhul on nad minu jaoks väga mõjuvad. Ma ei oska seda öelda, miks, aga nendes peitub midagi sellist, et mis alati pakub huvi. Selgesti oli eristatav just see stiil, mida ka mujal Bütsantsi maalingute juures oleme tajunud. Nad on staatilises poosis frantaalselt, et vaataja suunas ja see mõjub kuidagi subjektiivselt. Ta pakub järjest järjest uut uut mõtteainet. Miks nad niimoodi on? Ma arvan, et selles sisaldub teatud vaimsus, mida antud hetkel on väga raske tabada või seda võib muidugi lahti mõtestada, aga jumala tulevikus siis enda jaoks lahendused. Sa oled ise ka seda ilme mitmel korral rõhutanud, et kui tegijale on asi oluline, siis jõuab ükskõik mil moel ikka vaatajani välja, nii et noh, oluline vist ei olegi, palju seal säilinud on see toime on ikkagi see õige toime. Ja kindlasti, et kui seina seina seista ja seda pilti seal peal vaadata, siis kõik need mõtted, mis others, tekivad isegi siis, kui ta ei tea seda tausta. Kõik need mõtted on õiged, on alati seen arvamus olnud, see on ju küllalt arusaamatu teema. Ma ise taipasin ka kohal olles, et ma ikkagi väga paljusid asju sellesama kreeka regiooni Bütsantsi kohta ei tea, mida ma olen harjunud teadma, ütleme kasvõi Ravenna või Konstantinoopoli kirikute kohta, mis on märksa mõistetavam, märksa lihtsamad. Aga seal see süsteem oli kohati tükk maad keerulisem. Et ikkagi on nii, et kui kui maaling on õige või kui, kui seda on teinud inimene omas veendumuses, kas ta nüüd on kunstnik või on ta munk, kuidas me teda tituleerime üldse. Et siis ta jõuab ka sajandeid hiljem inimesele kohale, ta jõuab võib-olla natuke teistmoodi. Aga kindlasti jõuab. See on siis kirik, millega sinu meelest nagu peaks alustama, et seda bütsantsi rada, see oli viies sajand. Ja see viies sajand, sest ma toon sellise võrdluse, kui minna Konstantini politsei ja siis seal on esimene kuuenda sajandi katedraal hagija Sofia ja see on Justin Jaanus esimese ajal ehitatud, seda loetakse bütsantsi kunsti esimeseks Õizzanguks alates just nimelt viienda sajandi lõpust, kuuendast sajandist. Ja kui Konstantinoopoli kirikust räägitakse, siis alati rõhutatakse seda, et kuuenda sajandi kirikuid praktiliselt säilinud ei ole. Mujal Euroopas on sel ajal rahvaste rändamine, ehitatakse puitkirikuid käigu pealt, aga need on ju kõik hävinud. Ja kuues sajand ütleme, kristlikus maailmapildis on äärmiselt haruldane. Võrdluseks noh, veel ainult Ravenna kirikud ja võib-olla et kusagilt veel kaevaks mõne väiksemat sorti kabeli välja. Selles mõttes nüüd Thessaloniki Hagiastemeetrias on 500, ta nagu veel varasem tõsi, noh, mulle tundus, et tõesti, need välismüürid on tal ikkagi põhiliselt dist uued, et me ei saa päris nii suhtuda, et ta nüüd samas seisundis olnud kogu aeg. Aga, aga see on ikkagi väga suur asi, viienda sajandi kas või osaliselt säilinud kirikut näha. Isegi siis, kui ta varem oleks ta väga väärtuslik vara siis peaks edasi minema nende üheksanda 10. sajandi kirikutega, mis absoluutselt teises mastaabis need on siis ma mõtlen Downizzan Ateena külje all ja ausus Lukast, kus me viibisime ja see, sinu lemmikkirik Kapnika rea pika rea just nimelt seda mõtlema. Et, et need on mingis mõttes, need olid võib-olla ootuspärasemad, sest nendest on rohkem informatsiooni ja seal ei teki seda mastaabi vahe, et pilt on näha, et on väike daam kuidagi isegi nagu kirjeldatud ja kui sa lähed kohale, siis ta enam-vähem sellisena võtabki sind vastu, nagu sa oled kujutanud. Aga muidugi see esimene, kui me läksime, me olime esimest päeva ju Kreekas, kui me Ateenas sõitsime tahvli poole. Ja Semiljöö, mis seal vastu võttis, see tegelikult on ju kirjeldamatu. Et ei ühtegi inimest, see niisugune niiske jahedus, need teatud mõttes meile eksootilised ja ootamatud lõhna, värviaistingud sinna juurde ja sisse täiesti nagu üksik Krahulik, tõsi küll, enam mitte tegutsev, aga ikkagi kunagi olnud vägagi uhkete mosaikidega kirik. Ja need kaks, muuseas, Lukas ja Downi on nüüd ühest ajast, see on jah, kusagil ütleme, et 90.-st sajandist hakatakse neid ehitama, mosaiigid saavad kindlasti valmis hiljem. Aga nad on mingis mõttes seostatavad Ravennaga, sest nendes kahes nüüd mosaiigid, nii nagu oli pizzansile kombeks. Kuigi Ravenna mosaiigid pärinevad kuuendast sajandist, aga nende mosaiigid on hilisemad, aga samal ajal see vahe ei ole nii suur, see visuaalse pildi vahe, ütleme, et kui võrrelda, sest paratamatult võib-olla et see on isegi üks minut puudusi, et kui ma olen koha peale midagi vaatan, siis mul ikkagi tekivad võrdlusmomendid, mida ma olen sellest ajast või sellest kultuurist nagu enne näinud ja missugused need suhted või need momendid siis on. Need kirikud on ka ristikujulised kuppel, kirikud. No tähendab, seal ongi see vahet, see viienda sajandi kirik hämmastas ilmselt ka sellega, et seal ei olnud nagu konkreetselt kirjas, et mis ta on. Ja siis, kui sisse minna, siis mul minu siis plahvatas, et tõepoolest basiilika oli ju see kirikutüüp, see pikihoone, mis tuli Antiik-Roomast ja mis kujundati ümber kuuendal sajandil alles ja kujundati ümber, niiet kuuenda sajandi kirikud on veel väga paljudel juhtudel Basilikaalsed või pikihoone peale rajal. Ja kui hakati eitama hagija Sophiat Konstantinoopolisse, siis sinna tsentrisse oli tarvis nagu püstitada seda kuplit ja seal ühendatise tsentraalehitus pikihoonega, aga edasi just Kreeka Kreeka tsoonis, tundub, et see neljakandiline kreeka ristil risti põhiplaaniga kirik muutus nagu väga oluliseks või tähendab, see oli ainukene mõist mõelda, põhiplaan edasi. Ja kõik need kreeka kirikud olid niisugused neljakandilised, neil oli siis kas kaks Sabsiidi või üks väike ümar välja ehitus seal idaosas, aga neid kõiki kaunistas üks kuppele siis suurema kiriku puhul. Et niisuguseid pool kuplit külgedel, see on meie kujut kuulaja ikka veel ei saa aru, siis ma ütlen, et see on niisugune varase vene kirikutüüp, sest tegelikult Tiuga slaavlased võtsid bütsansist just nimelt vastu ristiusu. Et ta regionaalses mõttes on nagu selles mõttes ühendatud. Kas käite ujutus bütsantsist väga erines pildist, mida te olite vaimusilmas ette kujutanud, nähes nüüd neid bütsantsi, kirikuid ise oma silmaga? Mina pean ütlema, et minu jaoks on vene kirik, bütsantsi kirik alati natuke lahus olnud, tähendab May kunagi ei pane neid ühte patta, sest vene traditsioon alates sellest hetkest, kui nad pessansistama ristiusu vastu võtsid on siiski küllalt palju muutunud. Ja minul on nüüd ainult oli see noh, kuna mulle tundus, et ma olen Ravennas ja Konstantinoopolis need või nüüd siis Istanbulis need magusamad, niisugused Petsansi objektid ära näinud siis mulle tundus millegipärast, kuna kreeka, Bütsantsi kultuuri Re produtseeritakse raamatutes väga vähe. Seesama tahni kloostri Pantokraator on nüüd sellest hilisemast 10. sajandi õitsengus, tavaliselt siis kusagil raamatus pildina sees. Aga ei ole pilte ei mis tra ega meteora ega millegi muuga. Ta ja kuni selleni välja, et minul näiteks ma lugesin enne ju vahetult kogu aeg seda kirjandust ja kogusin endale nagu materjali või noh, et mille baasilt baasilt üldse nagu seal rääkima hakata. Ja Ma väitsin ju esimesel hetkel seda, et tahnison ainsat Bütsantsi perioodist säilinud mosaiigid ja kui ma olin seal Ateenas ja vaatasin osius Lukase raamatut, siis ma nägin seal neid tuttavaid mosaiiki mida ma tahnis ei näinud ja mis olid tegelikult asjus Lukases, aga noh, tähendab see Euroopa kirjandushelinat pannud ilmselt kõik ühte patta Ta ja nii et tegelikult on nagu kaks kirikut, kus mosaiigid ja võib-olla, et kui väga hästi otsida, leiaks ka mõne kolmanda või neljanda veel üles. Nüüd kui minna seda kreeka rada pidi edasi, siis see esimene see tahvli oli ju suhteliselt osad seinad olid ju suhteliselt lagedad, ta ei olnud nii hästi säilinud, on ka ju nii vana, et ta ei saagi olla nii hästi säilinud, arvestades seda, kes sealt Kreekast kõik üle on käinud. Ja see tekitas teatud sellise soodumuse või arvamuse juba ette, et noh, et ei ole midagi, et neid kirikuid võib vaadata, aga nad on kõik umbes vot selles nivoost paratamatult inimene ju loob endale kohe esimese mulje baasil mingisuguse üldistuse. See on ilmselt noh, niisugune teadvustamata protsess kohati. Ja siis, kui me jõudsime, Mistraszeminud veel ei vapustanud. Aga kui me jõudsime meteoras ja sellest võib-olla lähemalt räägime hiljem natukene siis mind hakkas täielikult vapustama see, kuidas seinapinnad on maalingutega kaetud ja ma ei oleks mitte midagi sellist oodanud, sest mulle tundus, et seal on täpselt samuti, et noh, natuke on ja natuke ei ole ja et see on siiski nagu noh, niisugune looduselamus ja ronimiselamus ja ja natuke vaatame siis kirikute pilti ka ja pealegi oli ju teada, et need kaljut seal ei saa väga suured olla, need objektid seal peal ei saa väga suured olla. Küsimus oli selline, et kas vastas minu ettekujutusele? Tegelikult mitte, sest. Võib-olla võrdluseks, et mingi kogemus on nendest Ravenna kirikutest ja need mosaiigid, mida Rovennas nägin, jaga. Ma olen näinud raamatutes, need on ääretult värvikirevad. Aga Kreekas nähtu oli kuidagi jahedamates värvides. Võib-olla see on tingitud lihtsalt sellest, et nad ei ole nii hästi säilinud. Minu jaoks oli ikkagi mingisugune erinevus olemas ja ma eraldaks need varasemate kirikut. Just figuuride staatilise asendi poolest hilisematest, mida me nägime meteoras ja mis dras. Võib-olla ma sõnastaksin nende figuuride tähenduse enda jaoks niimoodi, et kui tavaliselt me vaatame seina peal, ükskõik, on ta siis kirikus või mujal maale siis need varase bütsantsi perioodi kirikute seina peal olevad figuurid on nad siis mosaiiktehnikas või maalitehnikas, et pigem nad vaatavad mind. Ja see kuidagi kammitseb või kuidagi ma tunne Läätse sisemalt paneb mind mõtlema. Vähemalt mulle tundub niimoodi hilisemad stseenid muutuvat dünaamiliseks, seal toimub mingisugune konkreetne tegevus mida iga inimene siis vastavalt teadmistele või ükskõik millele ta püüab, nagu hakata neid lahti mõtestama. Ta hakkab otsima detaile. Ta vaatab rohkem võib-olla värve ja kogu kompositsiooni. See on nagu midagi muud. Kahtlemata ka see on ääretult huvitav. Võib olla. Inimene suudab need dünaamilisi kompositsioone enda jaoks paremini lahti seletada. Ta leiab ikka mingi seletuse. Aga nii Ravennas nähtud need staatilised figuurid, protsessioonid ja k. Kreekas nähtu, et see tekitab minus küsimusi, ma ei suuda neid lahti seletada. Selles ongi võib-olla nii suur huvi mul isiklikult nende vastu. Kui me korraks läheme, uusias Lukasesse sinna maaliliste kirikusse, mägede vahel, sealt on pärikaks kassett, mis meie jutu taustaks mängib. Mungad laulavad vaimulikke tekste. Siis see ei olnud, eks ole, tegev klooster seal ümber ei. Tänapäeval enam mitte aga nad aga siiski tähendab, mina vaatasin seda küllalt suure huviga, et kõik jättis suhteliselt tegeva mulje välja arvatud võib-olla Mistra, kus tõesti olid ju varemed. Aga nad püüavad säilitada ja, ja see võib-olla et võib-olla, et kahe kuu pärast tundub see eriti kuidagi ilus, et see ei ole praegu veel, noh, ma kardan, et meile kohale jõudnud, sest ma vaatasin ka meteoras selle pilguga, et mugadi olid nii siin kui seal sõltumata sellest, kas kas klooster tegutses või ei. Et noh, et see teatud niisugune hoolitsus ikkagi ja seal erinevates kirikutes ringi käies seda ma teadsin ju ennegi, et nad on suhteliselt religioossed inimesed, aga see veendumus minus ka mingis mõttes nagu kasvas. Ma ei arvanud, et võib-olla kõik ja võib-olla mitte ka kõik noored. Aga, aga see traditsioon Kreekas on väga tugev. Kui me natuke aitame praegu kuulajad järge pidada, siis me peaksime ka geograafiliselt need kohad paika panema. Tahni kirik oli Ateena lähedal, seda ütlesime. Osius Lukas on tahnist edasi Delfi all, mäletad, Delfi päev oli meil? Ja ja. Ühesõnaga Lukas. Need on need kaks, lähen varasemad, need on varasemad ja lähestikku, aga nüüd ajalises plaanis Peloponnesose minnes on järgmine järgmine niisugune objekt või mistral nüüd Sparta külje all kõik me mäletame kooliajast Spartak, et ja sportlasi ja Sparta kõrval on nüüd ajalises mõttes järgmine kloostrite nisugune kogumik, võiks lausa öelda ju. See on siis 13 14, sajand 13 14 ja kui nüüd ajaliselt minna edasi, siis Mandris ja juba sistes saalias on meteora ja seal on nüüd kõige hilisem ja see tegelikult enam ei ole otseselt seotud Bütsantsi kultuuriga tähendab ta kaudselt on muidugi Bütsantsi mõjudega, aga ta tegelikult on omaette ortodoksne kirik omaette riik ja sellest seal kohapeal see sai mulle absoluutselt selgeks, aga see pärineb 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist, kuigi säänse pärimus algab 10.-st, kui esimene munk kohale jõudis. Esimene Eroklane tuli. Aga kogu see pilt või või see arhitektuur või kõik see, mida me seal nägime, tegelikult? 16 sajand, mitte varasem. Et aga see on nüüd siis man man triosa ja ka need kaks varast kirikute mandriosas ja Peloponnesose on ainult see 12. 13. sajandi mistraali. Mis tra on siis kunagine kloostrilinn, kus on säilinud mõned kirikud? Mis ta on selles mõttes väga kummaline, et temast ei ole nagu midagi eriti kuuldagi olnud. Jah, ja tema ongi just see paik, mis valati tavaliselt listide marsruutide servale. Ja ausalt öeldes mina kujutasin ka ette, kui me hakkasime sinna sõitma, sest ma olin noh, eelinfot lugenud nii palju seitsme kloostri varemed ja siis see keskaegne linnus ja siis dispoodi loss, õigemisele, varemed ja nii edasi, noh tähendab, tundus, et noh, niisugune noh, niisugune kergelt võetavad müürid, palju katkisi kive ega just nimelt. Aga seal kohapeal selgus hoopis midagi muud, et tõesti kloostri kloostrilinn. Ja mina pean ausalt tunnistama, et mul ei ole veel nimeta pähekulunud, ma ei ole neid veel nii palju nagu üle käinud ja selle esimesel esimesel hetkel, kui me sinna läksime, siis kui ma. Mulle tundusid kõikide teiste kirikute nimed olulisemad kui nende seitsme järelejäänud vareme nimed. Aga koha peal selgus, eks seal oli muidugi taastatud ka. Aga koha peal selgus jah, et võtsid vastu väga kaunid maalingud, aga ka jälle kui nüüd vaadata seda meie liikumistrajektoori ja siis neid sajandeid ja neid erinevaid seinamaalinguid sismistra tegelikult kinnitas seda Dawni arvamust, esimese tahni kiriku ka teatud niisugune osa paljas seina ja siis natuke midagi säilinud ja mistral ka tegelikult ei olnud nüüd nii maast laeni täis maalitud või noh, vähemalt oli küll seal oli paar sellist kirikut, kus oli tõesti hästi tihedalt aga ta oli ka teisest tehnikast fresko ja ilmselt ilmselt see kuidagi tundus kuidagi mõistetav, arusaadavam. Ja mina vaatasin mistrad veel päris niimoodi rahulikult ja lihtsalt lasin endast neid pilte niimoodi vaikselt läbi ja ma ei hakanudki iga pildi ees väga süvenema, et millise pühaku, kui on tegemist, vaid noh, see põhiline struktuur või see põhiline olemuselt bütsantsi just Kreeka territooriumil Bütsantsi kirikus on jumalaema idapoolses osas altaris kuplis on see kristus valitsejana või Pantokraator ja siis on, kupli alt hakkab kohe peale see tema jüngrite lugu ja siis tema elu ja kuplit täiendab lisaks neitsi Maarjale siis ka Neitsi Maarja lugu ja tavaliselt siis lääne poolt võib leida kassis Kristuse ristilöömise või Neitsi Maarja surma või midagi sellist ja vahepeal on seintel veel ridamisi pühakuid igas kirikus. Loomulikult on ka ka kohalik tähtsaid mehi maalitud. Et, et siis mulle nagu tundus, see kõik veel küllaltki arusaadav ja ei tekitanud noh, niisuguseid sügavaid küsimusi, mis minu jaoks hakkasid tegelikult tekkima alles hiljem. Sest seal tundus kõik veel niisugune normaalne. Aga lihtsalt ma nautisin neid maale ja nautisin nagu Vellikski rääkis, et, et seda värvi ja ma eriti veel ei võrrelnud ja analüüsinud isegi võrdluses kas või Ravenna või, või kasvõi Konstantinoopol või kuidagi ta ta lihtsalt kogu säär. Kogu see mägi oma kloostrite ja, ja nende varemete kaja müürijäänustega, see oli üks ühtne tervik ja kuidagi niimoodi ta mulle nagu vastu saigi vist võetud, et ma seal ma niisugust väga sügavat probleemi veel enda jaoks ei püstitanud. Tore on see, et nunnad elasid ühes kloostris veel ka tänapäeval ja ja pakutega sellist atraktsiooni või noh, seda ei, võib-olla isegi nimetan atraktsiooniks, et sa võisid enda riietada nunnariietesse. Ja seal liikuda siis nende varemete vahel, et saada rohkem kontakti selle läinuga. See oli, selles mõttes oli võib-olla kurb, et oleks ette kujutanud, et see territoorium on nii suur. Me sattusime sinna esimest korda ja keegi meist ei teadnud, kui kaua võiks aega minna. Ja esimene hetk sellele, et ahhaa, vaat seal kõrgel paistab üks peleti, selleni tuleb nüüd ära minna kaid, selle kupli taga on veel kolm kuplid veel kõrgemal selle, seda nagu esimesel pilgul ei saanud üldse aru. Ja, ja tagantjärgi mõeldes. Ja arvestades veel seda, et meile selle päeva programm nagu ikkagi, mis ta lõppeski, et oleks võinud seal ikka vabalt tunnikese rohkem kulutada ja ka need nunnariided lõpuks selgemad. See see jäigi nagu järgmiseks korraks. Vahemärkusena võiks öelda, et võiks üks kolm-neli tundi kindlasti aega võtta selle jaoks, kui seda on. Sinna minna mitte läbi joosta, vaid nautida seda olemist. Jah ma tahtsin lisada selle tegutseva nunnakloostri kohta. See oli kirikus Me käisime neid maalinguid, kloostri kirik, kloostri kirik, minule isiklikult väga meeldisid. Ja üsnagi selgelt on meeles, mis seal oli, aga raske on nüüd ette kujutada seda, kuidas nad võisid välja näha. See on siis mitu sajandit seitse sajand tagasi. Kas on nüüd aeg muutnud nende maalide koloriidi selliseks, nagu, nagu ta praegu on või oli see algselt kohe? Nõustun niimoodi. On täiesti selge, et kompositsiooni muuta ei saa. See on üks, mis kindel, et. Seda, mida me näeme seal, see pärineb 13.-st sajandist ka ütleme, et komposid maalide kompositsiooniline üle ülesehitus oli kuidagi rahulikum või staatilisembot, ma kisun sinna sellise staatilise figuuri poole jälle tagasi. No mis parata, kui sa mulle meeldib, aga ka ütleme värvi osas ja stseenide paigutuse osas ta jättis minule ääretult sügava mulje. Just nimelt see nunnaklooster Minule sai seal Mistras võib-olla kõige rohkem selgeks või õigemini sain aru sellest Jaan Kaplinski mõttekäigust, kui ta räägib, et et Bütsantsi kiriku naiselik kirik, sest kui me natuke kirja kirjeldame, seda, mis seal oli rohelise mäe peal ilusad punased kuplid nagu naise rinnad, mida ta alati rõhutab oma nendes reisikirjeldustes aia triaadasse ja võrdleb siis seda euroopalikku, range range mehe eravad tipulise kõrgustesse pürgida, nimetades seda halliliseks kultuuriks. Ja teine asi ka see, et veel kord nägu rõhutus, seegi fakt, et Kreeka on piirimaa, kus saavad kokku Euroopa ja ida. Mina sain, tähendab, see on võib-olla praegu väga noh, niimoodi otse öeldud ja, ja võib-olla väga liiga värske. Aga mina hakkasin tajuma keset Kreekat seda, et tegelikult need niidid jooksevad sinna kokku igalt poolt, jan seda läbi sajandite jooksnud, läbi aastatuhandeid jooksnud. Sest ükskõik, kas me olime Kreetal, võis tunnetada Egiptust, Aasiat, orienti, olime Kreekas, olime Peloponnesose täpselt sama. Kogu aeg on sul ühel pool on sul sügavida ja teisel pool on sul lääs ja see tegelikult need niidid tulevad sinna kokku ja see on, see on äärmiselt kummaline, seda isegi sai, teadvusta, sa ei mõtle seda verbaalset vormis bussis enda jaoks läbi, vaid see tunne on sinuga kaasas, mingi ala teadvuslik lausa. Ja, ja siis noh, tekib see sära hetkeks silmadesse, kui sa seda hakkad teadvustama, ühel hetkel des ongi ju nii. Egiptuses näiteks ma ei ole tunnetanud seda, et, et mulle jookseb sinna ka Euroopa otsapidi pihku. Aga vot Kreekal mulle tundus, et seal oli, seal oli Egiptus, seal oli aalsed, seal oli orienti, seal oli Euroopat, seal oli kõike kõike koos. Ja just nende erinevate kultuuride kaudu ja nende vanade kultuuride omavaheliste sidemete kaudu ja see oli äärmiselt niisugune kummaline, põnev. Minul on hoopis üks teistsugune mõte veel lisaks. Sa rääkisid siin Euroopa kirikute pumpööstusest või nende suurusest. Need kreeka kirikud on ääretult väiksed ja uskumatult väiksed ka Eesti inimese jaoks. Ma arvan, et vaim ei vaja suurt ruumi vähemalt vaadates neid kirikuid, ta ei vaja ka väga ilusat kaunistust või, või ülepaisutatud unistust maalingute ja muu näol. Et. Aga ometi, olles seal nad mõjuvad, tähendab, need kirikud ja samas ütleme, ma lähen aja ajalises mõttes, nüüd tulen kaasajal lähemale, et vaadates nii mõndagi uhked suurt kirikut, mis on täis seinamaale või tahvelmaale ja puunikerdusi ja uhked toolid ja mis seal kõik sees ka ei oleks siis vähemalt Kui võtta turisti seisukohast, siis kogu tähelepanu pöördub sellele Sellele uhkusele ja ilule ja kui ei tekitanud sellist erilist tunnet või sa viibiks nagu muuseumis ja vaataks asju ja, ja jääb nagu arusaamatuks, kas see ikka on nagu kirik. Minu ja minuga on seda korduvalt juhtunud. Sest ühelt pikalt reisilt tagasi tulles sattusime mäe Karja kirikusse saadaval ja eelnevalt olles nähtud maailma ühte kõige uhkemat kirikut milles ringi käies tundus, et nagu oleks muuseumis, seal oli ilu ja uhkust ja värvi ja niipalju, et nagu mingile vaimsusele või religioon religioossele tundele jäänudki ruumi ja tulles ja karjakirikusse. Igaljuhul tekkis, tekkis noh, selline religioosne tunne või üldse mingi tunne, tähendab vähemalt ma suutsin mõelda millegile enamale kui ruumi interjööri uhkusele ilule, tulles nüüd meteora juurde, siis võib üsna kindlalt öelda, et Need, kirikud, mis on seal kõrgel mäe otsas need olid eelkõige ikkagi ehitatud, et selle jaoks, et munk võis omaenda usku tugevdada. Sest on selge, et need ei ehitatud inimeste heaks. Keda võis võib olla lähema 100 või 200 kilomeetri kauguselt leida, sest seal ei elanud keegi. Meie vaatame tänapäeva inimese pilguga seda ja noh, võime arvata nii ühte kui teist. Aga nad olid nende endi jaoks. See on, see on nagu võib-olla. Tõlgenduse, miks nad sellised olid hiljem ja hakati ikkagi konkreetsete inimeste jaoks looma et ta ja, ja sellest ka võib-olla need mõõtmed ja ja kogu see ilu, millega kirikud kaunistatud Mitte euro, mille me juba oleme mitu korda välja öelnud, on siis see paik, kus kõigepealt elaside remiidid Iraaklased nojah, nagu ma juba ütlesin, et väidetakse, et esimene tuli kusagil 10. sajandil, hakkas oma kaljupragu vaikselt suuremaks uuristama ja ja siis leidis esimese lameda kivi ja istus selle lameda kivi peal nii-öelda ja kas sinna väikest kabelit ehitama? Raske muidugi mõelda, kuidas see kõik tol ajal käis 10. 11. 12. sajandil, sest selle kivimaterjali, millest ehitada, pidi ta ju kuskilt tooma sellega pidi selle ta pidi ju nöörikesega üles tõmbama ükshaaval ja kui tal seal juba väike kommuun tekkis, esimesed kolm munka kogunenud, olid veeremiti siis siis võisse nagu loomulikum olla. Aga aga nii nad sinna tekkisid ja jah, Felix ütles täitsa täitsa õigesti. Me arutasime, et me arutasime, meil algas jutt muidugi nendest maalingutest, mis seal kirikus on, aga üldiselt kui nüüd võtta seda kaljut ja seda kirikut, siis seal olid ainult need konkreetsed mehed, kes seal tegutsesid, kes seal palvetasid, olid jumalale, võimalikult lähedal ja seal ei olnud mingit linna sel hetkel veel erilist, seal võis olla lähedal mõni küla ja kõik see, kus meie praegugi viibisime ja ööbisime, on tekkinud ikkagi hiljem ja on muutunud turistide maiuspalaks, sest noh, tõesti on, mida näidata, mida näha. Vaatepilt on iseenesest juba muidugi, aga mõjus juba see loodus ja mina pean ütlema nüüd täiesti nihukeses subjektiivsest seisukohast meteoor on tavaliselt selles ekskursiooniprogrammis sees, kui minnakse, oli ta meilgi ja mina kujutasin ette, et see on niisugune noh umbes mägi ja natuke kirikut tean natuke maalingute, noh, pole hullu. Aga auras ma hakkasin tõsiselt nagu mõtlema ikkagi, miks need kirikud sellised on ja, ja miks need maalingud sellised on, sest seal mind vapustasid need pildid ikka täielikult. Ja noh, nagu ma ütlesin, et mistrad lasin endast nagu kergelt läbi või noh, et seda oli nagu kerge vastuvõtte polnud nagu midagi niisugust üle mõistuse käivad päris aga mitte oras, Need, Norteksid või eeskojad, mida me nägime, sest kirik oli ju ka tegelikult väga väike. Reeglina noh, mõni oli natuke suurem, teine oli, oli hoopis väike. Aga kõigil oli eeskoda ees, eeskoda oli kohati nagu isegi ruumikam suurem kui see kirik. Ja selles eeskojas toimusid siis niisugused Marteeriumide stseenid, mis oli jahmatav ja hämmastav, sest seal kohapeal ma suutsin ainult välja mõelda selle, et roomakatoliku lääne kirik ei kujuta kunagi Martööriumite otse, vaid annab sulle pühaku koostile tema Martööriumi riistaga. Aga seal Olisse Marteerium kujutatud otseselt, et noh, tõesti verd pritsis ja ja ratas oli ratta peal oli juba tõmmatud inimene ja all olid ogad näha ja neliti elusalt ja noh, täitsa niisugused ebameeldivad hirmsat stseenid olid. Aga samal ajal ei mõjunud nad võikalt, ei mõjunud nad õudselt. Ja me arutasime Felixi ka seda, et juba hiljem et millest selline kujutamisviis, et miks sellist maalingut tehti, miks? Miks nad, miks nad seda maalisid? Teiselt poolt, kui nüüd vaadata neid kaljusid ja see elu võis olla küllalt raske. Ja tegelikult, kui sa seina peal iga päev näed seda, kuidas sinu eelkäijad on kannatanud siis sul võib-olla on ka endal rohkem jõudu kannatada, kannatada mida tahes, kasvõi külma ilma, sest seal ei ole ilmselt temperatuurid nendes mägedes aga kõrged kannatada, raskeid olusid, kannatada pikka matka, võib-olla mingi tühise vee ja leiva järele või noh, vesi oli neil seal olemas, aga leiva järele kas või et võib-olla, et see on ka niisugune. Sedapidi, aga seda muidugi 20. sajandi lõpus. Meie praeguste võimaluste juures on väga raske välja mõelda, mida tol hetkel inimene mõtles, kuidas ta tegi. Aga kõige hämmastavam oli minu jaoks see, et nad ei mõjunud süngelt, sest ma analüüsisin neid seal kohapeal ja ja Enda jaoks mõtlesin seda, et mulle näiteks mõned Korovoatsionaalid väga ei meeldi, gravaatsevad täpselt samuti tee seitsmeteistkümnenda sajandi kunstnike osad, maalingud ka seal olid seitsmeteistkümnendast sajandist ja korra, vaid see on muidugi natural ist seal on ta natukene niisuguse veidi ebamaise, võib-olla oma olemuselt või ta ei ole. Ta ei ole üks-ühele ütleme, vormi ja, ja värviga nagu naturaalse või ütleme, väga niisuguse akadeemilise kujutamisviisi peal vaid ta ikkagi lähtub sellest vanast Bütsantsi mosaiigis, mis on natuke tuim ja võib-olla natukene niisugune meie jaoks. Ma ei ütle, et saamat, aga noh, kõige paremas mõttes. Need näpud on alati natuke imelikud. Aga tule minu meelest ei ole kunstniku saamatus või looja saamatus, vaid see on ikkagi niisugune kujutamisviis, mis on kestnud sajandeid ja mida on järjest tehtud ja mis ongi olnud tõene või noh, nende jaoks ainuvõimalik sellistes sellistes oludes ja kasvõi see noh, niisuguste need rõivad ja miks, miks mõjuvad nad seina peal niisuguse kuidagi? Jah, niisugused figuurid seisavad kõrvuti meteoras neid nüüd nii palju kõrvuti seismas ei olnud, aga ikkagi kirikuruumis oli ja miks nad nii sugestiivse mõjuvad, need riided on juba sellised nagu kindla vormiga ja kindla niisuguse seal ei ole, keha ei olnud tunda, Nad on kõik nagu teatud kookoni sees, nad on mingis mõttes ligipääsmatud raskesti mõistetavat, tänuga sellele oma välimusele võib-olla sellepärast mõjuvad kaesti sugestiivselt meile, kes me oleme harjunud selle euroopaliku hoopis teistsuguse kunstiga võib olla. Kui me alguses kartsime, et võib-olla muljed ei tule kusagilt sügavusest veel õigeks ajaks üles siis nüüd on näha, et tegelikult tulevad küll. Kui ainult otsast arutama hakkad peame kahjuks oma jutu lõpetama, aga ma annaksin Felix sinule lõpetuseks. Veel kord sõna, et saaksid ka selle meteora kohta oma mulje ära öelda. Esiteks, kui sinna minna, tuleb varuda jälle kannatust sest. Ehkki need mäed asuvad üksteisele suhteliselt lähedal tuleb nii mõnegi kloostri juurde jõudmiseks käia härra. Pikk maa, see tähendab, et teatud arv, trepiastmed, see jäägu üllatuseks, kui palju neid on. Ma täiendan ilme juttu sellega, et märk tüürimi stseenide rohkuse osas. Et see fakt, et inimesi piinati ja tapeti kastan kujutatud natu hästi naturally, listlikult või realistlikult või tehakse seda kuidagi teisiti. Aga võib-olla ütleme selline kujutusviis kannab endas seda ideed ennast. Et selline sündmus on toimunud. Minu jaoks oli see tõesti esmakordne, kui ma näen sellises seene nii rohkearvuliselt. Aga ma soovitan kõigil kindlasti minna meedeeoo rasse. Aga paljudesse teistesse paikadesse, millest täna juttu oli ja millest ka juttu ei olnud igal juhul, Kreeka on ääretult tore maa ja lisaks juurde veel, et rahvas on ääretult sümpaatne ja sobib hästi eestlase temperamendiga kokku. Nii täna oli stuudios väike osake sellest seltskonnast, kes käis Kreekas aitäh tekstiilikunstnik Ilme Rätsep, aitäh. Graafik Elisa Sarv. MINA OLEN Terje soodsime, kohtume teiega mõnes muus maailmapildis.