Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistega on stuudios Kai Vare. Bussijuhtide streiki tera õhtul ei tule, sest transporditöötajate ametiühingu ja Autoettevõtete liidu läbirääkimistel jõuti kompromissile. Kokkulepe peab aga homseks heaks kiitma veel mõlema organisatsiooni üldkogu. Nii kaua on streigi võimalus õhus. Jõudnud palgaläbirääkimistel riigi esindajatega kokkuleppele ja pöördub riikliku lepitaja poole. Saab inimestele rohkem elektroonilisi lahendusi tutvustada. Seitsme aasta jooksul on kavas selleks kulutada ligi 50 miljonit krooni. Tartus otsustati koolilõunahinda. Jõgeval kuulutati välja jõulurahu. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ütles, et andeks andmiste lepitust vajab iga kogukond ja pere. Ukraina ülemraada ei kinnitanud Julia Tomõšenkot. Peaministri ametisse valitsusjuhiks saamiseks jäi Tõmošenko puuduvaid. Üks. President lubas pärast kõnelusi parteidega Tõmošenko kandidatuuri homme uuesti hääletusele panna. Ilmateade lubab homseks lörtsi ja vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss neljani päeval pluss kolme kraadini ja õhutemperatuur hakkab langema. Transporditöötajate ametiühing ja Autoettevõtete Liit kirjutasid täna alla riikliku lepitaja esitatud kompromissettepanekule. Marta Robert teeb kokkuvõtte. Ta kohaselt on bussijuhtide uus alampalk senise 5400 krooni asemel 7060 krooni kuus. Homme jõuab ettepaneku ametiühingu juhatusse ja Tööandjate üldkoguse ning siis otsustatakse edasised sammud. Lisaks allkirjastati ühisdeklaratsioon transpordi sektoreid tsiviliseeritud korralduse ja ausa konkurentsi toetamiseks. Täna algama pidanud streik lükati riikliku lepitaja ettepanekul 24 tunni võrra edasi. Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori sõnul on palgad vaid üks osa sektori probleemidest. Ettevõtjad loodavad liikumist turu korrastamiseks. Poole meie ettevõtjad teavad väga hästi, et selle kokkuleppe taga koos deklaratsiooniga on ettevõtete poolt ammu oodatud sõnum, et turuprobleemidega hakatakse tegelema ehk turgu korrastama võrdselt, konkureerides siis olla võimalik normaalne palk, mis on miinimumpaika pandud ka see tagada. Transporditöötajate ametiühingu esimees Peep Petersoni sõnul on bussijuhid jätkuvalt streigi valmis, kuid ühine seisukoht on, et 200 krooni pärast ei ole streiki meie ühiskonnale vaja. Homseni on veel Merveerimist, et kas tööandjad selle heaks kiidavad või mitte ja seetõttu on ka see slaidi seda ikkagi edasi lükata või ära jäetud. Ma hoian pöialt, et sa kiidetakse heaks, on väga üksikud ettevõtted, kus selle lepingu täitmine on asendatud 7060 on mitmesaja krooni võrra vähem, kui meie taotlesime, aga pannes kaalule selle, et kas on ühiskond lüüakse segamini selle transpordistreigiga leiame võimaluse see paarsada krooni kompenseerida mingil muul viisil, siis me jõudsime järeldusele, et reisija ühiskond ei ole ära teeninud sellist sõda 200 kaani pärast kuus. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on riik andnud omapoolse panuse sektori paremaks muutmisel. 41-st miljonist kroonist 21 miljonit läheb kogu ühistranspordile üldiselt ja 20 miljonit Edelaraudteele. Kui juba 2008. aasta eelarve järgmine nädal saab lõplikult vastu võetud, siis on meil ka olemas minu arvates rahalised ressursid, millega on võimalik noh, Omalt poolt täita seda kokkulepet. Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul on tema töö nüüdseks suures osas tehtud. Võib-olla veel lännable läbi rääkida selles osas, et mis kuupäevast võiks hakata kehtima, et läbirääkimised on veninud väga pikalt ja ma mõistan, et esimesest jaanuarist võib olla raske neid kohapeal lepinguid üle vaadata. Tööandjate üldkogu arutab üldtöökokkulepet homme kell 11. Transpordi ametiühingu juhatus koguneb koosolekul tund aega hiljem. Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon TALO täna riigiga palgaküsimustes kokkuleppele ei jõudnud ning otsustas pöörduda riikliku lepitaja poole. TALO juht Ago Tuuling ütles, et erimeelsused on palga alammäärade suhtes. Meie küsisime selleks aastaks sõlmitud lepinguga juurde 30 protsenti, mis oleks tähendanud palga alammääraks 9718 krooni. Meile tehti pakkumine 8500, mis loomulikult oluliselt madalam kui see, mida me eeldasime. Et lepingule oleks saanud läheneda siis ehk kiiremini operatiivsemalt, kui pakkumine oleks olnud vähemalt kusagil 9000 290300 piires. Me oleme teinud oma küsitluse. Töötajate hulgas ja teatud valmidus oma õiguste eest seista on, on täiesti olemas. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas kutsus omavalitsuste liit haridustöötajaid kolmepoolsetele läbirääkimistele. Ministri hinnangul on haridustöötajate palkade puhul võimalik liikuda praegusest 20 protsendisest tõusust kõrgemale. Minu eesmärk on tõsta alammäärasid ja see 20 protsendiline tõus, mis järgmise aasta eelarves on, on üle aegade suurim. Lisaks sellele need sammud, mida õpetaja suunal teeme töökeskkonnakoormuse arvestuses. See on tõesti riigi prioriteet, nii et mina olen lootusrikas ja kuivem. Meil kõigil pooltel nüüd tahet on. Siis ma kutsuksin üles nii omavalitsuste liite, kes on reaalselt palga maksjad õpetajatele kui ka siis haridustöötajate liitu kolmepoolsetele läbirääkimistele, et sõlmida kolmepoolsed lepingud. Ma näen, et siin on võimalus edasi liikuda praeguse 20 protsendilise alammääraga võrreldes veel ülespoole aga see nõuab omavalitsuste, haridustöötajate liidu ministeeriumi ühist tahet. Ministeeriumi poolt on see tahe olemas. Ukraina president Viktor Juštšenko esitab homme peaministrikandidaat taadiks uuesti Julia Tõmošenko. Riigipea langetas selle otsuse pärast kohtumist kõigi parteide esindajatega. Tõmošenko jäi täna ülemrannas toimunud hääletusel vaid ühe hääle puudumisel peaministrikohast ilma. Väidetavalt oli põhjus ühes hääletuskaardi veas. Riigi infosüsteemide arenduskeskus hakkab põhjalikumalt tutvustama infoühiskonda ning olemasolevaid elektroonilisi elektroonilisi lahendusi. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurifondide rahastatud programmiga infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks. Lähemalt räägib Marta Grauberg. 50 miljoni krooni suuruse eelarvega programmi eesmärk on tõsta olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustada e teenuste teket ning teavitada inimesi arvuti kasutamisega kaasnevatest ohtudest. Järgmise aasta prioriteet on ID-kaardivõimaluste tutvustamine. Praegu on ID-kaart taskus miljonil eesti kodanikul ja elektroonilisi võimalusi kasvatab neis alla kümnendiku. Siis järgmise aasta lõpuks võiks kasutajaid olla veerand miljonit. Selleks on planeeritud neli miljonit krooni. Programmi juht Agne Kivisaar. Kampaania lähtekohad saan siis esiteks see diili vaatan, turvaline riiklik dokument, lisaks sellele, et on reisidokument ja muid funktsioone, siis teine oluline asi on see digitaalne allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja kolmandaks siis lähemalt tutvustada ka erinevaid kasutusvõimalused. Teine oluline on suurem tegevus, on siis turvateadlikkuse tõstmine. Kolmas suurem tegevus on siis kodanikuportaali Eesti tutvustamine, eesmärk oleks siis see, et sellest kujuneks selline riigiga suhtlemiseks, et see koondaks erinevaid teenuseid, et ükskõik, kas siis inimese hoius maksuametiga suheldes soovib ta äriregistriga oma tegemisi teha rahvastikuregistris oma andmete vaatame, mis meil täna on võimalik lasteaiakohtade registreerimine, neljas suurem on siis riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamine, see puudutab siis rohkem sellise teenustele homseks seotud osapooli, eelkõige siis avalik sektor, poliitikakujundajad ja kindlasti ka ettevõtjad. Riigi infosüsteemide arenduskeskuse arendusnõuniku Riho Oksa sõnul on Eesti e-teenuste vallas üks Euroopa eesrindlikumaid riike. Töö käib selles suunas, et tulevikus oleks võimalik ID-kaardi abil asju ajada ka teiste Euroopa maade riigiasutustega. Lõpueesmärk võiks olla see, et tehnoloogia toetab inimeste igapäevast toimimist selliselt, et inimesed ei tunnegi, et nad peavad vägisi kasutama mingit plastmassist ID-kaarti või, või et nad peaksite kasutama vägisi arvuti Terlevatuurijat. Inimestel oleks rohkem võimalust tegeleda sellise igapäevase eluga, et, et nad ei peaks jooksma erinevate asutuste vahel, et selleks, et saada teenindatud. Tartus tõstetakse koolilõunahinda Vambola Paavo annab teada Praegune koolilõuna maksumuse määr Tartu koolides esimesest neljandate klasside nii on 13 krooni ning viiendast 12. klassi õppuritele 15 krooni. Need numbrid on kehtinud 2004.-st aastast. Et pakkuda õpilastele tervislikumat ja mitmekülgsemalt toitu, siis üldise elukalliduse juures olemasolevate hindadega enam välja ei tulda. Linnavõim arutas tänasel istungil uuest aastast koolilõuna maksumuse tõstmist, kui palju õppuritele pakutav lõunasöök kallineb, abilinnapea Jüris asi. Esimesest jaanuarist esimese kuni neljanda klassi õpilastele on koolilõuna maksimummääraks 15 krooni ja viiendast kuni siis gümnaasiumi lõpuni on koolilõuna maksimummääraks 18 krooni. Iga koole koos hoolekoguga teevad haridusosakonnale ettepaneku, milline konkreetne toidupäeva maksumus nende koolis saab olema ja siis haridusosakonna juhataja kinnitab oma käskkirjaga konkreetsete lõunate maksumusega maksimummäärad, mida linnavalitsus nüüd täna kinnitas. Nendest määradest üle koolilõuna minna ei tohi. Mis saab siis, kui kinnitatud piirmääradega ikkagi välja ei tulda? Kui poodidel tulevad suuremad summad, et siis säärasel juhul poolt, kas peab leidma ise need vahendid või siis küsima lastevanemate käest isa raha juurde, et toidu toidupäeva maksumust täis saada gümnaasiumides me ei suuda toiduga päevamaksumust linna eelarvest kinni maksta ja gümnaasiumidesse peavad õpilased või nende vanemad leidma selle raha. Õpilased koolis, süüa saaksid. Kui suurt väljaminekute tähendab uuest aastast kallineva koodi lõuna kompenseerimine linnakassale? Järgmisest aastast sõltub õpilaste arvust, kui palju neid õpilasi sööb, aga praeguste rehkenduste järgi on see kuskil kuus miljonit krooni. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Jõgeval kuulutati välja jõulurahu, koha pealt annab teave Jaan Lukas. Täna kuulutas Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder Jõgeva kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestimaa rahvale. Ta toonitas andeksandmislepitust. Hoolimist, headust vajab iga pere kogukond ja rahvas ja kinkige seda üksteisele. Saagu Eestis paik, kus vastutulijat kohakesi täida südant, hirm, paid, rõõm ja rahu. Jõgeva linnas on aga juba jõulurahu välja kuulutatud teist aastat, miks jõulude loom kogu Eestimaa rahvale Jõgevalt välja jõuab? Jõgeva linnapea Viktor Seattasse. Kirevam paik, kus ilmataat näitab pakasekraade sageli enam kui mujal Eestis. Jõlevat loetakse Eestimaa küla pooluseks, kuid siin elavad siiski sooja südamega inimesed, kes soovivad jagada seda sajust teistelegi. Täna viibisid Jõgeval ja paljud Eestimaa linnapead ja linnavolikogu esimehed. Käisid jõulusõnum müüvad edasi oma kodupaikadesse. Jõgeva kultuurikeskuses paistab aga Eestimaa jõuluvana kodu ja praegu olemegi siin ringi vaatamas. Kultuurikeskuse juhataja, jõululinna projekti ühe eestvedaja Airi Rüteriga jõuluvanal on hubane väike toakene meil siin parajalt nii suur, et ta saab seal vastu võtta ka lapsi ja neid ta ootab endale külla terve jõulukuu. Paljud lapsed on leidnud tee meie juurde ja küla Stavad jõuluvana, tema kodu. Ja need lapsed on sõitnud meile lausa ka Tallinnast, Tartust muidugi, Viljandist, Pärnust, Rakverest, ühesõnaga üle Eesti. Eelmisel nädalal lisaks jõuluvana kodu külastamise võimalusele tegutses meil ka siin päkapikumaa ja tutvustasime, sealhulgas ka siis eestipäraseid jõulukombeid. Sealhulgas olid meil tegevuses ka härja põlvlased, jõuluhani näärisokk, kolmekuningapäeva karu. Ilmateade lubab ööseks mõnel pool lörtsi ja vihma, võib olla udu. Loode ja põhjatuul tugevneb kolme kuni kaheksa, rannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss nelja kraadini. Homme sajab kohati lörtsi ja lund, puhub loode ja põhjatuul viis kuni 12, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Päeva jooksul läheb ilm külmemaks. Need olid Eesti raadio uudised.